Meie Elu = Our life, September 22, 1983

              ^eie Elu" (1751) 1983 8»
OH
Meie Elu" m, 3S (1751) 1983 ML5ÄPÄEVAL,22 - THUESDÄY, SEFTEMBER 22
Km
mmm
Panadair'i tegevune järelvalve ai- •
l i CDIC'ile, lahk Ganadair'i
lidei^di ametkoha(lt Pieire Deni-jlibetalMP
(La Prairie] ja alles 10.
l i l s.ia. tegi sedäsapa tema järgla-
Trederick Kearans. Viimase ase-seati
valitsuse nõudel ajutiselt
Ituše^ insener Gill Bennet. Seega
[adäiri juhtkonna senine tegevus
ib ilmselt: a) et poliitikute seas
(leida harva häid majandusmehi.
legilpuudub neil ärimehe loomu-laist
tulutoovaks tegutsemiseks,
Ikroonikompaniide õhkkonnas ei
jneil teadmine, et seljataga asub
Isus, kus pole takistusi saada
Isurahadest vajalikku abijb)P. E.
Jeau ei salli demokraatlikule rii-
[rrale omast avalikku kontrolli ja
^kauase valitsemise vältel on ta
inudigatviisi lülitada parlamen-
Ija peremehe õigustest valitsuse
lks.;;-': i ' •
TROLLI KÜSJMUS 1
i senaator Jack Austiji, vastuta-älitsusliikmena,
esitas parla-iie
aruande, C.anadair'i tegevuse
, siis tegi ta seda kaunis tagasi-i
«kült seoses CDIC järelvalvega,
lõpuks arvas ka tema, et riiklik
oli oleks vajalik kõigi krooni-aniide
kohta ja lõpetas'lausega,
'parlamendil peaks olema õigus
bllide nende tegevust,
le parlamendi opositsiooni esi-iljuti
samas küsimuses raadio-
[ga riigikontrolör (Auditor Gene-enneth
Dye, kes vastavalt 27.
1 s.a. Sta^Hs toodud ülevaates
et on j,lausa hämmastav ja
iv" kuillda, kuidas Trudeau
s majarjpab kroonikompaneid
a avalik^ kontrollita visatakse
•|ssat tuulde miljondid dollarid
iaksjate arvel. Eriti häirib rii-trolör
Bye'd see, et valitsus ta-ärlamendi
toetust GDIC tege-l^
feiendamiseks, et see võiks osta,
ja valitseda teisi krooiiikom-
|id, ka Canadaifi ja de Havil-
1 lenWtööstusi ilma ühegi
deta või rapordlta parlaraen-
[ib, et Canadair'i probleem võib
Trudeau valitsusele kujuneda
Itunaelaks", sest Kanada ajaloos
Iseni ühegi kroonikompani juu-ptunud
nii suurt puudujääki; —
Iie saneerimine ei jäta külmaks
?! taksimaksjat. -
A. M .
kl» •
jeporteerimise küsimused ön ot-jt
käimas. Gunninghäm toob le-
Indmeid kuue kohta.
Idrija Artuko^ic,"83 a. vana; oli
Ide ajal Kroaatia „nukuvalitsu-
|r:agu artiklis üteldakse, kohtu-striks.
Selles ametis oli ta, vas-
|t USA kohtuministeeriumi and-kirjutanud
alla dekreetidele,
|\/olitasid hukkamisi ja kimbu-pi,
ning ta olevat otseselt seotud
Je tuhandete serblaste,.juutide,
[laste ja teiste massimõrvadega,
covic elab Kalifornias. Tema
tehti deporteerimisotsus juba
Izys Palciauskas, 75, Kaunase
bea 1941-42,. natside okupatsi-
[äjal Leedus. Temale pannakse
J, et ta linnapeana oli aidanud
äel kimbutada eraisikuid käsu-lillega
oli Kaunases ebainimli-le
tingmusisse getosse suletud
p.000 juudi.
|ieslavs Maikovskis, 79 -a. lät-
Rezekne natsiaegne politsei-
1. Teda süüdistatakse juutide ja
piviilisikute mõrvamistes osale-
J, mustlaste kinninabimises ning
i^vudrini külaelanike areteerimi-hukkamišes
iling küla maha-jamises.
llm^kelle kohta andmeid avalda-pn
ukrainlased. Demjanjuk, 63a.,
loolas surmalaagrite valvuriks,
lievat aidanud tuhandete juutide
Urnist toimetada. Fedorenko, 75
Ihta l§idis USA kohus, et ta oli
|laagri valvurina 1942-43 aida-iharideid
inimesi mõrvata ega
aidanud mingit inimlikkust Poo-rretlinka
koonduslaagris, Leh-i.
