Meie Elu = Our life, September 20, 1979

              i" nr. 38 (1545) 1979
E
iie torm, mida teki-d
ja tema sugulaste
käib Londonis kon-
(dadä Rodeesia prae­lt,
Taotletakse. asen-todeesia
naabermaa;
7rondi terroristidel
liktsioonid Rodeesia
Senat võttis vastu
kaotab sanktsioonid
Kuid president. J.,
•ini seda Senati ot-
Lusaka konverents
)pis uue pöörde,
veel asjaolu, et Lu­ik
ngutt et terroris-.
laia \ terroriaktidele
t&kxri>ised kestavad.
|usid jä/Rode.esia sõ-just
/ konverentsi
Lisaktsioone. M.osam-liiil
olevate. terroris-
Istu. .Nad hävitasid
terroristi. ja purus­id
ja õhkisid nende
lermaades on sageli
erroristide laagrite
bris.tid. on suureks
[kele elanikele ning
kohalikud võimud
Rodeesia neid.vähe
lukö.rraš tuleb imes-nustade
ja valgete
ipraeguse valitsuse
nende vastu näib
ja mittevaba maa-
|us isegi; et Kanada;
[ihadega; ülalpeetav
[idki farm, vaid hoo-baas,
mille vastu
elas puhastus ope-
:ristide juhid olid
.Titsil vaga ..'enese-;
saagi teha .-mingit
ka uus põhiseadus
led vaevalt toovad
usi. Iseasi on muk
[egune Rodeesia ar-
|akse ja nende ase-ibermaadest
Mosk-lelvastatud
terroris-
Nkomo ja Robert
eolt nõuavad. Seda
la. .
letlik ' peaminister
. (Järg lk. 3)
kimine
iiskas vannile
|ril kl. 6—8 õ.
>ol, 401 Rose-
-7020
•
oa
7 õhtul
algab õppetöö,
lass (|6—60. a).
[ass «12—18 a.)
I L M E B A L L E T I
..Tema kun.->üloo-
|s oh vaga pea li s-vus.
t on tehtud Pa­jule
ja.- Isegi E.\'SV
liimi' ja loomingu-.
lekandja ,,Sirp ja
aug. i.979 annab
i otsuse selle fü­üsiselt
imestada, et
?une ..kultuuriline
i.sattuda Mii ekraa-,
[üra.lti iüevaatenäi-i
las Kunstihoones
tuntud -kunstikrii-
?;use pikem kiriel-suurmeistrist
on.
.\saadav.
Eesti • Rahvus­tes,
9. juulil 1976
tsioon, millest ma
Iget käesoleva kir-
LS. ':'' •
rahvuspoliitiliseks
kata võitlust Eesti
)astamiseks võõra
uurüise loomingu
[lahutamatult seo-vabadusvõitluse-
|i selle taotlemine
tegutseva võõra
la kahjustab Eesti
Ist."
c
Harald Teder
teie Elu" nr. 38 (1545) 1979 NELJAPÄEVAL, 20.; SEPTEMBRI. — THURSDÄY, SEPTEMBER '20 3.
<8»*
.(Algus esiküljel)
samal ajal isaks politseiülemat, Syd
Brown ja tema asemele määratud
uus politseiülem Harold Basse,
o Nõutakse venelaste väljaajamist
Kuubalt ja surve president J. Carte-riie
jätkub. Kuna see võib mõjutada
tema tagasivalimist presidendiks,
• siis on J. Carter raskes olukorras.
Viimati nõudis venelaste väljaaja­mist
endine NATO ülemjuhataja
kindral Aleksander Haig oma' kõnes
Torontos ärimeestele. Ta leidis, et
president peaks tegema kitsendusi
kaubavahetuses, kui vene rünnakbri-gaad
Kuubalt ei lahku,
ö Pärast Nikaraagua minekut mark­sistlikuks
ori geriljavõitlus suurene­nud
teistes KeskrAmeerika riikides.
