1979-09-20-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 20. SEPTEMBRIL - • THURSDAY, SEPTEMBER .20 ,,Meie;Elu" nr. 38 (1545) 197^ Moodustati kolleeg /W 0 II ,11 Põhja-Ameeri-ka sõjameeste'kokkutulekul Seedriorul, 25. aug. moodustatud ajaleht „Võitleja" Kanadasse ületoomist ettevalmistav toimkond pidas oma koosoleku Toronto Eesti Majas pühapäeval, 16. sept. Koosolek kutsus ellu ' kolleegiumi ajaleht „Võitleja" ületoomiseks Saksamaalt ning väljaandmiseks Torontos. Kolleegiumi koosseisu valiti A. Jurs, A. Kala, ~H. Kivi, E. Lindaja, A. Nõmmik, V.^Raiend, H. Teder, E. Salu-rand, K. Tori ja V. Voode. Esimeheks valati Ä. Jurs, kui Ülemaaümse Vabadusvõitlejate Keskuse esimees. Kolleegiumi ülesandeks on koosta dä vastav, põhikiri, selgitada ajalehe väljaandmisega seosesolevad küsimused, leida isikud pea- ja vastutava toimetaja kohale ning moodustada kaastööliste ja toetajate võrk üle maailmses ulatuses. Ajaleht «Võitleja11 kolleegiumi liikmeid. Istuvad, vasakult — E. Lindaja, A. Kala, A. Jurš, K. fori.-.Seisa^ Kivi, pr. Vööde (ei kuulu kolleegiumi), H. Teder. Põhikirja koostamine tehti ülesandeks A. Kalale ja A. Nõmmikule. Teiste küsimuste selgitamiseks vastavate isikute leidmine jai esimehe ülesandeks. aasta suvi oli New Yorgile, ©riti juuli teine pool ja august, kurnav ja raske, tingituna kauakestnud Imumalainejtest, mis alati on ühenduses suure ja rõhuvalt mõjuva niiskusega. Eestlaste tugevusest, kaasa aietatud ka vanemapõlve kõrges vanuses kaasmaalased, annab tunnistust, et haigestumisi ja surmajuhtumeid sellel perioodil oli vähe. Nüüd on õnneks saabunud ilusad ja Euroopat meenutavad rvarasügisesed .ilmad, mis kestavad tavaliselt kuni oktoobri lõpuni. Inimesed hingavad kergendatult ja eesti organisatsioonides algab jällegi elu. , Vanemale eestlaste • auks > tuleb . ütelda, et nad olid esimesed, kes 1979 a. sügise seltskondlikku .tegevust alustasid qma kokkutulekuga teisipäeval, 4. septembril, täites Eesti rahupaik suure kalmistu südames. Ka sel suvel peeti siin praost Aleksander Hinno ja praost Rudolf Kiviranna poolt mitmed osavõtiirohked vabaõhu jumalateenistused. Inimesed tulevad heal meelel nendele kauni maastiku taustal toimuvatele jumalateenistustele selle asemel; et,koguneda tulikuumas linnas kirjikutes se, millest üks asub West-linnaosas ja teine East-linnaösas. Lexington Ave. kogudus pühitses möödunud aastal oma rajamise 80 'aaštapäey|,' Pauluse kogudusel, mida teenib Ä Hinno, seisab detsembris ees 30. a •• J-Raamatukogu^ käsitöö, male ja bridzhiringid alustavad RESSIM Ühenduses üldiste intressimäärade muudatustega on ka Toronto Eesti Ühispanga juhatus tõstnud seniseid intresse: - 1. TSHEKIKÄIBETA HOIUARVED 10.25%' 1.sept 1979.: ^; : ; V Intressid arvestatud iga kuu madalamalt summalt. - , - 2. TSHEKIKÄIBEGA JOOKSVA!) ARVED 33% (endine) -1 Intressid arvestatud iga kuu madalamalt summalt. Tshekimaksu er ole. Tasuta nimelised tshekid. 3. TÄHTAJALISED ARVED • r 1-e aastase tähtajaga 10.5% alates 14. septembrist s.a. ;, i; Alammäär $1,000.00: Intress makstud kaks korda aastas ja tähtpäeval. 1. HÜPOTEEKLAENUD 12 % 12.6% Laenuintressid jõustusid 11. septem|)rist 1979. JUHATUS tegevust kolmapäeval, 26. septembril. Juhatus Eesti Ja! väijasöit Eesti Jahtklubi Kanadas korraldab oma igaaastase ühise väljasõidu Ontario järvele pühapäeval, 30. sept, Paatide kogunemine kl. 12 p. jQntario Place ees, kust purj elatakse ümber Toronto saarestiku ja kogunetakse uuesti kl. 3 p.l. Hanlans Poinfi laguunis. Sinna on võimalik sõita ka parvlaevaga mis lahkub iga poole-tunni järele Harbour Castle hotelli eest/Paadiomanikel palutakse kön- . \/Kj aduma m.inTeki u võ"iCm!a lusi 7seIil- ; tak„t võtta Heino Kasak'uga (kodus r c Q Q Q ...... . . j . ^ ; ; ,, —223-5899, tool — 421-0202). Väljasõidust võtavad osa ka külalised. neljapäeviti (Bay—Bloor) ja EGEVÜ! 6 5. Jesse Ketchum Public Š (Lawrence—Avenue Rd.). j Registreerimine nendesse rühmadesse toimub 17. septembril kl. 6—8 õht. Glenview Avenue Public Schoolis, 401 Rosewell Ave. Informatsiooniks helistada: Merike Toömesele tel. 493-0795. j üubeli tähis tamme. New Yorgi eestlaskonna üheks tõsiseks probleemiks on noorte küsi mus lises suures miljonitelinnas on rohkesti. Skaudid ja gaidid ja rahvuslikud kogudused teevad head tööd, kui võõraste mõjude sissetung1 on tugev. Olukorra parandamiseks on tõstatatud mõte, et New Yorgi noortel ja nende perekondadel tuleks sõlmida lähemaid sidemeid kaaknoor-tega Torontos. Selleks on vajalikud vastastikused külaskäigud ja ka moodus, mis seisaks selles, et perekonnad kutsuksid oma noori vastastikku mõneks nädalaks külla. New Yorgi Eesti Kool, mille juhatajaks ön Eduard Kärner, elupõline ja suivre saali. Seenioride Keskus on New Ypnrt eestlaskonna aktiivsemaid*' organisatsioone, kelle: kokkutulekutest . käks korda kuus võtab osa üllatavalt rohkesti inimesi,, kes on 70—80 a. piires, kuid välimuse ja 'käitumise 'äreie on raske seda märgata. Elu ja vaimujõud näib olevat tugev.. Muidugi on neid, kes on võibolla, ainult 65-aastased,; kuid,; kes enam millegist osa ei võta, välja arvatud lähemate tut tavate külastami-sed, kus peamiselt meenutatakse. 