Meie Elu = Our life, January 16, 1986

              1
r. 3 (1872) 1986
llllllllBlIlMlllllllillllfillOIIOI
5 •
ad
s
m
5
m
m
B
5
õ
õ
m
5
Q
õ-a
a
a
õ
õ
õ
Cl
õ
ID »
a
5
i
•j. \
'••1/
I
(3nt.;Moks,
[. Südbury,
jr & Aime
|ler, Agnes
illaöte, V.;
in, Que.
larider, Alf-
Nielsen,
|t.; Niidas,
Magda;
ima; Nõm-
..St.Cath.,
Ott.jCaljo
Int.; Öuna-
|ayi Ont.
ierrefonds,
|Pefferlaw, I; Pae, K.
ipill.Hele-
[Pajur, Au-f,
B.C.;Pa-
\Y\ Pärtel-ird,
Ont.;
pepre, Lei-
|llö, Aino;
[t/ Röyal,
:a; Piigil,
Welland,
Ival, Que.;-
D. Hamil-ter,
Karl;
|K,; Puhm,,
lora, Ont.,
lik, Eise;
Eva Ha
) Pr. Leida
Lvkestone,"
[Raudkivi,
j] Haakon -
Int.. Raud-
),A.
p, Veroni-ia,
Ernst
|m, A.Ha-
^alter; Ri-
;.; Riisen,
|iko, Hel-
Romet,.
lüsenberg,
l;Riindva,
Arno Pt.
lel, Kons-
[rik & Ing-ton,
Ont-;
1, Valden;
ht.; Salu-lauks,
Ar-
Išelimets,
imson, A.
I' Harry;
|snni,0.;
Jnieckus,
jisalu,L.;
M.; Soo-jy.,
Que.;
Hamil-la
& Val-
Th. Bay,
jal, Que.;
Irid Otta-
)shawa,
[iTim, H.
[m, Ivika
Linda;
Ont.;
|s,^/B.C.;.
Pierre-
..; Tapp,
|r, Helmi
ler, Ha-
(1, Que.;
in; Too-
Inga &
Tobm-
I; Toom­id
& L.
Il Leon-a
"
5
5 .
o
õ
a
õ
a
õ
, ci '
a
iä
a •
iä
ä
a
ä
o
•io •
E •
m
• §
m
m
m
5
ffl '
õ
B
a
õ
ä
I l -
§
a
•
S
n
s
a
a
a
E
õ
a
õ
õ
m
s
m
õ
õ
a
. õ
5
a
õ
5
5 ,
5
a.
Õ '
I
(0
ä
ö
õ
E
õ
'õ
5
m
m
(B
õ
D
a
õ
S
5
5
5
õ
5
•
§
õ
D
5
5
B
• õ
jstallo,: i
1; Vahi,
[ahi, Ei-
Vaino,
; Vane-
|r, b.C;
Is, Ont.;
Aurora,
Icouver,
:sander
[nbaum,
Marta
p.; Viia,
r.Alide
A.; Vii-s
s
i, Vera;
liag. on'
% N. &
^ASED,
NÜSE
CD
c .
S
n
g i s
s
i
I
ii
.g
B
B
§
5
CD i
5
llllllllllllllBIlOliaiKL
„Mele THURSDAY,
•nt)
// ///
Ajakirjanduses on tayaliselt vä­ga
vähe juttu kommunismivasta­sest
võitlusest Angoolas. Järgnedes
UNITA kutsele Viibis Peter Worthjl-ngton
kuu aega vabastatud Angoola
osas ja kirjeldas olukorda „Finan-cial
Posfis," „National Review's",
„WaIl Street Iournal'is" ja ToroE-tos
peetud kõnekoosolekul.
" : ^ • ^
Shveitsi haridusega Jonas SaVimbi
on juhtinud võitlust marksismi ja
ifcuuba,sõjaväe vaitu 1975._ aastast
alates väga piiratud välisabiga ja
kontrollis 1985. aastast suvel täieli­kult
umbes ^50 000 ruutmiililist ala
Angoola lõuna- ja idaosas. Ülejää­nud
kahes kolmandikus Angoolast
tundsid UNITA sisside tegevuse tõt­tu
valitsuseväed ja kuubalased end
kindlana vaid paremini kaitstud suu­remates
linnades ja' õliväljade piir­konnas.