Üks neist on Guatemaala; kus on või­mul
sõjaväevalitsus. Londonis asuv
Rahvusvaheline Amnestia organisat­sioon
kurdab, et Guatemaala valit­sus
kohtleb terroriste liiga karmilt.
Julgeoleku võimud ja eriline surma-brigaad
hukkab kõik vangilangenud
kommunistlikud Igeriljad, mille tõttu
nende tegevus on suhteliselt piira­tud.
Organisatsioon süüdistab, et
kuue miljonilise rahvaarvuga Gua-temaalas
on viimase kümne aasta
jooksul hukatud 50,000 kuni 60,000
terroristi ja geriljat.
© Edward Kennedy täht USA eel-
B olevale! presidendivalimistel näitab
tõusudentensi ja. president J. Carteri
täht on langemas. Rahvas on J. Car-terist
pettunud ja arvatakse, et E.
Kennedy, on ainuke kandidaat/kes
võib võita presidendi tooli 1.980 aas-tai
USA • presidendivalimistel d.emo-
. kraatliku partei piletil.
• Kanada arktikas, Beatfordi lahes
on avastatud suured õliallikad, mille
tõttu mitmete õliettevõtete aktsiad
on oma hinnas tõusnud. Kopanoori
juures on 13 puuriauku andnud Õli,
mis on kõrge kvaliteediga. Arvesta-lakse,
et seal ja juurde tehtud puur­aukudest
pumbatakse 12.000 vaati õli
•• päevas.
ö> Etna tulepurskav mägi hakkas
kuuma laavat järsku välja ajama,
ajal mil mäe jalal viibis'1 üle 200-ja
turisti. Üheksa inimest jäid tulise
laava alla jä said surma. See on möö-,
dunud saja aasta jooksul esmakord­ne
juhus, kus Etna nõudis inimohv-reid.
Minevikus hävinesid Etna läbi
terved linnad ja asulad.
® Nagu selgub, ei saadeta Indo-Hii-na
põgenikke mitte' tööle puuvilja
korjama ja vilja leikama/kus hädas­ti
on vaja töökäsi^ vaid nendele on
kindlustatud Toronto hotellides aas­tane
jõudeelu. „Toronto Sun" kirju­tab,
et „Kodanike koalitsiooni" väi­de,
et iga põgenik sponsordab 15 uut
põgenikku pole täpne. Mõni neist on
sporisordanud 15 perekonda ja need
omakorda juba kokku kuni 40 uut
põgenikku ja selle tõttu arvestatak­se,
et; varsti ori üks viiendik Kanada
elanikest mitte valged.' Märgitakse,
et kõik omal ajal Euroopast siia
omalfk«jlül tulnud immigrandid pi­did
ise töökohad otsirfia ja kui nad
jäid tööta, siis saadeti maalt välja.
Sponsorid ei tarvitse lubadust oma
hooleoluste ülalpidamiseks täita. ...
<J> Pärast nn. kolmanda jõugrupi rii­kide
konverentsi Kuubal, võeti vas-
; tu otsus, et Araabia riigid boikotee
.rivad kõiki riike, kes taotlejad oma
saatkondade viimist Jeruusalemma,
ei ole Araabia riigid enam teinud le^
pingüid Kanada ettevõttetega. Arva­takse,
et Kanada majandus saab sel­le
läbi tohutu suurt kahju, õli valab
tulle veel asjaolu, et Iisraeli peami­nister
M. Begin kogu aeg omalt poolt
nõuab, et Kanada, peaminister Jöe
Clark täidaks oma'valimislubadused
juutidele.
© USA^ ehitab esmakordselt õhukait-sevarjendeid
ja selleks on Kongressi
poolt vastu vaetud uues sõjalises li­sa
eelarves üks riiiljard dollarit. Uus
lisaeelarve sõjaliseks otstarbeks ula­tab
§42,2 miljardi dollarile. Uues eel­arves
on $2,2 miljardiline aatomlen-nukikandja,
mida president J. Car­ter
ei soovi, ja kes lubas selle pärast
jätta selle ( Kongressi seaduse välja
kuulutamata.
