1979-09-27-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
JÄI' IIBR^RI Q$
Sä^lG?j?^ ?evelopment
395 Wellington Str^ fi* Ottawa/
„Mcie Elu"; toimetus ja talitus Eesti
Majas. 958 Broadview Ave., Toronto;
Ont. M4K 2R6 Canada ® Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal toop.,, kl; 9 h.õ p.l., esmasp, ja
neljäp. kl.,9 h.-8 õ. Laup. kl/9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: l a . S24.00,
6 :k.. $13.00, 3 k. S8.D0. USA-sse: 1 a.
S26;00, 6 k, 114.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
l a . $30,00, 6 k. S16.00,
3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
l a . S14.50, 6 k. S7.25. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse 1 a. $16.50, 6 k.
S8.25. LennurJostilisa ülemeremaa-desse:
l a. §32.75, 6 k. $16.38.
Üksiknumber —,50e.
Kuulutušhinnad:; 1/ toit ühel veerul:
esiküljel 13.75/ tekstis $3.50, kuulutuste.
küljel 33.25.
J 4 \m:
SecoMd. Class MaüRegistration. No. 1354;'
- „OUR LIFE" - ..MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian PubiishingCo. Toronio
Lid.: Estonian House, 958 Broad-
, view Ave., Toronto, Cnt. Canada.
M4K 2Rö © Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S
Veidenhaum.
•Toimetaja.. New Yorgis Bv Par-niirig,
473 Luhmaiin Dr.. New Mil-ford/
NJ., USA. Tel, (201) 262-0773
' / •/— iK — \
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus'Kanadas.
Asiit. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 39 (1546) 1979 NELJAPÄEVAL, 27. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 27 XXX aastakäik
SYDNEY — -Austraalia välisministeerium hoiatas, et nad on võimetud midagi tegema nende Austraalia passi
omajate osas/keda puudutab 1. juulil kehtestatud N. Liidu uus kodakondsusseadus. See on põhjustanud tõsise
mure N.LiicJus sündinud austraallastea ja nende lastele, eriti tuleval aastal toimuva Moskva olümpiamängude
ja üldiselt suurenenud reiside tõttu raudrimba taha.
Lääne-Äustraalia senaator Alan |
Roeher tõstatas selle probleemi. 30.
augustil parlamendis, küsides kas
valitsus- teab palju lapsi uus N. Liidu
seadus hõlmab. Senaator ütles/et
vastavalt sellele seadusele igaüks;,
kelle mõlemad vanemad on sündinud
N. Liidus või maades, .mis on
selle osad, loetakse automaatselt N.
Liidu; kodanikeks.
Välisministrit esindav senaator
John Carriek ütles, et seda küsimust
selgitatakse,.. kiireloomuliselt. Ministeeriumi
esindaja ütles ajalehele
„Daily Mirror", et igaüks, kes kavatseb
reisida Nõukogude .territooriumile,
peaks enne. kontrollima oma
seisundit valitsuse juures. ,,Kui -ta ön
juba N. Liidus ei saa meie enam midagi
teha. Need isikud alluvad.Nõu-kogude
seadustele ja Austraalia
poolsed aktsioon id. põrkuvad raskus-
STOKHOLM(EPL) — Linnapilt on parem, eriti sadamas, ütleb kaasmaalane,
kes üle mitme aasta uuesti äsja Tallinnas käinud. -— Eriti vanalinnas
on märgata majade restaureerimist, küll peamiselt väliselt ja värvimise
abil/ aga siiski. Esialgu on küll veel kõik kohad tellinguid täis j?,
kaeyamisi\mitmes kohas. ,
Meeleolu on halvem kui paari aasta eest. Muuhulgas ka venelaste rohkuse
tõttu. Eestlased hindavad venelaste hulka Tallinnas juba 701 e protsendile,
see võib ju olla ka liialdus. Objektiivsed andmed puuduvad hetkel.
• Vene keelt surutakse kõikjal peale.
