1986-05-15-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ma Y4li 'äiendus- 5ei.;' f. Haamer need pere- [vanaemad, kasvadata |ks eestlas-koolipäe- |tas, seletas lugemises, Eesti aja- J. Aega jätka emad^- illas või v^- i, kespüüa-emakeeles ; /•••i...• |itsku,tänu-es hislauJuna. jjä memme- Ih, õpilased: lask, Kristi 'lina Rand, lessikä Sep- Isterblpm ja leklameeris iloomingut, auhinnaga Mart Kailt Toomas ipist Ingrid :äks grena-ja hoolega [Teda saatis le Reikmani jrisc^sa V k l ; dia" esitas äkis mulle ärõivais VI Maaja Lei-aimi Peteri d mei.sterli- .. Kathryn id N. Anto- . Crestoni . Jvanovici eakama t&l sile manas. SiinaKase-võin^ lejailt. dv Vaheldu-is, 'pallide, [idega täien-ilia Covan, :in Marley, lamat, Tiina ja Käylene |ki esinejaid •lans Lupp. leile õnne ja lisel eestea^s Ipred ütlesid lisega laval, ikapm ja kõ-röiisiõite tä-, leie hümni, kiidussõriu ui ka korral- LEIVAT ,15. MAIL , MAY cieiiGe Geiitre saab itimine 11)054 iv716 ^28. apnllil teatas Ontario peaminister David Peterson Ontario Science Centre'ile antava suure toetuse: järgmise kahe aasta eriku-lutusieks on Science Centre'ile määratud üle 8 miljoni dollari. Läbikäigukuludeks on ette nähtud igi 4 miljonit dollarit, tõstes senist üha rohkem õigustust annab. Arhii- "«elarvet38% võrra. 4.1 miljonit dolla^ vi, mis 15 a. vana, hing'ja juhataja dr. Endel Aruja lisab, et arMiv Instituudi juures on loomulik. Mi^Instituut see oleks ilma kultuurilise varamuta. Üheks teise arhiivi loiamise motii-m^' f^!^fm^mwf^^^^^ te ja akadeemiliste organisatsioonide „ W}^mkf^^ffM tegevusega, mis ka sealsele.arhiivile "^^^ miljonit dollarit, tõstes senist rit antakse parandustöödeks ja üldiseks korrastuseks. ..Hindame Ontario Science Cen-tre'i saavutuste kõrget taset ja-tuleviku väljapaistvaid eeldusi", ütles pea-yiks oli aga ka keskorganisatsiooni niimster.,,Keskusel on tähtis osa poliitilise kontrolli kartes. Teaduslik Ontario elanike hariduses ja arusaa-käsitlusviis eeldab igasuguste allikate kasutamist kaalukate järelduste tegemiseks. Tartu Instituudi arhiivi võiks oma sisult EKN-i paralleelarhiiviks nimetada. Ka siin on eesti ajjalehed, ajakirjad, kirjandus, inimeste eraarhii-vid, kollektsioonid vms. Ka siin on haruldasi raamatuid ja dokumente. ELK suulise ajaloo helilindid on siin ja 350 Eckville Eesti Seltsi vanemat raamatut. Väljalõiked ingliskeelsest ajakirjandusest on huvitavad. Kahju mises teaduslikest printsiipidest ja mõistetest. Ontariot ootab tulevik,: kus domineerivad teadus, tehnoloogia ja uuendused." Meedia vastuvõtul viibisid peale peaministri veel Onta^rio kodakond-. ^ suse ja kultuuriminister dr. Lily . Munro, valitsusteeninduse minister Elinor Caplan ja Ontario Science Centre'i juhatuse esimees George A. Cohon. Minister Munro avaldas lootust, et Arhiivide juhatajad dr. Endel Aruja ja Richard Antik; Foto-R. Kreem tulevikus kujuneb Ontario Science vaTd/et seda süstemaatiliselt tehtud Centre senisest veelgi tähtsamaks pole. Arhiiv on vastu võtnud asju, hariduse ja turismi alal ning rahvus-mida eraalgatuslikus korras-tehtud, vaheliste näituste korraldamisel. Samaaegselt tegi kultuuriminister \ EUUMIPUUDUS teatavaks nelja uue liikme määra- Mitmeid duplikaate üksikasjadest mise Teaduskeskuse juhatusse, nen-on mõlemal arhiivil. Ka Tartu arhiiv ^^^^ ka CBC televisioonisaateist on asju täis, kuigi mitte sellises ula- tuntud jaapani päritoluga teadlane tuses kui E. Majas" olpv arhiiv. Aga D^vid Suzuki. Gustav Suitsu viimase luuletus- noldTonska, AntonKasemets, Alek-kogu pealkirjaks oli „Kpik on kok- sander Kütt, Johanna Pats, Hanno ku unenägu".. Kui meie põgenike- Kompus, Artur Ekbaum jne. Fotosid põlvkond vabaduses on kõndimas on arhiivis külluses, kuid kahjuks on oma viimast aastakümmet eesti elu see osakond , korraldamata ja aja domineeriva jõuna, siis neile tehtu muutub varsti mõisteks: Kõik on kokku ajalugu. ^ Tänu Eesti Liidu Kanadas juures tegutseva Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni tööle, on meil) oma järglastele põlvedele üle antud kaks mahukat köidet siinsete eestlaste jajalu-gu, „Eestlased Kanadas". Loodame, et nende ajalooliste materjalicie kogumise ja nende'põhjal, kirjutamise ' töö uute teoste väljaandmiseks aina jätkuks aastakümnest aastakümnesse, sest nii on seda jõukohasem teha. Ajalooraamat oma sisult on olu-cordade kokkuvõtlik kir]a|panek teatud üldsuundade ja nende põhjuste noteerimisega. Palju informatsil)oni jääb allikmaterjalina arhiiVi mitijne-sügusteteise- fookuseliste uurimuste, ülevaadete, ülikooliõpingute ja artiklite varamuna. Arhiividel on sellega tohutu tähtsus kultuuriloolise kirjas-tusliku tegevuse võimaldamisel, nagu