VÄEO
362 Danforth Ave.,
-s Toronto, Önt. M4K
Tel. (416) 4661951
^ 466-1502
•.:----:v^:;-.FlOW|fiS & GIFTS
MEIE ÄRIS ÖN SAADAVAL RIKKALIKUS V
VALIK LILLI erisündmiisteks ja tähtpäevadeks.
^ Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KULLASEPA, MEREVAIGU-J KERAAMIKA-, MAHA ja
PUXJNIKERDÜSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
[ÕIGUST!
STOKHQLM — 24—26. augustil peeti Luzernis, ^Shveitsis viies Euroo­pa
konverents inimõiguste ja rahvaste enesemääramisõiguse kaitseks. Kon«
verentsi korraldajaks on Shveitsis registreeritud samanimeline organisat­sioon,
kuhu on koondunud' parlamentide liikmed, polütiliste ja humani­taarsete
organisatsioonide ja eksiilgruppide esindajad, Shveitsist, Austriast,
Lääne-Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Benelux maadest ning Rootsist.
Seekordse konverentsi peateemaks
oli inimõiguste. rikkumised ja olu­kord
5-esSatelliitmaas Euroopas ja
kommunsitlikuš Albaania^ ning Ju-j
goslaavias,' '
Hitleri ja Stalini paktist kõneles
tuntud Saksa parlamendi liige krahv
Hans Huyn. Poliitilisest olukorrast
Satelliitmaades ja Helsingi nõudmis­test
kõneles ' rahvusvaheliseõiguse
professor ja Austria parlamendi, ja
Euroopa Nõukogu ja ÜRO inimõi-et
ei ole õige. diskuteerida' Helsingi
kokkuleppe aluseid.
Mõned päevad tagasf, läbistas aja-"
kirjandust teade, et Nõukogude Lu­du
«ajalised jõud, umbes 2000 kiini
3000 /meest on Kuubal. See tekitas
ärevi meeleolu ühendriiges, eriti
Kongressis, kus parajasti tegeletak­se
küsimusega, kas ratifitseerida
SA^T II või mitte. Mtmed Senati ja
Saadikutekoja liikmed on avaldanud
arvamist, et enne kui Kongress rati­fitseerib
SALT II, N. Liidu sõjalised
jõud peavad olema viidud ära Kuu­balt,
'•
President Carter, kes igal juhul ta­haks
näha ŠALT II ratifitseerimist
Kongressi poolt, püüab rahustada
rahvast ja kongressi väitega, et N.
Liidu väeosa Kuubal ei moodusta
enesest mingit ohtu USA-le. Sellel
üksusel ei ole USA ründamiseks va-jalisi
relvi ega dessant-laevu. Tema
arvates need sõjalised jõud' on olnud
Kuubal juba aastaid laialipillatud
gruppidena, ainult viimasel ajal on
need koondatud üheks sõjaliseks
üksuseks. Selle üksuse pärast ei tu­leks
tunda hirmu':. USA rahval ega
Kongressil. . . ' '
vajäliste relvadega, kaasaarvatud
rasked relvad. Kunas see väeosa
Kuubale toodi, ei ole täpselt teada,
sest 1977. a. president Carteri kor­raldusel
lõpetati luurelennukite saat­mine
Kuuba, kohale, et vähendada pi­nevust
Kuuba ja USA vahel. Luure-lende
alustati alles paar nädalat ta­gasi
ja siis avastati ':N. Liidu Väeosa
asumine Kuubal.
Mis võis olla selle N. Liidu väeosa
Kuubale toomise põhjuseks.
Üheks põhjuseks arvatakse seda, et
N, Liidu väeosa ja sõjalised eksper­did
aitavad Kuubal korda hoida ajal,
kus Kuuba oma väeosad on N. Liidu
huvides tegevad Aafrikas ja Aasias.
Teiseks, põhjuseks loetakse seda, et
Moskva tahab selgitada, kui kaugele
Washington lubab minna N. Liitu
Ühendriikide sissepiiramise poliiti­kas,
j
Kolmas põhjus, millele seni ei ole
mõeldud, on USA sõjaliste jõudude
eemalehoidmine Kuubast. Ühendrii­gid
võiks mõelda Kuuba ründamise-le.