64* oli 1942 Ukraina Zaporoz-linna
jjolitseikomissari abina
legev 300 kuni 350 juudi maha-lisel.
Täienduskeskkoolis
ja gümnaasiumis
algas õppeaasta
Vaatamata sajusele ilmale, kogu-aes
reede õhtul Eesti Maja keskmi­sesse
saali arvukalt noori, et alata uut
eesti koolide õppeaastat piduliku ak­tusega.
Koolikomitee | esimees H. Lupp
tervitades märkis, et eelolev õppe­aasta
kujuneb eriti vaheldusrikkaks
Ja huvitavaks, sest hõlmab Esto '84
ettevalmistiisi ja Eesti lipu 100-a.
juubeliga segses korraldatava kirjan­duse-
ja kunstivõistluse auhindadega
mitmetele Vanusegruppidele.
KriipsutadiBS alla eesti keele õppi­mise
tähtsust, H , Lupp ütles: ..Aasta­te
jooksul oleme rõhutanud^ui tähtis
on meile eesti keele õppimine just
meie rahvuse säilitamise ja eestluse
edasiviimise seisukohalt. Vähem on
rõhutatud eesti keele õppimise vaja­dust
teistest praktilistest seisukoh­tadest
vaadatuna. Vanema põlvkon­na
paratamatu lahkumisega meie
ühiskondlikust tegevusest toob nüüd
keeleoskuse küsimuse praktilise kül­je
järjest olulisemalt esile. Eesti keele
oskus võib anda teile paremaid välja­vaateid
oma valitudelukutse alal, kui
seda siduda eesti ühiskondliku, ärili­se
ja muude alade tegevusega. Samu­ti
oleks see ka Kanada äri-, tööstus­ettevõtete
ja valitsusasutuste jüu-
Kas Nõuk.Liit või
Nõuk. Venemaa?
Fakte „rahvaste vangla** laiendamistest
I Lenini npõhimõtetest"
Toronto Eesü Õniitsejate ja fahimeeste Seltsi hooaja viimasest kalapüügivõistlusest osavõtjaid. Ees ista­vad
kphtadele tulnud Hugo Allismaa (3. koht—2 kg 960 g havi), Eduard Lood (2. koht—3 kg 2iag havi), Val­ter
Kongats (1. koht — 3 kg 370 g havi), Alfred Nielärider (eriauhind 760 g bass) Foto ~ J. Säägi
43 aastat tagasi Venelastel uued
99tõendicl^'
Venelased väidavad endiselt, @t
nad lasksid olla oma territoriaal­vete
kohalUSA luurelennuki ,neil
Eesti kodanik, kes hukkus koos dolf Cöllen ja FriedriGh Offerman ja pole põhjust vabandamiseks ega
venelaste poolt alla tulistatud soo- Rootsi k. Max Hettinger. Piloodiks hukkunute perekonnaliikmetele
oli kpt. Willebrand ja telegrafistiks kahjutasu maksmiseks.
Launis. Möödunud nädalal ilmus kirjutis
Lennuki allatulistamist kirjeldab vene sõjaväe häälekandjas „Kras-autor
järgmiselt: naja Zvezda", mille kohaselt vene^
,,Kaleva'' oli just tõusnud (kell lastel olid kindlad andmed, et Lõu-kutsutiEKN-
i büroo juhatajaks. Seo- ^unnever LutS) kes elas Viljandis, 14.00) 500 m kõrgusele, kui ta taha na-Korea reisilennuk oli USA luu-ses
Kanada mitmekultuurilisuse po- olles.abielus sealse sae- ja jahu- kummalegi poole hiilisid kaks SB'-2 relennuk ja nende vastuluure apa-hitikaga
vajatakse õppejõude laste- veski omaniku pojaga. Gunnever tüüpi lennukit, püsides u. 50 m kau- raadid on pikemat aega jälginud
aedades, tõlke valitsusasutustes jne. oli sel ajal 25-aastane ja neil oli gusel..Rühmalend jätkus kuni Prang- selle lende N. Liidu terrotoriaalve-res.