näiteks Karl Auna äsjailmunud raamatugi puhul - eestlasist;,,The Po-möödudes ei leidu kindlasti inimesi, kes aitaks öelda mis.ja'kes need on. Arhiivi üldpildis moodustavad raamatud kandva osa. Nende hulgas on liaruldusi. Probleeme: Arhiiviruumid on mida teha? Ka Tartu Gollege'is ei ole ruumi kasvamiseks. Kui ülevalt üks üürikorteritest tühjaks teha, tähendaks see aastas 15.000 dollarist ilmajäämist. Ruumide kasutamisele võtmine maja peakorral oleks mõeldav. See nõuaks aga ümberehitamist, raha ja rohkem raha edaspidiseks ülalpidamiseks. Kujiu tõmmata prioriteedi joon? V.A. Klaverikunstnik Tiiu Haamer Toronto Kasulik teada Ostupakkumine on Eesti klaverikunstniku kontsert-debüüt Inglismaal toimub Londonis, kuulsas South Bank kompleksi kuuluyas Purcell Room' is, seal kus on alanud paljude maailma tipp-niisked, ja jahedad. Kaua seal olla ei taha ja saagi. Pole ka palju ruumi istumiseks. Seepärast on paljud va- tud puhastööd, enne kui need on /Kahe eesti arhiivi olemasolu leiab mõlema arhiivi juhataja õigustuse. Nii on saadud rohkem asju kokku koguda. Küsimuseks on, kuivõrd hoolikalt on materjalide hulgas teh-batahtlikud tööjõud sellest eemale hoidunud. Ka paberite säilimisele ei ole olukord hea. Midagi peaks olukorra parandamiseks ette võtma. Aga kas 1500-dollarilise aastaüüriga saab palju midagi majaperemehelt nõuda? Olulisem probleem^kui niiskus on aga ruumipuudus. Kuhu paigutada järgmise kümne aasta jooksul kpkkutulev arhiivimaterjal? Seda on tulemas küllalt. Antikul eneselgi on veel kodus väga väärtuslikke raamatuid, mida ta peab sobivaks Eesti õppetooli jaoks. Kataloogimine on teatud määral läbi viidud. TARTU INSTITUUDI ARHIIV -Käik Tartu Instituudi arhiivi oli litical Refugees", Torontos ori eest- rõõmsailmelisem. Arhiivimaterjalid laste ajaloolised materjalid paigata- seal on paigutatud nelja tuppa, kaks tud peamiselt Eestlaste Kesknõukö- neist keldrikorral — 1000 ruutjalga gu Kanadas/ja Tartu Instituudi arhii- põrandapinda 350 jooksva meetri videsse. Külastasin neid. \ riiulitega. Ruumid on soojad ja nii- ^skusevabad. Materjalide läbitööta-jad võivad kergesti kasutada aka-, deemiliste organisatsioonide mugavaid ja päikeserikkaid tube. Tartu Instituudi juurde loodud Bibliograafilise Ringi vabatahtlikud töötavad seal arhiivi korrastamiseks igal teisi-; päeval. Ühist lõunavahet kerge toiduga kasutatake igasuguste küsimuste arutamiseks. See teeb pensio- • naride päeva huvitavaks ja isegi oo- ^ datuks. Kuna riigi toetusega osteti mikrofilmimise aparaadid, siis algab varsti esiteks jooksva informatsiooni filmimine. Mikrofilmilt on kerge teha koopiaid lähemaks koduseks kasutamiseks. See ön hiigel-' samm edasi. Ka on olnud juttu kataloogi andmestiku edaspidisest raali panemisest, mis võimaldaks soovitud asju kiiremini leida. Kui aga vaadata tohutule materjali hulgale ja väga aeglasele kataloogimise toimimisele, tekib kartus kas seda nii detailselt jõutakse läbi töötada. Näiteks Jüri Ramjalg oli katalooginud kolm aastakäiku eesti ajalehti, kulutades keid Inglise ajalehtedest Vabariigi iga lehe peale kaks tundi. Kuna lehti EKN-i Eesti Keskarhiiv Kanadas loodi Kaarel Eerme alga'tusel jub^ paguluse algaastail. See asub Torpn-to Eesti Maja uusima juurdeehituse keldrikorral, teine uks EÄK kauplusest edasi. Kuigi uksest möödub iga päey palju inimesi, on siiski väga üksikud, kes sellest sisse astunud. Peale Eerme surma oh arhiivi pikemat aega juhatanud Richard Antik, kes hiljuti oma 85. juubelit tähistas. Mida näeme arhiivis? Kolm xpu-mitäit riiuleid raamatute ja ühtlaste pappkastidega, täidetuna mitmesuguste dokumentidega. JuKataja hinnangul on arhiivi väärtuslikemaks osaks eesti ajalehed ja ajakirjad, mis kajastavad aegu ja sündmusi nii, nagu neid nähti ja tunti siis, kui tolleaegsed sündmused rullusid. Selliste trükiste hulgas on laagrilehti, laevades kirjutatud sõnumeid, kauaaegne e^sti elu kroonik ,,Meie tee", jne. Sealt leiame ka36 köidet E.V. Londoni saatkonna poolt kogutud väljalõi-hoiule antud. Näiteks E K N oli Keskarhiivile annud 432 toimikut. Kui •palju sellest on lihtsalt rutiinne kirjavahetus? Ajahädas uurija ei jõua sealt palju midagi välja võtta. Targem oleks, kui keegi nende materjalide põhjal täpsema ülevaate kirjutaks ning säilitaks siis ka olulisemad dokumendid, nagu aruanded, protokollid ja tähtsama kirjavahetuse. Nii saaks arhiividesse rohkem ruumi juurde. Paljud küsivad, kas ei oleks nüüd aeg rnõelda ka kahe arhiivi ühendamisele. See tuleb kord paratamatult ette võtta, kui vanad on läi- Igal vabaturu maal võib ette tulla, nud. Miks siis seda mitte vanema pettusi, kuid tavaliselt on nende põh-põlvkonna enese