Kuid sel juhul on ohustatud -N.
Liidu kodanike ja sõjaväelaste elu.
N. Liidul on sellel juhul täieline õi­gus
hoiatada USA-d,; et Kuuba rün­damine
võib esile kutsuda .sõjalise
konflikti USA ja rahuarmastava N.
Liidu vahel. Ta. teeb ettepaneku kü
Kinti yöiitsus küsib
laenu loodetavate
' f ' Viimaste teadaolevate andmete ko-
Majariduslikust olukorrast Satel-1 haselt on Kuubal 13,000 N. Liidu ko-liitmaades
ühenduses Euroopa Julge-ulanikku. Nendest on 8,000 majandus
oleku: ja Koostöö konverentsiga üt-|Hkud ja tööstuslikud nõ^^
les referent Bethlen muuseas. Kolm j 2,000 sõjaväelised eksperdid, ja 3,000 simus lahendada diplomaatilisel teel.
esimest aastat N. Liit röövis, Satel- j meheline väeosa, varustatud\:kõigi | 5 - v A. Nõmmik
liitmaid. Siis loodi Comecon. Come-coni
abil manipuleerib.N. Liit süste­maatiliselt
ja plaanimajanduslikult
väliskaubanduse hindadega. Ida-Eu-roora
exporthinnäd hoiab N. Liit.ma­gus
te komisjoni liige Ermacora, Vii- dalal, impprthinnad. kõrgel. Sellise
nist.vkäiariduslkusl/olukorrast Sa- poliitika tulemusena on majanduslik
telliitmaadys ühenduses Euroopa
Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi
olukord Ida-Euroopas kogu aeg kr ii
si. olukorras." Kataströfaalne majah
Tõnis Kinti. valitsus on kuulutanud
välja ..IseseisVuse Taastamise 5°6-li-se
Võitluslaenu" heas usus, et selle! •.
kord lunastab vabastatud Eesti va­litsus
Venemaalt saadud kahjuta-sust,
Sel puhul on trükitud käesole-.
va aasta juunikuus „Riigi Teataja"
nr. 1, mis koos. kahjude registreeri­mise
lehega ja võlapaberi näitega
saadeti äsja Austraaliast laiali eesti
organisatsioonidele. Võitluslaenu
esimese seeria kogusumma on näh­tud
ette 2.5 miljonit USA dollarit.
Nagu selgub „Riigi Teatajast", on .
vastav ot!sus tehtud ligi-aasta tagasi
28. novembril 1978 ja alla on kir­jutanud
Tõnis Kint kui peaminister
Vabariigi presidendi ülesannetes ja
Verner H, Puurand majandusminist- .
rina. -;
Peale mitmes väärtuses võlakohus­tuse
ostmise, saab seda ka omanda­da
oma kodumaale jäänud, varandu­se
pärandamisega ' eksiilvalitsusele
või 'antakse hüvituseks elu-tervise,
töövõime, pensioni kaotuse korral ja
okupatsiooni, teostamisel tekkinud
majanduslike kahjude katteks. .
Võitluslaenust laekunud summad
lubaiakse kasutada vabadusvõitluse
finantseerimiseks, koolide, kultuuri
jne. toetamiseks ja valitsuse endaks-!
jaajamiskuludeks. , •/•, , .
^a kõneles Stefan Bethlen, Münche- duslik olukord- on olnud tihti rahu-nist.
Konverents langes ühte Hitler-Sta-lini
pakti sõlmimise 4Ö-da aasta-päevaga.
'•;-:'[:.\ • •> '-v..
Referendi arvates/ tüli pakti sõlmi­mise
.initsiatiiv Stalinilt.