30 aastat tagasi aset leidnud: sündmusi ja elamusi pagulaslaägrite päevilt. Tundub aga et eestlaseks olemiseks on sellest vist küll liisa vahel Üheks teiseks New Yorgi aktiivseks eestlaste koondajaks ja kultuu-j pidas praost; Rudolf Kiviranna, kes rlväärtuste viljelejaks on helikunst-, 1979 ja 1980 aastal on kooli usuõpe-nik Juta Kiirmani juhtimisel tegut- taja ja palvuste pidaja. Koolijuhata-sev Naisklubii; mille esimene kokku-! ja teade, et uuel õppeaastal on õpe-tulek on määratud oktoobri kuu esi- tajate hulgas ka päris noori oppejõu- . mesele pühapäevale. Need klübiõli- dušid, kes ise on lõpetanud-New 8. ja 9. sept. peeti Kotkajärvel, Kalevi Kotkajärve. Kodus Toronto Kalevi lipkonna iga aastased nõupäe-vad, kus arutati möödunud aasta tegevust.;Tegutsesid kaks hundupar-vikut, kolm skaut rühma, vanemskau-tide pere ja leegionärid. Lipkonna ja visa koolimees,•.'tuli kokku oma üldüritused j Olid — oma Tälipäev ja esimeseks koolipäevaks laupäeval, 8. septembril. Laste arv oli üllatuslikult suur.. Kooliperet .tervitas .koolijuhataja. Lastekohase kooli avapalvuse tud on alati hästi .sisustatud, vaimset ja kultuurilist rikastust: pakkuvad. See on peamiselt väsimatu Klubi kauaaegse esinaise Juta Kurmani teene, kellel on osavust rakendada 'kõige paremaid jõudsid nii USA idarannikult kui ka kaugemalt. Klubi- ; õhtud peetakse sellest sügisest alates harvemini ja,nimelt 7. okt. ja 2. dets., 1980 aastal 3. veebr., 6. apr., ja 4. •mail. J. Kürman dünaamilise ja selsicte rahvuslike; ja kultuuriliste '•> asukohtade ja traditsioonidega c';;;nr \ajab kiilust ka selle eest, et. '•;a kunagi oma kultuurilis-seltskond-hkke üritusi ei tee ajal, mil mõlemas Manhattani eesti .kirikus:toimub .jumalateenistus. Teenistuste algus on kel 12 ja Klubi kava algab kell 4.30. •: •r\::;":: :r/V;:;-::*/..;^'::';--;-.'...:r- Yorgi Eesti Kooli, võeti vastu elava aplausiga laste ja vanemate poolt. New Rorgi eesti koorid alustasid nendel päevadel oma sügiseste koori-harjLitustega. Kõikide kooride suurimaks probleemiks on lauljate vähesus. See kehtib ka omal ajal võimsa New Yorgi Eesti Meeskoori kohta, mida nüüd juhatab noor Erik Veski, ja kelle - energiliseks esimeheks on Rudolf Susi. Koof koondab oma jõudusid, kuna, tal 1980 aastal seisab ees 30 a. juubeli tähistamine. New Yorgi suurus ja inimeste külmus ja. ükskõiksus on suurimaks takistuseks ka rahvuslike' kooride vajalikule ja heale tööle.. Hoiatavaks märgiks on see, mis Juhtus New Yorgi Soome kooridega, mis olid sunnitud oma tegevuse lõpetama, 'kuna puudusid need, Vaba maailma eestlaste suurim kes oleksid vanema põlve head: tööd kalmistu asub New korgist põhja- j edasi kandnud.. Väline; edu kustutab pool Westchesteri ilusa mägimaasti- nii mõnigi kordsiseväärtusi. J a mu ku keskel ja.kannab Kensico nime- gavus teeb oma halvava töö.: tust. See on omaette eestlaste ilus I ' Vaatleja suvine ..Metsamehe" laager.:. Pikemalt arutati ja esitati, eeloleva aasta tegevuskava. . 1979/80 tegevusaastal on lipkonna juhiks nskm. Peeter Loite, abideks skm. Raul Olo ja nskm. Martin Jõgi. Nõupäevades.t võtsid osa ka vanematekogu esimees Leo Esken ja abiesimees Rein Lainevool. Lipkonna kolme skautrühma järjekordne tegevus algab 4. okt. järgmistes kohtades ja aegadel: „Taara" rühm — St.Daniel Catholic School, 160 Finch W., kell 19:00 (juht M.. Jõgi — tel.: 223-6622), „Vambola" rühm — St. Cyril Catholic School,; 18 Kempford, kell 19.00 (juht R.' Olo - tel.: 661-2754), „Viru" rühm — Eesti Majas/kell 19:30 (juht R. Pajo - tel. 249-3677). Lipkonna hundu töö algab : 13. okt. Eesti Majas,.kell 10:00 (juht M. Tae — tel. 223-4490). Alates 1.0, okt. 1979, toimub lipkonna laske treening igal kolmapäeval kell 19:00, Eesti Maja lasketiirus. ; v |€3SB ; oa Ml äri 9 Queen St, E. Toronto (Yonge juures) ^ Tel. 368-5011 Meil ön rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel ja kangastelgedel kudunodseks, põimiimse^ heegeldamiseks, tikidr.- • :'• -;\iiiis|eks ja šõhnimiseks (maerame). SKANDINAAVIAST HUVITAVAIB MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA:^ SOODSAD HINNAD. Avatud: ešmasp—kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4. Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l. .Accountant' Süite 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7 Tel 862-7115 Möödunud neljapäeval etniliste ajakirjanike koosviibimisel oli küla-liskõnelcjaks poola päritoluga Toronto linnavolinik: Tony Ruprecht. Oma sõnavõtus ta märkis, et Kanadas on suur osa mitte anglösäksi ja prantsusje päritoluga ; kõdariikke, kuid neid koheldakse kui tähtsuselt vähemusjt. Põhjuseks 'on, et etnilised grupid ei tegutse koos ega abista üksteist.:.Näitena ta tõi ette The National Art Bank koosseisu ja tegevuse. Sellel pangal on eelarve kohaselt Kanada 'kunstnike tööde ostmiseks ette nähtud 6 miljonit dollarit aastas. Selle raha eest ei ole ostetud etniliste kunstnike töid, põhjusel, ei National Art Bank nõukogus ei ole ühegi etnilise grupi esindajat ,ja et-nilistesse gruppidesse kuuluvaid kunstnikke ; nagu ei loeta Kanada kunsthikeks. Nende tööd ei pääse Kanada muuseumide kogudesse. .s The National Art Bank allub.The Spekulaatörid ön hakartud tähelepanu pöörama väikeste õli tootjate jä kullakaevanduste odavahinnalis-tele aktsiatele. Selleks on põhjuse andnud õli ja kulla hindade ja samuti ka kõigi teiste maapõuevarade äkiline tõus. Nende aktsiate nimetuseks on ,,pennystöck'id" ja harilikult nende hind Väga väike. Kuid inflatsiooni tõttu nende väärtus on tugevasti tõusnud. Harilikult on need väiksed kompaniid kellel on üüritud teatud osa maa-ala maapõuevarade kasutamise õigustega suurte kompaniidele kuuluvate alade läheduses või omavad teatud osa aktsiaid edukates kaevandusfirma-des. Kuna' tuntud k ae van d usf i r made aktsiad on tõusnud viimasel ajal harilikule kodanikule kättesaamatuks, siis „mees tänavalt" on ikka enam pööramas /tähelepanu odavahinnalis-tele „penny aktsiatelt", kuna pealegi- nendega võib kiiresti head kasu : saada. Muidugi on.. nende ostmine riskantne, kuna hind on väga kõikuv lühikese aja.jooksul^ ja sageli binda-' de tous ja langus toimub mõne tunni kestel. Sellega. nõuab see tähelepanu ja teatud mõttes ka teadmisi. Harilikult ei tea väikesed investeerijad, mida nad ostavad, ega samuti millisel majanduslikul alusel nende: poolt ostetud aktsiate kompaniid on. Enamvähem on see mängupala-yik kus püütakse osta kartuses, et keegi teine neist ette jõuab. See aitab omakorda kaasa hinnatõusule. . Kui seda tehakse väheste summadega, siis suuremad üksikkaotused ei ole võimalikud,-kuna selliste kompaniide' aktsiate koguväärtus ulatab ainult, mõne, miljoni dollarini ja neid pole võimalik kuigi palju saada. Ontarios on umbes 25 sarnast väikest ettevõtet mille aktsiad on viimase; 3 kuu jooksul mitmekordistunud; Näiteks võib tuua: WindfaH mille madalseis oli 12f- tõustes Sl.25-le, Cbld-jund 60e;pealt S3;60-le ja Gulfream mis on toonud 6-kordse kasu. Ostmise ja müügi juures- tuleb aga teada .õiget aega, et üllatustest hoiduda. Selline mängimine ei ole küll kõige kindlam viis -raha tegemiseks, aga näitab et: ka praegu veel on võimalik Kanadas rikkaks saada kui juletakse riskida. ;•;• ' rahas on: Saksamaa', Austraalia ja Hispaania. Mumm's vahuveini firma. Prantsusmaal, mis on Kanada tuntud viifiätööstuse Seagrami osakond, müüb; oma tooted Kanadasse ainult Prantsuse frankide vastu. ' : , . : • ; • Peagu igaüks, on saanud midagi mis tuuakse .koju tellimata, nagu See on Kanada RUTH GORDON :; X C A N A D I A N . . . S C E N E ) R i d e au Hall on kindralküberneri ametlik residents ja asub 36 suure puu varjus. Need puud on istutatud.mitmesuguste kõrgete' riigikülaliste poolt. Mõned nendest puudest on päris hiiglased, nende juured, ulatuvad tagasi üle 70. aasta läbi kanada ajaloo. Nende püüde hulgas on puid, mis on istutatud kuningas George. VI, Haile Selassie — Etioopia kuningas— ja jõulukaardid, creditkaardid ja igasu-|Inglisihaa peaminister Stanley Bald-gust krigu-krabu mida leiame kas-wini poolt aastal 1930. Teised puud kirjakastist või ukse taha asetatuna. Tekib.küsimus, kas neid endale kasutamiseks jättes oleme nende; eest kohustatud tasuma. .Ontario Consu-m. er Protection Act selgitab olukorra mitte tellitud artiklite'kohta. Kui isik pole temale, toodud või jäetud asju tellinud, ei saa teda vastutusele võtta või nõuda tasumist nende kasutamise korral. Sellega võib isik kellele need toodud vabalt kasutada -ilma et tal maksta tarvitseks. Seal oh üks erand: kui saate ilma, et avalduse oleksite teinud, mingisuguse Credit kaardi, võite selle endale pidada, aga kui' ostate midagi selle kaardiga, tuleb kauba ja kaardiga koos käivad lisamaksud tasuda. Kui te ei kavatse seda käsutada, hävitage, et see ei satu . kellegi teise valdusse, millisel juhul, olete jällegi vastutav. On juhtumeid olnud kus. koju. jõudes on leitud, et; ära. oleku jooksul on uus alumiinium uks pandud; vana asemel. .Tegemist on -olnud tööliste eksitusega, kes selle oleksid pidanud instaieerimä. kusagile mujale- Kompanii ei saa selle maksmist;nõuda, kuid võib ta selle äräVvõtta/ kuid peab vana ukse tagasi panema — üldse kõik samasse olukorda tegema kui oli- see varem, vastasel korral võite kahjutasu nõuda. Sageli, on juhtunud, et hooletuse tõttu vale maja paak on kütteõliga taidetud. Selle eest maksta ei'ole vaja ja vaevalt. õlikompanii seda tühjaks pumpama tuleb. Kõige selle kaitseks on Ontarios Consumers protection Act., Seetion #46. -r''-" •H.