me reisilennukiga „Kaleva" 43 aas^
. . . . . . . . \ . t&t tagasi.oli teel oma isa matuselt
Kujuka nai^eha toi kõneleja Helsingil Nagu jutustas Imbi Kuri
nud T.E S. Taienduskeskkooh ja kes j^^j jema hea tuttav soomlanna
avades nii mõnelegi võimaluse koha kaheaastane tütar, kes elab nüüd
saamiseks, kes valdab ka oma esiva- ug^^g
nemate keelt sõnas ja kirjas..
T.E.S. Täienduskeskkoolijuhataja ^ j^^ni päev enne Eesti okupeeri-
E. Marten soovis jõudu ja mdu tule- ^.g^ ^ Liidu poolt suri pr. Lutsu isa
vai õppeaastal. Tegelik õppetöö ai- ^j^gtas reisi 14. juunil matusele
li saareni, mil teine SB lennuk kii- te piirkonnas. Nendel olevat and-rendas
lendu, jõudis „Kalevi" kõrval meid, et reisilennuk 747 on teosta­ja
tulistas seda.Telegrafist Launis sai nud luurelende Vene territoriaal-ilmselt
raskesti haavata ega saanud vete piirkonnas USA luureagen-saata
mingeid sõnumeid rünnakust, tuuri CIA ülesandeL Pilot Chung
. Surmalend jätkus üle Prangli saa- Biong-in olla isegi kord näidanud
tuleval reedel, 23. septembril kl. Helsingisse. ..Mäletan, et teda hoia- re, siis tulistas sama lennuk uuesti, ühelie oma sõbrale spionashiapa-t9.00.
Eelmise aasta eeskujul on õp- ^gg^^j abikaasa kui ka meie ühine Peale tulistamisvalanguid laskus , raate, mis on monteeritud tema len»
pepäeva pikkuseks kl. 19.00—22.00
(3 tundi) mahutades neh 40-minutilist
õppetundi,
Alktus lõppes hümniga.
tuttav Arnold Sepp", jutustas Imbi lennuk allapoole, teisel pool lenna- nukisse. Tasuks VIA olla rahaliselt
Kurvits neid saatuslikke päevi mee- nud lennuk sõitis „Kaleva" kõrvale toetanud Lõuna-Korea Lennuliini,
riutades, „Aga Gunnever ei kuula- ja tulistas omakorda kuulipildujast. . Vahepeal käib Jaapani meres
nud — võttis kaasa kimbu roose isa nKaleva" vasak mootor jäi seisma ja vilgas allatulistatud lennuki riis-
•
Keskkooli avaaktusele järgnes Tp-ronto
Eesti Gümnaasiumi avaaktus.
H. Lupp avasõnas märkis, et eelmise
hauale viimiseks ja lendas."
Saatuse tahtel pääses surmast Lem­mi
Pent, kes elab praegu Torontos
„Eesti Kodus". Ta jäi hiljaks lennu­väljale.
,,01in tolajal Helsingis asuva siidi-süttis.
lennuk langes põledes ja sult- mete otsimine veest ja põhjapoolse
sedes Sööme lahte. Jaapani saare rannalt. Eriti ollakse
huvitatud „mustast kastist", milles
ALLVEELAEV asub helilindi«taja, mis peaks si-
Mõrvapaiga ligidal oli eesti kalu- saldama pilootide viimaste sekun-reid.
kes kiirustasid mootorpaatidel dite kõned ja teated. Need võiks
aasta tulemused on olnud paremad, kudumise tööstuse osanik",'jutustas kohale ja katsusid päästa, mis päästa, näidata, mis lennukiga tegelikult
kui julges loota. Eelolev õppeaasta
on seotud Esto '84 ettevalmistamise
ja Eesti lipu 100-a. juubeli puhul kor­raldatava
kunsti- ja kirjanduse võist­lusega.