Lasteaias hakatakse seda õpetama
juba teisel .aastal Ülikoolis on
kõik .üldained vene' keeles. .
Julgeolek linnas on muutunud halvemaks/
eriti öösel ja sadama ning
Balti jaama ümbruses. Uueks ihaldatud
röövimisobjektikš on dzhiinid.
Neid on eriti noortelt vägisi jalast
voetud.:Koguni üks mõrvatud taksojuht
on leitud ilma dzhiinideta. Igal
juhul ei juleta pimedal aial üksinda
linnas käia.
Esineb organiseeritud eesti ja.vene
noorte vahelisi kaklusi,- kus mõlemalt
poolt: ' võtavad .'osa suuremad
"grupid.; "'I: " V,
Toitlustamisolukord on kõige vii
masel ajal pisut paranenud,
aga siiski veel väga halb. Kevadel
•tehti nalja, et lihapoe müüjad on läinud
üle itaalia Keelele. Nende armsamaks
lauseks olnud ,,Laeoleli"
(Laku letti). •.•'•:'••'• y. / • • •';••••'••
: Naljahambad on linnas lasknud
•lahti kassi, kel' saba küljes .silt:
VIIMNE LIHATÜKK TALLINNAS,
politseil ja sõjaväelastel on läinud
tükk vaeva kassipüüdmisega. Linnas
on viimasel ajal eriti palju sõjaväge,
peamiselt madruseid.
Kilu on \',eel ainult valuutapoes.
saada, mitte enam tavalistes kauplustes.
Müügile on ilmunud nisüviin.
Rah\:ajutu järgi oievat see keedetud
ameerika nisust, mis halbades hoiukohtades
käärima läinud. . . ,.•••.-•
Noored püüavad võimalikult saada
teenistust olümpiaadiettevõte-tes.
. ''•:.-'
Neile antakse olümpiaadi ajal erilisi
,,öl'ümpiarähäsidu , millega saavat
kergemini ja,paremat toitu. Kartusi
on. muidu, et olümpiakülaiiste/eest
hoolitsemise tõttu võivad; omainime-sed
sootuks nälga.jääda. "/.:
Küsitakse ka murega:: Mis saab pärast
olümpiaadi?. -Praegu oiv Tallinn
ajutiselt tõstetud 1. järgu linnaks.
Äga pärast olümpiaadi on karta, et
see langeb tagasi vähemalt 2. järgu
linnaks, kui mitte allapoole..
Lõpuks tähelepanuks pakisäatjate-le;
Ühe. heliplaadi toll on u. 1 rubla.
Kahe plaadi puhul samas pakis, tõuseb-
toll kümnele rublale, Üldse tot
listatakse kõiki samas pakis mitmes
eksemplaris saadetavaid esemeid
vaea-tugevasti. :: '
tele.": -
Moskva Olümpiamängude Austraalia
esinduse peamänedzher Phil Co-les
ütles, et "selle uue seadusega on
vaja tutvuneda. -
EESTLASED- NÕUAVAD : .. ;7>'
SELGUST'
: Austraalia eestlaste häälekandja
„Meie Kodu" kirjutab, et parlamendis
esitatud';küsimus tõi esmakordselt
selle probleemi Austraalia avalikkuse
ette, kuigi sama probleemi
lahendamiseks esitas küsimuse juba
juunikuu algul (eilne seaduse kehtima
hakkamist) etnIliste ajakirjanike
kokkusaamisel . meie peaministriga,
meie lehe peatoimetaja. ja Austraalia
E. Seltside Liidu, väliš- ja vaba
clusvõitluse juhataja. Ka siis lubas
Malcolm . Fraser: probleemi lahendamiseks
anda välisministrile. •;
Sarnane — Läänemaailma kodakondsuse
mõistest erinev, — oli |a
varasem N. Liidu seadus, mille a Ilsel
qn kä/mitmeid turiste N. Liidu»'
arreteeritud, ..üle kuulatud-^- k ä - lP
kemat aega (aastaid) vangis peetud,
ilma et neid väljašpoolt aidata oleks
saadud.: -
Seni. pole -õnneks seda . seadust
massiliselt, rakendatud,; võibolla et
mitte taskutäie . "„kõvavaluutaga"
(hard eurreney) -turiste eemale liir
mutada või muudel kaalutlustel ja
seega pole seadus veel hoiatav-hir-mutavat
ilmet võtnud. — Mii on vabadel
maadel sündinud ,,Nõukogude
kodanikust" eestlased, lätlased, leedulased,
j.t. suurte formaalsustega
oma vanemate ja endi ürgseile kodumaadele
sissesõiduviisasid taotelnud
C-seesä tunnustanud meie maade või-
Brasiilia eestlaste väike kuid energiline pere esindas väärikait.- meie rahyusgruppi Sao Paulos organiseeritud välismaalaste
pidustustel korraldades väljapaneku, võttes osa spordivõistlustest Ja esitades eesti „Missi". Pildi!
