1981-03-26-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,JM[eie Elu" nr. i2 (1623) 198S
ISilOlieilBIIBIIBIIBtlBIIBIIBIIGIIBIlBltOligilQllQllQliailDlIOIIOIIOnQIIOIIDJIQIIQII^
03 • ^ 3
EKSIIUS
Rahvarõivaste vilmlstamfse kursusest osavõtjad. 1. rida, vasakult: Belliida lõose,; Lydia Vngme,
Laine Paju, Eha Toomberg (õpetaja), Endla Komi (kursuse Juhataja), Juta Tambre ja Hilda Härm.
2. rida: Hardi Bunn, Helle lArro, Susan Mathevvs, Anne lemmel, Asta Kaljuste, Setma Süvik, Eha
Kaups, (Pildilt puüdüvsid Helgi S O O M ; Ellen Tanner, Julie'Pama Ja GerardBesjardini.)
11
, KuWvihm Laburnum' on õitsevate
hulgas varasuvel üks dekoratiiv-semaid
ilupuid. Mõnikord kasvatatakse
teda ka põõsana kuid puuna
võib ta sirguda kuni 8 m kõrgeks.
Kasvatamisel on neist peamiselt
kolm liiki '.Harilik kuldvihm — Com-mon
Laburnum (Laburnum anagy- |
roides), Alpi 'kuWvihm — Scotch La- |
burnum (Laburnum alpinum) ja Vos- f
si kuldvihm — Waterer Laburnum |
(Laburnum watereri 'Vossii'). Viima- |
ne on eelmiste hübriid ja oma silmapaistvamate
õite tõttu (kobarad üle
30 sm pikad) neist kõige otsitavami
Külmakindluselt on aga Alpi kuldvihm
esimesel kohal, bn kasvatatav
ka kodumaal. Kuldvihm eelistab huu-musrikkaid,
sooje muldi ja eriti noored
eas teatud määral 'kaitset päikese
eest^. Viimases küsimuses on arvamised
' lahkuminevad. Kuigi teda soovitatakse
kasvatada üksikuna muruplatsu
ja suuri isendeid võib näha
kasvamias lagedal, siis tegelikult aednikud
kipuvad kinnitama, et päike
sageli kahjustab ta koort tüvel ja jä-potp
0. Haamer «ledamatel okstel, üheks meeldiva-mamaks
nähteks kuldvihmal ongi ta
koore roheline värvus. Peab äga
märkima et kõik kuldvihma osad, eriti
viljad (seemned) on mürgised, sisaldades
alkaloidi tsütisiini.
Inimese suhtumine rahasse
reedab ta karakteri. On teatud
isikuid, kes viivad jutu esimesel
võimalusel rahakoti peale. On ka
viisil elus edasi jõudmine ei ole
mõõduandev.
Siinmaal on rahal ka kahesugune
väärtus, õlle, jalgpallivõist-neid,
kel raha nagu' põletab pük- ^luse, bulvaarilehe või auto peale
sitaskusse augu sisse, enne kui antud rahal on palju madalam
o
5
a
5
5
5
5
õ
§
5
õ
5
B
5
õ
õ
o
õ
õ
õ
õ
a
õ
5
§
õ
õ
õ
õ
a
Q
a 29. märtsi!
Laine Paju ja tütar Linda,
mõlemad otsustasid omale teha
Kadrina Ilumäe
Jüri ülikonna.
E.V. 63. aastapäeva pidulik jumalateenistus
peeti 1. märtsil Christ Lut-heran
Church'is Fort Lauderdales.
Osavõtjate arvu ppolest oli see rekordiline^
kaugelt üle saja kirikulise,
nende hulgas suur arv Kanada ja
Miami eestlasi.
Teenis õpetaja Rudolf Reinaru La-kewoodist,
kes oma jutluse motiiviks
oli valinud Eesti Luteriusu kiriku
tähtsuse meie rahuvslikus elus kuni
tänapäevani. Solistina esines sopran
Anadie Allik, Erich AMik esitles oma
äsjaorganiseeritud meesansamblit.
Sellele lisandus August Liivoja trompeti
soolod. Teenistus lõppes Eesti
hümni laulmisega. .
Jumalateenistusele, järgnes kiriku
kõrvalruumis Budde Hallis koguduse
täiskogu koosolek, mida juhatas nõukogu
esimees Eerik Maldur ja protokollis
sekretär Helmi Kaur. Päevakorras
oli nõukogu koosseisu täiendamine.
Valiti viis uut nõukogu liiget:
Magda Ermaste, Hedy Jensen,
Erika ICari, Paul Kaur ja Evald Visnapuu,
Uus nõukogu omakorda valis juhatusse
järgmised liikmed: esimees Eerik
Maldur, abiesimehed Paul Kaur
ja Nigul Ermaste, sekretär Helmi
Kaur ja laekur Hedy Jensen. Kiri-
'kuvanemaks valiti Evald Visnapuu
ja perenaiseks Magda Ermaste. Re^
visjonikomisjoni valiti Mart Martin-son
(esimees), Evald Laager ja Eri-
St. Petersburgis Bayfront Centeris
toimus „International Folk Fair",
kus üle 36,000 maksulisele külalisele
kolme päeva jooksul kanti laval ette
rahvuslike tantse ja laule. See kestis
hommikust kuni hihs õhtuni.'Reedel,
20. veebruaril hommikul kl. 10 algas
osavõtvate rahvusgrupi>ide paraad,
kus meie ridades oli 11 liikmeline
Baltimore'i ,'yVanaranna" rahvatantsu
grupp oma muusikamehega, ja
kohapealseid eestlasi rahvainõivä^s.