Kool on koostöös Toronto
hnna koolivalitsusega ja see koostöö
toimub ka eeloleval aastal keelepä-randi
programmi raames kuni 16 a.
ta „Meie Elule". ,,Kuna Soome ei
andnud pidevat tööluba, pidin käima
iga kolme kuu järele seda pikenda­mas.
Olin Tallinnast minemas Soo­me
„Kalevaga", kuid hilinesin len­nuväljale
ja. nii pääsesin."
• Pr. Pent lisas, et tööstus, kus osa­nikeks
olid Ernst Tiitsma, Otto Val-vanuste
õpilaste osas. Koos föderaal- dek jt. hävines Talvesõja ajal ja sur-v
a h t s u s e m ma sai Helsingis ka tema tütar. ^
pemaks jatta endiselt $40.00 pere- •
v \ ' \ Ä A A SURMALEND
Aktusekondeja M Andre- Pauli Hirvoneni ühes oma teoses
Lupp on keskkoolis in^^^^^^^^ kirjutab ..Kaleva" kohta, et see oli . .
tajaks mitte- inglastele^ja EKN noor- göl vastul4. juunit olnud Stokholmis mõeldud oletuste ümber. Hiljöm saa- sioon Iisraeli pooh kestab sama kaua
soqtop toimkonna juhataja. Hasti startis sealt järgmisel hommikul di teada, et Vene allveelaeva tun- või kauem. Iisraeli okupatsiooni toe-koostatud
ja sisukas kõnes ta põhjen- ^^^y ^^^^^ m.im reisiks Tallin- nuseks oli Q-301, ja et see oli saagiks tab kristlasest majori, Saad' Haddad
das eesti keele^õppimise vajadust ja tehes vahepeatused Turus ja Hei- saanud 10? kg posti, mis järgmisel võitlusüksus, umbeslSOO meest,
keeleoskuse hüvesid. Kone lõpul oh g.^g.g ,. rj,^^^^^ ^^^^^ ^^^9. 13.54 päeval kell 7.05 anti üle ühele vene Peale nimetatud valitsuse poolda-saab.
Kuid vene allveelaev ilmus ko- juhtus. Arvatakse, et venelased on
hale ja selle meeskond hüüdis eest- selle juba merepõhjast üles leid-lastele:
,,Davai,davai[" ajades kalu-^^nud.
rid minema ja võttes neilt ära lennu- , \ '. • . .. ' '
reisijate asjad. Üks neist oli siiski
jõudnud peita uhe saksa reisija kohv­ri,
mille andis hiljem Eesti piirival­vele
üle. Sama kalur oli päästnud ka
plekitüki- lennukist, millel olid sees
kuuliaugud.
Soome ajalehed olid tolle õhupi-raatluse
küsimuses valju tsensuuri
all. Nad ei tohtinud kirjutada alla-tulistamisest,
vaid keerutasid välja-
Yasser 0 0 0
(Algus esiküljel)
noni kontrollib lisrael.Seal asub veel
20.000, hästi relvastatud ja hea väl­jaõppega
sõdalast. Kui segane olu­kord
Liibanonis kestab kauemat ae-,
ga, siis Lõuna-Liibanoni okupat-tugev
aplaus. |
Esimene õppepäev on reedel, 23.
septembril kl. 19.00 ja edasi igal tei­sel
reedel. •'
alustati tagasilendu Helsingisse. Hir-voneni
andmeil olid pardal reisijad:
Prantsusmaa kodanikud Frederick
Martya ja Paul Longuet, USA k.
Henry William Antheil, Eesti k. Ma­ria
(Gunnever) Luts, Saksa k-d Ru-laevale,
mis viis postikotid Kroon- Jate ja valitsuse vastaste vägede on
linna. Liibanoni mägedes iseseisvad mäs-
Pärast Soome Jätkusõja algust leiti suliste üksused, kes ei tunnista "ühte
Tallinnas .jKaleva" üks ratas, mis oli ega teist poolt. Seal on murabitonid.
täis kuuliauke. Samuti leiti ..Kaleva" konservatiivsed muhameedlased.
üks postikottidest.
UUSI
oma
kaitseministeerium on
alustanud uuesti andmete kogu­mist
vahejuhtumi kohta 1952. a.,
kui Läänemere kohal kadus nende
luurelennuk DC3 kaheksa me-tes.