poolt teha, keda juseks eksitus või arusaamatus, need arhiivid, kõige rohkem käsita- Ontario Ministry öf Consumer and vad. Jah, pole ruumi. Aga kus on GommercialRelations(,,Ontario tar-tahe, seal on tee. bijate-ja ärisuheteministeerium"] on saanud kaebeid inimestelt, kes olid Kui me siis nüüd ülalöeldule veel kavatsenud osta ühe auto, kuid leid- Eesti Kunstide Keskuse kunstimuu- sid äkki, et nad olid ostnud kaks. seumi. Etnograafilise Ringi rahva- Nähtavasti mõned ostjad ei tea, kunsti esemete hoiuküsimuse, Kui- mida tähendab „OffertoPurchase" tuuripärandi Klubi jäädvustamise (ostupakkumine). ' töö vajadused, uute teoste võimali- Kui auto on välja valitud ja olete kud valjaandmised ja Kanada arhii- otsustanud kui palju te maksate, kir-vide, muuseumide ja raamatukogude , jutab müüja ostule pakkumise (Of-võimalused arvesse võtame, siis fer), millele ostjat palutakse alla kir-oleks küll: väga soovitav, et Kanada jutada ja anda sissemaks (Deposit). Eestlaste Ajaloo Komisjon koostöös Kui ärijuhataja võtab hinna vastu, kõikide asjaosaliste organisatsioopi- muutub ostupakkumine legaalselt si- :-dega nüüd kokku kutsuks II Kanada duvaks lepinguks (Contract). Müüja Eestlaste Ajalookonverentsi. Oleks võib kohtusse kaevata lepingu murd-vaja selgitada asju laiemast ühis- nudostja, kuid tavaliselt jätab müüja kondlikust perspektiivist, enne kui sel juhul lihtsalt endale sissemaksu-üksikküsimustes põhilisemaid niuu- raha. •• . datusr ette võtta. Peaksime selgitama oma kaugemad ja lähemad sihid ja nende teos-tamisvõimalused. ROBERT KREEM Benita Vommi tööd näitused loomisajast kuni saadik August Torma ajani. ; Kastides on andmeid 1. detsembri mässukatse kohta Eestis 1924, kuidas toimus Eesti laevade kojukutsumine välisvetest a.l940>^ huigati A. Torma ürikuid. Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni materjalid, suurürituste dokumente, ürituste kavu jne. Neile annavad tubli lisa eraar-hiivid meie avaliku elu tegelastelt nagu Peeter Speek, Oskar Kallas, Ar-ilmub palju, siis on küsitav, kas üks isik suudaks nädalas ilmunud lehti näiteks ühe päevaga kataloogida. Meie paguluse algpäevist on juba möödunud üle 2200 nädala! Peale selle 'on arhiivis tohutult mutid materjali. Igatahes, Tartu College on isemajandava ettevõttena kindlal jalal ja sellega ühenduses ka Instituudi arhiiv. Peale selle on Tartu College muutunud vastuvaidlematuks eestlaste hariduskeskuseks oma loengu- Toronto Kunstinädalal (Artweek), mis kestab 10-18. maini, võtab osa ka Benita Vomm, North York Arts Peab vaatama ette, millele alla kirjutada. Kui on kaks korda alla kirjutatud, siis on ostetud kaks autot-või kaotate sissemaksu raha ühele autole - või lähete isegi kohtusse. Paljud äutoostjad annavad sissemaksuks liiga palju raha, tihti ^500 kuni $1000, kuna $100 peaks olema küllaldane. _ Ostjad peaksid ka lisama ostulepingusse tingimuse, et ,,ost allub (is subject to) laenu korraldamisele.(sa-tisfactory financing being arranged] ostja poolt (by the purchaser)". Muidu võib müüja korraldada omapoolse laenifrmis.on kõrgema intres-. on Art" näitus on N.Y.A.C. ruumides, 7 Edithvale Dr., North York. Ilmus E®8ti Vabarngi aa8tapä®vak3 saadaval ja tollimisod: Eesti Kirjastus Jtanadas, 1 Ava. Torjonto, Ont. mK 2R6, Canada Hind $20.00 pluss postikulu Counciri 12. iga-aastasel zhüriinäi- i- - . J n u i t n c r ^ i T T i ^ onn w * J Seega, mitte kirjutada alla ebasel- V . i 79 nfnH ''"'f^' getele lepingutele hoida sissemaks Vommilt ' ">^^^1 - S korraldada laen vastavalt t e i e vajadustele. Seadus ostulepingute üle (nii-auto-ost kui ka majaparandus) on tekitanud suurema osa kaebustest, mida on saanud tarbijate teeninduse osakonnad [„Consumer Services Bureaus"). Ministeeriumi kaheksa teenindus-osakonda üle Ontario on valmis andma nõu tarbijatele ja vahendama tülisid äridega. Kui tundub, et üks ettevõte tegutseb ebaseaduslikult, siis võtab ministeerium selle ametlikult uurimisele. Kuid tarbijate eksitusi, mis tehtud arusaamatusest, on tihti raske lahen-iIE na (604}684-991 Sellest on küll palju aastaid möödunud, kui nüüd juba doktorikraadiga klaverikunstnik, Tiiu Haamer, meile viimati Torontos esines. See oli vist peale muusikaülikooli esimese õppeaasta lõppemist — ja juba siis ta meeldis meie publikule oma tunderikka esitusviisiga. Tiiu Haameri vanemate kodu asub Hamiltonis, kuigi ta ise on juba palju aastaid elanud ja töötanud. Lääne- Kanadas. Pühapäeval, 4. mail, esines Tiiu aga klaverikontserdiga Hamiltoni Arts Centre'is ning see andis ajalehele võimaluse väikeseks jutlemiseks tema isiku jä elu üle viimase tosina aasta kestel. — Mis on Tiiu Haameri hariduslik tagapõhi? Varasemaist