UNITA-1 on elanike poole­hoid
ja hoolimata ^kuubalaste soo-musvägede
ja lennuväe ülekaalust
olid vabadusvõitlejad võidukad. Sa-vimbi
seletuse järgi oli tema käsutu­ses
24 000 meest regulaarväge ja
36 000 sissi. Nad kasutasid peamiselt
Kalashnikov AK-47 rünnakupüssi,'
mida peetakse palju usaldusVfäärse-maks
Kanada sõjaväes kasutatavast
NATO-FN pussist. Vaatamata
UNITA võitlejate leidlikkusele, nä­gu
kahest purustatud tankist uue tan­ki
ehitamine, oli neilpuudus õjhutõrje
ja tankitõrje relvadest, mis pidurdas
nende edasitungi. Valitsusevägebid
toetasid 25 OOOkuni 40 000 kuuta-
• .last:. V . . • ' \: , •
UNITA võit oleks ^määratu tähtsu­sega
Aafrikaleja võib-olla isegi kogu
maailmale, sest see oleks esimene
võit antikommunistliku vastupanu­liikumise
poolt ja kutsuks esile res­pekti
ja jäieletegemist. Kahjuks on
sellest väga hästi teadlik ka vastas­pool
ja, nagu hiljem sama piirkonda
külastanud E. Margolis kirjeldas„To-ronto
Sun'is", on Kuuba soömušväge-sid
palju suurendatud, on kasutusele
võetud ründehelikopterid ja juurde
toodud nii palju MI€ jahilennukeid,
et Lõuna-Aafrika lennuvägi arvata­vasti
edaspidi UNITA-t ei abista.
Valitsusevägesid ja kuubalasi juhi­vad
nüüd Nõukogude Liidu ohvitse­rid-
ja UNITA on sunnitud taganema.
Mõlemad, Margolis ja Worthington,
juhtisid tähelepanu sellele, et Angoo­la
valitsuse peamine sissetulekualli­kas
on õli ja seega Põhja-Ameerika
tarbija, kes kasutab Gulfi produkte,
ja maksab punase sõjaväe varustuse
ja palgad. Gulf on isegi
teinud ettemaksu Angoola valitsuse­le,
mis võimaldab neil sõjalisi kulu- •
'tusi suurendada!
Ühenduses Margolise artikliga
juhtis üks lugejakiri tähelepanu Gulfi
omamisele Ghevroni poolt, mida ju- •
lib Trilateral Gommission'i liige
George M. Keller. Mitmed raamatud,
nagu" väga ulatuslik prof. Carrol
Quigley ,,Tragedy and Hope", selle
kokkuvõte W. Cleon Skousen'i poOlt
,,The Naked Capitalist" nime all, ja
laiemalt tuntud Gary AllenM ,,NDne
Dare Gall it Conspiracy", tõendavad
kommunistlike rezhiimide finantsee­rimist
läänemailma pooU. Kas on aeg
boikoteerida Gulfi?
A.R.
Legendaarne Kihnu Tonn
e o
WASHINGTON - Pksidei^t Rea­gan
teatas, et rakendab majandus­likud
sanktsioonid Liibüa vastu, ku­na
Liibüa juht Moammar Khadafi
pidi olema olnud nende terroristide
ettevalmistamisega seotud, kes enne
jõulupühi ründasid rahulikke seis­jaid
Rooma ja Viini lennuväljal. 19
isikut sai surmaja üle saja haavata.
Nende seas mitmeid ameeriklasi.
• Koos sanktsioonide rakendamisega
president tegi korralduse, et kõik^Lii-büas
elavad ameeriklased lahkuks .
sellelt maalt. Kes'seda korraldust ei
täida saab karistada. ^
PRAHA — Pärast seda kuivene
tankid likvideerisid ,,Pröhakeva(^e."
49.68.a. saadeti Aleksander Dubcek
Bratislavasse], kus elab tugeva vene­laste
valve all. Valvuritena ei usalda­ta
tshehheega.slovakke, need võivad
Dubceki vabaks lasta ja,,Praha keva­de"
võib hakata taas haljendama.
