Meie Elu = Our life, January 16, 1986

              2 16. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 16 „Meie Elu" nr. 3 (1872) 1986
?1/IEIE ELU" - „0yR LIFE" - Estoi^iariiW®®klv.
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont.Canada, M4K2R6
. Tel.466-0951 v
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milford, N . I M U S A .
y ' Tel. {201) 262-0773.
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel; 466-0951
„ M E I E E L I J " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu-vQtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okf. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
. , kl. 9 hm. — 1 p.l. •
. . M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . S43.00, 6 k. S24.00,
3 K. ^15.00. t USA-sse 1 a. S47,Ü0, 6 k: S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse 1 a. S52.00. 6 k. S28.00; 3 k. $18.00.
Kiripostilis^: Kanadas l a . S28.õü.ö k. S14.25; 3 k. ^7.00.
USA-ssel a. S33.00, 6 k. S1B.5Ü. 3 k. ŠB.ÜÜ.Õhuposlilisa üle­meremaadesse:
l a . S62.00.Gk. S31.00. 3 k.SlS.SO.
i • ' • . . • . • ' •
Üksiknumber - 750:
Kuülutushinnad:! toll ühel veerul — esiküljel $6.
tekstis $5.00.
Okupeeritud Eestist
Mida sööb, kes keda petab?
Selle pealkirja all avaldas Tallin­nas
ilmuv „Õhtuleht" 23. oktoobril
1985. a. kriitilise loo kooliõpilast©
lisiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Terroristide rännakud Iisraeli
„El A l " lennuliinide vastu 27. det­sembril
Roomas ja Viinis on vanad
uudised. 19 surnjaohvrit on maetud
ja sadakon^d haavatut parandavad
haavu. Kuid sellega ei kustu rah­vusvahelise
terrorismi probleem
kui niisugune, vaid kerkib üha te­ravamalt
päevakorrale küsimuse­ga:
kus saavad olema järgmised
tterroriohvrid? ,
Terrorismi vastases võitluses
seisab USA esireas niipalju kui see
võimalik on. President Reagan tegi
teatavaks i^ajanduslike sanktsioo­nide
kehtestamise Liibüa vastu,
millist maad peekkse peamiseks
terrorismi taimelavaks. Kuna Lii­büas
töötab ka 11500 ameeriklast,
siis soovitas Reagan neil sealt lah­kuda,
et niilte ohustatud saada. Kü­simuseks
jääb kas majanduslike
sanktsioonide kehtestamine Liibüa
kohta suudab pidurdada terrori-grupriide
treeningut Liibüas ja
saatn|iist vaenulikele missioonide-ste
maade vastu. Poliitilist
shullustust põdev Liibüa juht
Khadafi on selles vaenulikus hui-lustujies
suurim USA ja Iisraeli vih-le
te
suurü
President Reagin on sanktsioo-nideslLiibüa
vastu kaasa kutsunud
ka USA liitlasi Euroopas, kuid on
saanud sealt eitava vastuse. Kana­da
valitsus on annüd Washingtoni­le
pooldava seisukoha ja manitseb
Kanada majandustegelasi lõpetada
majanduslik läbikäimine Liibüaga.
Ka Kanadast töötab Liibüas, pea°
miselt õlipuurimiste tööstuses,
1500 kanadalast. USA liitlased, na­gu
Inglismaa, Saksamaa ja teised;
omavad Liibüas kaubavahekorrad
ja nende katkestamine mõjutaks
osaliselt nende eksporti Liibüasse.
Siit järeldub, et levinev terro­rism
kõigi poliitiliste aspektidega
on mitmete tööstuslike maade juu­res
vähem täfitisküi majanduslik
läbikäimin^e ja siit tulenev kasu.
Washingtonist on aga siiski mõista
antud, et sanktsioonide otsus ei ole
esimene ega viimane^^amm, millist
USA saab terroristide vastu kasu­tada.
Ka jõupoliitika võib kõne alla
tulla, eriti siis, kui terror peaks
kahjustama ÜSA kodanikke.
Khadafi ei ole ainult terroristide
pealik, vaid on ka kasvatamata po­liitik,
kui teda selleks üldse nime­tada
saab. Pärast terrorit Viinis ja
Roomas, vastuseks Reagani ette­heiteile,
lubas Khadafi oma terrori
üle kanda ka USA tänavaile. Juba
järgmisel päeval võttis Khadafi ta­gasihoidliku
tooni ja teatas, et te­mal
üldse terroriga midagi ühist ei
ole. Kellel siis on?