Suur areena oli rahvast täis ja a^p-laus
meie rahvusgrupile oli tugev.
Reede! lisaks rahvatantsijatele esines
'kohapealne muusikaline duo —r-
Evald Pohl, tenor, Ludwig Wahteri
akordioni saatel. Eesti väljapanek sai
esimese Dick Bothwell QAT auhinna.
Peeter Tiisler tegi kulisside kavandid
ja ehitas ning värvis need oma gä-raashis.
Rakenduskunstnik Erika
Tiisler oli. näituse
; Mõnikord ilmub kuldvihma lehtedele
pruune laike mis muudavad puu
näotuks ja teatud määral mõjustavad
ta kasvugi. Soovitav on igal ju- |
hui lasta kahjustuse põhjustaja kindlaks
määrata kuid sageli on siin tegemist
seenhaigusega — Gloesporium,
mis enam kui saja liigina võib kahjustada
arvukaid taimeperekondi. Ta
tekitatud kahjustust kuldvihmal väga
tõsiselt ei võeta ja peetakse küllaldaseks
varisenud fehtede kokku
kogumist ja põletamist sügisel, kuna
haigus talvitub lehtedel ja infektsioon
toimub kevadel lenduvate
spooride kaudu.
see pole muudetud kustutus-yeeks.
Teised jällegi peavad rahakogumist
isiklikuks otstarbeks
tähtsamaks kui rahvuslik^
ku võitlust, kultuurilist ja selts-
'kondlikku tegevust. Nii praalis
üks mees, kes oli segastel aegadel
kahtlaste äridöga rahame-heks
saanud, nimeka seltskonnategelase
ees:
„Mul on juba kakssada tuhat
pangas, aga mis oled sina saavutanud?"
On võimalik, et tal polnud pea-
16 pangaraamatu kodus midagi
.loetavat. Muud kommentaarid
võib ära jätta. ,
Üks teine kaUis kaasaegne armastas
seltskonnas kõrtsiarvet
maksta ainult sajamargasega,
ehkki paar-kolme õlut oleks ka
viieline ära õiendanud. Huvitav
oleks teada, mida ta tegi vahetusrahaga.
Võimalik, et ta vahetas
selle hiljem pangas suuremate
vastu ümber^ et kaasmaalaste
ja kõrtsitüdrukute ees laia
lehte mängida.
Üks vanu ametivendi labida-serya
päevilt kandis alati suurt
rahapatakat tengelpunga vahel.
' Kõrtsis arvet makstes tõmbas
enne pöidlaga üle rahaservade
just nagu ässavahtija enne kakr-
1 tide segamist. Aga see sai talle
õ
a
õ >
5
5
E
5
kurss. Umbes selline nagu Saksa
margal enne vääringureformi.
Äga heategevaks otstarbeks, kohustuste
täitmiseks ühiskonna
vastu, rääkimata kultuuri või
rahvusliku võitluse jaoks soovitud
rahal on kohutavalt kõrge
kurss. Kui tuletada mõnele raha-huvilisele
meelde kirikumaksu
või mõnda muud pisikest kohustust,
siis teeb näo pähe, nagu tuleks
see tasuda tsaariaegsetes
kuldrublades.
Üks eestisoost härra ostis endale
siin aastapileti, et näha jalgpalli
togimist metsikult prööka-va
publikumi hulgas, Pilet maksis
mõjtiisada marka. Sündmuse
pealtnägijaks juhtus olema üks
julge sõna ja kuldse huumoriga
eesti vaimulik. Ta küsis, et kuidas
on lood kirikumaksuga.
„Palju seda on?" küsis jalgpallihaige.
,,Viis marka aastas töötajatele."
„Ei ole raha", vastas fanaatik
. ja jutt oli otsas. Hiljem sõneles
sama mees jalgpalli klubiruumis
kaashaigega, kelle ähvardas rahakotiga
surnuks lüüa.
Eesti vanarahva tarkuse järgi
ori raha hea sulane, aga paha peremees.
Aga kas meie hulgas ei
ole ka neid, kes pole üksnes raha
a
s
S
5
5
5 I
S
ü s
n
5
5
n
5 1
3
5
S
5
5
"i
n
5 '
5
9
m
õ
D
9
5 '
m
n
s
•
§
B
5
S
õ
saatuslikuks. Ühel ööl leiti ta sulased, vaid pärisorjad. On see
Tõsisem kuid mitte nii sagedane |
haigus kuldvihmal on koorepõletik
(Fusarium latiritium). Koorele ilmuvad
uha laienevad pruunid laigud,
rais juhul kui tabavad noort tüve
võivad varsti puu surmata. Tõrjeks
haiged oksad töikamise teel eemaldada
ja põletada ning kevadel puud
mõned korrad pritsida bordoo vedelikuga
(Bordeaux mixture) paari nädalaste
vaheaegadega. Kuldvihma aeda
istutamine toimugu ainult vara-ikõrtsi
lähedalt lõhutud silmnäo
ja tühja tengelpungaga. On ka
siinmaal pasatskeid, kes passivad
peale, kui palju ligimisel raha
kaasas, et tasub ära koputa-
,da.,
Leidub ka neid, kel pangaarve
nagu elusisuks. Ei saa muidu õiget
inimesetunnet naha vahele,
kui peab olema vähemalt viie
nulliga summa pangas. On lõp-pude-
lõpuks kõrvaline asi, et vastav
indiviid elab nagu viimane
kerjus ja pärast surma pärib
kas Saksa või Vene riik.;
Kõik neetsinatsed arriisad kaasmaalased
hindavad inimese väärtust
vastavalt rahakoti raskusele.