LIMA — Peru'valitsus riigistas
ameeriklastele kuuluva õlitööstuse
põhjusel, etameeriklased olla võtnud
liiga kõrget vahekasu. Presjdent"
Alan Carcia on lubanud maksta^
ameeriklastele tasu võõrandatud õli-tööstuste
eest;
; OTTAWA - Kanada riiklik tV-;
jaam CBC kavatseb oma programmi
tulevikus kooslada 90% kanada
elust, tegevusest ja kunistilistest ette-kannetesti
Ainult 10% võetakse USA
tv-programmidest. CBC president
• loodab, et teised era tv-jaamad Kana­das
hakkavad tegema sama, Sellega
r tv-jaamad hakkaks viljelema rohkem
Kanada teadust, tehnikat ja kultuuri,
, OTTAWA - Peaminister Brian.
Mulroney on otsustanud mitte edasi
minna valitsuse ja, parlamendiliik­mete
palga tõstmise ^kavaga. Ta on
otsustanud jätta nende palgad nagu
nad on. . '
OTTAWA - Viimase^gallup-üuri-.
mise kohaselt peaminister Briän
Mulroney partei populaarsus on jälle
langenud ja esimesele kohale on tulp
nud esimest korda pärast viimaseid,
valimisi liberaalide partei, 38%. Tei­sel
kohal.on konservatiivid,37% ja
kolmandal kohal on uusdemokraa-did.
25%. ^
OTTAWA - Edmontoni lähedal
avati maailma kõige suurem ostukes­kus.
Selle üldine pindala on 110 Hek­tarit,
sisaldab 400 äri, 12 restorani,
liuvälja ja palju muud. Ehitus läks
maksma 1,2 miljardit ja ehitajateks
olid 2 venda Iraanist. Nendel on ka­vas
hakata ehitama ka USA-s sama-suguseid
ärikeskusi.
TORONTO — Vastav, uurimus
siinses ajalehes näitab, et rahva arv
Aafrikas aina.kasvab. I950.a. elas
seal 215 miljonit inimest, 1980 oli
elanikke juba 452,6 miljonit ja ennus-;
tuste kohaselt seal võib olla aastal
2000 824 miljonit elanikku. Aastatel
1961-70 toitainete prodii|ktsioonltõu-sis
.0,9%; 1971-79 toiteainete pro­duktsioon
langes l,9%a980-84 aasta­tel
importeeriti toitaineid US $1,89
miljardi väärtuses ja 1985.a, US
$12,45 miljardi väärtuse^. Olukord
Aafriaks võiks paran^eda, kui aaf­riklased
õpiksid niisutama^oma põl­lumaid
juutide eeskujul ning aren­daksid
samasuguse põllukultuuri kui
on kasutamisel Iisraelis, märgivad
juudid.
MAROKO - Araabiariikide välis­ministrite
konverentsil Iraagi välis­minister
Tareq Aziz mainis, et Iraagi
valitsus on valmis istuma ühise laua
taha Iraani valitsuse.esindajatega lä­birääkimisteks
sõja lõpetamiseks
Iraagi ja Iraani vahel. Iraagi valitsus
nõustuks sõjaliste jõudude tagasi­tõmbumisega
sõjaeelse riigipiiri ta­ha,
.
Iraagi president Saddam Hussein
on lisanud sellele, et tema sooviks on
taastada hea vahekord Iraaniga.
OTTAWA - Jõulueelsel vastuvõ­tul
peaminister Brian Mulroney resi­dentsis,
24 Sussex St., oli üheks kutV
sutud külaliseks endise Kanada pea­ministri
endine abikaasa Margaret.
Ta oli vaimustatud sellest, kuidas
proua Mulroney oli lasknud.oma re­sidentsi
ümber kujundada. Eriti sai
Miia kiita võrratu sisedekoratsiooni
kujundamise eest,
OTTAWA - Opositsioonijuht
John Turner, kes omab .nüüd suure­ma
populaarsuse kui peaminister ja
tema partei, kavatseb suve jooksul
koguda S5 miljonit, et juhtida parteid
parlamendis, ette valmistada partei
konverents, mis leiab aset novemb­ris,
viimistleda partei poliitiline,
programm ja seda selgitada rahvale,
LONDON — Inglismaa suuremad
lennujaamad on võetud tugeva polit-
.sei ja sõjaväelise valve alla. Teiste ,
maade valitsused on korraldamas
• samasugust valvet oma lennujaama­des
kuulduste alusel, et Liibanonis
oh stardivalmis uued terroristide gru­pid
uute atentaatide korraldamiseks.
Alates meresõitu 1927.a. keva-õnnestus
mul saada Tallinna
sadamas ühele hiidlaste kaljasele.