Kuid midagi poi^ sa|sipmts(B&i°
diliselt tõestatud. !
PRAEGUNE LUURE
Ka tänapäeval teostab Rootsi sig-naal-
luuret Läänemere ruumis eri-kellel
on mitutuhat puudulikuU rel­vastatud
võitlejat.
Süüria väeosad Liibanonis ei loe
endid maa okupantideks. Enne Esi­mest
maailmasõda Liibanon kuulus
Türgi ülemvalitsuse all Süüria koos­seisu.
Prantsusmaa sai. mandaadi
nende maade valitsemiseks Rahvas­te
Liidult. Süüria sooviks on. et vä­hemalt
Põhja-Liibanon saaks uuesti
ühendatud Süüriaga. Seda tõenäo­selt
toetab ka N. Liit. et saada omale
tugevam liitlane Lähis-Idas.
•A.N."
hega. Paar päeva hiljem tulistasid liste luurelennukitel abil. Need
venelased alla kadunud lennukit muidugi ei ole nii sofistikeeritud
otsiva päästelennuki tüübist Cata- kui näiteks USA AVAC-lennukid,
lina rahvusvaheliste vete kohal, kuid sellegipoolest tõhusad ja kata-mille
meeskonna päästis üks lähe- vad täiel määral Rootsi enda vaja­duses
viibiv Lääne-Saksa kauba- duši. \
laev. Praegused lennukid ei (enda nii
Kadunud lennuki piloodi poeg N.Liidu piiride lähedal,kui|seda va-on
kirjutanud raamatu, milles väi- nas*» tegid DC 3 lüurellnnukid,
dab,etüksCatalina-lennukitestrik. kuid selle eest lennatakse väga
arst valvekorras
24. ja 25. septembril
Dr. T. Kuutan 751-6M1
suures kõrguses ja ka instrumen­did
on pilvekõrguselt paremad kui
50-ndatel aastatel. Kuid sellegipoo-gister
Toomas Ilves
lektoriks
kus N. Liidu territoriaalpiiri, mis­tõttu
seda hakkasid taga ajama ve­ne
Miglenhukid. Tagaaetava len­nuki
kurssaga ristus teise Catalina lest ollakse praegugi niivõrd nõu- gpTj ^ , „ , n i , o ooctimnoHcp
omaga, mistõttu kogemata tulistati kogude territooriumi lähedal, «V kurfu^e lektor k-^^
alla niiöelda „vale lennuk". Teine selge ilmaga vabalt näebEesti lää" Sl^t^^^^^^
Catalina nimelt ei viibinud kunagi nepoolseid suuri saari. gJ^t^ ^ L ^S
territoriaalpiiri läheduses. Luurelende täiendavad raadio- ajaf Saksamaal viibimise
,n,noi 4 • .1.. . 3 jaamad Gotlandil ja mandril ning
DC 3 kadumine on aastakümneid ka sõjalaevade tegevus Lääneme- Magister Ilves sündis Rootsis 1954.
V' coorcM" WnnHn nn vnim« Äil K * ^1. Kui Varssavi-paktil näiteks OH a. ja kasvas üles New Jersey's, USA- i/''^l''Spnakre E ~ S^^^Ml^^f K Läänemerel laevastikumanöövrid, s. Ta õppis Columbia ja Pennsylva-hk
saata kinkepakke Euroopasse teooria mille kohase t venelased on alati läheduses ka rootsi sõja- nia ülikoolides,omandades magistri
MAIKI ANDRE-LUPP
„Sears" vahendab
kinkepakke Euroopasse
aasta läbi. Saatja teeb oma valiku sundisid rootsi lennukit maandu- W Muu h u ^
sealse kõige suurema kataloogi ma kusagil Baltikumis (tõenäoliselt
..Quelle" järgi ja tellimine täidetak- Eestis), üks tolleaegseid õhujõudude
se Euroopas; Firma informatsiooni majoreid 0^1^^^
kohaselt on see hii odavam kui ostes nUd DC 3:st seismas ühes nõuko- P°*^"v°° ««^"^s^ ""^^ aiiveeiaevao^
Ontarios ja saates siit. gude baasis. Ka kadunud meeskon-
Tellimisi võtavad vastu enam kui naliikmeid olevat nähtud siinseal asutas Eesti ühiskond
100 „Sears'i" äri Ontarios vähemalt N.Liidus, enamasti mitmesugustes
28-dB Euroopa riiki.; „GuIag-arhipekagi" vangilaagri-kraadi
psühholoogia ja füsioloogia
alal.