-Kivi ^ KANADA DOLLAREID.:EI.;;'. TAHETA ; Nende riikide, arv on tõusnud kes tahavad oma alkohoolsete jookide eest saada stabiilset valuutat — ja ei võta Kanada dollareid. , Alkohoolsete jookidega varustajad 9-riigist ei võta'vastu Kanada dollareid Ontario viinamonopolilt alates; möödunud aastast. Isegi Bulgaaria müüb ainult Shveitsi frankide eest; Kogusummas on nüüd 15 riiki kellele tuleb maksta;välisvaluutas. On jällegi on õrnad võsud, nagu näiteks see, mille istutas 1978. a. Hollandi, printsess Margreit. : Kõik, Rideau Halli istutatud puud on kanada päritoluga, nad on hoolikalt valitud ja . nende tervise ja heaolu eest hoolitse- : takse hästi.-Puud on istutatud paikadesse, kus nad Rideau Halli külastajaile hästi nähtavad on. Puid on istutanud veel mitmed endised Ühendriikide presidendid nagu John F. Kennedv, Richard Nixon ja Harry Truman. Hollandi kuninganna Juliana poolt istutatud puu on 27. aastat vana ja kuningnna Elizabeth istutas oma puu 1977.a. Ontario peaminister William Da-' vis külastab septembris Euroopat, et isiklikult uurida* sealset eksporttur-gu ja võimalusi kanada kaupade tu-rustamiseks. Oma kahenädalalise kü-. lastusel kestel läheb Davis Belmumi, Hollandi, Kreekasse ja Inglisihaale. Belgias on tal ette. nähtud löntch kuningas Baudouiniga ja ta kõneleb Antwerpeni Kaubanduskojas,- samuti peab ta ettekande Rotterdami • Kaub.anduskojas, Kreeka Kaubanduskojas ja Inglismaal peab ta kõne Canada-United Kinsdomi Chamber- 'is. • -. " : •; Ed Tchorzweski, Saskatchcwani Teemantjuubli komitee esimees, te- ,gi teatavaks, et provints/ tähistab oma juubeliaastat 1980. aastal hiigel-platvormiga, mis ön 10.4 meetrit pikk ja külastab juubeliaasta puhul IdarKanadat. Saskatchewan - pühitseb teemantjuLibelit Kanadaga ühinemise mälestuseks. "••-.••••' " • - •Asjaarmastajad ja elukutselised lavakunstnikud, kes on 18 aastat va-nad või vanemad, on palutud osa võt- Ministry of State'ile ja. asjast huvita-1 järsi jäänud ainult 5 Ontariot varus tud: gruppidel, tuleks pöörduda, tema tavat riiki,kes veel Kanada dollari poole lähema informatsiooni,saami- vastu võtavad:\ Kreeka, Hollandi, seks. ;"•'!/ Unsari, Portugal ja Nõukogude Liit. ' "...'.':-'• -: -A. N. ' Riisid kes eelistavad maksmist oma tab oma sisetegevust ävakoondusega 27. septembril kell 7 õhtul Eesti Majas; Uusi tüdrukuid alates 7-st eluaastast võetakse ..vastu' kõikidesse rühmadesse., Informatsiooniks helistada hellakeste- osas — Astrid Jõgi (päeval .653-7815 või õhtul 487-2094), gaidide ja vänemgäidide osas Margot Nortmaa: (759-7230). HeHakeste koondused toimuvad edaspidi laupäeviti Eesti Majas noorteruumis kell 9.30 kuni kell 12.00. JAAN ALMER Teeiaie uusi ja parandame vanu, sjt siüti suvilate katuseid. Helistada tel. 699-5295 nalisti saavad 2,000-dollari suurused stipendiumid kuna kuus finalisti saa-väd eelmainitud . summale i veel lisaks 5,000 dollarit Kõik finalistid esinevad CBC eriprorgammides. Sooviavaldusi võib saada kirjalikult järgmisel aadressil: duMaurier Search for Stars, P.O. Box 27, Dun-das Street West, Toronto, Ontario M5G 1Z6. sfo Mi|tiiQ| Fund Ltd. 14. sept. aktsia hind $9.50 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H3M1 - tel. 364-1131 õhtul tel. 925-6812 „Meie Elu" 40 au w 23. augi RibbentropJ mi rahvussl de lepingut] mid 40 aastl Järgnen tust ja osi dokumenti( 28. s ep te ij ti kahe lej avalik dekll et asjaosalj •kuupäeval pingu, mis| •leemid seo> semi sega. kestvaks rai lepihglased nib kõigi rai lõpetada sel .ja prantslajl ; Lepinglas sõbralike ril vat ühiselt kult varsti pas. Kui ag] litsuste püül lemüsteta, | ct Inglisma; Uitavad sõjJ Saksa ja' Vi läbirääkimia "de astumisel pi Molötovi olid koosta! tahtsid, jättil sus on ka -v T.ääneriikkkj Sama ai lil 109 on aval salajane, kii kirjaga, :adr| kui N. Liidi kirjad kinni) lil Berliini kaubalepingl •sept. laiend] Liit hakkas toormaterjal sub seller ee.1 ga, . Salajane eelmises laüfl gut ja leeb Saksamaa trl elustatud i koi sia, Lemberi nide kaudu lutatud alad) . vahetust Ira! r ge-Ida riikid| kohustatud liilNlllllllllllllllillllf Üleski KOI GEISLIl letud ajaleh( Teise Maailnl inimõiguste jj ses pealkirja ,,40:aasatt Teine Maail olid. kokku 1 kuks Poola marssis Sak ja 17. septev mee Ida-Po(j] .Detsembris kest Soomel, ti Leedu, Lä pidi Rumeeni Bessaraabia 31. (jktoobi Lyude välism seisukoha olu '„Üks kiire lö Saksa/armee ja midagi ei snille'i rahul . eksistents raj mus te ai las li Saksamaa ja, vahel Euröop samäa püüdl saille'i ahelad nenud. prae- Edasi seletasl 1940: „Kuna ] mast Inglism; perialisllikü p| maa vastu, on| Liidu vastu vj kult on väike] yid ainult va tide käes." Meie näeme ka praegu teoj oma ,,võithd tuntud meet] ni!" järgi. See pole uus aastat pärast .kommunism vi maailmast. Vastavalt nõ| duse artikkel
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 20, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-09-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790920 |