Vaatamata, et ma ei olnud merel
varem sõitnud, võeti mind noore­maks
madruseks, arvatavasti selle-päašt,
et olin varem purjelaeva näi-
.lud pildil. Järgmisel päeval võeti
teine lisaks, kipper ütles poisile,
kes samuti algaja , võtan teid selle­pärast,
et teil head kõverad jalad ja
sobite hästi logiks. Meie kaks alga­jat
üldse ei teadnud, mis asi see logi
on. ]uba mõne päeva pärast selgus,
milleks meid vaja oli. Olime tuge­vama
kehaehitusega poisid ja tuli
kohe tööle asuda, algas telliskivide
pealelaadimine. Tallinnas toimus
see oma meestega, kuid Helsingis
sadamatööliste poolt ja nii käisime
suve kestel 8 reisi.
Kui veidi vaba aega oli, siis meile
õpetati vanemate madruste poolt
igasuguseid tarvilikke töid laevas,
näidati sõlmede tegemist, purjede
õmblemist jne. Kuid kogu aeg rää­giti
vanadest kuulsatest meresõit­jatest
ja nende vägitegudest. Eriti
räägiti ühest mehest ja seda kutsuti
Kihnu Jõnn'iks. Hiljem, kui merd
sõitsin.selgus, et eesti meremeeste
seas ei leidnud mitte ühtki, kes ei
olnud kuulnud sellest mehest ime­lugusid,
kuid vähesed teadsid ta
õiget nime.
Enne Esimest maailmasõda oli
palju neid laevajuhte, kes ilma iga­suguse
teoreetilise ettevalmistuse­ta
sõitsid kaptenina, mitte ainult
21-ne spordiala, mida eestlased rit tunnis. Alustasid samas kohe Õp- Läänemerel, vaid Põhjamerel ja
Kanadas harrastavad, on purilend. pimisega. Piloot esialgu selgitas len- isegi ookeani-sõidus. Nad said
Teadaolevatel andmetel on selle damist teoreetiliselt ja sellejärele de- need õigused pikkade aastate kes-spordiala
sportlasi kaks. Üks nen- monstreeris sedapraktiliseh. Öpilas- tel omatud meresõidupraktikaga,
dest, Urmas Sarapuu, kes elab To- tel jiiba esimesed katsed õnnestusid, Vahel osutusid ka nende teadmised
rontos ja võistleb „Hang Glider'i" ainult ta sõbral oli esimese maandu-tüübilise
lennukiga ja teine Valdur misega väikene äpardus, sest see toi-
PilleQuebecMst, kes hiljuti Kanada mus lähedalolevas jões. See mõne-tunniline
õppimine oli Urmas Sara­puul
ainukeseks lennukooliks. Sel
ajal ei olnud purilennukeid Kanadas
kuskilgi müügil ja tal tuli see endal
valmistada. Omatehtud joonise järe­le
valmistas lennuki kereks alumii­niumi
torudest raami ja purjedeks ka­sutas
purjeriiet. Nelja päevaga oli
ennuk valmis ja selle materjal läks
maksma 250 dollarit. Esimene oma­valmistatud
lennuk oli siiski üsna
algeline ja sellega ei olnud võimalik
pikemaid lende sooritada. Tegi uue
Urmas Sarapuu maandumas purilennuvõistlujstel.
estlaste 21-ne spordiala
Õ
meistrivõistlustel „Two Light"
tüübilise lennukiga saavutas nel
janda koha.
Küsitlesin hiljuti Urmas Sarapuu'd
tema huvi tekkimise.st ja tegelemisest
selle spordiga. Kord 14-ne aastasena
televisiooni kava vaadates nägi kui­das
Kalifornias lennukid ilma moo­toriteta
õhus lendasid ja ükski nen­dest
alla ei kukkunud. Sai sellest
niivõrd vaimustatud ja teatas isale, et
tahab-mina lennukooli, kus sarnast
lendamist õpetatakse. Õnnetuseks jooniseja valmistas selle järele leise.
aga selle küsimuse arutamist juhtus
ema peahkuulama ja pani kohe oma
veto peale, Lennuoppimise asemel
hakkas ta siis lugema purjelennukite
valmistamise ja lende kirjeldavaid
raamatuid ja nende järele hakkas,
ehitama endale väikseid lennukite
puudulikuks ja sõideti hea õnne
peale.