klaveriõpetajaist võiks mainida Mona BatesM Torontost. Selle järel Toronto Muusikaülikooli, kus õppis Clifford Poole'! käe all ning lõpetas 1973.a. ,,Bachelor of Music" kraadiga. Õppis edasi Roch-esteri Ülikooli juurde kuuluvas ,,Eastman School of Music" Maria- Luisa Fain" i õpetusel, saavutades magistrikraadi muusika alal 1975.a. Kuid ka sellest polnud muusikaja-nulisele Tiiu Haamerile küllalt^Dok-torikraadi eesmärgil siirdus ta edasi õppima ,,The University of Michigan, School of Music", kus tema õpetajaks oli Gyorgy Sandor ja kus ta saavutas doktorikraadi muusika alal klaverikunstnikuna 1981.a. Tiiu Haamer töötab 1982.a. alates Grande Präirie Ringkonna Ülikoolis „residence" solistina, kammermuu-sikuna ja saatjana. Ta on ülikooli klaveriosakonna juhataja, õpetades andekamaid õpilasi klaveri repertuaaris ja õpetuses, kuulmistehnikas ja muusikaajaloos. Ta on andnud arvukaid seminare Peace Country ümbruses ning 1985.a. kinnitati tema õppetool ülikooH juures alaliseks. Kolm Tiiu Haameri õpilast on muusikavõistlustel tulnud esikohtadele ning esinenud koos Grande Präirie Sümfooniaorkestriga 1982., 1983, ja 1985.a. Ta ise võitis Alberta Kultuuri ja Kunsti Õppestipendiumi 1983.a. ja teda paluti esinema Ed-montoni ,,Showcase '84" kunstnike, agentide ja mänedžeride konverentsil, mis on üks kunstnike mõjukamaid kokkutulekuid Lääne- Kanadas. . Administraatiivselt on Tiiu Haamer aktiivselt osa võtnud kohalikust muusikaelust, kuuludes muuhulgas ka Grande Prairie Sümfooniaorkestri • direktorite koosseisu 1982-83. hooajal ning organiseerinud külalis-kunstnike kontserte oma ülikooli juures 1983., 1984. ja 1985 a. Tiiu Haamer valdab eesti ja inglise keele kõrval ka head prantsuse keelt ning on teinud kaastööd mitmele muusikaajakirjale. Juba oma õppeajaalgaastaist peale on Tiiu Haamer esinenud arvukate kontsertidega, küll üksi, küll koos teiste instrumentalistidega ja tihti- , peale sümfooniaorkestrite solistina. 1984. ja 1985. sooritas ta pikemad kontsertreisid Lääne-Kanadas, kokku 13 kontserdiga. Sümfooniaorkestrite solistina esines Tiiu Haamer juba Toronto Ülikooli ajal W70., 1972. ja 1973.a. Hiljem esines ta McMaster'i Noorteor-kestriga 1980.a. suvel kaks korda. Grande Prairie Sümfooniaorkestriga kaks korda 1983.a; ja kaks korda 1985. a. ning Edmonton! Sümfooniaorkestriga kaks korda 1983.a. Tiiu Haamer on esinenud edukalt ka saatjana loendamatutel kordadel. Tiiu Haameri selle aasta kavas on kontsertreisid B.C -s, Ontarios ja Inglismaal. Inglismaa esinemine toimub sel suvel Londonis, Purcell Room'is, mis on tuntud tippkunstnike esinemiskohana ja ,,sophisticated" kuulajaskonnaga. Londoni kontsertkava sisaldab Bachi, Brahmsi, Liszti, Coulthardi ja Kodaly helitöid. Sama kavaga esines ta Hamiltoni Art Centre'is ning sama, healt kunstnikuh paljunõudvat kava võime kuulda Torontos, Tartu Colle-ge'is, pühapäeval, 25. mail. Eesti Kunstide Keskuse korraldusel. — Kas klaverikunstnik on nagu tavaline'inimene, või sarnaneb ta. rohkem perfektsusei(ii töödeldud masinavärgile? • Paljudele küsimustele saadud vastustest näib, et hea klaverikunstnik on ikkagi tavalisele inimesele väga sarnane. Masinal puuduvad tunded, nii nagu need'puuduvad paljudel inimestelgi. Enamus inimesi aga on tun-deinimesed, mõned vähem, teised rohkem. Hea klaverikunstnik vajab k)htfalt tundeid, selleks et põhjalikuh sisse elada oma mängule. Tunderikka mängu juures elab klaverikunstnik kaasa igale helilooja poolt kirja-paidud noodile, igale mõttele ja igale nüinsile. Tiiu Haameri juures isiklik ja pniktiline elu jääb tahaplaanile, domineerib ainult klaver, kus iga mängitud pala mõjub uue ..uplifting ex-perience'ina". Tavalised tütarlapse mured mehe ja perekonna üle puuduvad. „Kui välk lööb sisse, eks siis on mees ja tuleb peregi." ' — Mis on siis Tiiu lähemad tulevi-kusoovid? / Õppida ikka uut ja uut repertuaari — ja mängida — esineda nii palju ja nii tihti kui võimalik ning saada paremaks iga esinemisega Kuigi kvantiteet ise pole nii tähtis, kuid kvaliteedini ei jõua keegi vähese tööga. Tiiu Haameril puuduvad lemmik-heliloojad, kuid Tiiu ise on lemmik-kunstnikuks mõnelegi. Kaks Kanada edukat heliloojat; ]ean Coulthard ja Michael Conv^ay Baker,on tegevuses loominguga, mida Tiiu Haamer tooks esiettekandele 1987.a. Tiiu esineb Kanadas lihtsalt Tiiu Haamerina, kuid Inglismaal lubas ta esineda eestlasena. Läheme kõik Tiiut kuulama Torontos 25. mail ja palju õnne talle kaasa Inglismaale!- S. PREEM MEIE ELU laupäeviti suletud juuni, juuli ja augusti kuudel.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 15, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-05-15 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860515 |