Niipalju kui andmed näitavad, ei
ole tegemist ainult väikeste gruppi­dega,
kes terroriakte teostavad,
vaid bn tegemist ulatusliku organi­satsiooniga,
mille liikmete arv võib
olla kuni 500 inimest. Sarnane hulk
vajab tei-fitoriaallset paiknevust,
relvi, summasid liikuda ühest pai­gast
ja ühelt juhtumilt teisele. Ku­sagilt
peab finantseerimine tule­ma.
Niidid viivad Liibüale ja jääb
küsimuseks, kust viimane saab
oma toetuse ja varustuse.
Fatah revolutsiooniline nõukogu
näikse olevat radikaalsete terroris­tide
staabiks, mida juhib juba 12
aastat Abu Nidal, müstiline kuju,
kes endast palju ei räägi ega end ei
näita. Organisatsioon võtab omaks
üle 100 terroristliku kallaletungi,
neist ainult läinud aastal 33. Rün­nakud
toimuvad ka araablastele,
kes toetavad kompromissi Iisraeli­ga.
Abu Nidali elualgus viib tagasi
Jaffasse, kus tema isa oli jõukas
kaupmees. Kuid Abu Nidal liigub
araabia maade vahel ja teeb oma
terrori organiseerimist. Ta on prak­tiliselt
eraldunud Arafati PLO-st.
Ka Arafat seisab Nidali tulevaste
ohvrite kirjas.
Kogu see liikumine on Iisraeli
vastane ja püüab teha kõik, et takis­tada
Iisraeli rahulepingu sõlmi­mist,
Nidal kuulub nende araablas­te
juhtkoiida, kes ei otsi Iisraeliga
koeksistentsi, vaid soovib juudirü-gi
eventuaalset likvideerimist Lä-his-
Idas. Abu Nidali organisat­sioon
oh tegutsenud peamiselt Bag­dadist
mitmesuguste nimede all
nagu: Must juuni Araablaste revo­lutsioonilised
brigaadid, sotsialist­like
muhameedlaste revolutsiooni­line
organisatsioon, must septem­ber
jne. Revolutsiooniline nõukogu
tegutseb ka Damaskusest ja treenib
oma löögirühmiBekaa orus.
Selliselt on Abu Nidali „armee"
laiali paigutatud Lähis-Ida maades.
Nende terrorivalik ja meetodid^
kestvalt muutuvad ja seega kaitse
nende vastu enam kui raske. Neil
gruppidel näikse uut varustust alati
leiduvat. Nende rahalised ressur­sid
on kellegi poolt tagatud.
On võimata ette näha, milliseks
kujuneb demokraatlike maade
võitlus sellise terrori vastu. See
võitlus peab kujunema rahvusva­heliseks.
Kui mitte varem siis hil­jem
peavad USA liitlased Euroo­pas
selle võitlusega ühinema Lii­büaga
praegu toimuva kaubavahe­tuse
vastu. Võib-olla leiab terro­ristide
vastane võitlus üksmeele
siis, kui terroriaktide küsimus Ing­lismaad,
Saksamaad ja Itaaliat tu­gevamalt
individuaalselt puuduta­vad.
Paljuks mõjuvad majanduslikud
sanktsioonid Liibüa vastu, näitab
vahest tulevik. USA lahingulaevad
Vahemeres ei ole suutelised mida­gi
tegema terrorigruppide vastM.
Kui tahetakse terroriallikaid Lähis-
Idas likvideerida, siis on paratama­tu
otsese blokaadi rakendamine
teatud maade vastu. Kuid sõjalised
blokaadid selles rahutus maailma
piirkonnas võivad tähendada ka
raskemaid tulemusi. See võib tä­hendada
ka sõjalist tegevust.