Kõige tuntum neist oli legendaar­ne
kihnulane, kapten Enn Uetoa,
hüüdnimega Kihnu Jõnn. Tema
kohta on vanade meremeeste seas
niipalju jutte, et on raske kindlaks
määrata, kus lõpeb tõde ja algab
„rahyaluule". Tema „kangus" sei­sis
selles, et ta ilma igasuguse teo­reetilise
ettevalmistuseta tuli laeva
juhtimisega sama hästi toime kui
need, kes olid merekoolis käinud.
Mõned vanad meremehed teadsid,
et ta olla siiski merekoolis käinud.
KIHNU JÕNN
igaüks minna, mine nagu mütsi sir­mi
mööda."
4. Jõnn käis kord parklaev ^Si-mon'iga"
üle Atlandi Ameerikas;
olevat olnud raske sõita, sest ta ei
osanud sekstanti tarvitada. Kord
tulnud tüürimees tekile, sekstant
käes, Jõnn käsutanud tüürimehe
kogu sekstandiga tagasi kajuti, öel­des:
,,Viska üle parda; mina oma
laevas niisuguseid searangisid ei
salli.*' See olnudki vanaaegne
puust sekstant. Ameerikasse sõites
kihutai|ud Jõnn oma laevaga samas
suunas sõitva Rootsi parklaeva jä­rele.
Kuna Jõnhi laev oli kiirem, siis
tal tulnud vahetevahel purjesid vä­hendada,
et mitte mööda sõita.
Tagasi Euroopa sõites, sõitnud
Jõnn kompassi logi järele, tahtnud
tulla Inglise kanali, kuid sattunud
aga ümber Inglismaa põhjaotsa
Norra randa. Selle peale Jõnn kiru­nud,
et Goldströmi nägu vedas vil­tu.
5. Kihnu Jõnn teadis ka paljusid
meremeeste ebausukombeid ja ta
olevat neist hoolega kinni pidanud.
Väga tihti olevat Jonnil tegemist
olnud laeva vaimu Kottermanniga.
Sellega olevat Jõnn hästi hakkama
saanud, sest tundis Kottermanni
harrastusi ja kombeid põhjalikult.
Kui keelemees oli Jõnn väga vi­lets,
olevat osanud vaid paar sõna
saksa keelt, kuid siiski sai ta igal
pool hakkama. Ka eesti keel oli tal
vilets. Kord kirjutanud Kopenhaa-
S;e õnnestus ja sellega alustas ka
juba võistlepiist. Hiljem sai tellimisi
ja hakkas neid ka teistele valmista-md>
Sel aastal valmis tal juba kolme­kümnes
lennuk.
Pärast High Schoori lõpetamist
hakkas õppima arhitektuuri ja õppe-mudeleid,
millistega ta siis õhushak-" vaheaegadel valmistas lennukeid ka
kas katsetama.
Hiljem, olles juba 20-ne aastane,
sõitis kord ühel nädalalõpul koos
sõbraga Udora'sse, kui juhtus näge­ma
purilennukit õhus tiirlemas. Jät­sid
auto teeäärde ja kõndisid lenda­jale
lähemale. Lennuki maandumisel
küsisid lendurilt, kas ta oleks nõus
neid õpetama. Lendur nõustus ja
nõudis õpetamise eest kümme dolla-juba
ameerika kompaniidele. On
võistelnud Kanadas ja Ühendriikides
.ja saavutanud rohkelt auhinde.
Purjelend hakkas Kanadas eriti
populaarseks muutuma alates 1970
aastast ja Ontario's on selle arenda­miseks
ja võistluste korraldamiseks
moodustatud keskliit. .
.HARALD RAIGNA
vaid poolteist päeva, siis löönud genist oma peremeestele, et ostnud
käega ja läinud minema, öeldes, et laeva meeskonnale „siia jalku".
talle hakatud kuivamaa rehnukit Laevaomanikud olid kaua aega
õpetama, tema aga tahtnud õppida mõelnud, et mida moodi need siia
mererehnukit. kala jalad võiksid olla, mis Taanis
Kaptenina ei sõitnud Jõnn mitte väga odavad,
salaja, vaid talle oli antud vene Jõnn oli olnud tark ja praktiline
valitsuse poolt diplom kauaaegse meremees. Kui moni laev vanaks
laevajuhi praktika tõttu. „Kõige muutus ja keegi enam sõita ei taht-kangema"
kapteni diplomi õigu- nud, siis läinud Jõnn sellega reisile.
ise kiitnud: „Küll see on aga hea
laev, läheb nii et meri põrub." Jõnn
sõitis alati viletsate laevadega, mil­lised
ainult suure pumpamisega
vee peal seisid. „Cophandel" vaju­nud
nii kõveraks, et Jonni kühmu
tagant pole enam nähagi. Jõnn aga
kiitnud: „Küll on hea laev, mida kõ­veramaks
ta vajub, sedd kiiremini
hakkab liikuma."