Viimased viis aastat on mag. Ilves
tegutsenud kirjanduse alal^tehes üht­lasi
ettevalmistusi Marie Under'i
luule uus-tõlkimiseks inglise keelde.
ja seisab @@sti ühiskomna «©©Bibtw Mag. Ilves'e abikaasa on assistant-
Prof. psühholoogia alal UBC-s. '
Ikestatud rahvaste konverentsile
18. juulil Washingtonis pühendas
muuseas pikema ja põhjalikult lä­bitöötatud
läkituse USA alaline
esindaja UN-is, suursaadik Jeale J.
Kirkpatrick,! vaadeldes selles nii
praeguse N.lLiidukä kutsutava Pu-na-
Venemaa laiendamise käiku kui
ka mõisteid, mis Kremli keeles eri­nevad
muu maailma keeltes väljesii-datavatest
mõistetest.
Bolshevike revolutsioon sai ham­barahaks
impeeriumi, millist Lenin
iseloomustas „rahvaste vanglana",
"märgib kõnealune läkitus, ja jätkab
siis:,, — territooriumi, mida oli juba
laiendatud 1462. aasta 15.000 ruut-miilih
8.600.000 ruutmiilile 1914.
aastal. Venemaa oh laienenud bolshe­vike
revolutsiooni ajaks.450 aasta
jooksul üle 50 ruutmiili päevas. „Ku-na
Lenin oli varem seda „rahvaste
vanglat" hukka mõistnud, siis usuti,
et bolshevikud selle nüüd lammuta­vad.
Mis aga juhtus? „Minu eelkäija
UN-is, Aldai Stevenson, esitas 1961.
aastal kõne Nõukogude impeeriumi
laiendamisest, milles ta meenutas
ütelust, et ..Nõukogude Liidu rahvad
naudivad enesemääramise Õigust" ja
küsis, kuidas on see enesemääramise
õigus tegelikkuses? Stevenson jät­kas:
,,1917, a. tunnustasid bolshevi­kud
Ukraina Demokraatlikku Vaba­riiki,
kuid samal 1917. a. nad asuta­sid
võistleva vabariigi Harkovis.
1923. a. loodi punaarmee kaasabil
Ukraina Nõukogude Sbtsialistlik
Vabariik ja inkorporeeriti Nõuk.Lii-tu.
1920. aastal tegi punaarmee in­vasiooni
iseseisvassö Aserbaidzhani
vabriiki ja vallutas samal aastal
Khiva khanaadi. Ametisse seati
Khoresma Nõuk. vabariigi nukuva-litsus.
Khiva vallutamisega oli ava­tud
tee naabri, Bokara emiraadi alale,
mis vallutati septembris 1920. Ar­meenia
deklareeris oma kaua igat­setud
vabaduse 1918. aastal, kuid
juba 1920 hävitas selle punaarmee.
Aastal 1921 ruttas punaarmee appi
kommunistlikele mässulistele Geor-gias
ja püstitas seal nõukogude korra."
Nii see jätkus. „Kasutades Teist
maailmasõda, liideti Venemaaga
Karjala ja teisi Soome territooriumi
osi, Poola idaosad, Rumeeniale kuu­lunud
Bessaraabia ja Bukoviina, ise­seisvad
Eesti, Läti ja Leedu vabarii­gid,
Königsbergi piirkond, osad
Tshehhoslovakkiast, Lõuna-Sahha-lin,
Kuriili saared. Tänna Tuva."
JALTA TULEMUS
Jeane J. Kirkpatrick meenutab see­järel
Ida-Euroopa kohutavat olukor-'
da ega põika tunnistamast, et vas-
\ tutus Ida-Euroopa jätkuva tragöödia
eest lasub lääneriikide juhtide käitu­misel
Jaltas. Ta juhib tähelepanu aja­kirja
„Encounter" ühele värskemale
numbrile, kus on avaldatud rida uusi
fakte, eriti seoses Ida-Euroopa saa­tuse
kujunemisega. Siis ta jätkab:
„See oli Adolf Hitler, kes esimesena
rahuldas Josep Stalini nõudmise:
Balti riigid, pool Poolat, Bessaraa­bia!"