14. oktoobril oli 21. kutsekeskkoo­lis
tehasele,,Dvigatel" alluva söökla
menüüs õpilastele ettenähtud lõuna­söögiks
leningradi rassolnik, praad
riisiga, värskekapsasalat porgandiga
ja tomatimahl. Küllap peaks õpilaste
kõhudtäis saama. Kontrollimisel sel­gus,
et supiportsjonid olid nõueteko­hases
kaalus. Ka praekaalul polnud
viga (koos lisandiga), ainult et liha
kippus väheseks jääma. Seitsmes ju­huslikult
võetud kontrollportsjonis
oli keskmiselt 31 g liha ettenähtud 50
asemel. Nii et esimestele hammaste­le
jätkus.tagumised jäid päris ilma. 4
portsjonit salatit kaalusid kokku 325
g 400 g asemel. Kuigi kalkulatsioo­nis
oli ette nähtud salat äädikaga, oli •
viimane lisamata; Ju leiti, et kasva­vale
organismile maitselisandid head
ei tee. Klaasis tomatimahlast oli ära
auranud 15 grammi, 46 õpilast jäid
üldse mahlast ilma. Viimane rühm
õpilasi (30) jäi ilma praeta, sest liha
oli ojsas. Suppi siiski jätkus ja põhja­kõrbenud
keedetud riisi ka. Salati-kausski
näitas selleks ajaks puhtaks-kraabitud
põhja. Kui arvestada, et tol
päeval jäi sööma tulemata 50 puudu­jat,
kelle söök oleks pidanud alles
jääma, siis tekib mulje, et aurustu-mine
oli väga tugev.
11. oktoobril sai söökla 6,6 kg vii­nereid.
Loomulikult oleksid needki
pidanud õpilaste söögilauale jõud­ma,
kuid (välja arvatud 1,1 kg, mis oli
taas aurustunud] vedelesid riknenu­na
kapis. Korralagedust kinnitasid
ülejäägina esinenud 24 400 grammist
saia ja 37 leiba. Söögisaalis puudusid
nädalamenüü ja kontr.ollportsud.
Söökla tootmisalajuhataja Nadež-da
Filipenko seletuskirja lugedes sel­gust
ei saa. Vihjatakse, et õpetajad
sõid laste toidu ära, et kalkulatsioo­nis
polnud viinereid ette nähtud jne.
Kuhu kadus lihaja tomatimahl, jääb
saladuseks. Saime teada, mida söö­vad
õpilased. Mida söövad kokad ja
tootmisalajuhataja, Jääb aga seltsi­meheliku
kohtu arutada. .
16. oktoobril vaatasime, mida söö­vad
47. keskkooli õpilased. Söögi­saali
seinal oli eelmise nädala
menüü. Laual värskekapsasupp ja
kakaokissell keedisega. Kaalutud kis-selliportsud
olid keskmiselt 100 g et­tenähtust
kergemad. Toitu jagas köö­gitööline
Helmi Kärvonen.Brigaadi-töö
puhul on vastutajad kõik ja te­emalt
,,kokkuhoiu" "põhjusi uurisime-gi.
Ütles, et kogemata. See ju odav
kraam, endale hoida pole mõtet. Aga
kui oleks kallim, kas siis oleks selline
jagamisviis õigustatud? •
Ühendettevõte „Tuljak" ei paista
koolisööklast eriti hoolivat. Tolgi
päeval olid kartulid veel tulemata ja
pikapäevarühma lastele tuli keeta
makarone. Liha saabus hilja ning
kooreklopsi asemel tehti vähem vae­va
nõudvat guljašši. Kõige suurem
mure on brigadirkokk Galina Ufeva
tööjõuga. Kuue inimese asemel on
aina kolmekesi töötatud. Eelmaini­tud
H.Karvonen puudus viimati töölt
24. septembrist 9. oktoobrini, põhju­seks
palgapäeva pikaleveninud tä­histamine.
Paremad pole ka Elve
Agabuse kombed. Juhataja palveist
hoolimata ei ole ,,Tuljak" midagi ette
võtnud. Sellistele muredele vaatama­ta
kiitsid õpetajad sööke maitsvaiks
ja juhatajat tubliks inimeseks. '
(ID
15. oktoobril käisime koos Kau­banduse
ja Kaupade Kvaliteedi Riik­liku
Inspektsiooni inspektor Kaarin
Järviga Puu- ja Köögivilja Kaubastu
6. kaupluse filiaalis Fedjuniski t. 52.
Kaubasaalis tundus kõike jätkuvat.
Lähemal vaatamisel nägime mitte­standardset
nuikapsast ja hallitavat
keedupeeti. Osa küüslaugust oli kao­tanud
kaubandusliku välimuse.
Kaupluse juhataja Irina Teran põh­jendas,
et ostjad valivad ja sorteeri­vad
kaupa ise, ega keegi kõlbmatut
võta. Nn et vastutulek klientidele.