Kihnu Jonni viimane laev oli
235
Eestlane New YoFgIs
New Yorgis Bronxi linnaosas elu­nev
pensionär Maria Laherand,
kes päeva ajal liikus oma kodu^st
lähedasse omnibusside peatuskoh­ta,
langes seal kahe neegrinooru-kist
tänavaröövli küüsi. Tungides
bussi ootavale Laherannale kalla­le,
kiskusid nad tal käest rahakoti,
põgenedes ohvri appihüüete peale.
M.L. oli teel Westchesteri arsti
juurde. Tal oli kotis blnud suurem
summa sularaha, peale selle mit­med
pangatshekid arvete tasumi­seks.
Juhtumist erutatud, õnneks
aga vigastamata, toimetatati ta po­litseijaoskonda,
kust telefoneeriti
panka röövitud tshekkide annulle­erimiseks.
M. Laherand, kes on arsti lesk ja
töötab veel osalise ajaga N.Y. Eesti
Majas, kaasaarvatult sealse avali­ku
rsamatukoguhoidjana, langes
paar aastat tagasi ka suuremasisse-murdmise
ohvriks. Arvatavalt
ümbruse „etnilised noorukid" olid
tema kirikuteenistusel viibides ta
majja sissemurdmise teel seal tei­nud
n.ö. puhta töö. Viidi ära 2 vär­vilist
TV-aparaati, kogu hõbeese-
' 1 jm..
Jõulude ja uusaasta vahelises
perioodis toimunud ekskursiooni­del
jäi,Lääne-Saksa sadamais seis­vaile
Poola laevadele tagasi tule­mata
235 isikut. Nad kasutasid või­malust
põgeneda läände. Esimehe
grupp neist põgenes jõululaupäe­val
Travemündes ootavalt laevalt
„Pomeranja"i teine ja kolmas
grupp järgnesid hiljem Hamburgis
ootavailt laevadelt„Wilanow" ja
„Lancut". Enamus ärahüppanuist
palusid esimestel päevadel Saksa
võimudelt poliitilist asüüli, teiste
järgnemist oli oodata jätkuvate va­heaegadega,
kusjuures arvati, et
põgenenute üldarv võis tegelikult
kerkida suuremaks.
17.000 dollarit...
Algus esiküljel)
mitmeid Kanada ja maailmarekor­deid.
Masterite 1984.a. maailma­meistrivõistlustel
Puerto Rico's J.
Roos tüli maailmameistriks, kõndi­mises
ja 1985.a. võistlustel Roomas
K. Trei saavutas maailmameistri tiit­li
kaugushüppes. Möödunud aastal
Kanada masterite klubivahelistel
võistlustel Eesti Masterite Klubi saa­vutas
esikoha ja võitsid suure-karika.
Nende tubli esinemise tõttu usaldati
nende võistluste korraldamine sel
aastal Eesti Masterite Klubile. Möö­dunud
aatal alustati klubi teatelehe
väljaandmisega, millega informeeri­takse
liikmeid klubi tegevusest. Se­nini
on ilmunud kaks numbrit ja see
saadetakse klubiliikmetele tasuta.
mmmm
T Ö Ö P A K K U M I S E I }
3
mmm
Vajan,
kes tulekskoju 6-kuuse lapse juurde.
Asukoht: DanfortVJones
Helistada õt^tuti •465-9344
te, kuidas saab ennast kaitsta tao­lise
kuritegevuse vastu, vastanud
itsei, et laske akendele ehitada
ette. Osaliselt New York
ongi juba„linn trellide taga", mis
märgib elanike hirmu igat liiki le­vinud
kuritegevuse vastu. Palju
eestlasi on saanud kallaletungijate
käest, kes tänavail tegutsevad ti
salkades, ka peksüa.