Description
Title | 1986-05-15-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ma Y4li 'äiendus- 5ei.;' f. Haamer need pere- [vanaemad, kasvadata |ks eestlas-koolipäe- |tas, seletas lugemises, Eesti aja- J. Aega jätka emad^- illas või v^- i, kespüüa-emakeeles ; /•••i...• |itsku,tänu-es hislauJuna. jjä memme- Ih, õpilased: lask, Kristi 'lina Rand, lessikä Sep- Isterblpm ja leklameeris iloomingut, auhinnaga Mart Kailt Toomas ipist Ingrid :äks grena-ja hoolega [Teda saatis le Reikmani jrisc^sa V k l ; dia" esitas äkis mulle ärõivais VI Maaja Lei-aimi Peteri d mei.sterli- .. Kathryn id N. Anto- . Crestoni . Jvanovici eakama t&l sile manas. SiinaKase-võin^ lejailt. dv Vaheldu-is, 'pallide, [idega täien-ilia Covan, :in Marley, lamat, Tiina ja Käylene |ki esinejaid •lans Lupp. leile õnne ja lisel eestea^s Ipred ütlesid lisega laval, ikapm ja kõ-röiisiõite tä-, leie hümni, kiidussõriu ui ka korral- LEIVAT ,15. MAIL , MAY cieiiGe Geiitre saab itimine 11)054 iv716 ^28. apnllil teatas Ontario peaminister David Peterson Ontario Science Centre'ile antava suure toetuse: järgmise kahe aasta eriku-lutusieks on Science Centre'ile määratud üle 8 miljoni dollari. Läbikäigukuludeks on ette nähtud igi 4 miljonit dollarit, tõstes senist üha rohkem õigustust annab. Arhii- "«elarvet38% võrra. 4.1 miljonit dolla^ vi, mis 15 a. vana, hing'ja juhataja dr. Endel Aruja lisab, et arMiv Instituudi juures on loomulik. Mi^Instituut see oleks ilma kultuurilise varamuta. Üheks teise arhiivi loiamise motii-m^' f^!^fm^mwf^^^^^ te ja akadeemiliste organisatsioonide „ W}^mkf^^ffM tegevusega, mis ka sealsele.arhiivile "^^^ miljonit dollarit, tõstes senist rit antakse parandustöödeks ja üldiseks korrastuseks. ..Hindame Ontario Science Cen-tre'i saavutuste kõrget taset ja-tuleviku väljapaistvaid eeldusi", ütles pea-yiks oli aga ka keskorganisatsiooni niimster.,,Keskusel on tähtis osa poliitilise kontrolli kartes. Teaduslik Ontario elanike hariduses ja arusaa-käsitlusviis eeldab igasuguste allikate kasutamist kaalukate järelduste tegemiseks. Tartu Instituudi arhiivi võiks oma sisult EKN-i paralleelarhiiviks nimetada. Ka siin on eesti ajjalehed, ajakirjad, kirjandus, inimeste eraarhii-vid, kollektsioonid vms. Ka siin on haruldasi raamatuid ja dokumente. ELK suulise ajaloo helilindid on siin ja 350 Eckville Eesti Seltsi vanemat raamatut. Väljalõiked ingliskeelsest ajakirjandusest on huvitavad. Kahju mises teaduslikest printsiipidest ja mõistetest. Ontariot ootab tulevik,: kus domineerivad teadus, tehnoloogia ja uuendused." Meedia vastuvõtul viibisid peale peaministri veel Onta^rio kodakond-. ^ suse ja kultuuriminister dr. Lily . Munro, valitsusteeninduse minister Elinor Caplan ja Ontario Science Centre'i juhatuse esimees George A. Cohon. Minister Munro avaldas lootust, et Arhiivide juhatajad dr. Endel Aruja ja Richard Antik; Foto-R. Kreem tulevikus kujuneb Ontario Science vaTd/et seda süstemaatiliselt tehtud Centre senisest veelgi tähtsamaks pole. Arhiiv on vastu võtnud asju, hariduse ja turismi alal ning rahvus-mida eraalgatuslikus korras-tehtud, vaheliste näituste korraldamisel. Samaaegselt tegi kultuuriminister \ EUUMIPUUDUS teatavaks nelja uue liikme määra- Mitmeid duplikaate üksikasjadest mise Teaduskeskuse juhatusse, nen-on mõlemal arhiivil. Ka Tartu arhiiv ^^^^ ka CBC televisioonisaateist on asju täis, kuigi mitte sellises ula- tuntud jaapani päritoluga teadlane tuses kui E. Majas" olpv arhiiv. Aga D^vid Suzuki. Gustav Suitsu viimase luuletus- noldTonska, AntonKasemets, Alek-kogu pealkirjaks oli „Kpik on kok- sander Kütt, Johanna Pats, Hanno ku unenägu".. Kui meie põgenike- Kompus, Artur Ekbaum jne. Fotosid põlvkond vabaduses on kõndimas on arhiivis külluses, kuid kahjuks on oma viimast aastakümmet eesti elu see osakond , korraldamata ja aja domineeriva jõuna, siis neile tehtu muutub varsti mõisteks: Kõik on kokku ajalugu. ^ Tänu Eesti Liidu Kanadas juures tegutseva Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni tööle, on meil) oma järglastele põlvedele üle antud kaks mahukat köidet siinsete eestlaste jajalu-gu, „Eestlased Kanadas". Loodame, et nende ajalooliste materjalicie kogumise ja nende'põhjal, kirjutamise ' töö uute teoste väljaandmiseks aina jätkuks aastakümnest aastakümnesse, sest nii on seda jõukohasem teha. Ajalooraamat oma sisult on olu-cordade kokkuvõtlik kir]a|panek teatud üldsuundade ja nende põhjuste noteerimisega. Palju informatsil)oni jääb allikmaterjalina arhiiVi mitijne-sügusteteise- fookuseliste uurimuste, ülevaadete, ülikooliõpingute ja artiklite varamuna. Arhiividel on sellega