Huvitavaks kujunes kartulivõrkude
ülekaalumine. Kartul tuleb valmis-pakitult
(igas võrgus peab olema 3 kg
hinnaga 32 kop.) konteineritega Lii­va
laost. Kontrolliti 10 juhuslikku
võrku. 3 kilo ei kaalunud ükski võrk,
puudu oli 100 g ringi, kord rohkem,
kord vähem'. Sortimendiloetelu järgi
ettenähtud kaupadest ei olnud toma-tipastasousti,
kuivatatud puuvilja ja
suhkrut. Ilmnes, et 3. ja 4. septembril
sissekantud kaebustele oli seni vasta­mata.
Puudusi ja eksimusi oli enam­gi,
juhatajal seletusi ja põhjendusi
kuhjaga.
Selle võrra, mis müügisaalis vä­hem,
oli tagaruumides üle, näiteks
mädanenud viinamarju. Õunamahla
kastirivist torkasid silma mõned
teistsuguste siUidega kastid. Peidus
olid 15 purki Bulgaaria kpnservtoma-teid
ja 23 purki -kurke. I. Teran
põhjendas, et need väikesed varud on
müüjatele lõunasöögiks. Pisut üks­luine
menüü. Nüüd rändasid musta­deks
päevadeks kõrvalepandud taga­varad
müügisaali.
- Veel pilk Kuusalu kolhoosi lille­kauplusse
(Vaksali 9). Müügilt puu­dusid
125 III sordi roosi hinnaga 60
kop., 7 III sordi kallat hinnaga 75
kop. ja asparaaguseoksad. Tüssata
püüti alpikannipoti müümisega.
Üheaegselt olid müügil kahe erineva
hinnaga tomatid (kolhoosist saadud
tomatid hinnaga 1 rbl. 20 kop. ja
komisjonitomatid hinnaga 2 rbl.)
Komisjonihinnaga tomatit oli saadud
kokku 64 kg. Kontrollimisel selgus,
et alles oli neid 80 kg ehk saadud
•kogusest 16 kg rohkem (arvestamata
igapäevast läbimüüki). Müüja-deko-raator
Maria Rehemäe seletas lõike­lillede
puudumist oma lohakusega.
Kuidas aga kallimaid tomateid seda
rohkem juurde tuleb, mida rohkem
neid müüakse, jäi üldse seletamata.
Nüüd ootab teda distsiplinaarkaris­tus.
Kõigi nelja kontrollkäigu puhul oli
tegemist petmistega. Põhjendati pet­tust
küll hajameelsuse, küll aja- või
tööjõupuudusega, lohakusega jne.
Siiski jääb mulje, et ühed inimesed
tahavad teiste eest süüa ja pettusega
elada.
RIINA VALMSEN
LUGEJA KIRJUTAB
pr
Iiiiiiniigiiiiiitiitti83ieii9iii9ii9ii9i^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
9ff« >ft
1065.STEELES AVE W
NORTH YORK ONT j
M2R 289 ,
Omanik LiiypA SEPIF
Avatud 7 päeva nädalas
7 3 6 - 1 1 7 0
Oiodus 223 0201
Üieiinna kohaleviimine
znasaxoazti
,Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi —ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult,
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida jü^
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Mõtteid ,Ehatarest"
Kaasmaalase lugejakirja puhu
,,Ehatare" ainetel tahaksin jagada
oma muljeid ja arusaamisi sellest
puhkekodust. Mina ei olnud ,,Ehata-re"
plaanitsemise juures, aga oma
elukutse tõttu tean, kui raske, head
tahtmist ja peaaegu üliinimlikku
energiat nõudev on ühe niisuguse
asutuse rajamine ja käimapanek,
Suure osa sellest energiast võtab asu­tamise,
ehitamise jne, lubade saami­ne
valitsuselt selle reeglite ja regulat­sioonide
rägastikus, kõnelemata ta­valisele
inimesele arusaamatust bü­rokraatiale
omasest negativismist.
Kui ,,Ehatare" tuli ellu nagu ,,Home
for Senior Citizens", siis ei olnud see
minu arusaamist pidi ettenägelikku­se
puudusest, vaid tarbest võtta valit­suselt
vastu, mis anti (parem pool
muna kui tühi koor,- nagu ütleb va­nasõna).
Kas on võimalik, et veel ei ole
üldiselt teada eestlaste hulgas, et
Eesti Abistamiskomitee ja „Ehatare"
OiiO!il]!'ll:!|r|!:|ii|':|M|>'|:ilii|ii|ii|iiri|:i|iir lii|!i|ii|ii|ii|iilii|ii|ii|il|ii|ii|ii|ii|ii|iiMlii|ii|iilii|iilii|ii|iieiiBiiM(ii|M|ii|ii|ti|ii||
1 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas |
I rahvuslikku tegevust toetasid i
I oma majandusliku panusega
I novembris 1985 alljärgnevad 1
I kaasmaalased: I
o
õ
tD
5
Õ
m
õ
õ
õ
õ
£
adminis-tratsioon töötavad intensiiv­selt
„Ehatare" laiendamise loa saa­miseks?