Valitseb; arvamine, et vastutus Tei­se
- Maailrhasõjä puhkemises ei ]as^
ainult Hijleril, väid samal määral ka
Stalinil. Nürnbergi protsessil keel­dus
N. l i i t arutarnast Hitleri-Stalini
pakti küsimust. Referendi arvates
langeb sakslaste vastutus Hitleri te­gude
eest pakti sõlmimisel ja saksla­sed
peavad sellepärast töötama
raudeesriide taha jäänud' inimeste
kasuks vaba Euroopa huvides.
Poliitilisest olukorrast satelliit­maades
ja r
Helsingi. nõudmiste.. üle., kõneles
tuste põhjuseks Poolas ja Tshehhö-slovakkias./
Lisaks sissejuhatavatele ettekanne­tele
kirjeldasid järgnevad kümme
referenti üksikasjalikult poliitilist
suri-et ja olukorda erinevates maa­des.
Läbirääkimistel ja kokkuvõttes ;
noflti offensiivset poliitikat inim­õiguste
ja rahvaste enesemäära­misõiguse
küsimuses.
Rõhutati asüülõiguse
kaitse vajadust.
• Nõuti Helsingi kokkuleppe nõud­miste/
täitmise jälgimist. Tehti isegi
ettepanek erilise Euroopa Helsingi
grupi moodustamiseks.
Peeti oluliseks faktide kogumist ja
ettevalmistamist tuleval aastal toi­muva
Madriidi "konverentsi jaoks.
HELSINGI (M. E.) — Soome endi
ne mitmekordne välisminister ja
praegune Soome Riigpanga direktor
Ahti Karjalainen sai suurima trahvi.
Karjalainen, keda muide tuntakse
siin suurena president Kekkoneni
sõbrana, arreteeriti ühe politseiko­missari,
poolt purjus autojuhina, kui
ta sõitis üksinda panga autoga oma
suvilasse, mis asub umbes 30 km
kaugusel pealinnast läände. Politsei­komissar
ütles/ peatunnistajana 20,
aug. Lohja ringkonnakohtus, et ta
jälgis pangadirektori väga ebakind­lat
roolimist umbes 11 kilomeetrit,
paremat j šee osutus lihtsalt liiga riskantseks,
muule liiklusele.
Kanada parlamendiliige Torn Cos-sit
tegi Ottawas teatavaks, et üks N
Liidu kõrgem ametnik/Montrealis on
saanud salajast materjali ühelt Ka
nada parlamendi ametnikult viimase
seitsme aasta, jooksul.
: Oma kirjas .parlamendi sekretärile
T;. Cossit/.süüdistas N. Liidu kindral­konsulit
Montrealis, Vladimir Ivano
yich Gavryushkin'it selles, et ta on
sageli olnud koos isikutega kes on
vene salaluure teenistuses. Üks nen­dest
on Kanada Parlamendi teenis­tuja,
kes ühtlasi on Nõukogude Lii­du
kommunistliku partei keskkomi­tee
esindaja Kanadas. Tema kaudu
Gavryushkiri on saanud oma kätte
prof;: Ermacora. Ta esitas rida fakteV Rõhutati vajadust aktiivselt nõu-inimõiauste
rikkumistest ja poliitili-sest
širrvest Ida-Eurpopas: Ta iseloo- ^ f , ^ ^ 1 ^ ^ :
lf mustas olukorda seal ühe Bukbvski " Moisteü hukka'Charta. 77 allakir-ütelusega,
et N. Liidus ja Satelliit­maades
on kõik keelatud, mis mitte
lubatud ei ole. Referent juhtis tähe­lepanu
nendele erinevustele mis esi­neb
tegeliku elu ja Helsingi nõud­miste
vahel. Referent avaldas lootust
piiride muutmiseks Euroopas pike­mas
perspektiivis. (Ta ütles, et inim­õigused
ei ole ainult poliitilisteks
lööklauseteks vaid realiteetideks ja
oponeeris Haldheirni üteluse vastu,
juhtus sellest, et tema üritas koju
autost telefoniga helistada. ,
Küsimusele oma palga suuruse üle
Karjalainen vastas nii vaikse hääle:
ga, et kohtunik oli sunnitud seda
. . .. kolm korda temalt nõudma. Lõppu-jutajate
tagakiusamisi. Allakirjüta- d e ] 5 p u k s , s e l l e s l m r L l s e k s s e l e u s
jäid olevat ule 1200 neist rõhuv ena- 2 5 0 0 0 m k ( 6 2 5 0 d o I i a r i t ) kuus. Kuu­mus
30-40. aastastel. _ . . •; p a I g a tõttu /trahvisumma tõusiski
Soovitati olümpiamänge boikotee- n i i k õ r g e l e ; e [ K a r j a l a i n e n o n nugd
7 . /. . i liiklustrahve rekordi omanik summa-seda
protesteerimise nõuet kasutada a a 25 (6412 dollarit)'
inimõigusi^ suuremaks rakendami,f E n n u s t a ( a k s e üldiselt^ et pangadi-
S C ^ ^ ' . u ., ü i rektori poliitiline karjäär lõppes sel-
. Rõhutati, et rahupoliitika peab^u- l e s õ i d u g a > S a m a l k o h t l l i s t u n g i l k a.