Väga iseloomustav Poola koh­ta,
nagu Kirkpatrick jätkab, oli Molo-tovi
kõne oktoobris 1939 Ülemnõu­kogus:
..Üks hoop Saksa ja teine
Vene sõjaväe poolt tegi lõpu sellele
Versailles' nurisünnitusele."
Järgnes Katõn kuklalaskudega
15.000 poola ohvitserile intelligentsi
hävitamiseks. See oli täpselt teada
Jalta konverentsist osavõtnud Chur-chillile
ja Rooseveltile, kuid nagu
Churchill kirjutab: „0tsustati seda
teemi vältida". Kui selline otsus ei
ole shokeeriv, siis on seda järgmised
faktid Churchilli mälestustes: „Sil­mapilk
oli sobiv, äritegemiseks, nii
ma siis ütlesin: ..Lepime kokku oma
osade kohta Balkanil. Teie väed on
Bulgaarias ja Rumeenias. Meil on
.seal huvisid ja ülesandeid. Kuidas
, oleks 90% ülevõimuga Venele Ru­meenias,
meile ütleme 90% Kreekas
ja 50:50 Jugoslaavias?" Ajal, mil seda
ettepanekut Stalinile tõlgiti, kirjutas
Churchill selle paberitükikesele, li­sades
50:50 Ungaris ja andes 75:25
Bulgaaria osas Venele. Stalin oli
nõus, kuid ta võttis 100% kõikjal, kus
punaarmee oli sees.
Ülejäänud Euroopa kohta ei sün­dinud
vallutamine enam Jalta „kok-kulepete"
alusel, vaid kujul, nagu on
sündinud kõik punaarmee vallutu­sed
pärast Teist maailmasõda — jõud,
vägivald, relvad, mõrvad. Tshehhos-lovakkias
— verine riigipööre. Kuu­bal
— kodusõda, Vietnamis ja Käm-boodias
— agressioon. Laos, Afga­nistan,
Nikaraagua — kombinatsioo­nid
terrorist, niässulistest sissidest ja
importeeritud jõud.
Rousseau ütleb, et võim ei püsi,kui
ta pole muudetud seaduseks. Tfide on
aga see, et kui võimu rakendatakse
küllalt brutaalselt, siis püsib ta
kauem kui oskame arvata. Seadus-tainine
aitab, kuid pole vähimatki
tõendit, et ühegi praegu punaarmee
käpa all oleva piirkonna inimesed
seda võimu aktsepteeriksid. Aegajalt
esineb ülevõimualuste alade sisemu­ses
kriise, mis paljastavad selle või­mu
luustiku. Siin on 14. juuni 1941,
millal intelligentsi küüditamisega
raiuti balti rahvastel pea otsast saniu-ti,
nagu sündis Poolaga Katöriis.
•1,
BALTLASTE HÄVITAMINE
Järgneb kirjeldus sellest, kuidas
sõja puhkemisel spontaanses üles­tõusus
balti rahvad vabastasid suure
osa oma territooriumist veel enne
sakslaste saabumist ning kuidas siis
1944-1952 hävitati uuesti umbes 4
milj.koguarvuga rahvastest 600.000
inimest, kuid ometi ei suudetud läm­matada
partisaanlust 8 aasta jooksul.
Budapesti raadios kuulutas Nikita
Khushtshev aprillis 1958: „Teame, et
imperialistid kisendavad kõvasti, et
sekkusime Ungari rahva asjadesse,
,Aga teame ka. et Ungari rahva töö­tav
klass, talupojad ja intelligents
lühikese aja jooksul taipab ja mõis­tab,
et seal oli üksainus tee." Seda
aga ei sündinud. Ei „taibatud" ega
„mõistetud", et ees oli üksainus tee
— sovjeti võimu alla. .Alistuti jõule,
kuid ei „mõistetud". Ei teinud seda
tshehhi rahvas i968. a., millal pu­naarmee
tankid lömastasid nad too­reima
jõuga. On ülimalt huvitav, kui­das
..Pravda" vee'l 1968. a. maailmale
teatas, et sel aastal Prahas vabaduse
kaotajaiks olid ..maailma reaktsio­näärid":
,,Maailma reaktsionäärid ei
suuda leppida ei Tshehhoslovakkla
Sotsialistliku Vabariigi töötava klas­si
võiduga 1948. a. veebruaris ega
oma lüüasaamisega ^968. a. augus­tis."