tohutu tähtsus kultuuriloolise kirjas-tusliku tegevuse võimaldamisel, nagu näiteks Karl Auna äsjailmunud raamatugi puhul - eestlasist;,,The Po-möödudes ei leidu kindlasti inimesi, kes aitaks öelda mis.ja'kes need on. Arhiivi üldpildis moodustavad raamatud kandva osa. Nende hulgas on liaruldusi. Probleeme: Arhiiviruumid on mida teha? Ka Tartu Gollege'is ei ole ruumi kasvamiseks. Kui ülevalt üks üürikorteritest tühjaks teha, tähendaks see aastas 15.000 dollarist ilmajäämist. Ruumide kasutamisele võtmine maja peakorral oleks mõeldav. See nõuaks aga ümberehitamist, raha ja rohkem raha edaspidiseks ülalpidamiseks. Kujiu tõmmata prioriteedi joon? V.A. Klaverikunstnik Tiiu Haamer Toronto Kasulik teada Ostupakkumine on Eesti klaverikunstniku kontsert-debüüt Inglismaal toimub Londonis, kuulsas South Bank kompleksi kuuluyas Purcell Room' is, seal kus on alanud paljude maailma tipp-niisked, ja jahedad. Kaua seal olla ei taha ja saagi. Pole ka palju ruumi istumiseks. Seepärast on paljud va- tud puhastööd, enne kui need on /Kahe eesti arhiivi olemasolu leiab mõlema arhiivi juhataja õigustuse. Nii on saadud rohkem asju kokku koguda. Küsimuseks on, kuivõrd hoolikalt on materjalide hulgas teh-batahtlikud tööjõud sellest eemale hoidunud. Ka paberite säilimisele ei ole olukord hea. Midagi peaks olukorra parandamiseks ette võtma. Aga kas 1500-dollarilise aastaüüriga saab palju midagi majaperemehelt nõuda? Olulisem probleem^kui niiskus on aga ruumipuudus. Kuhu paigutada järgmise kümne aasta jooksul kpkkutulev arhiivimaterjal? Seda on tulemas küllalt. Antikul eneselgi on veel kodus väga väärtuslikke raamatuid, mida ta peab sobivaks Eesti õppetooli jaoks. Kataloogimine on teatud määral läbi viidud. TARTU INSTITUUDI ARHIIV -Käik Tartu Instituudi arhiivi oli litical Refugees", Torontos ori eest- rõõmsailmelisem. Arhiivimaterjalid laste ajaloolised materjalid paigata- seal on paigutatud nelja tuppa, kaks tud peamiselt Eestlaste Kesknõukö- neist keldrikorral — 1000 ruutjalga gu Kanadas/ja Tartu Instituudi arhii- põrandapinda 350 jooksva meetri videsse. Külastasin neid. \ riiulitega. Ruumid on soojad ja nii- ^skusevabad. Materjalide läbitööta-jad võivad kergesti kasutada aka-, deemiliste organisatsioonide mugavaid ja päikeserikkaid tube. Tartu Instituudi juurde loodud Bibliograafilise Ringi vabatahtlikud töötavad seal arhiivi korrastamiseks igal teisi-; päeval. Ühist lõunavahet kerge toiduga kasutatake igasuguste küsimuste arutamiseks. See teeb pensio- • naride päeva huvitavaks ja isegi oo- ^ datuks. Kuna riigi toetusega osteti mikrofilmimise aparaadid, siis algab varsti esiteks jooksva informatsiooni filmimine. Mikrofilmilt on kerge teha koopiaid lähemaks koduseks kasutamiseks. See ön hiigel-' samm edasi. Ka on olnud juttu kataloogi andmestiku edaspidisest raali panemisest, mis võimaldaks soovitud asju kiiremini leida. Kui aga vaadata tohutule materjali hulgale ja väga aeglasele kataloogimise toimimisele, tekib kartus kas seda nii detailselt jõutakse läbi töötada. Näiteks Jüri Ramjalg oli katalooginud kolm aastakäiku eesti ajalehti, kulutades keid Inglise ajalehtedest Vabariigi iga lehe peale kaks tundi. Kuna lehti EKN-i Eesti Keskarhiiv Kanadas loodi Kaarel Eerme alga'tusel jub^ paguluse algaastail. See asub Torpn-to Eesti Maja uusima juurdeehituse keldrikorral, teine uks EÄK kauplusest edasi. Kuigi uksest möödub iga päey palju inimesi, on siiski väga üksikud, kes sellest sisse astunud. Peale Eerme surma oh arhiivi pikemat aega juhatanud Richard Antik, kes hiljuti oma 85. juubelit tähistas. Mida näeme arhiivis? Kolm xpu-mitäit riiuleid raamatute ja ühtlaste pappkastidega, täidetuna mitmesuguste dokumentidega. JuKataja hinnangul on arhiivi väärtuslikemaks osaks eesti ajalehed ja ajakirjad, mis kajastavad aegu ja sündmusi nii, nagu neid nähti ja tunti siis, kui tolleaegsed sündmused rullusid. Selliste trükiste hulgas on laagrilehti, laevades kirjutatud sõnumeid, kauaaegne e^sti elu kroonik ,,Meie tee", jne. Sealt leiame ka36 köidet E.V. Londoni saatkonna poolt kogutud väljalõi-hoiule antud. Näiteks E K N oli Keskarhiivile annud 432 toimikut. Kui •palju sellest on lihtsalt rutiinne kirjavahetus? Ajahädas uurija ei jõua sealt palju midagi välja võtta. Targem oleks, kui keegi nende materjalide põhjal täpsema ülevaate kirjutaks ning säilitaks siis ka olulisemad dokumendid, nagu aruanded, protokollid ja tähtsama kirjavahetuse. Nii saaks arhiividesse rohkem ruumi juurde. Paljud küsivad, kas ei oleks nüüd aeg rnõelda ka kahe arhiivi ühendamisele. See tuleb kord paratamatult ette võtta, kui vanad on läi- Igal vabaturu maal võib ette tulla, nud. Miks siis