Kas ei käida koosolekutel?
Ilmsesti ei olda teadlik faktist, et sea­dusega
Home for Senior Citizens"
ei tohi oma peale võtta „Nursing
Home'i" funktsiooni ilma vastavate­le,
regulatsioonidele kohandumata
(näit. personali arv ja väljaõpe, ja
muud meditsiinilised ning ehitusil-,
kud nõuded). Mis puutub arvustaja
pahameelde originaalses artiklis i l ­munud
väljenduse üle kus va­nanevad
elanikud vajavad rohkeni
abi kui see on Ehatare ülesanne ja
otstarve . . . " (Arvustaja rõhutades
sõna ÜLESANNE), siis näib, et tegu
on lihtsalt vähem õnnestunud sõna­valikuga,
mitmeti tõlgitsetava, ja
kindlasti mitte „Ehatare" suhtumise­ga
oma elanikesse. •
Kes on lähemalt tuttav olukorraga
näeb, etEhatare" ennastsalgav per­sonal
teeb kõik, mis on nende võimu­ses,
et mitte oma elanikke välja saata
ja töötab kaugelt üle oma ,,põhiliste
ülesannete" selle vältimiseks. Au
neile selle eest.
,,Extensive Care Fund" ,,Ehata-res"
yloodi ühe äsjasurnud väärika
eesti naise tütre poolt selleks, et hõl­bustada
oma inimeste hulgas elamise
võimalust,,Ehatare" eestlastele. Tä­nuväärne
samm.
Hea kaasmaalane, kus viga näed
laita, säälitule ja aita. Ehatare"
ootab Sind!
H. AST, M.D.
m
m
õ
s
a
a
õ
õ
Cl'
õ
B
B
E
õ
a
õ
õ
ID
m
m
£
m
m
m
m
m
m
m
m
m
m
õõ
w
m
w
CD
a
•
5
õ
õ
a
•
E
õ
õ
D
D
Õ
m
o
§
3 '
5
a
õ
õ
s
õ
ä
õ
a
a
a
5
a
õ
õ
5
õ
5
õ
•
D
Õ
Õ
5
õ
D
O
Õ
D
Õ
a
õ
õ
õ
õ
•
D
Õ
Aasa, V. Hamilton, Ont; Aar-ma,
A. Montreal, Que.; Aavik,
Helmut & Evi; Aloe, Emilie; A l -
tosaar, Heino Montreal, Que.;
Altosaar, Arnold St. Cath., Ont.;
Arro, Endel Hamilton, Ont.; Ar-ro,
Jaan & Helle; Aun, Karl &
Enda.
Barylski, A.; Birk, Ilmar;
Blumberg, Evald.
Dobrovics, Viivi.
Eesti Abistamiskomitee Kana­das;
Eilau, Johann & Heljo Van-couver,
B.C.;Elb,H.&E.;Elken,
Ene; Ernesaks, N.; Esop, Agathe
Ottawa, Ont.; Ester, Selinä Bur­lington,
Ont.; Estra, T. Burling­ton,
Ont.
Haljaste, V. Hamilton, Ont.;
Hallik, M. & H. Gilfoid, Ont;;
Hansson, Antfe & Hilja Surrey,-
B.C.; Härmatare, Leonida; Her-ta,
Ludig; Hess, Gerhard & Pille
Kitchener, Ont.; Hommik, H.
Whitby, Ont.
Ilmas, Irene; Irs, Albert & El­len;
Isberg, Mathei & Leida Dun-ville,
Ont.
Jaanimägi, August; Jaason, H.
Guelph, Ont.; Jaason, Ulo Sud-bury,
Ont.; Järve, Enno White
Rock, B.C.; Järvlepp, E. Ottawa,
Ont.; Jensen, M.; Jõgar, Enn St.
Laurent, Que.; Jürisson, Otto Jor-dan
Stn., Ont.; Jürnas Jüri & Ella.