Description
Title | 1979-09-20-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 20. SEPTEMBRIL - • THURSDAY, SEPTEMBER .20 ,,Meie;Elu" nr. 38 (1545) 197^ Moodustati kolleeg /W 0 II ,11 Põhja-Ameeri-ka sõjameeste'kokkutulekul Seedriorul, 25. aug. moodustatud ajaleht „Võitleja" Kanadasse ületoomist ettevalmistav toimkond pidas oma koosoleku Toronto Eesti Majas pühapäeval, 16. sept. Koosolek kutsus ellu ' kolleegiumi ajaleht „Võitleja" ületoomiseks Saksamaalt ning väljaandmiseks Torontos. Kolleegiumi koosseisu valiti A. Jurs, A. Kala, ~H. Kivi, E. Lindaja, A. Nõmmik, V.^Raiend, H. Teder, E. Salu-rand, K. Tori ja V. Voode. Esimeheks valati Ä. Jurs, kui Ülemaaümse Vabadusvõitlejate Keskuse esimees. Kolleegiumi ülesandeks on koosta dä vastav, põhikiri, selgitada ajalehe väljaandmisega seosesolevad küsimused, leida isikud pea- ja vastutava toimetaja kohale ning moodustada kaastööliste ja toetajate võrk üle maailmses ulatuses. Ajaleht «Võitleja11 kolleegiumi liikmeid. Istuvad, vasakult — E. Lindaja, A. Kala, A. Jurš, K. fori.-.Seisa^ Kivi, pr. Vööde (ei kuulu kolleegiumi), H. Teder. Põhikirja koostamine tehti ülesandeks A. Kalale ja A. Nõmmikule. Teiste küsimuste selgitamiseks vastavate isikute leidmine jai esimehe ülesandeks. aasta suvi oli New Yorgile, ©riti juuli teine pool ja august, kurnav ja raske, tingituna kauakestnud Imumalainejtest, mis alati on ühenduses suure ja rõhuvalt mõjuva niiskusega. Eestlaste tugevusest, kaasa aietatud ka vanemapõlve kõrges vanuses kaasmaalased, annab tunnistust, et haigestumisi ja surmajuhtumeid sellel perioodil oli vähe. Nüüd on õnneks saabunud ilusad ja Euroopat meenutavad rvarasügisesed .ilmad, mis kestavad tavaliselt kuni oktoobri lõpuni. Inimesed hingavad kergendatult ja eesti organisatsioonides algab jällegi elu. , Vanemale eestlaste • auks > tuleb . ütelda, et nad olid esimesed, kes 1979 a. sügise seltskondlikku .tegevust alustasid qma kokkutulekuga teisipäeval, 4. septembril, täites Eesti rahupaik suure kalmistu südames. Ka sel suvel peeti siin praost Aleksander Hinno ja praost Rudolf Kiviranna poolt mitmed osavõtiirohked vabaõhu jumalateenistused. Inimesed tulevad heal meelel nendele kauni maastiku taustal toimuvatele jumalateenistustele selle asemel; et,koguneda tulikuumas linnas kirjikutes se, millest üks asub West-linnaosas ja teine East-linnaösas. Lexington Ave. kogudus pühitses möödunud aastal oma rajamise 80 'aaštapäey|,' Pauluse kogudusel, mida teenib Ä Hinno, seisab detsembris ees 30. a •• J-Raamatukogu^ käsitöö, male ja bridzhiringid alustavad RESSIM Ühenduses üldiste intressimäärade muudatustega on ka Toronto Eesti Ühispanga juhatus tõstnud seniseid intresse: - 1. TSHEKIKÄIBETA HOIUARVED 10.25%' 1.sept 1979.: ^; : ; V Intressid arvestatud iga kuu madalamalt summalt. - , - 2. TSHEKIKÄIBEGA JOOKSVA!) ARVED 33% (endine) -1 Intressid arvestatud iga kuu madalamalt summalt. Tshekimaksu er ole. Tasuta nimelised tshekid. 3. TÄHTAJALISED ARVED • r 1-e aastase tähtajaga 10.5% alates 14. septembrist s.a. ;, i; Alammäär $1,000.00: Intress makstud kaks korda aastas ja tähtpäeval. 1. HÜPOTEEKLAENUD 12 % 12.6% Laenuintressid jõustusid 11. septem|)rist 1979. JUHATUS tegevust kolmapäeval, 26. septembril. Juhatus Eesti Ja! väijasöit Eesti Jahtklubi Kanadas korraldab oma igaaastase ühise väljasõidu Ontario järvele pühapäeval, 30. sept, Paatide kogunemine kl. 12 p. jQntario Place ees, kust purj elatakse ümber Toronto saarestiku ja kogunetakse uuesti kl. 3 p.l. Hanlans Poinfi laguunis. Sinna on võimalik sõita ka parvlaevaga mis lahkub iga poole-tunni järele Harbour Castle hotelli eest/Paadiomanikel palutakse kön- . \/Kj aduma m.inTeki u võ"iCm!a lusi 7seIil- ; tak„t võtta Heino Kasak'uga (kodus r c Q Q Q ...... . . j . ^ ; ; ,, —223-5899, tool — 421-0202). Väljasõidust võtavad osa ka külalised. neljapäeviti (Bay—Bloor) ja EGEVÜ! 6 5. Jesse Ketchum Public Š (Lawrence—Avenue Rd.). j Registreerimine nendesse rühmadesse toimub 17. septembril kl. 6—8 õht. Glenview Avenue Public Schoolis, 401 Rosewell Ave. Informatsiooniks helistada: Merike Toömesele tel. 493-0795. j üubeli tähis tamme. New Yorgi eestlaskonna üheks tõsiseks probleemiks on noorte küsi mus lises suures miljonitelinnas on rohkesti. Skaudid ja gaidid ja rahvuslikud kogudused teevad head tööd, kui võõraste mõjude sissetung1 on tugev. Olukorra parandamiseks on tõstatatud mõte, et New Yorgi noortel ja nende perekondadel tuleks sõlmida lähemaid sidemeid kaaknoor-tega Torontos. Selleks on vajalikud vastastikused külaskäigud ja ka moodus, mis seisaks selles, et perekonnad kutsuksid oma noori vastastikku mõneks nädalaks külla. New Yorgi Eesti Kool, mille juhatajaks ön Eduard Kärner, elupõline ja suivre saali. Seenioride Keskus on New Ypnrt eestlaskonna aktiivsemaid*' organisatsioone, kelle: kokkutulekutest . käks korda kuus võtab osa üllatavalt rohkesti inimesi,, kes on 70—80 a. piires, kuid välimuse ja 'käitumise 'äreie on raske seda märgata. Elu ja vaimujõud näib olevat tugev.. Muidugi on neid, kes on võibolla, ainult 65-aastased,; kuid,; kes enam millegist osa ei võta, välja arvatud lähemate tut tavate külastami-sed, kus peamiselt meenutatakse. 