jimema inimõiguste poliitikaks. Pee-[v a t s e t i m u i d e Karjalaineni partei-
'Kohapeal sooritatud puhümistes- Parlamendi salajasi dokumente vii­tis
oli direktori vere alkohoolsus mäse seitsme aasta jooksul,
kaks promilli. • / • I N. Liidu saadik Ottawas ei ole and-
Advökaät Seppo .Kemppinen ütles, 'nud selle süüdistuse kohta- omapool-et
Karjalaineni ebakindel roolimine set seletust. •
-k.
/ ( Algus lk. 2)
Abel Muzareva on jälle oma
kindel. Ta väidab, et Inglismaa ja
teised Vaba Maailma riigid' nõudsid,
et korraldatagu demokraatlikud va­limised
Rodeesias, siis nad kaotavad
saiiksioonid. Valimised on .korralda­tud
alles pool aastat tagasi ja uus
yalit sus; on ametis. Mingi uue 'valit­suse
järele ei ole vajadust. Kuid nad
on nõus rääkima terroristide/juhti­dega
ja. sõlmima kokkulepet, et lõpe­tada
'verevalamist, kui. need soovi-'
vad.
Praegused mustad näivad uue olu­korraga
olevat Rodeesias üldiselt ra­hul,
sest senised .rikkad valged asu­nikud
lahkuvad /massiliselt Rodee-siast
iä jätavad omad uhked, farmid
sõbra, minister Johannes Virolainen
abielulahutuse käsitlemine, see aga
tühistati. Õleks olnud liiga palju
keskerakonna mehi korraga kohtu­saalis.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
23 Westmere Drive
Süite 200
Rexdale, Ontario
Tel. 745-4422
ti vajalikuks inimõiguste küsimuste
viimise demokraatlike maade parla­mentidesse.
Tehti ettepanek erilise inimõiguste
tribunaali loomiseks, Russeli tribu-naali
eeskujul N. Liidu1 inimõiguste
rikkumiste selgitamiseks.
Need oh olulisemad punktid kon-veretnsi
lõppkokkuvottest.
Eesti Rahvusfondi esimehel Endel
Krepp'il oli võimalik konverentsil
levitada rohkesti materjale Eesti ja
Balti riikide olukorra kohta ning
suusõnal tutvustada meie aktuaal­seid
probleeme . ning sõlmida uusi
tutvusi.
Konverentsist võttis osa.üle 100
inimese. Eestlastest olid veel kohal. GEISLINGEN („Meie Elu" /käas-fõu
§e
Vanaduspension, selle lisapension
(Supplement) ja abikaasa toetuspen-sion
tõusevad. Põhipension tõuseb
oktoobris fl79,20-le kuus ja lisapen
sion tõuseb üksikisikult kuni S 146,97
Abielus isikutele tõuseb pension ka
he peale |602,44-le, muidugi neile ke
pole muid sissetulekuid ega varaii
duši. Selle pensioni saavad ka immi
grantide vanemad, kes pole päevag
Kanada ühiskonnas töötanud.