grupp kaasmaalasi näituseruumis „Tallinna" taustal.
SAO P Ä U L O — Valitsuse turismiosakonna ja Brasiilia Panga korraldusel toimusid .emigrantide•.olümpia*,
mangud ja rahvuskiiltuuri näitused I0-st kuni 26da argustini Sao Paulo's. Osavõtjaid oli 40st eri rahvusest.
Hea kordamineku ja organiseerimise eest hoolitses kolonel Sergio Boris Barcellos Borges.
Näitus, iluduskuningannade valimine, mälestuseseiT ete müük koos avamis ja Iõpp-pidustustega olid suureks
elamuseks Sao Paulo elanikkonnale. See: kultuuriline üritus ühendas rahvuseid mitmekülgselt.
(Järg lk. 2)
rr0i K• ictes
Olete lahkelt palutud iseseisvale kunstinäitusele
TORONTO EESTI MAJA VÄIKESES SAALIS
958.BROAÖVW
1 reedel, 12, okt. kella 11 e.L—10 p.l.
Ayatud: laupäeval, 13. okt. kella 9 e.L-—-10 p.l.
pühapäeval, 14. okt. kella 10 e.L—9 p .l
v ... / '•'••' • Sissepääs tasuta. '
; : STOKHOLM" (EPL) — Ettevalmis-:
tused Ühendriikides lähevad hoogsalt
ja tema arvestuste järele tuleb
sealt tuleval aastal Stokhplmi umbes
2000 eestlast, ütles šün külaskäigul
viibiv ESTO '80 ÜSA komitee esimees
arhitekt Peeter Kiik „Eesti
Päevalehele" antud jutuajamises.
ECuna need ühtlasi on ka ameeriklased,
siis on see suurimaid ameeriklaste
ühisreise Rootsi, mis kunagi OH
toimunud ja äratab juba sellepärast
ka USÄ-s asuvate rootsi väliskorrespondentide
tähelepanu.
Praegu on Ešto '80 USA-komitee
poolt reserveeritud kolm charter-leh-nukit
» Sealjuures pii võimalus saada
ka neljandat, kui reisijate arv kasvab.
Ühisreisist, mis stardib New
Yorgist, arvestatakse osavõtjaid umbes
1000, teist samapalju tuleb aga
tõenäoliselt USA läänerannikult:
— Seal on ötsereiside kasutamine
majanduslikult kasulikum ja ettevalmistamisel
on rida reisigruppe. Paljud,
kes on seotud eri aegadega, tulevad
omal käel. Meil Esto USA-komi-tees
on juba praegu teatud ülevaade
kuna enamus kasutab meie vahendust
mäjutusküsimustes.
Eestlasi, koos lätlaste ja leedulastega
võib pidada selle ürituse algatajaks.