30 aastat tagasi aset leidnud: sündmusi ja elamusi pagulaslaägrite päevilt. Tundub aga et eestlaseks olemiseks on sellest vist küll liisa vahel Üheks teiseks New Yorgi aktiivseks eestlaste koondajaks ja kultuu-j pidas praost; Rudolf Kiviranna, kes rlväärtuste viljelejaks on helikunst-, 1979 ja 1980 aastal on kooli usuõpe-nik Juta Kiirmani juhtimisel tegut- taja ja palvuste pidaja. Koolijuhata-sev Naisklubii; mille esimene kokku-! ja teade, et uuel õppeaastal on õpe-tulek on määratud oktoobri kuu esi- tajate hulgas ka päris noori oppejõu- . mesele pühapäevale. Need klübiõli- dušid, kes ise on lõpetanud-New 8. ja 9. sept. peeti Kotkajärvel, Kalevi Kotkajärve. Kodus Toronto Kalevi lipkonna iga aastased nõupäe-vad, kus arutati möödunud aasta tegevust.;Tegutsesid kaks hundupar-vikut, kolm skaut rühma, vanemskau-tide pere ja leegionärid. Lipkonna ja visa koolimees,•.'tuli kokku oma üldüritused j Olid — oma Tälipäev ja esimeseks koolipäevaks laupäeval, 8. septembril. Laste arv oli üllatuslikult suur.. Kooliperet .tervitas .koolijuhataja. Lastekohase kooli avapalvuse tud on alati hästi .sisustatud, vaimset ja kultuurilist rikastust: pakkuvad. See on peamiselt väsimatu Klubi kauaaegse esinaise Juta Kurmani teene, kellel on osavust rakendada 'kõige paremaid jõudsid nii USA idarannikult kui ka kaugemalt. Klubi- ; õhtud peetakse sellest sügisest alates harvemini ja,nimelt 7. okt. ja 2. dets., 1980 aastal 3. veebr., 6. apr., ja 4. •mail. J. Kürman dünaamilise ja selsicte rahvuslike; ja kultuuriliste '•> asukohtade ja traditsioonidega c';;;nr \ajab kiilust ka selle eest, et. '•;a kunagi oma kultuurilis-seltskond-hkke üritusi ei tee ajal, mil mõlemas Manhattani eesti .kirikus:toimub .jumalateenistus. Teenistuste algus on kel 12 ja Klubi kava algab kell 4.30. •: •r\::;":: :r/V;:;-::*/..;^'::';--;-.'...:r- Yorgi Eesti Kooli, võeti vastu elava aplausiga laste ja vanemate poolt. New Rorgi eesti koorid alustasid nendel päevadel oma sügiseste koori-harjLitustega. Kõikide kooride suurimaks probleemiks on lauljate vähesus. See kehtib ka omal ajal võimsa New Yorgi Eesti Meeskoori kohta, mida nüüd juhatab noor Erik Veski, ja kelle - energiliseks esimeheks on Rudolf Susi. Koof koondab oma jõudusid, kuna, tal 1980 aastal seisab ees 30 a. juubeli tähistamine. New Yorgi suurus ja inimeste külmus ja. ükskõiksus on suurimaks takistuseks ka rahvuslike' kooride vajalikule ja heale tööle.. Hoiatavaks märgiks on see, mis Juhtus New Yorgi Soome kooridega, mis olid sunnitud oma tegevuse lõpetama, 'kuna puudusid need, Vaba maailma eestlaste suurim kes oleksid vanema põlve head: tööd kalmistu asub New korgist põhja- j edasi kandnud.. Väline; edu kustutab pool Westchesteri ilusa mägimaasti- nii mõnigi kordsiseväärtusi. J a mu ku keskel ja.kannab Kensico nime- gavus teeb oma halvava töö.: tust. See on omaette eestlaste ilus I ' Vaatleja suvine ..Metsamehe" laager.:. Pikemalt arutati ja esitati, eeloleva aasta tegevuskava. . 1979/80 tegevusaastal on lipkonna juhiks nskm. Peeter Loite, abideks skm. Raul Olo ja nskm. Martin Jõgi. Nõupäevades.t võtsid osa ka vanematekogu esimees Leo Esken ja abiesimees Rein Lainevool. Lipkonna kolme skautrühma järjekordne tegevus algab 4. okt. järgmistes kohtades ja aegadel: „Taara" rühm — St.Daniel Catholic School, 160 Finch W., kell 19:00 (juht M.. Jõgi — tel.: 223-6622), „Vambola" rühm — St. Cyril Catholic School,; 18 Kempford, kell 19.00 (juht R.' Olo - tel.: 661-2754), „Viru" rühm — Eesti Majas/kell 19:30 (juht R. Pajo - tel. 249-3677). Lipkonna hundu töö algab : 13. okt. Eesti Majas,.kell 10:00 (juht M. Tae — tel. 223-4490). Alates 1.0, okt. 1979, toimub lipkonna laske treening igal kolmapäeval kell 19:00, Eesti Maja lasketiirus. ; v |€3SB ; oa Ml äri 9 Queen St, E. Toronto (Yonge juures) ^ Tel. 368-5011 Meil ön rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel ja kangastelgedel kudunodseks, põimiimse^ heegeldamiseks, tikidr.- • :'• -;\iiiis|eks ja šõhnimiseks (maerame). SKANDINAAVIAST HUVITAVAIB MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA:^ SOODSAD HINNAD. Avatud: ešmasp—kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4. Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l. .Accountant' Süite 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7 Tel 862-7115 Möödunud neljapäeval etniliste ajakirjanike koosviibimisel oli küla-liskõnelcjaks poola päritoluga Toronto linnavolinik: Tony Ruprecht. Oma sõnavõtus ta märkis, et Kanadas on suur osa mitte anglösäksi ja prantsusje päritoluga ; kõdariikke, kuid neid koheldakse kui tähtsuselt vähemusjt. Põhjuseks 'on, et etnilised grupid ei tegutse koos ega abista üksteist.:.Näitena ta tõi ette The National Art Bank koosseisu ja tegevuse. Sellel pangal on eelarve kohaselt Kanada 'kunstnike tööde ostmiseks ette nähtud 6 miljonit dollarit aastas. Selle raha eest ei ole ostetud etniliste kunstnike töid, põhjusel, ei National Art Bank nõukogus ei ole ühegi etnilise grupi esindajat ,ja et-nilistesse gruppidesse kuuluvaid kunstnikke ; nagu ei loeta Kanada kunsthikeks. Nende tööd ei pääse Kanada muuseumide kogudesse. .s The National Art Bank allub.The Spekulaatörid ön hakartud tähelepanu pöörama väikeste õli tootjate jä kullakaevanduste odavahinnalis-tele aktsiatele. Selleks on põhjuse andnud õli ja kulla hindade ja samuti ka kõigi teiste maapõuevarade äkiline tõus. Nende aktsiate nimetuseks on ,,pennystöck'id" ja harilikult nende hind Väga väike. Kuid inflatsiooni tõttu nende väärtus on tugevasti tõusnud. Harilikult on need väiksed kompaniid kellel on üüritud teatud osa maa-ala maapõuevarade kasutamise õigustega suurte kompaniidele kuuluvate alade läheduses või omavad teatud osa aktsiaid edukates kaevandusfirma-des. Kuna' tuntud k ae van d usf i r made aktsiad on tõusnud viimasel ajal harilikule kodanikule kättesaamatuks, siis „mees tänavalt" on ikka enam pööramas /tähelepanu odavahinnalis-tele „penny aktsiatelt", kuna pealegi- nendega võib kiiresti head kasu : saada. Muidugi on.. nende ostmine riskantne, kuna hind on väga kõikuv lühikese aja.jooksul^ ja sageli binda-' de tous ja langus toimub mõne tunni kestel. Sellega. nõuab see tähelepanu ja teatud mõttes ka teadmisi. Harilikult ei tea väikesed investeerijad, mida nad ostavad, ega samuti millisel majanduslikul alusel nende: poolt ostetud aktsiate kompaniid on. Enamvähem on see mängupala-yik kus püütakse osta kartuses, et keegi teine neist ette jõuab. See aitab omakorda kaasa hinnatõusule. . Kui seda tehakse väheste summadega, siis suuremad üksikkaotused ei ole võimalikud,-kuna selliste kompaniide' aktsiate koguväärtus ulatab ainult, mõne, miljoni dollarini ja neid pole võimalik kuigi palju saada. Ontarios on umbes 25 sarnast väikest ettevõtet mille aktsiad on viimase; 3 kuu jooksul mitmekordistunud; Näiteks võib tuua: WindfaH mille madalseis oli 12f- tõustes Sl.25-le, Cbld-jund 60e;pealt S3;60-le ja Gulfream mis on toonud 6-kordse kasu. Ostmise ja müügi juures- tuleb aga teada .õiget aega, et üllatustest hoiduda. Selline mängimine ei ole küll kõige kindlam viis -raha tegemiseks, aga näitab et: ka praegu veel on võimalik Kanadas rikkaks saada kui juletakse riskida. ;•;• ' rahas on: Saksamaa', Austraalia ja Hispaania. Mumm's vahuveini firma. Prantsusmaal, mis on Kanada tuntud viifiätööstuse Seagrami osakond, müüb; oma tooted Kanadasse ainult Prantsuse frankide vastu. ' : , . : • ; • Peagu igaüks, on saanud midagi mis tuuakse .koju tellimata, nagu See on Kanada RUTH GORDON :; X C A N A D I A N . . . S C E N E ) R i d e au Hall on kindralküberneri ametlik residents ja asub 36 suure puu varjus. Need puud on istutatud.mitmesuguste kõrgete' riigikülaliste poolt. Mõned nendest puudest on päris hiiglased, nende juured, ulatuvad tagasi üle 70. aasta läbi kanada ajaloo. Nende püüde hulgas on puid, mis on istutatud kuningas George. VI, Haile Selassie — Etioopia kuningas— ja jõulukaardid, creditkaardid ja igasu-|Inglisihaa peaminister Stanley Bald-gust krigu-krabu mida leiame kas-wini poolt aastal 1930. Teised puud kirjakastist või ukse taha asetatuna. Tekib.küsimus, kas neid endale kasutamiseks jättes oleme nende; eest kohustatud tasuma. .Ontario Consu-m. er Protection Act selgitab olukorra mitte tellitud artiklite'kohta. Kui isik pole temale, toodud või jäetud asju tellinud, ei saa teda vastutusele võtta või nõuda tasumist nende kasutamise korral. Sellega võib isik kellele need toodud vabalt kasutada -ilma et tal maksta tarvitseks. Seal oh üks erand: kui saate ilma, et avalduse oleksite teinud, mingisuguse Credit kaardi, võite selle endale pidada, aga kui' ostate midagi selle kaardiga, tuleb kauba ja kaardiga koos käivad lisamaksud tasuda. Kui te ei kavatse seda käsutada, hävitage, et see ei satu . kellegi teise valdusse, millisel juhul, olete jällegi vastutav. On juhtumeid olnud kus. koju. jõudes on leitud, et; ära. oleku jooksul on uus alumiinium uks pandud; vana asemel. .Tegemist on -olnud tööliste eksitusega, kes selle oleksid pidanud instaieerimä. kusagile mujale- Kompanii ei saa selle maksmist;nõuda, kuid võib ta selle äräVvõtta/ kuid peab vana ukse tagasi panema — üldse kõik samasse olukorda tegema kui oli- see varem, vastasel korral võite kahjutasu nõuda. Sageli, on juhtunud, et hooletuse tõttu vale maja paak on kütteõliga taidetud. Selle eest maksta ei'ole vaja ja vaevalt. õlikompanii seda tühjaks pumpama tuleb. Kõige selle kaitseks on Ontarios Consumers protection Act., Seetion #46. -r''-" •H.