UUED ALAD -
Klubi esimees |. Lents teatas, et
Toronto kesk ja vanema generatsioo­ni
eestlaskonnas on rohkelt tennise-niängijaid,
kes soovivad ühineda klu­bi
tegevusega. Kobsolek otsustas
võtta tennisemäng tegevuskavasse
ja selle organiseerimisega alustada
juba lähemal ajal. klubi laekur V.
Koresaar kandis, ette, elToronto läti
ühiskonnas on väga levinud koroo-namäng.
Mängulaude on võimalik
kohapeal saada ja need maksavad
250 dollarit. Otsilstati selgitada
mänguruumi saamise võimalusi ja
sellega seoslikke kulusid. Mõned
klubiliikmed soovisid klubi tegevuse
raamides alustada murdmaa suusa-võisllustega.
Üks nendest, olles arva­misel,
et see klubi poolt-aktsepteeri­takse,
oli isegi Kanada Suusaliidu
Lõuna-Ontario Divisjonile maksnud
liikmemaksuna 80 dollarit. Koosolek
aga leidis, et selle alustamine on sel
aa.stal liiga hilja ja seda küsimust sel
koosolekul ei otsustatud. '
HARALD RAIGNA
sed, millele oli kirjutatud, et kapten
Enn Uetoa'l on luba juhtida ja käsu­tada
„kõiki laevu, kõigil meredel".
]õnn oli tubli meremees ja oskas
end igal pool maksma panna.
Olgu siin mõned lühMood Kihnu
Jonnist.
1. Ühel hilissügisel tühja laevaga
Pärnu sõites, et laeva talvekorteris-se
panna, tuli jää peale. Jõnn ei
pääsenudki sadamasse ja jäi um­bes
paar kilomeetrit sadamast ee- saarlaste parklaev „ROC CITY*
male. Laev jäi jäässe kinni, ei ha- millega vana merekaru hukkus
kanudki selle pärast muret tund- Põhjamere voogudesse. „ROC Cl-ma.
Ta läks Kihnu ja tõi sealt sepa TY" sõitis oma viimase reisi kap-tööriistad,
tegi laevast sepikoja, kus ten Uetoa juhtimisel Läänemerelt
Pärnu, Häädemeeste-Heinaste üle Inglismaale. Teel sõitis talle Taani
mere sõitjatel hakkas hobuseid aurik sisse. Vigastus parandati,
rautama. Elas talve läbi laevas ja kuid nähtavasti suure põrutuse tõt-kui
jää lagunes kevadel, hakkas tu hakkas laeva teine külg lekkima,
Jõnn laevaga liikuma. Põhjamerel tõusis torm ja tugevad
2. Kord ehitanud Jõnn endale lae- lained murdsid laeva küljest kajuti
va Häädemeeste rannal, olnud aga lahti. Sellelt pääses muist mehi
ostnud ainult ühe puu, millest tei- eluga Taani randa. Osa mehi ja ka
hud laeva kiilu, piljem toonud met- vana kapten hukkusid. Hiljem leiti
sast ise puid ja pannud kohe paika. Kihnu Jonni laip Taani rannast. Ta
Küll käidud JÕnni passimas, et oli sidunud end masti külge ja koos
leiaks mõne tembeldamata puu, et mastiga kandsid lained ta randa,
saaks Jonni kimbutada, aga juba Taani laeyamaaklerid, kellega ta
laeva külge pandud plankudel ei palju oli läbi käinud ja kes tundsid
olnud näha templit ja nii saanudki teda hästi, korraldasid Jonnile kor-laev
lõpuks valmis. ralikud matused ja sängitasid vana
3. Kord sõitnud hulk väikseid merekaru Taani mulda puhkama,
laevu Meemeli salakaupa tooma. Mälestus temast kui meie mere-
Jõnn sõitnud oma laevaga lootsiks ajaloo legendaarsemast isikust
ees. Tagasi tulles võetud mehed elab meremeeste seas edasi,
kõik kinni. Hakatud Jonni pinguta- Olen kindel, et nii mõnigi vana
ma, et kas sul veel küll ei ole sel- kapten, kes elab Torontos,
lest, et ise vead salakaupa, või veel Kihnu Jonnist mõne toreda loo.
teisi ka juhtimas. Jõnn vastanud:
„Mis ma neist phm, sinna ALDO
Kaljas — tüüpiline rannasõidulaev.