' Käärmann, hr. & pr. Erdi; Kaar­na,
A. Vancouver, B.C.; Kaarsoo,
Hilda Winnip., Man.; Kabur, Maie;
Kaigas, Astrid; Kalda, Andrei &
Rita Th. Bay., Ont.; Kaldma, A l -
viine S.S.Marie, Ont.; Kalev,
Peeter Calgary, Aita.; Kalkis, E.;
Kalkun, Ed. Vancouver, B.C.;
Kalm, dr. & pr. Toomas- Kalvik,
E.; Kanger, F. Montreal, Que.;
Kangur, K. Hamilton, Ont.;
Karm, Irene & Endel; Karu, Ju­hus;
Karuks, A.; Kasevälja, K.;
Kask, Leida; Kask, Maie & Sil­ver;
Kass, Artemi; Kass, Peeter;
Kaunismaa, A . M . & S.; Kaunis-maa.
Olev Unionville, Ont.; Kau­nismaa,
Marta; Keske.r, hr. &pr.
Hugo; Kiima, Leo Sudbury,
Ont.; Kiis, Jaan Doll. des Orme-aux,
Que.; Kink, Edgar Hamil­ton,
Ont.; Kippar, A.; Kirst, J.;
Kivi, A.; Kivi, Arnold & Niina;
Kivik, J. & M.; Kivioja, 0. Win-nipeg,
Ont.; Kivirähk, John St.
Cath., Ont.; Kivistik, E. St. Cath.,
Ont.; Klaas, J.; Klaas, Juhan;
Klemmer, Juhan & Elsa Udora,
Ont.;Köbler, V. Kitchener, Ont.;
Koger, F. Hamilton, Ont.; Kõiv,
AntsCambellford, Ont.; Kokker,
E. Montreal, Que.; Kolaczek, Sil­via-
Kingston, Ont.; Kollina, Ric­hard;
Kont, Jaan & lvi New Glas­gow,
N.S.; Koppa, ArnoldWin-nipeg.
Man.; Kõrb, H. Burks
Falls, Ont.; Kõresaar, Maimu &
Victor; Kõrgemaa, Korp! Fra-ternitas
Estica; Kriisa, Paul;
Kristal, Paul & Juuli; Kruus,
Evald fhunder Bay, Ont.; Kuhl-berg,
Mariette Dunnville, Ont.;
Kiilama, K. Nipigon, Ont.; Kuld,
H. & S.; Küng, Konstantin; Kün­napuu,
Rein; Kurvits, I.; Kusla­puu,
Herta; Kuus, Alfred; Kuut,
Rudolf; Kuutan, Evald; Laaman,
Ottomar Elora, Ont.; Lääneran­niku
Eesti Org. Liit; Laar, Lydia;
Laas, Arnold St. Ann, Ont.;
Laeilde, Max Sharon, Ont.; Laur,
dr. Ants Montreal, Que.; Laur,
Edith; Lauri, Enno; Laurimaa, l
Grimsby, Onti; Leemet, M.; Lees-nurm,
ErichNoranda, Que.; Leet-ma,
Evald & Anna; Leinveer, V.
Hamilton, Ont.; Lellep, Alfred &
Ingel Castleton, Ont.; Lentsius,
H. Barrie, Ont.; Lepik, 0.; Lep-soh,
A. Hamilton, Ont.; Lillepõld,
E.; Lind, Adolf Hamilton, Ont.;
Lootus, Evald; Lübek, Ants &
Helly S.S. Marie, Ont.; Luha­äär,
A. Massey, Ont.; Lupp, Jaak;
Maasik, Artur Sault Ste. Marie,
Ont.; Maepea, Paul Th. Bay,
Maasik, Artur Sault St. Ma­rie,
Ont.; Maepea, Paul Th. Bay.,
Ont.; Magiso, Ants & Aino; Mal-berg,
Ants & Magda Hamilton,
Ont.; Mänd, Agnes & Herbert;
Mankio, Linda; Marley, Toomas
& Katrin; Matiisen, Arnold Eck-ville.
Aita.; Matiisen, Rita Red
Deer, Aita.; Meema, H.E.; Maid­la,
0. Pefferlaw, Ont.; Mellikow,
August St. Cath., Ont.; Mesila,
Magda; Mets, Arnold, Sudbury,
Ont.; Mets, Arthur; Metski, V.
St. Cath., Ont.; Metslang, R.;
Miil, Ed. St. Cath., Ont.;Moks,
Hans abik.; Mölder, H. Sudbury,
Ont.; Möldre, Peeter & Aime
Lachine, Que.; Möller, Agnes'
Pefferlaw, Ont.; Mullaste, V.;
Mutso, Hedvig Verdun, Que.