-Kivi ^ KANADA DOLLAREID.:EI.;;'. TAHETA ; Nende riikide, arv on tõusnud kes tahavad oma alkohoolsete jookide eest saada stabiilset valuutat — ja ei võta Kanada dollareid. , Alkohoolsete jookidega varustajad 9-riigist ei võta'vastu Kanada dollareid Ontario viinamonopolilt alates; möödunud aastast. Isegi Bulgaaria müüb ainult Shveitsi frankide eest; Kogusummas on nüüd 15 riiki kellele tuleb maksta;välisvaluutas. On jällegi on õrnad võsud, nagu näiteks see, mille istutas 1978. a. Hollandi, printsess Margreit. : Kõik, Rideau Halli istutatud puud on kanada päritoluga, nad on hoolikalt valitud ja . nende tervise ja heaolu eest hoolitse- : takse hästi.-Puud on istutatud paikadesse, kus nad Rideau Halli külastajaile hästi nähtavad on. Puid on istutanud veel mitmed endised Ühendriikide presidendid nagu John F. Kennedv, Richard Nixon ja Harry Truman. Hollandi kuninganna Juliana poolt istutatud puu on 27. aastat vana ja kuningnna Elizabeth istutas oma puu 1977.a. Ontario peaminister William Da-' vis külastab septembris Euroopat, et isiklikult uurida* sealset eksporttur-gu ja võimalusi kanada kaupade tu-rustamiseks. Oma kahenädalalise kü-. lastusel kestel läheb Davis Belmumi, Hollandi, Kreekasse ja Inglisihaale. Belgias on tal ette. nähtud löntch kuningas Baudouiniga ja ta kõneleb Antwerpeni Kaubanduskojas,- samuti peab ta ettekande Rotterdami • Kaub.anduskojas, Kreeka Kaubanduskojas ja Inglismaal peab ta kõne Canada-United Kinsdomi Chamber- 'is. • -. " : •; Ed Tchorzweski, Saskatchcwani Teemantjuubli komitee esimees, te- ,gi teatavaks, et provints/ tähistab oma juubeliaastat 1980. aastal hiigel-platvormiga, mis ön 10.4 meetrit pikk ja külastab juubeliaasta puhul IdarKanadat. Saskatchewan - pühitseb teemantjuLibelit Kanadaga ühinemise mälestuseks. "••-.••••' " • - •Asjaarmastajad ja elukutselised lavakunstnikud, kes on 18 aastat va-nad või vanemad, on palutud osa võt- Ministry of State'ile ja. asjast huvita-1 järsi jäänud ainult 5 Ontariot varus tud: gruppidel, tuleks pöörduda, tema tavat riiki,kes veel Kanada dollari poole lähema informatsiooni,saami- vastu võtavad:\ Kreeka, Hollandi, seks. ;"•'!/ Unsari, Portugal ja Nõukogude Liit. ' "...'.':-'• -: -A. N. ' Riisid kes eelistavad maksmist oma tab oma sisetegevust ävakoondusega 27. septembril kell 7 õhtul Eesti Majas; Uusi tüdrukuid alates 7-st eluaastast võetakse ..vastu' kõikidesse rühmadesse., Informatsiooniks helistada hellakeste- osas — Astrid Jõgi (päeval .653-7815 või õhtul 487-2094), gaidide ja vänemgäidide osas Margot Nortmaa: (759-7230). HeHakeste koondused toimuvad edaspidi laupäeviti Eesti Majas noorteruumis kell 9.30 kuni kell 12.00. JAAN ALMER Teeiaie uusi ja parandame vanu, sjt siüti suvilate katuseid. Helistada tel. 699-5295 nalisti saavad 2,000-dollari suurused stipendiumid kuna kuus finalisti saa-väd eelmainitud . summale i veel lisaks 5,000 dollarit Kõik finalistid esinevad CBC eriprorgammides. Sooviavaldusi võib saada kirjalikult järgmisel aadressil: duMaurier Search for Stars, P.O. Box 27, Dun-das Street West, Toronto, Ontario M5G 1Z6. sfo Mi|tiiQ| Fund Ltd. 14. sept. aktsia hind $9.50 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H3M1 - tel. 364-1131 õhtul tel. 925-6812 „Meie Elu" 40 au w 23. augi RibbentropJ mi rahvussl de lepingut] mid 40 aastl Järgnen tust ja osi dokumenti( 28. s ep te ij ti kahe lej avalik dekll et asjaosalj •kuupäeval pingu, mis| •leemid seo> semi sega. kestvaks rai lepihglased nib kõigi rai lõpetada sel .ja prantslajl ; Lepinglas sõbralike ril vat ühiselt kult varsti pas. Kui ag] litsuste püül lemüsteta, | ct Inglisma; Uitavad sõjJ Saksa ja' Vi läbirääkimia "de astumisel pi Molötovi olid koosta! tahtsid, jättil sus on ka -v T.ääneriikkkj Sama ai lil 109 on aval salajane, kii kirjaga, :adr| kui N. Liidi kirjad kinni) lil Berliini kaubalepingl •sept. laiend] Liit hakkas toormaterjal sub seller ee.1 ga, . Salajane eelmises laüfl gut ja leeb Saksamaa trl elustatud i koi sia, Lemberi nide kaudu lutatud alad) . vahetust Ira! r ge-Ida riikid| kohustatud liilNlllllllllllllllillllf Üleski KOI GEISLIl letud ajaleh( Teise Maailnl inimõiguste jj ses pealkirja ,,40:aasatt Teine Maail olid. kokku 1 kuks Poola marssis Sak ja 17. septev mee Ida-Po(j] .Detsembris kest Soomel, ti Leedu, Lä pidi Rumeeni Bessaraabia 31. (jktoobi Lyude välism seisukoha olu '„Üks kiire lö Saksa/armee ja midagi ei snille'i rahul . eksistents raj mus te ai las li Saksamaa ja, vahel Euröop samäa püüdl saille'i ahelad nenud. prae- Edasi seletasl 1940: „Kuna ] mast Inglism; perialisllikü p| maa vastu, on| Liidu vastu vj kult on väike] yid ainult va tide käes." Meie näeme ka praegu teoj oma ,,võithd tuntud meet] ni!" järgi. See pole uus aastat pärast .kommunism vi maailmast. Vastavalt nõ| duse artikkel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09-20-04