Väiksemate kukrutega inimesed
on nende silmis kas varesed
või muidu randunud tüübid, kes
ei oska elus edasi jõuda. Teisel
üürike elu seda väärt? Eriti siis,
kui on tegemist üksiku vanapoisi
või -tüdrukuga. Mõni kogub,
korjab ja kraabib eluotsani, ei
tee testamenti ja siis tuleb äkki
minek sinna suurde igavikku.
Võimalik, et need inimesed arvavad,
et kui maa peal on palju raha
pangas, siis saab taevariigis
parema loozhiplatsi ostz^. Või
saab ehk isegi patud andeks. Või,
kui minna põrgusse, sns saab
ehk vanakurjale veidi altkäemaksuks
sokutada, et keeduvesi
oleks leigem või tangid-orad jahedamad.
Jah — see raha. Päris kahju
vaadata, kuidas niõned orjavad
raha. Aga ütleme nõnda, et iga
nägu saab omal kombel õndsaks.
Võibolla talitavad kõik teised valesti.
- '
tal
ä
m •
5
n
n
B
n
Q
' E
D
5
Õ
2
5
'§
5
õ
õ
Š
õ
St
.D
š
s
D
s
I
ARVID VILMS iiDiiiiiiioiiBiiBiioiisiiBiioiiQiiaiiiitQiiQiiaiigiiDiiBiioiieiiiiiiBnBiiQiiQiiiiiBiiGiiaiioiiiiiBiiaiiaiio
i märtsU Ülo SOotši
. Northern Secondary Schoori e^sti
tikandi klass on annud kolme aasta
jjououkKs.uulM r^aihivv«axruõiivv.a vvaolumu.i.s^t amise alal Ülestõusmispülia jumalateenistus ^lees Mäido Kari. Aktuse kavas oli mopolitai
haid järglasi. Kohnanda aa^ta i u i ^ EELK LpunaJ^lorida koguduses pee-; ^trt^^ugosM ettekandeid. Kokku Ä t a ff
sel oh pearõhk azhuu^tlkandl alg- pühapäeval, 19. aprillil kl. 3 tnlm^ mkordiline hulk r.hviK. kn teatri
^^E^. a aastapäe^^^tlls/to^^^ ^ loeng ,JCotkajärve looduslilled" Ees-bimme
leidis aset SPIFFsi hoones 1. ti Majas algusega kl. 8 õ.
märtsil. Aktuse peakõnelejaks inglise
ja eesti keelets oli ERKU abiesi- llr Reedel Ž7, Ja laup. 28. märtsil Cos-sel
oli pearõhk azhuur-tikandi alg;
teadmiste andmisel ja meeste
rõivaste valmistamisel. •:
. Kursusi: juhatas seekord Endla Komi
ja Erika Kolli õpetas vöökudu-
. mist. Terve talve ,^iiidas vastu'" mees-õpilane
prantslane Gerard Desjar-dins,
kes huviga õppis eesti tikandit
• ja oli klassis abivalmis kavaleriks.
Rahvarõivaste valmistamise klass
on Põhj arToronto keskkoolis ka tuleval
1981/82 õppeaastal eelarvesse võetud
ja. seega on noortele [tagatud võimalus
meie tekstiil-kunsti õppimiseks
ja oma lastele edasi õpetami-
•••seks. V-
• EHA TARMET TOOMBERG
takse 3
päeval Ghrišt Luth. kirikus — 1955 E.
OaMandPark Blvd'il Fort Lauderdales.
Jutlustab õpetaja Priit Rebane
:eemstus j^ggg j^äido Kari. Aktuse kavas oli mopolitan Opera esitab G. Verdi
' Toronto Ülikooli
oli tulnud rekordiline hulk rahvusteatris
algusega kl. 8 õ.
kaaslasi ja külalist kaugetelt randadelt.
Nagu alati, dii Kanada eestlas-.
kond tugevalt esindatud. Aktmele
St. Petersburgist. Orelil E. Allik. So- järgnes kohalik eine.
listid. Laululehed. Järgneb koosviibimine
kohvilauaga kiriku kõrvalsaa-iis...
• . '
• , . P.K.'
Ülestõusmise pühade eestikeelne
^ Laup., 28. märtsil Äiandusklübi
väljasõit .Bray's Garden Centre'!sse^
:'S. •
• * -
, 28..märtsil'Tomnto Eesti
Märtsikuu väljamüük
• 10—30%
hinnaalandusi ^
Suletekid, padjad,
ja voodipesu
Ostke otse tööstusest suletekid,.
sulgvoodid, — padjad ja voodipesu.
^ ParanHamine ja ümbertegemine.