„Nägin Eesti Vabariigi Valitsuse
eksiilis - Iseseisvuse Taastamise Võit­luslaenu"
kirja ja vastavat Riigi Tea­taja
numbrit ; esmakordselt: „Me.ie
Elu" toimetuses, ütles J. l^Cinti valit­suse
liige J. Käis. , i
„Tean, et mingi taoline- kava oli
kaalumisel V. V. koosolekilil Stokhol-mis
1977/ a., kuid see jäeti otsusta­mata/
kuna enamus koõsolnuid soo­visid,
et .selje^käva esialgne visand <
vajab :tap^ust|niist ja selle juriidili­sed
aluseel selgitamist. Ilmselt on see
nüüd tehtud; Esialgse kavandiga mi­na
ühe V. V. liikmena ei nõustunud.
Cavand vajas/täpsustamist.
Minu mälu kohaselt tehti majan-dusminister
V. Puurand'ile Austraa-ias
ülesandeks seda kava viimistle­da,
selgitada mõningaid vormilisi
dilgi ja talle anti volitus selle kava
rakendamiseks koos peaministriga
presidendi ülesannetes.
Minu seisukoht on, et 1940—41 ja
1944 a. Nõuk Venemaa poolt eestlas­tele
tekitatud erakahjude registree­rimine
jä ,.Iseseisvuse Taastamise
% Võitluslaenu" alustamine qn hea
idee ja kava. Meie vabadusvõitluse
jatkamišpks on see soovitav jä vaja-ik.
Seda kava ja aktsiooni saab teos­tada
V. V. vastava ministri korral­dusel
peaministri presidendi ülesan­netes
poolt antud dekreedi alusel.
Mina meeleldi näeks, et kõik eestla­sed
vabas maailmas ja ka okupeeri­tud
kodumaal saaks sellest aktsioo­nist
informeeritud, tutvuks isiklikust
ja põhjalikult' vastava selgitusmater-jaliga
ja aitaks kaasa selle teostumi-.
-seks.- •
Vaid üksmeelselt saame meie riid
anastajatele näidata, et meie rahva
vabadusvõitluses on pööratud uus.
lehekülg ia et seda pooldavad ja toe­tavad
kõik eestlased."' '
A. Luik ja E. Reisenberg.
ja'muud varandused, kas päris ilma
© Saatke Indo-Hüna põgenikud! ehk siis võileiva hinna eest musta-troopilistesse
maadesse, kust nad on
pärit, märkis United Churchi mode-raator
McClure. Ta ütleb, et 10,000—
12,000 dollarit, mida Kanada maksu­maksja
peab iga Vietnami põgeniku
pealt maksma on palju paremini ku­lutatud
i asustades neid troopilistesse
maadesse! Troopilises kliimas sündi­nud
ja üleskasvanud hiinlaste toomi­ne
Kanada^karmi külma kliimaga
maasse • on õnnetuseks nii põgenike­le,
kui ka Kanadale. -
© üks uurimiskeskus otsib universu­mist
elus olevusi, kes vahetpidamata
saadavad välja raadiosignaale, mida
keegi praegu ei ole võimeline luge­ma.
Kalifornia uurimiskeskus sai
seks otstarbeks 2 miljonit dollarit.
Professor Wolf on kindel, et otsatus
maailmaruumis asub planeete, kus
asuvad elava^ jolevused oma kultuu­ri
ja teadustega.
0 Endise peaministri John Diefen-bakeri
hooldajad kirjutavad, et nad
ei ole, leidnud ajalehtede veergudel fondist.
dele. ".''•.'...'/•, .
Rodeesia on praegu võtmepositsi­oonil
Aafrika lõunaosas. Olukorra
kujunemine Rodeesias mõjutab ka
olukorda Lõuna-Aafrikas ja Nami-bias,
kus on mõlemates mitme rassi
valitsused. Kuigi Namibias teotse­vad
ka kommunistlikud geriljad, siis
ei ole nad seal kuigi edukad.
Praegu on raske ütelda millega
see kummaline konverents lõpeb.