Nassar, Asta; Nielander, Alf­red
Pefferlaw, Ont.; Nielsen,
Maria Sudbury, Ont.; Niidas,
Helmut; Niitenberg; Magda;
Nõmm, August & Viima; Nõm­mik,
A.; Northey, pr. L. St. Cath.,
Ont.; Nurming, S. & M.
Ollino. Karl & Vilja; Ott, Kaljo
& Ellen S.S, Marie, Ont.; Õuna­puu,
Arne Thunder Bay, Ont.
Paabo, Henn Pierrefonds,
Que., Pääbo, Olga Pefferlaw,
Ont.; Paara, Heikki; Pae, K.
Vancouver, B.C.; Pahapill, Hele­ne
& Julius; Pajo, E.; Pajuri Au­gust;
Pallas, A, Surrey, B.C.; Pa-loots,
Gustav & Jenny; Pärtel-poeg,
Raymond Gilford, Ont.;
Pedel, Aino& Mart; Peepre, Lei­da
Guelph, Ont.; Pello, Aino;
Peterson, Harold Mt. Royal,
Que.; Peterson, Erica; Piigli,
Valter; Pintman, 0. Welland,
Ont.; Pirosok, Leo Laval, Que.;
Pohlak, M.; Poltov, 0. Hamil­ton,
Ont.; Pormeiester, Karl;
Prants, Meeri; Priidik,'K.; Puhm,
Juta; Purje, Maimu Udora, Ont.,
Raa, Marta; Rabadik, Else;
Rae, Tarmo; Rammo, Eva Ha-mihon,
Ont.; Randlepp, Leida;
Randsalu, Jaan Hawkestone,
Ont.; Ratas, Evald; Raudkivi,
Helmi; Raudsepp, Karl Haakon
& Senta Markham, Ont. Raud- .
sepp, Karl & Ellen; Raudsepp, A.
London, Ont.,Raudsepp, Veroni-ca
Victoria,-B.C.; Reima, Ernst
London, Ont.; Reintamm, A. Ha­milton,
Ont.; Relvik, Valter; Ri-ga,
Udo Montreal, Que.; Riisen,
A. Ancaster, Ont.; Riko, Hel­muth;
Ristmäe, Oskar; Romet,
Jaan; Roost, Albert; Rosenberg,
H.; Rosin,hr. & pr. John; Ründva,
Henn & Helmi; Rungi, Arno Pt.
Colborne, Ont.; Rüütel, Kons­tantin
Winnipeg, Man.
Saak,- Salme; Saa"r, Erik & Ing­rid;
Saarits, R. Burlington, Ont.;
Saarna, prk. K.; Sadul, Valden;
Saidla, T. Ottawa, Ont.;* Salu-rand,
Enn & Klaudia; Sauks, Ar­vo
A. Callander, Ont.; Selimets,
Rudolph; Sepa, L.E.; Siimson, A.
Sudbury, Ont.; Sildva, Harry;
Sillamaa, Marta & Leo; Silm, 0 . ;
Sipisker, A.; Sinberg-Snieckus,
Pauline Elora, Ont.; Sinisalu, L.;
Solom, R.; Soiu, E. & M.; Soo-,
met, Valdur Montreal W., Que.;
Soosaar, Jaan; Soosalu, A. Hamil­ton,
Ont.; Spirka, Magda & Val­ter;
Steinberg, Amanda Th. Bay,
Ont.'.Sultson„H. Montreal, Que.;
Suurmann, S.
Talback, Edvin & Ingrid Otta­wa,
Ont; Talvak, Rein Oshawa,
Ont.; Tamberg, L.; Tamm, H.
Montreal W., Que.; .Tamm, Ivika
& Eero; Tamm,.Martin & Linda;
Tamm, V. Codrington, Ont.;
Tamm, Valmar Ganges, B.C.;
Tammark, Rudolf Pierre­fonds,
Que.; Tampõld, L.; Tapp,
E. Windsor, Ont.; Tedder, Helmi
A. Brantford, Ont.; Teder, Ha­rald;
Teose, I. Montreal, Que.;
Terts, Elli; Tiislar, Herman; Too­me,
H. & L.; Toomes, Inga &
Tarvo; Tooming, Aadu; Toom­salu,
Paul Napanee, Ont.; Toom­salu,
Helmar; Tubro, H. .& L.
Thunde. Bay, Ont.; Tuul, Leon­hard
Castleton, Ont.