'
ASTER DOWN
teenistus on Suurel Reedel, 17. ap- ^Jtsi kevadpidu Eesti Majas alguse-rillil
kl. 2 p.l. TriiiUy Lutheran gaJ^L? õ. ^ ^ ^
Chui^, 401 Fifth|St.^^^^^^ Pühap., 29. märtsil Lasteaia Moe^
PRODUCTS
4544 Dufferin St., Unit 25, pownsview i(lõunapoõl Finchl)
Telefon: (coliect) (4^^^^
Äri avatud: nädalapäevad kella 10—6, neljap. 10—9, laup. 10—4
J
0 0
c i l »
Edev vanaproua ostab endale
dzhiinpüksid, moodsa kanipsuni ja
laseb teha omale noorusliku soengu.
Kodus demonstreerib ta enda uut
välimust tütretütrele ja küsib:
,^Kas ma näen nüüd veel nagu
na naine välja?" '
„Ei", vastab terame laps.
sa välja nagu vana mees/
Saamatu kavaler istub
näitsikuga diivanil. Neiu julgustab:
„Ütle mulle nüüd midagi erutavat."
„Meie jalgpallimeeskond kaotas täna
5:0."v ••••
Ühe kindlustusseltsi nn
oma agentidele:
'„Peaegu iga nädal saame kirju tagasi
märkusega, et kindlustatu on
kas etteteatamatult kolinud või samuti
etteteatamatult surnud. Selli-sed
asjad tulevad lõpetada,"
-Austraalia Eesti Seltside Liit km^
lutas käesolevaga välja eestiainellsis
televisioonisaate stsenaariumi koostamiseks
võistluse, millest võivad
osa võtta kõik, eesti päritoluga isikud,
"kas iiksinda või grupina.
Stsenaarium võib olla kirjutatud
kas eesti, või/Ja inglise keeles. Saate
teema peab olema huvitav Ja sobiv
Eesti ja eestlaste tutvustamiseks
väljaspool Eestit. Teema võib olla
dokumentaalne või ilukirjanduslik.
Stsenaariumiks võib kasutada ka
mõnd Juba ilmunud eesti autoH
teost, kusjuures elavalt autorilt tule^
juba selleks luba nõutada, tete
kestvus olgu üks tund.
Stsenaariumi hindamine toimub
©elleks valitud zhürii poolt.
1. auhind on $500,2. $200 ja 3. $1(HJ.
Selgitavat informatsiooni annab
Tiiu Salasoo, 75 Abingdon M . , Mose-ville,
2069; Australiffi,
Eikkalikus vali-
)' kus kõrge kvaliteediga
õmblusmasinad
ja tarbed. Õmblusmasinate
ja tolmuimejate parandus. Kääride,
nugade täpsusteritus.
WHITE-^LMÄ 'SEWING CENTRE .
2235 Bloor St. West (Rünnymede
peatus) — Td. 766-2740
burgis. Sellele järgnöo unme Konvi- näitus Eesti Majas algusega kl. 2.30
laud, . • n
_ Fühap.,29. märtsil kontsert-juma-lateenistus
Hamiltonis algusega kl.
4 õ. . - :
. • li^ Pühap., 29, märtšü Invaliidel Toe-^
tava Naisringi loterii Eesti Majas, algusega
kl. 12 p.
^ Laup. 4. aprillil E4isti Rahvusteater
esitab komöödia «Tõrges tü-
Lääne-Saksamaa välismaalaste YQ- i^^^^^^^Me HighSchooris, 200 Han-gister
näitab,: et Liiduvabariigis on "® algusega kl. 7 õ.
1^ Laup. 4., 5., 6. apr. Endel Rubergi
seitse protsemi elamkkonna totaalar- 25. kunstinäitus Peetri kiriku saali-
•"^ust. • des '
Ainuüksi möödunud aastal suurenes
välismaalaste arv Lääne-Saksas ^ Pühap., B. aprillil Toronto Eesti
310 000 sisseränduriga." Võrdlusena Meeskoori kontsert Eesti Majas algu-võib
nimetada, et Shveitsis on välisr ^^v^
maalasi 14 protsenti, Belgias üheksa Laup. IL Ja 12. apr. I. Saamiit'5
protsenti ja Prantsusmaal kaheksa näitus Lakewoodi Eesti Majas.
a«iiiiiifi',in!i'»'iimi'
TIM'S AUTO BODY LTD.
^4-28 Howard Park Ave, Toronto, Ont. M6R IVS
Tel 533-8451 - 533-8452
AUTODE PÄRANDAMINE § KERETÖÖD • VÄRVIMINE KÜUMEN-DUS
AHJU KASUTAMISEGA 9 TUNEUPS • IRAVEDÜ.
Lic. MEHAANIK. SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE.
FUtsos Bros. & Associate
arsti piiratud arvul
® Mis on teie maja väärtus?
® Helistage meile! Meie anname teile tänase turuhtoa.
©Meie müüme MLS kaudu või eksklusiivselt.
: ; M E I M O pÄRMS-Ä
EstateBroker
R EAL E ST ATE LTD •. ReoltO*
1014 Queen St. E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont. M2M2T9
^1 «'kogemusikinnisvarade vahendamisel ~
. ' ^- eesti.
Elias Lönnrot'i koostEtüd Soome rahva eepos endise Tartu
Ülikooli õppejõu dr. ül. August Annist*a tõlkes. Originaaltekst
ilmus esmakordsek Eestis-1939. a.