Londonis on rohkesti.musti immi­grante
ja need korraldavad konve.
rentsi hoone ees terroristidele poo
lehoiumeeleavaidusi.
A J K
pikalt ja laialt kirjutatud salajast J.
Diefenbakeri ligi poole miljonilist
fondi, mis pidi asutatama siis, kui ta
konservatiivide parteijuhi kohalt
omal ajal kõrvaldati. Ka J. Diefen-baker
ise ei teadnud midagi sellest
PONTIAC
•/ ? L T ^ . '
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
. PONTIAC
BUICK
LEMANS '
/ PHOENIX
FIREBIR®
SUNBIRB
CENTURY
ACADIAM
SKYHAWK
GJW.C. Veoautod!
Pruugitud autod
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab
sa sisukamale aialeheie.
tööliselt) Hitleri aj ai: kuulsaks
saanud naislendur ja testpiloot-Hän­na
Reitsh suri 21. aug. Frankfurdis
67 a. vanuses. Ta surmast teatasid
massimeediumid ; ai les: nädal aega
hiljem kui kadunu põrm oli sangita-tud
Salzburgi kalmistule.
Hannä Reitsh omas Hitleri ajal le-gendaarse
kuiklsuse hulljulge testpi-loodina,
kes .püstitas rea maailma-rekorde
naislenduritele ning kelle
hulljulgus ületas sageli meeste oma.
Ta oli esimene naine maailmas, kes
sooritas lertnukapteni eksamid, esi­mene
naispiloot helikopteril, ja esi­mene
naine; kes juhtis jetlenriukit.
Samuti oli ta esimeseks naiseks, kes
testis kõike sõjalennukite tüüpe Tei­se
Maailmasõja ajal. Sõja lõpupäevil
tõi ta oma lennukiga nõukogude pii
ramisrõngas olevast Berliinist välja
feldmarssal Ritter von Greimi. Ain­sa
naisena vääris tati ta sõjas I ja II
klassi Raudristidega. "V
Veel tänavu aasta aprillis püstitas
Hänna Reitsch 67-aastasena USA-s
uue purilennurekordi naistele. Ta oli
USA testpilootide auliikmeks ning
võeti selleks nimetamise puhul.vas­tu
president Kennedy poolt. ''/;•;.'
Oma tegutsemist Kolmandas rii
gis on ta selgitanud, ja õigustada
püüdnud mitmes: raamatus.
-kk
EI:
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts —1918
pres
külastab Soomef
HELSINGI (M. E.) - Tuleval
tal sooritab president Valeri Giscard
dT.stping ametliku visiidi '-.Soome.
Küllakutse: esitajaks on president
Urho Kekkonen. -/
Külaskäik .on esimeseks ametii-kuks
visiidiks- Prantsuse praegusel
presidendil/Soome; •/ "."'
Viimaseks riigipeade külastuseks
aii 1962 aastaf kui' UKK' v i i b iv
Prantsusmaal: tolleaegse presidendi
Charles de Gaulle kutsel.
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi.-Tellige ja lugege „MEIE ELU". -Nõudke •„ MEIE ELU"
proovinumbreid. —
;,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: 1. a. S24.00, 6 k. S13-00,
3 k. $8.50 ÜSA-sse: 1 a. 26.06, 6 k;; $14.00, 3 k. $9.00. Ülemeremaades-se:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3 k. $10.00. KiripoStilisa Kanadas: 1 a.
$14150, 6 k. $7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. Sl6.50, 6 k. $8.25.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k.:$11.75.
; : ; , , M E I E ; : E L U " ; ' W A L I T U S V : / : . ^
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskuporig:
Palun saatke minule „Meie Elu" .. kutiks.
TelHrnisraha siinjuures
(f shekig^,:panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress
Kuupäev .
oi«iiotõ*aMitiivf«t<l.t*a**s*M""t*,**',**A**>**,**'i*g*9 >**,*<>***i*'*»ii>**s<otoio«»»itt>i**t>a«o»it*ti» '
(Allkin)