Uibopuu, 0. & E.; Uustallo,
Albert Shanty Bay, Ont.
Väärsi,|E.; Vaher, Karl; Vahi,
Alvine Stayner, Ont.; Vahi, Ei­nar;
Vahtra, Karl & Elita; Vaino,
H.I.; Vainu, Inna & Gus; Vane­ma,
Koit N. Vancouver, B.C.;
Varangu, K. Niagara Falls', Ont.;
Vares, Oskar & Alma Aurora,
Ont.; Varma, Leida Vancouver,
B. C.; Veelma. Aleksander
Woodlawn, Ont.; Veidenbaum,
S.; Vellend, Theo; Vent, Marta
Fort Albany, Ont.; Vesk, E.; Viia,
Oskar; Viigi, Ed.; Vilk, pr. Alide
Montreal, Que.; Villem, A.; Vil-lem,
JuriDurham, Ont.; Villmäe,
Ülol Vilu, Karl; Vilumets, Vera;
Viiums, E.; Virkus, H. Niag. on
tlie Lake, Ont.; Voltre, R.
Wallaste, Evald; Walter, N. &
W.S.
HEAD K A A S M A A L A S E D,
JÄTKAKE OMA PANUSE
SAATMIST.
a
a
n
a
5 ^
•
n
ä
i i
n
«:
(n
n
n
u
ü
ü
m
n
•
n
m
m
w
St
a
ii
m
n
V
n
n
i i
ü
n
n
ii
a
ö
äi
i i
ü
õ
n
n
ü
õ
õ
n
n
a
n
õ
n
ii
n
il
n
is
iš
a
o
õ
B
5
õ
n
«
n
E
n
n
n
a
B
B
s
9
B
§ ID
1 B
iiiiHiiigiiiii8iiii>BiioiiGiieMBi{DiiDiioiioii8ii8iiiiiiiiiiiaiiaiiiiieiiQiioiioiioiioiiaiiQiioiieiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
..MEIE ELU" tellija aitab
ajalehele.
..Meie El
Ajakirja
ga vähe j|
sestvõitluf
UNITAkul
ngtonkuu
osas ja kii
cial Pos
„Wall S
tos peet id|
Shveitsi
on juhtinul
Kuuba sõjJ
alates viigf
(ontrollis
kult umbns
Angoola la
nud kahes
tundsid U!
tu valitsust!
kindlana vd
rnmates lii
konnas-, 11
hoid ja hoi
niusviigede
olid vabadil
vimbi soleti
SOS 24 000
36 000 sissi
Kalashniko
mida peota
maks Kanal
NATO-FN
DNITA võil
gu kahest jii
kiohitaminti
ja lankitorjt
Ududn odasl
toetasid 2:^
last,
UNlTAv
so^a Aiifrikil
J WASHINI
gan teatas,
likud sanktsi
na Liibüa j
pilli olema tl
ottevalmistal
jõulupühi ri|
jäid Rooma
isikut sai sul
N,(MuJn soa.s
Koos sankKs
president
büas elavail
sellelt maalt,]
täida saab kil
PRAHA
tankid likvidj
1908,a, saadi
Bratislavas.sij
laste valve a;
ta tshehlu) v.A
Dubooki vahil
de" võib haki
LIMA -
ameeriklastel
põhjusel, et ai
liiga kõri^etl
Alan C^arcia
ameeriklasti!
tööstuste eesl
OTTAWA
jaam CBC kai
tulevikus ki
elust, tegevuH
kannetest. Ai
tv-programnil
loodab, et Uü^
das hakkavail
tv-jaamad hai
Kanada teadu
OTTAWA
Mulroney on
minna valitsi
mete palga ti)
otsustanud jaf
nad on.
OTTAWA
mise kohysol
Mulroney par
langenud jaUi^j
nud esimest
valimisi libeiil
sol kohal on
kolmandal l^o
did 25%.
OTTAWA
avali maailmal
kus. Selle ükli
tarit, sisalda j|
liuvälja ja p.i!
maksma 1,2 H
olid 2 venda
vas hakata ehi
suguseid ärikij
TORONTC
siinses ajalel;
Aafrikas aina!
seal 215 milicl
elanikke juba
tuste kohase'tl
2000 824 miljo
1961-.70 toitain
sis 0,9%; 197
duktsioön lang
tel importeerit
miljardi väärt
$12,45 miljard
Aafriaks võika
riklased õpiksij
lumaid juutidi
daksidsämasuj