Raamatu laustriikk ilmub suures lornidadis (@ X ^0 tolli)
kolme^värvi trükisi happe-v!aba pärgament < paberil kood
vastavate omämei\taal-joomst€)ga«
Hind $45. U S A 388 lk. Kõva$ köite©;
Proovliehekülje ja teliimis-informatsioosii saamiseks
Krjutage; SYMPOSIA PRESS^ P.O. BOX 418
MOORESTOWN, NEW JERSEY 08057 USA.
ms
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 26, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-03-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810326 |
Description
| Title | 1981-03-26-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,JM[eie Elu" nr. i2 (1623) 198S ISilOlieilBIIBIIBIIBtlBIIBIIBIIGIIBIlBltOligilQllQllQliailDlIOIIOIIOnQIIOIIDJIQIIQII^ 03 • ^ 3 EKSIIUS Rahvarõivaste vilmlstamfse kursusest osavõtjad. 1. rida, vasakult: Belliida lõose,; Lydia Vngme, Laine Paju, Eha Toomberg (õpetaja), Endla Komi (kursuse Juhataja), Juta Tambre ja Hilda Härm. 2. rida: Hardi Bunn, Helle lArro, Susan Mathevvs, Anne lemmel, Asta Kaljuste, Setma Süvik, Eha Kaups, (Pildilt puüdüvsid Helgi S O O M ; Ellen Tanner, Julie'Pama Ja GerardBesjardini.) 11 , KuWvihm Laburnum' on õitsevate hulgas varasuvel üks dekoratiiv-semaid ilupuid. Mõnikord kasvatatakse teda ka põõsana kuid puuna võib ta sirguda kuni 8 m kõrgeks. Kasvatamisel on neist peamiselt kolm liiki '.Harilik kuldvihm — Com-mon Laburnum (Laburnum anagy- | roides), Alpi 'kuWvihm — Scotch La- | burnum (Laburnum alpinum) ja Vos- f si kuldvihm — Waterer Laburnum | (Laburnum watereri 'Vossii'). Viima- | ne on eelmiste hübriid ja oma silmapaistvamate õite tõttu (kobarad üle 30 sm pikad) neist kõige otsitavami Külmakindluselt on aga Alpi kuldvihm esimesel kohal, bn kasvatatav ka kodumaal. Kuldvihm eelistab huu-musrikkaid, sooje muldi ja eriti noored eas teatud määral 'kaitset päikese eest^. Viimases küsimuses on arvamised ' lahkuminevad. Kuigi teda soovitatakse kasvatada üksikuna muruplatsu ja suuri isendeid võib näha kasvamias lagedal, siis tegelikult aednikud kipuvad kinnitama, et päike sageli kahjustab ta koort tüvel ja jä-potp 0. Haamer «ledamatel okstel, üheks meeldiva-mamaks nähteks kuldvihmal ongi ta koore roheline värvus. Peab äga märkima et kõik kuldvihma osad, eriti viljad (seemned) on mürgised, sisaldades alkaloidi tsütisiini. Inimese suhtumine rahasse reedab ta karakteri. On teatud isikuid, kes viivad jutu esimesel võimalusel rahakoti peale. On ka viisil elus edasi jõudmine ei ole mõõduandev. Siinmaal on rahal ka kahesugune väärtus, õlle, jalgpallivõist-neid, kel raha nagu' põletab pük- ^luse, bulvaarilehe või auto peale sitaskusse augu sisse, enne kui antud rahal on palju madalam o 5 a 5 5 5 5 õ § 5 õ 5 B 5 õ õ o õ õ õ õ a õ 5 § õ õ õ õ a Q a 29. märtsi! Laine Paju ja tütar Linda, mõlemad otsustasid omale teha Kadrina Ilumäe Jüri ülikonna. E.V. 63. aastapäeva pidulik jumalateenistus peeti 1. märtsil Christ Lut-heran Church'is Fort Lauderdales. Osavõtjate arvu ppolest oli see rekordiline^ kaugelt üle saja kirikulise, nende hulgas suur arv Kanada ja Miami eestlasi. Teenis õpetaja Rudolf Reinaru La-kewoodist, kes oma jutluse motiiviks oli valinud Eesti Luteriusu kiriku tähtsuse meie rahuvslikus elus kuni tänapäevani. Solistina esines sopran Anadie Allik, Erich AMik esitles oma äsjaorganiseeritud meesansamblit. Sellele lisandus August Liivoja trompeti soolod. Teenistus lõppes Eesti hümni laulmisega. . Jumalateenistusele, järgnes kiriku kõrvalruumis Budde Hallis koguduse täiskogu koosolek, mida juhatas nõukogu esimees Eerik Maldur ja protokollis sekretär Helmi Kaur. Päevakorras oli nõukogu koosseisu täiendamine. Valiti viis uut nõukogu liiget: Magda Ermaste, Hedy Jensen, Erika ICari, Paul Kaur ja Evald Visnapuu, Uus nõukogu omakorda valis juhatusse järgmised liikmed: esimees Eerik Maldur, abiesimehed Paul Kaur ja Nigul Ermaste, sekretär Helmi Kaur ja laekur Hedy Jensen. Kiri- 'kuvanemaks valiti Evald Visnapuu ja perenaiseks Magda Ermaste. Re^ visjonikomisjoni valiti Mart Martin-son (esimees), Evald Laager ja Eri- St. Petersburgis Bayfront Centeris toimus „International Folk Fair", kus üle 36,000 maksulisele külalisele kolme päeva jooksul kanti laval ette rahvuslike tantse ja laule. See kestis hommikust kuni hihs õhtuni.'Reedel, 20. veebruaril hommikul kl. 10 algas osavõtvate rahvusgrupi>ide paraad, kus meie ridades oli 11 liikmeline Baltimore'i ,'yVanaranna" rahvatantsu grupp oma muusikamehega, ja kohapealseid eestlasi rahvainõivä^s. Suur areena oli rahvast täis ja a^p-laus meie rahvusgrupile oli tugev. Reede! lisaks rahvatantsijatele esines 'kohapealne muusikaline duo —r- Evald Pohl, tenor, Ludwig Wahteri akordioni saatel. Eesti väljapanek sai esimese Dick Bothwell QAT auhinna. Peeter Tiisler tegi kulisside kavandid ja ehitas ning värvis need oma gä-raashis. Rakenduskunstnik Erika Tiisler oli. näituse ; Mõnikord ilmub kuldvihma lehtedele pruune laike mis muudavad puu näotuks ja teatud määral mõjustavad ta kasvugi. Soovitav on igal ju- | hui lasta kahjustuse põhjustaja kindlaks määrata kuid sageli on siin tegemist seenhaigusega — Gloesporium, mis enam kui saja liigina võib kahjustada arvukaid taimeperekondi. Ta tekitatud kahjustust kuldvihmal väga tõsiselt ei võeta ja peetakse küllaldaseks varisenud fehtede kokku kogumist ja põletamist sügisel, kuna haigus talvitub lehtedel ja infektsioon toimub kevadel lenduvate spooride kaudu. see pole muudetud kustutus-yeeks. Teised jällegi peavad rahakogumist isiklikuks otstarbeks tähtsamaks kui rahvuslik^ ku võitlust, kultuurilist ja selts- 'kondlikku tegevust. Nii praalis üks mees, kes oli segastel aegadel kahtlaste äridöga rahame-heks saanud, nimeka seltskonnategelase ees: „Mul on juba kakssada tuhat pangas, aga mis oled sina saavutanud?" On võimalik, et tal polnud pea- 16 pangaraamatu kodus midagi .loetavat. Muud kommentaarid võib ära jätta. , Üks teine kaUis kaasaegne armastas seltskonnas kõrtsiarvet maksta ainult sajamargasega, ehkki paar-kolme õlut oleks ka viieline ära õiendanud. Huvitav oleks teada, mida ta tegi vahetusrahaga. Võimalik, et ta vahetas selle hiljem pangas suuremate vastu ümber^ et kaasmaalaste ja kõrtsitüdrukute ees laia lehte mängida. Üks vanu ametivendi labida-serya päevilt kandis alati suurt rahapatakat tengelpunga vahel. ' Kõrtsis arvet makstes tõmbas enne pöidlaga üle rahaservade just nagu ässavahtija enne kakr- 1 tide segamist. Aga see sai talle õ a õ > 5 5 E 5 kurss. Umbes selline nagu Saksa margal enne vääringureformi. Äga heategevaks otstarbeks, kohustuste täitmiseks ühiskonna vastu, rääkimata kultuuri või rahvusliku võitluse jaoks soovitud rahal on kohutavalt kõrge kurss. Kui tuletada mõnele raha-huvilisele meelde kirikumaksu või mõnda muud pisikest kohustust, siis teeb näo pähe, nagu tuleks see tasuda tsaariaegsetes kuldrublades. Üks eestisoost härra ostis endale siin aastapileti, et näha jalgpalli togimist metsikult prööka-va publikumi hulgas, Pilet maksis mõjtiisada marka. Sündmuse pealtnägijaks juhtus olema üks julge sõna ja kuldse huumoriga eesti vaimulik. Ta küsis, et kuidas on lood kirikumaksuga. „Palju seda on?" küsis jalgpallihaige. ,,Viis marka aastas töötajatele." „Ei ole raha", vastas fanaatik . ja jutt oli otsas. Hiljem sõneles sama mees jalgpalli klubiruumis kaashaigega, kelle ähvardas rahakotiga surnuks lüüa. Eesti vanarahva tarkuse järgi ori raha hea sulane, aga paha peremees. Aga kas meie hulgas ei ole ka neid, kes pole üksnes raha a s S 5 5 5 I S ü s n 5 5 n 5 1 3 5 S 5 5 "i n 5 ' 5 9 m õ D 9 5 ' m n s • § B 5 S õ saatuslikuks. Ühel ööl leiti ta sulased, vaid pärisorjad. On see Tõsisem kuid mitte nii sagedane | haigus kuldvihmal on koorepõletik (Fusarium latiritium). Koorele ilmuvad uha laienevad pruunid laigud, rais juhul kui tabavad noort tüve võivad varsti puu surmata. Tõrjeks haiged oksad töikamise teel eemaldada ja põletada ning kevadel puud mõned korrad pritsida bordoo