.Need/kolm väikest rahvust kor-raldasid
Balti näitust kord aastas juba
1971-st aastast alates. Üldine huvi
Balti -.' rahvaste ürituse vastu, andis
idee osariigi valitsuse tegelastele
laiendada seda kõikide rahvusgruppide
ulatuses ja võtta kavasse ka
sportlikud - võistlused sihtmõtlega
„Rahu maailmas ja suurem arusaamine-
rahvaste vahel".; •
Eestlased, väikseim rahvusgrupp
Sao Paulo's, umbes sada perekonda,
võtsid osa nii näitusest kui ka. sportlikest
üritustest Erna' Liblik-Küus-berg'i
ja paljude teiste daamide organiseerimisel..-.
. '-....:• . t
"Pidustuste avamine toimus ühel
suurimal Sao Paulo spordiväljakul
hulgalise publiku ja paljude valitšus-liikmete'
osavõtul. Eesti- rahvusgrupp,
üks paremini esindatud, võeti
vastu, suure aplausiga. Kõige ees
sammus noor tütarlaps rahvariietes,
siis lipukandja sini-müšt-valge lipuga
jä kõik osavõtjad selleks otstarbeks
valmistatud' riietuses Eesti
märgiga rinnal.
Eesti osa näitusel äratas suurt tä
helepanu.
Ka kohaliku ajakirjanduse arvustus
oli väga heatahtlik. Eesti ruumi tagapõhi
oli maalitud Robert Zirk'i poolt
kodumaistel motiividel, mida. kaunistasid
Alma Worsmann'i maalid. Erika
Verniku/Miina BreyerT ja Leono-ra
Kullerkuppu, käsitööd äratasid
tähelepanu. Samuti ka Julius Soots'i
poolt valmistatud eestipärased õllekapad,
olid huviobjektideks. Alma
'Kersten ja Helju Allik saabusid selleks;
puhuks Argentiinast eesti rahva-'
riietes nukkude ja nende poolt'maalitud
• portselaniga kodumaiste motiividega.
• Eeštipärasie esemete arvulise väljapaneku
eest näitusel tänavad korraldajad:
Olev Saukas't, Aiice Sie.t"
Elsa Hansen'i, Alide Li ps tati, Laine
Kivivarav't, Johannes ja Mia Liblikat,
:Helmi Tamberg'i, Linda Taha-
(Järg 1 k, 3i
iss" Julie Silvia Kruušberg Sao Paulo rahvaste pidustustel.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 27, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-09-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790927 |
Description
| Title | 1979-09-27-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | JÄI' IIBR^RI Q$ Sä^lG?j?^ ?evelopment 395 Wellington Str^ fi* Ottawa/ „Mcie Elu"; toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview Ave., Toronto; Ont. M4K 2R6 Canada ® Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop.,, kl; 9 h.õ p.l., esmasp, ja neljäp. kl.,9 h.-8 õ. Laup. kl/9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: l a . S24.00, 6 :k.. $13.00, 3 k. S8.D0. USA-sse: 1 a. S26;00, 6 k, 114.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: l a . $30,00, 6 k. S16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . S14.50, 6 k. S7.25. Kiri ja lennu-postilisa USA-sse 1 a. $16.50, 6 k. S8.25. LennurJostilisa ülemeremaa-desse: l a. §32.75, 6 k. $16.38. Üksiknumber —,50e. Kuulutušhinnad:; 1/ toit ühel veerul: esiküljel 13.75/ tekstis $3.50, kuulutuste. küljel 33.25. J 4 \m: SecoMd. Class MaüRegistration. No. 1354;' - „OUR LIFE" - ..MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian PubiishingCo. Toronio Lid.: Estonian House, 958 Broad- , view Ave., Toronto, Cnt. Canada. M4K 2Rö © Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S Veidenhaum. •Toimetaja.. New Yorgis Bv Par-niirig, 473 Luhmaiin Dr.. New Mil-ford/ NJ., USA. Tel, (201) 262-0773 ' / •/— iK — \ „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus'Kanadas. Asiit. A. Weileri algatusel 1950. Nr. 39 (1546) 1979 NELJAPÄEVAL, 27. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 27 XXX aastakäik SYDNEY — -Austraalia välisministeerium hoiatas, et nad on võimetud midagi tegema nende Austraalia passi omajate osas/keda puudutab 1. juulil kehtestatud N. Liidu uus kodakondsusseadus. See on põhjustanud tõsise mure N.LiicJus sündinud austraallastea ja nende lastele, eriti tuleval aastal toimuva Moskva olümpiamängude ja üldiselt suurenenud reiside tõttu raudrimba taha. Lääne-Äustraalia senaator Alan | Roeher tõstatas selle probleemi. 30. augustil parlamendis, küsides kas valitsus- teab palju lapsi uus N. Liidu seadus hõlmab. Senaator ütles/et vastavalt sellele seadusele igaüks;, kelle mõlemad vanemad on sündinud N. Liidus või maades, .mis on selle osad, loetakse automaatselt N. Liidu; kodanikeks. Välisministrit esindav senaator John Carriek ütles, et seda küsimust selgitatakse,.. kiireloomuliselt. Ministeeriumi esindaja ütles ajalehele „Daily Mirror", et igaüks, kes kavatseb reisida Nõukogude .territooriumile, peaks enne. kontrollima oma seisundit valitsuse juures. ,,Kui -ta ön juba N. Liidus ei saa meie enam midagi teha. Need isikud alluvad.Nõu-kogude seadustele ja Austraalia poolsed aktsioon id. põrkuvad raskus- STOKHOLM(EPL) — Linnapilt on parem, eriti sadamas, ütleb kaasmaalane, kes üle mitme aasta uuesti äsja Tallinnas käinud. -— Eriti vanalinnas on märgata majade restaureerimist, küll peamiselt väliselt ja värvimise abil/ aga siiski. Esialgu on küll veel kõik kohad tellinguid täis j?, kaeyamisi\mitmes kohas. , Meeleolu on halvem kui paari aasta eest. Muuhulgas ka venelaste rohkuse tõttu. Eestlased hindavad venelaste hulka Tallinnas juba 701 e protsendile, see võib ju olla ka liialdus. Objektiivsed andmed puuduvad hetkel. • Vene keelt surutakse kõikjal peale. Lasteaias hakatakse seda õpetama juba teisel .aastal Ülikoolis on kõik .üldained vene' keeles. . Julgeolek linnas on muutunud halvemaks/ eriti öösel ja sadama ning Balti jaama ümbruses. Uueks ihaldatud röövimisobjektikš on dzhiinid. Neid on eriti noortelt vägisi jalast voetud.:Koguni üks mõrvatud taksojuht on leitud ilma dzhiinideta. Igal juhul ei juleta pimedal aial üksinda linnas käia. Esineb organiseeritud eesti ja.vene noorte vahelisi kaklusi,- kus mõlemalt poolt: ' võtavad .'osa suuremad "grupid.; "'I: " V, Toitlustamisolukord on kõige vii masel ajal pisut paranenud, aga siiski veel väga halb. Kevadel •tehti nalja, et lihapoe müüjad on läinud üle itaalia Keelele. Nende armsamaks lauseks olnud ,,Laeoleli" (Laku letti). •.•'•:'••'• y. / • • •';••••'•• : Naljahambad on linnas lasknud •lahti kassi, kel' saba küljes .silt: VIIMNE LIHATÜKK TALLINNAS, politseil ja sõjaväelastel on läinud tükk vaeva kassipüüdmisega. Linnas on viimasel ajal eriti palju sõjaväge, peamiselt madruseid. Kilu on \',eel ainult valuutapoes. saada, mitte enam tavalistes kauplustes. Müügile on ilmunud nisüviin. Rah\:ajutu järgi oievat see keedetud ameerika nisust, mis halbades hoiukohtades käärima läinud. . . ,.