On sama huvitav lugeda nõu­kogude
ametlikku kommentaari Af­ganistani
invasioonile ja okupatsioo­nile.
1980. a.' kirjutab „Moscow .
News": ,.Teame, et otbus üksuste
saatmiseks Afganistani ei ole täna­ses
maailmas populaarne... Mitte­sekkumine
on hea asi, kuid rahvus­vahelise
õiguse printsiibid ei kehti
tühikus (vaakuumis).. .ajalugu ja po­liitikat
ei saa alati sobitada legaal­sesse
vormi," mida täiendab Andro-povi
kinnitus Ülemnõukogu peasek­retäri
kohale asumisel:,,Meie vastus
sündmustele Afganistanis oli lojaal­suse
väärikas avaldus proletaarse in­ternatsionalismi
printsiibil, mis osu­tus
vajalikuks oma kodumaa huvide
kaitsel". Kirkpatrick küsib, kas pelk
Afganistani olemasolu oli ähvardu­seks
Nõuk.Venele? „See on küll vist
kõige brutaalsem sajand inimkonna
ajaloos, ja Afganistani okupatsioon
kerkib isegi sellest brutaalsusest kõr­gemalt
esile." '
NIGARAAGUA JÄ POOLA
Pikemalt peatutakse läkituses Ni-karaagua
ja Poola saatusel, mis va­javad
niikuinii eraldi vaatlemist.
Oma läkituse lõpus käsitleb Jeane
Kirkpatrick eriti huvipakkuvalt seda
süstemaatilist perverssust, millega
nõukogulased eraldavad endid keele
kui rahvusvahelise kommunikat­sioonivahendi
kasutamisel maailma
teistest rahvastest. Nii ^hendab neil
„autonoomia" — jõuetu; liiduks ühi­nemine
— unitaarsust, ühte sulamist,
üheks muutumist;, demokraatia —
autokraatsust, isevalitsejalikkust;
üksmeel — skismaatikat; populaar­ne
— terrorile imponeerimist. alistu­mist;
rahusoov — sõja õhutamist jne.
On raske, mõista traditsionaalses
keeles mõistet „püsivaks rahuks ja
rahva demokraatiaks", sest neil sõ­nadel
ei ole midagi ühist ei rahuga
ega demokraatiaga. Tuntud ja hinna­tud
sümbolid ning juhtlaused kasuta­takse
ära samuti, nagu on tehtud
Nikaraagua rahvuslasest ja isamaa­lasest
Sandinost kommunist ja rah­vusvaheline
revolutsionäär. „Ärgem
unustagem", ütles Solzhenitsõn oma
Nobeli-aadressis, „et vägivald ei ek­sisteeri
üksipäinis, vaid on ilmeksi­matult
läbipõimitud valest. Vägivald
ei saa peita ennast mitte millegi muu
kui vale taha, ja vale kaitseb vägi­valda.
Igaüks, ke^ proklameerib vä­givalda
meetodina, peab paratama-tuh
valima printsiibiks vale."
Leppigem ainult ühe kommentaa­riga
sellele siin kokkuvõetult esita­tud
sisukale kõnele. See oleks küsi­mus,
kas peame ikka ja edasi järg­nema
nõukogudelikule tõde varjava­le
perverssele^sõnapruugile, kasuta­des
kõnes ja kirjas ,.Nõukogude Liit"?
Liit ei toetu vägivallale ega valedele,
Hidu sünnialuseks on asjaosase rah°
va vabalt, ilma väljaspoolsete mõjus­tusteta
väljendatud enamikotsus,
mis aga siin igas liidetud piirkonnas
puudub. See, mis siin toetub vägi­vallale
ja valele, ei ole ..Nõukogude
Liit", see on relvade toores jõus laiako
paisutatud Nõukogude Venemaa.
-u.
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale afalehele.