seda mitte vanema pettusi, kuid tavaliselt on nende põh-põlvkonna enese poolt teha, keda juseks eksitus või arusaamatus, need arhiivid, kõige rohkem käsita- Ontario Ministry öf Consumer and vad. Jah, pole ruumi. Aga kus on GommercialRelations(,,Ontario tar-tahe, seal on tee. bijate-ja ärisuheteministeerium"] on saanud kaebeid inimestelt, kes olid Kui me siis nüüd ülalöeldule veel kavatsenud osta ühe auto, kuid leid- Eesti Kunstide Keskuse kunstimuu- sid äkki, et nad olid ostnud kaks. seumi. Etnograafilise Ringi rahva- Nähtavasti mõned ostjad ei tea, kunsti esemete hoiuküsimuse, Kui- mida tähendab „OffertoPurchase" tuuripärandi Klubi jäädvustamise (ostupakkumine). ' töö vajadused, uute teoste võimali- Kui auto on välja valitud ja olete kud valjaandmised ja Kanada arhii- otsustanud kui palju te maksate, kir-vide, muuseumide ja raamatukogude , jutab müüja ostule pakkumise (Of-võimalused arvesse võtame, siis fer), millele ostjat palutakse alla kir-oleks küll: väga soovitav, et Kanada jutada ja anda sissemaks (Deposit). Eestlaste Ajaloo Komisjon koostöös Kui ärijuhataja võtab hinna vastu, kõikide asjaosaliste organisatsioopi- muutub ostupakkumine legaalselt si- :-dega nüüd kokku kutsuks II Kanada duvaks lepinguks (Contract). Müüja Eestlaste Ajalookonverentsi. Oleks võib kohtusse kaevata lepingu murd-vaja selgitada asju laiemast ühis- nudostja, kuid tavaliselt jätab müüja kondlikust perspektiivist, enne kui sel juhul lihtsalt endale sissemaksu-üksikküsimustes põhilisemaid niuu- raha. •• . datusr ette võtta. Peaksime selgitama oma kaugemad ja lähemad sihid ja nende teos-tamisvõimalused. ROBERT KREEM Benita Vommi tööd näitused loomisajast kuni saadik August Torma ajani. ; Kastides on andmeid 1. detsembri mässukatse kohta Eestis 1924, kuidas toimus Eesti laevade kojukutsumine välisvetest a.l940>^ huigati A. Torma ürikuid. Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni materjalid, suurürituste dokumente, ürituste kavu jne. Neile annavad tubli lisa eraar-hiivid meie avaliku elu tegelastelt nagu Peeter Speek, Oskar Kallas, Ar-ilmub palju, siis on küsitav, kas üks isik suudaks nädalas ilmunud lehti näiteks ühe päevaga kataloogida. Meie paguluse algpäevist on juba möödunud üle 2200 nädala! Peale selle 'on arhiivis tohutult mutid materjali. Igatahes, Tartu College on isemajandava ettevõttena kindlal jalal ja sellega ühenduses ka Instituudi arhiiv. Peale selle on Tartu College muutunud vastuvaidlematuks eestlaste hariduskeskuseks oma loengu- Toronto Kunstinädalal (Artweek), mis kestab 10-18. maini, võtab osa ka Benita Vomm, North York Arts Peab vaatama ette, millele alla kirjutada. Kui on kaks korda alla kirjutatud, siis on ostetud kaks autot-või kaotate sissemaksu raha ühele autole - või lähete isegi kohtusse. Paljud äutoostjad annavad sissemaksuks liiga palju raha, tihti ^500 kuni $1000, kuna $100 peaks olema küllaldane. _ Ostjad peaksid ka lisama ostulepingusse tingimuse, et ,,ost allub (is subject to) laenu korraldamisele.(sa-tisfactory financing being arranged] ostja poolt (by the purchaser)". Muidu võib müüja korraldada omapoolse laenifrmis.on kõrgema intres-. on Art" näitus on N.Y.A.C. ruumides, 7 Edithvale Dr., North York. Ilmus E®8ti Vabarngi aa8tapä®vak3 saadaval ja tollimisod: Eesti Kirjastus Jtanadas, 1 Ava. Torjonto, Ont. mK 2R6, Canada Hind $20.00 pluss postikulu Counciri 12. iga-aastasel zhüriinäi- i- - . J n u i t n c r ^ i T T i ^ onn w * J Seega, mitte kirjutada alla ebasel- V . i 79 nfnH ''"'f^' getele lepingutele hoida sissemaks Vommilt ' ">^^^1 - S korraldada laen vastavalt t e i e vajadustele. Seadus ostulepingute üle (nii-auto-ost kui ka majaparandus) on tekitanud suurema osa kaebustest, mida on saanud tarbijate teeninduse osakonnad [„Consumer Services Bureaus"). Ministeeriumi kaheksa teenindus-osakonda üle Ontario on valmis andma nõu tarbijatele ja vahendama tülisid äridega. Kui tundub, et üks ettevõte tegutseb ebaseaduslikult, siis võtab ministeerium selle ametlikult uurimisele. Kuid tarbijate eksitusi, mis tehtud arusaamatusest, on tihti raske lahen-iIE na (604}684-991 Sellest on küll palju aastaid möödunud, kui nüüd juba doktorikraadiga klaverikunstnik, Tiiu Haamer, meile viimati Torontos esines. See oli vist peale muusikaülikooli esimese õppeaasta lõppemist — ja juba siis ta meeldis meie publikule oma tunderikka esitusviisiga. Tiiu Haameri vanemate kodu asub Hamiltonis, kuigi ta ise on juba palju aastaid elanud ja töötanud. Lääne- Kanadas. Pühapäeval, 4. mail, esines Tiiu aga klaverikontserdiga Hamiltoni Arts Centre'is ning see andis ajalehele võimaluse väikeseks jutlemiseks tema isiku jä elu üle viimase