•••.-• Noored püüavad võimalikult saada teenistust olümpiaadiettevõte-tes. . ''•:.-' Neile antakse olümpiaadi ajal erilisi ,,öl'ümpiarähäsidu , millega saavat kergemini ja,paremat toitu. Kartusi on. muidu, et olümpiakülaiiste/eest hoolitsemise tõttu võivad; omainime-sed sootuks nälga.jääda. "/.: Küsitakse ka murega:: Mis saab pärast olümpiaadi?. -Praegu oiv Tallinn ajutiselt tõstetud 1. järgu linnaks. Äga pärast olümpiaadi on karta, et see langeb tagasi vähemalt 2. järgu linnaks, kui mitte allapoole.. Lõpuks tähelepanuks pakisäatjate-le; Ühe. heliplaadi toll on u. 1 rubla. Kahe plaadi puhul samas pakis, tõuseb- toll kümnele rublale, Üldse tot listatakse kõiki samas pakis mitmes eksemplaris saadetavaid esemeid vaea-tugevasti. :: ' tele.": - Moskva Olümpiamängude Austraalia esinduse peamänedzher Phil Co-les ütles, et "selle uue seadusega on vaja tutvuneda. - EESTLASED- NÕUAVAD : .. ;7>' SELGUST' : Austraalia eestlaste häälekandja „Meie Kodu" kirjutab, et parlamendis esitatud';küsimus tõi esmakordselt selle probleemi Austraalia avalikkuse ette, kuigi sama probleemi lahendamiseks esitas küsimuse juba juunikuu algul (eilne seaduse kehtima hakkamist) etnIliste ajakirjanike kokkusaamisel . meie peaministriga, meie lehe peatoimetaja. ja Austraalia E. Seltside Liidu, väliš- ja vaba clusvõitluse juhataja. Ka siis lubas Malcolm . Fraser: probleemi lahendamiseks anda välisministrile. •; Sarnane — Läänemaailma kodakondsuse mõistest erinev, — oli |a varasem N. Liidu seadus, mille a Ilsel qn kä/mitmeid turiste N. Liidu»' arreteeritud, ..üle kuulatud-^- k ä - lP kemat aega (aastaid) vangis peetud, ilma et neid väljašpoolt aidata oleks saadud.: - Seni. pole -õnneks seda . seadust massiliselt, rakendatud,; võibolla et mitte taskutäie . "„kõvavaluutaga" (hard eurreney) -turiste eemale liir mutada või muudel kaalutlustel ja seega pole seadus veel hoiatav-hir-mutavat ilmet võtnud. — Mii on vabadel maadel sündinud ,,Nõukogude kodanikust" eestlased, lätlased, leedulased, j.t. suurte formaalsustega oma vanemate ja endi ürgseile kodumaadele sissesõiduviisasid taotelnud C-seesä tunnustanud meie maade või- Brasiilia eestlaste väike kuid energiline pere esindas väärikait.- meie rahyusgruppi Sao Paulos organiseeritud välismaalaste pidustustel korraldades väljapaneku, võttes osa spordivõistlustest Ja esitades eesti „Missi". Pildi! grupp kaasmaalasi näituseruumis „Tallinna" taustal. SAO P Ä U L O — Valitsuse turismiosakonna ja Brasiilia Panga korraldusel toimusid .emigrantide•.olümpia*, mangud ja rahvuskiiltuuri näitused I0-st kuni 26da argustini Sao Paulo's. Osavõtjaid oli 40st eri rahvusest. Hea kordamineku ja organiseerimise eest hoolitses kolonel Sergio Boris Barcellos Borges. Näitus, iluduskuningannade valimine, mälestuseseiT ete müük koos avamis ja Iõpp-pidustustega olid suureks elamuseks Sao Paulo elanikkonnale. See: kultuuriline üritus ühendas rahvuseid mitmekülgselt. (Järg lk. 2) rr0i K• ictes Olete lahkelt palutud iseseisvale kunstinäitusele TORONTO EESTI MAJA