vedelikuga (Bordeaux mixture) paari nädalaste vaheaegadega. Kuldvihma aeda istutamine toimugu ainult vara-ikõrtsi lähedalt lõhutud silmnäo ja tühja tengelpungaga. On ka siinmaal pasatskeid, kes passivad peale, kui palju ligimisel raha kaasas, et tasub ära koputa- ,da., Leidub ka neid, kel pangaarve nagu elusisuks. Ei saa muidu õiget inimesetunnet naha vahele, kui peab olema vähemalt viie nulliga summa pangas. On lõp-pude- lõpuks kõrvaline asi, et vastav indiviid elab nagu viimane kerjus ja pärast surma pärib kas Saksa või Vene riik.; Kõik neetsinatsed arriisad kaasmaalased hindavad inimese väärtust vastavalt rahakoti raskusele. Väiksemate kukrutega inimesed on nende silmis kas varesed või muidu randunud tüübid, kes ei oska elus edasi jõuda. Teisel üürike elu seda väärt? Eriti siis, kui on tegemist üksiku vanapoisi või -tüdrukuga. Mõni kogub, korjab ja kraabib eluotsani, ei tee testamenti ja siis tuleb äkki minek sinna suurde igavikku. Võimalik, et need inimesed arvavad, et kui maa peal on palju raha pangas, siis saab taevariigis parema loozhiplatsi ostz^. Või saab ehk isegi patud andeks. Või, kui minna põrgusse, sns saab ehk vanakurjale veidi altkäemaksuks sokutada, et keeduvesi oleks leigem või tangid-orad jahedamad. Jah — see raha. Päris kahju vaadata, kuidas niõned orjavad raha. Aga ütleme nõnda, et iga nägu saab omal kombel õndsaks. Võibolla talitavad kõik teised valesti. - ' tal ä m • 5 n n B n Q ' E D 5 Õ 2 5 '§ 5 õ õ Š õ St .D š s D s I ARVID VILMS iiDiiiiiiioiiBiiBiioiisiiBiioiiQiiaiiiitQiiQiiaiigiiDiiBiioiieiiiiiiBnBiiQiiQiiiiiBiiGiiaiioiiiiiBiiaiiaiio i märtsU Ülo SOotši . Northern Secondary Schoori e^sti tikandi klass on annud kolme aasta jjououkKs.uulM r^aihivv«axruõiivv.a vvaolumu.i.s^t amise alal Ülestõusmispülia jumalateenistus ^lees Mäido Kari. Aktuse kavas oli mopolitai haid järglasi. Kohnanda aa^ta i u i ^ EELK LpunaJ^lorida koguduses pee-; ^trt^^ugosM ettekandeid. Kokku Ä t a ff sel oh pearõhk azhuu^tlkandl alg- pühapäeval, 19. aprillil kl. 3 tnlm^ mkordiline hulk r.hviK. kn teatri ^^E^. a aastapäe^^^tlls/to^^^ ^ loeng ,JCotkajärve looduslilled" Ees-bimme leidis aset SPIFFsi hoones 1. ti Majas algusega kl. 8 õ. märtsil. Aktuse peakõnelejaks inglise ja eesti keelets oli ERKU abiesi- llr Reedel Ž7, Ja laup. 28. märtsil Cos-sel oli pearõhk azhuur-tikandi alg; teadmiste andmisel ja meeste rõivaste valmistamisel. •: . Kursusi: juhatas seekord Endla Komi ja Erika Kolli õpetas vöökudu- . mist. Terve talve ,^iiidas vastu'" mees-õpilane prantslane Gerard Desjar-dins, kes huviga õppis eesti tikandit • ja oli klassis abivalmis kavaleriks. Rahvarõivaste valmistamise klass on Põhj arToronto keskkoolis ka tuleval 1981/82 õppeaastal eelarvesse võetud ja. seega on noortele [tagatud võimalus meie tekstiil-kunsti õppimiseks ja oma lastele edasi õpetami- •••seks. V- • EHA TARMET TOOMBERG takse 3 päeval Ghrišt Luth. kirikus — 1955 E. OaMandPark Blvd'il Fort Lauderdales. Jutlustab õpetaja Priit Rebane :eemstus j^ggg j^äido Kari. Aktuse kavas oli mopolitan Opera esitab G. Verdi ' Toronto Ülikooli oli tulnud rekordiline hulk rahvusteatris algusega kl. 8 õ. kaaslasi ja külalist kaugetelt randadelt. Nagu alati, dii Kanada eestlas-. kond tugevalt esindatud. Aktmele St. Petersburgist. Orelil E. Allik. So- järgnes kohalik eine. listid. Laululehed. Järgneb koosviibimine kohvilauaga kiriku kõrvalsaa-iis... • . ' • , . P.K.' Ülestõusmise pühade eestikeelne ^ Laup., 28. märtsil Äiandusklübi väljasõit .Bray's Garden Centre'!sse^ :'S. • • * - , 28..märtsil'Tomnto Eesti Märtsikuu väljamüük • 10—30% hinnaalandusi ^ Suletekid, padjad, ja voodipesu Ostke otse tööstusest suletekid,. sulgvoodid, — padjad ja voodipesu. ^ ParanHamine ja ümbertegemine. ' ASTER DOWN teenistus on Suurel Reedel, 17. ap- ^Jtsi kevadpidu Eesti Majas alguse-rillil kl. 2 p.l. TriiiUy Lutheran gaJ^L? õ. ^ ^ ^ Chui^, 401 Fifth|St.