tosina aasta kestel. — Mis on Tiiu Haameri hariduslik tagapõhi? Varasemaist klaveriõpetajaist võiks mainida Mona BatesM Torontost. Selle järel Toronto Muusikaülikooli, kus õppis Clifford Poole'! käe all ning lõpetas 1973.a. ,,Bachelor of Music" kraadiga. Õppis edasi Roch-esteri Ülikooli juurde kuuluvas ,,Eastman School of Music" Maria- Luisa Fain" i õpetusel, saavutades magistrikraadi muusika alal 1975.a. Kuid ka sellest polnud muusikaja-nulisele Tiiu Haamerile küllalt^Dok-torikraadi eesmärgil siirdus ta edasi õppima ,,The University of Michigan, School of Music", kus tema õpetajaks oli Gyorgy Sandor ja kus ta saavutas doktorikraadi muusika alal klaverikunstnikuna 1981.a. Tiiu Haamer töötab 1982.a. alates Grande Präirie Ringkonna Ülikoolis „residence" solistina, kammermuu-sikuna ja saatjana. Ta on ülikooli klaveriosakonna juhataja, õpetades andekamaid õpilasi klaveri repertuaaris ja õpetuses, kuulmistehnikas ja muusikaajaloos. Ta on andnud arvukaid seminare Peace Country ümbruses ning 1985.a. kinnitati tema õppetool ülikooH juures alaliseks. Kolm Tiiu Haameri õpilast on muusikavõistlustel tulnud esikohtadele ning esinenud koos Grande Präirie Sümfooniaorkestriga 1982., 1983, ja 1985.a. Ta ise võitis Alberta Kultuuri ja Kunsti Õppestipendiumi 1983.a. ja teda paluti esinema Ed-montoni ,,Showcase '84" kunstnike, agentide ja mänedžeride konverentsil, mis on üks kunstnike mõjukamaid kokkutulekuid Lääne- Kanadas. . Administraatiivselt on Tiiu Haamer aktiivselt osa võtnud kohalikust muusikaelust, kuuludes muuhulgas ka Grande Prairie Sümfooniaorkestri • direktorite koosseisu 1982-83. hooajal ning organiseerinud külalis-kunstnike kontserte oma ülikooli juures 1983., 1984. ja 1985 a. Tiiu Haamer valdab eesti ja inglise keele kõrval ka head prantsuse keelt ning on teinud kaastööd mitmele muusikaajakirjale. Juba oma õppeajaalgaastaist peale on Tiiu Haamer esinenud arvukate kontsertidega, küll üksi, küll koos teiste instrumentalistidega ja tihti- , peale sümfooniaorkestrite solistina. 1984. ja 1985. sooritas ta pikemad kontsertreisid Lääne-Kanadas, kokku 13 kontserdiga. Sümfooniaorkestrite solistina esines Tiiu Haamer juba Toronto Ülikooli ajal W70., 1972. ja 1973.a. Hiljem esines ta McMaster'i Noorteor-kestriga 1980.a. suvel kaks korda. Grande Prairie Sümfooniaorkestriga kaks korda 1983.a; ja kaks korda 1985. a. ning Edmonton! Sümfooniaorkestriga kaks korda 1983.a. Tiiu Haamer on esinenud edukalt ka saatjana loendamatutel kordadel. Tiiu Haameri selle aasta kavas on kontsertreisid B.C -s, Ontarios ja Inglismaal. Inglismaa esinemine toimub sel suvel Londonis, Purcell Room'is, mis on tuntud tippkunstnike esinemiskohana ja ,,sophisticated" kuulajaskonnaga. Londoni kontsertkava sisaldab Bachi, Brahmsi, Liszti, Coulthardi ja Kodaly helitöid. Sama kavaga esines ta Hamiltoni Art Centre'is ning sama, healt kunstnikuh paljunõudvat kava võime kuulda Torontos, Tartu Colle-ge'is, pühapäeval, 25. mail. Eesti Kunstide Keskuse korraldusel. — Kas klaverikunstnik on nagu tavaline'inimene, või sarnaneb ta. rohkem perfektsusei(ii töödeldud masinavärgile? • Paljudele küsimustele saadud vastustest näib, et hea klaverikunstnik on ikkagi tavalisele inimesele väga sarnane. Masinal puuduvad tunded, nii nagu need'puuduvad paljudel inimestelgi. Enamus inimesi aga on tun-deinimesed, mõned vähem, teised rohkem. Hea klaverikunstnik vajab k)htfalt tundeid, selleks et põhjalikuh sisse elada oma mängule. Tunderikka mängu juures elab klaverikunstnik kaasa igale helilooja poolt kirja-paidud noodile, igale mõttele ja igale nüinsile. Tiiu Haameri juures isiklik ja pniktiline elu jääb tahaplaanile, domineerib ainult klaver, kus iga mängitud pala mõjub uue ..uplifting ex-perience'ina". Tavalised tütarlapse mured mehe ja perekonna üle puuduvad. „Kui välk lööb sisse, eks siis on mees ja tuleb peregi." ' — Mis on siis Tiiu lähemad tulevi-kusoovid? / Õppida ikka uut ja uut repertuaari — ja mängida — esineda nii palju ja nii tihti kui võimalik ning saada paremaks iga esinemisega Kuigi kvantiteet ise pole nii tähtis, kuid kvaliteedini ei jõua keegi vähese tööga. Tiiu Haameril puuduvad lemmik-heliloojad, kuid Tiiu ise on lemmik-kunstnikuks mõnelegi. Kaks Kanada edukat heliloojat; ]ean Coulthard ja Michael Conv^ay Baker,on tegevuses loominguga, mida Tiiu Haamer tooks esiettekandele 1987.a. Tiiu esineb Kanadas lihtsalt Tiiu Haamerina, kuid Inglismaal lubas ta esineda eestlasena. Läheme kõik Tiiut kuulama Torontos 25. mail ja palju õnne talle kaasa Inglismaale!- S. PREEM MEIE ELU laupäeviti suletud juuni, juuli ja augusti kuudel. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-15-05