VÄIKESES SAALIS 958.BROAÖVW 1 reedel, 12, okt. kella 11 e.L—10 p.l. Ayatud: laupäeval, 13. okt. kella 9 e.L-—-10 p.l. pühapäeval, 14. okt. kella 10 e.L—9 p .l v ... / '•'••' • Sissepääs tasuta. ' ; : STOKHOLM" (EPL) — Ettevalmis-: tused Ühendriikides lähevad hoogsalt ja tema arvestuste järele tuleb sealt tuleval aastal Stokhplmi umbes 2000 eestlast, ütles šün külaskäigul viibiv ESTO '80 ÜSA komitee esimees arhitekt Peeter Kiik „Eesti Päevalehele" antud jutuajamises. ECuna need ühtlasi on ka ameeriklased, siis on see suurimaid ameeriklaste ühisreise Rootsi, mis kunagi OH toimunud ja äratab juba sellepärast ka USÄ-s asuvate rootsi väliskorrespondentide tähelepanu. Praegu on Ešto '80 USA-komitee poolt reserveeritud kolm charter-leh-nukit » Sealjuures pii võimalus saada ka neljandat, kui reisijate arv kasvab. Ühisreisist, mis stardib New Yorgist, arvestatakse osavõtjaid umbes 1000, teist samapalju tuleb aga tõenäoliselt USA läänerannikult: — Seal on ötsereiside kasutamine majanduslikult kasulikum ja ettevalmistamisel on rida reisigruppe. Paljud, kes on seotud eri aegadega, tulevad omal käel. Meil Esto USA-komi-tees on juba praegu teatud ülevaade kuna enamus kasutab meie vahendust mäjutusküsimustes. Eestlasi, koos lätlaste ja leedulastega võib pidada selle ürituse algatajaks. .Need/kolm väikest rahvust kor-raldasid Balti näitust kord aastas juba 1971-st aastast alates. Üldine huvi Balti -.' rahvaste ürituse vastu, andis idee osariigi valitsuse tegelastele laiendada seda kõikide rahvusgruppide ulatuses ja võtta kavasse ka sportlikud - võistlused sihtmõtlega „Rahu maailmas ja suurem arusaamine- rahvaste vahel".; • Eestlased, väikseim rahvusgrupp Sao Paulo's, umbes sada perekonda, võtsid osa nii näitusest kui ka. sportlikest üritustest Erna' Liblik-Küus-berg'i ja paljude teiste daamide organiseerimisel..-. . '-....:• . t "Pidustuste avamine toimus ühel suurimal Sao Paulo spordiväljakul hulgalise publiku ja paljude valitšus-liikmete' osavõtul. Eesti- rahvusgrupp, üks paremini esindatud, võeti vastu, suure aplausiga. Kõige ees sammus noor tütarlaps rahvariietes, siis lipukandja sini-müšt-valge lipuga jä kõik osavõtjad selleks otstarbeks valmistatud' riietuses Eesti märgiga rinnal. Eesti osa näitusel äratas suurt tä helepanu. Ka kohaliku ajakirjanduse arvustus oli väga heatahtlik. Eesti ruumi tagapõhi oli maalitud Robert Zirk'i poolt kodumaistel motiividel, mida. kaunistasid Alma Worsmann'i maalid. Erika Verniku/Miina BreyerT ja Leono-ra Kullerkuppu, käsitööd äratasid tähelepanu. Samuti ka Julius Soots'i poolt valmistatud eestipärased õllekapad, olid huviobjektideks. Alma 'Kersten ja Helju Allik saabusid selleks; puhuks Argentiinast eesti rahva-' riietes nukkude ja nende poolt'maalitud • portselaniga kodumaiste motiividega. • Eeštipärasie esemete arvulise väljapaneku eest näitusel tänavad korraldajad: Olev Saukas't, Aiice Sie.t" Elsa Hansen'i, Alide Li ps tati, Laine Kivivarav't, Johannes ja Mia Liblikat, :Helmi Tamberg'i, Linda Taha- (Järg 1 k, 3i iss" Julie Silvia Kruušberg Sao Paulo rahvaste pidustustel. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09-27-01