^^^^^^ Pühap., 29. märtsil Lasteaia Moe^ PRODUCTS 4544 Dufferin St., Unit 25, pownsview i(lõunapoõl Finchl) Telefon: (coliect) (4^^^^ Äri avatud: nädalapäevad kella 10—6, neljap. 10—9, laup. 10—4 J 0 0 c i l » Edev vanaproua ostab endale dzhiinpüksid, moodsa kanipsuni ja laseb teha omale noorusliku soengu. Kodus demonstreerib ta enda uut välimust tütretütrele ja küsib: ,^Kas ma näen nüüd veel nagu na naine välja?" ' „Ei", vastab terame laps. sa välja nagu vana mees/ Saamatu kavaler istub näitsikuga diivanil. Neiu julgustab: „Ütle mulle nüüd midagi erutavat." „Meie jalgpallimeeskond kaotas täna 5:0."v •••• Ühe kindlustusseltsi nn oma agentidele: '„Peaegu iga nädal saame kirju tagasi märkusega, et kindlustatu on kas etteteatamatult kolinud või samuti etteteatamatult surnud. Selli-sed asjad tulevad lõpetada," -Austraalia Eesti Seltside Liit km^ lutas käesolevaga välja eestiainellsis televisioonisaate stsenaariumi koostamiseks võistluse, millest võivad osa võtta kõik, eesti päritoluga isikud, "kas iiksinda või grupina. Stsenaarium võib olla kirjutatud kas eesti, või/Ja inglise keeles. Saate teema peab olema huvitav Ja sobiv Eesti ja eestlaste tutvustamiseks väljaspool Eestit. Teema võib olla dokumentaalne või ilukirjanduslik. Stsenaariumiks võib kasutada ka mõnd Juba ilmunud eesti autoH teost, kusjuures elavalt autorilt tule^ juba selleks luba nõutada, tete kestvus olgu üks tund. Stsenaariumi hindamine toimub ©elleks valitud zhürii poolt. 1. auhind on $500,2. $200 ja 3. $1(HJ. Selgitavat informatsiooni annab Tiiu Salasoo, 75 Abingdon M . , Mose-ville, 2069; Australiffi, Eikkalikus vali- )' kus kõrge kvaliteediga õmblusmasinad ja tarbed. Õmblusmasinate ja tolmuimejate parandus. Kääride, nugade täpsusteritus. WHITE-^LMÄ 'SEWING CENTRE . 2235 Bloor St. West (Rünnymede peatus) — Td. 766-2740 burgis. Sellele järgnöo unme Konvi- näitus Eesti Majas algusega kl. 2.30 laud, . • n _ Fühap.,29. märtsil kontsert-juma-lateenistus Hamiltonis algusega kl. 4 õ. . - : . • li^ Pühap., 29, märtšü Invaliidel Toe-^ tava Naisringi loterii Eesti Majas, algusega kl. 12 p. ^ Laup. 4. aprillil E4isti Rahvusteater esitab komöödia «Tõrges tü- Lääne-Saksamaa välismaalaste YQ- i^^^^^^^Me HighSchooris, 200 Han-gister näitab,: et Liiduvabariigis on "® algusega kl. 7 õ. 1^ Laup. 4., 5., 6. apr. Endel Rubergi seitse protsemi elamkkonna totaalar- 25. kunstinäitus Peetri kiriku saali- •"^ust. • des ' Ainuüksi möödunud aastal suurenes välismaalaste arv Lääne-Saksas ^ Pühap., B. aprillil Toronto Eesti 310 000 sisseränduriga." Võrdlusena Meeskoori kontsert Eesti Majas algu-võib nimetada, et Shveitsis on välisr ^^v^ maalasi 14 protsenti, Belgias üheksa Laup. IL Ja 12. apr. I. Saamiit'5 protsenti ja Prantsusmaal kaheksa näitus Lakewoodi Eesti Majas. a«iiiiiifi',in!i'»'iimi' TIM'S AUTO BODY LTD. ^4-28 Howard Park Ave, Toronto, Ont. M6R IVS Tel 533-8451 - 533-8452 AUTODE PÄRANDAMINE § KERETÖÖD • VÄRVIMINE KÜUMEN-DUS AHJU KASUTAMISEGA 9 TUNEUPS • IRAVEDÜ. Lic. MEHAANIK. SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE. FUtsos Bros. & Associate arsti piiratud arvul ® Mis on teie maja väärtus? ® Helistage meile! Meie anname teile tänase turuhtoa. ©Meie müüme MLS kaudu või eksklusiivselt. : ; M E I M O pÄRMS-Ä EstateBroker R EAL E ST ATE LTD •. ReoltO* 1014 Queen St. E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont. M2M2T9 ^1 «'kogemusikinnisvarade vahendamisel ~ . ' ^- eesti. Elias Lönnrot'i koostEtüd Soome rahva eepos endise Tartu Ülikooli õppejõu dr. ül. August Annist*a tõlkes. Originaaltekst ilmus esmakordsek Eestis-1939. a. Raamatu laustriikk ilmub suures lornidadis (@ X ^0 tolli) kolme^värvi trükisi happe-v!aba pärgament < paberil kood vastavate omämei\taal-joomst€)ga« Hind $45. U S A 388 lk. Kõva$ köite©; Proovliehekülje ja teliimis-informatsioosii saamiseks Krjutage; SYMPOSIA PRESS^ P.O. BOX 418 MOORESTOWN, NEW JERSEY 08057 USA. ms |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-26-10
