1986-05-15-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1888) 1986 '3 • „Meie Elu" nr. 20 (1888) 198e MELJAPÄEVAL, 15. MAIL'^HU^SDAY, MAY NK Ihtuid, et ko- ]ja huvitama Enda Raud-l^ mad. Enda pisistindiasr stlvalitudja pestmaadest jtsusest, jõu- Isetulek läks iretsemiseks Ila mitte täie-' bei ole mitte |e on rahvuS" ttesse lehvi^ jt^yalge. Aga ratsiooni on leme ikkagi lodi demons-tme, et meid t)st saabuvad lus viidi läbi: il Peetri ko-ee oli õhtu htu, mis tõi gi esinaine vaidkevad- 3 kodumaal kui see maia oli. Laulud õpetaja abi-lud need vihi-ölfOlljumja iitre. Toidu noored, kes setulek läks atuse ja Ha-ohtuil, mida otstarbeks. Mõlemad uditaväd ja mist. ^; V.J. lille ei litud I. Liidu valit- Elesti, Läti ja lioaktiivsuse idusliit, soo-isepresident Iriikide abis-ligi USA ei Ija Eesti an^ jeiole amee-reid tunnus- ^lepärimisel Nõukogude ihyast infor- ^suse ohust rbõlituuma-inesid Riiga leada, et Ida-falminud sa- {lintmahutita, ilju lähemal Ihernöbõl. Iile Balti Va» ijalehtedele, |e, üteldakse Liidus peaks line kontroll. .•••ii 1. vi J;; I 1 1 I I I 1 i:--^ • S: 1 y\ - lil I • j ; ' - i Kohtuministeeriumi . "mm. \<alev Esiiennie võimlejad. Vasakult — Kersti Pikk, Kathiiin'Hiir, KalrS Taiul, Leiki Veskimets, Shwana Lea. Neggers. Taga ~ i Lisa Hogg,Julia Masa^^ • . •Fotp - Kalev Estienne rüjmilise võimlemise ko oi i e si n em i n e toi mu s suurele rahvahulgale laupäeval IQ. mail Minkleri Auditooriumis. Kaheosalises kavas esines 80 võimlejat, nende hulgas valikrühmade eliit-võimlejaid 36 ja võistlusvõimlejaid 10. Võistlusvõimlejad esinesid in- Kanada ja Ontario võistlustel hõbeja pronksmedaleid. Kanada hõbemedali võitnud võistlusrühm esitas kava, millega nad oma auhinna olid saavutanud. Esimese osaga selgitati rütmilise võimlemise arengut ja võimlejate edasijõudmist, teisega le iiiiiiii iliiiiii-iiiÜiil: Ü l i i l i i ' , 1 . ^ i. ÄiPipiiiiip Kalev Estienne eliitvõimlejad, vasakult — Linda Makk, Sirje Järvel, Heli Oder, Liisa Bayko, Tamara Tambre, S a r i i a Westerblom\ - j Foto — H. Raigna Kanada leedu ühiskond lar|S8ee-ris hiljuti oma pagulasajaloo raa-n^ atu „DP. Lithuanian Immigration to Canada After the Second World War*'. Autoriks on Montrealis elu-ffiev Milda Danys. Avaõhtul oli kohal ka autor, kes kirjutas pühendusi raamatüisse. Tervitusi tõid Ontario Ajaloo Komisjoni esindaja, kes teatas ka Ontario kodakondsuse ja kultuuriministeeriumi ning Ottawa toetusist raamatu väljaandmiseks ning kohaliku leedu ühiskonna esindaja preester Pranas Gaida. Milda Danys sündis Montrealis aasta pärast oma vanemate ja õe saabumist Kanadasse Augsburgi DP-läagrist Saksamaal. Ajalooraamatu jaoks sai ta andmeid peamiselt inter-, vjuudenäol. Üle 200 leedulase avaldavad oma seisukohti raamatu veergudel, enamik omas sõnastuses. Illustreerivad fotod on must-valged. Autor Milda Danys on tegev balti inimõiguste ja ,,Amnesty Interna-tionari" huvide kaitsja^na. A Preester Pranas Gaida oma pikemas analüüsivas sõnavõtus hindas kõrgelt autori senist tööd, kuid avaldas samaaegselt ka lootust, et tulevikus võiks ilmuda veelgi ülevaatlikum ja tõetruum väljaanne leedu pagulusest. Gaida peamine kriitika oli suunatud mõiste ,,DP" tarvitamise kohta. „01ime pP-d ainult teatudlaja ja teatud maadel. Oleme lakanud ammu olemast Displaced Persons. Pigem võiks meie kohta veel edaspidigi kasutada sõna,,põgenik", sest meie generatsioon jääb põhiliselt alati põgenikeks", ütles preester Gaida. 350-leheküljelise raamatu kaanepildiks on foto leedu põgenikest Ha-lifaxi sadamas detsembris 1947. Tagapõhjal on suur silt ,,Welcome Home to Canada". Ekslikult arvasid leedu põgenikud, et see tervitus oli neile. Tegelikult tervitas Hälifax Euroopast tagasitulevaid Kanada sõdureid^ Ajalooraamatu sisukord on jagatud kolme ossa: esimeses osas on kirjeldusi leedulasist II maailmasõja ajal ja Saksamaal ajavahemikul 1944-48; DP-laagrid - ..ajutine elu" jne. II osas käsitletakse Kanada immigratsioonipoliitikat, metsatööstustes, kaevandustes, majaabilistena ja põllumajanduses töötanute töö- ja lelamistingimusi. ' III osas vaatleb autor leedu põgenike kohanemist Kanadas, !?in. ..elukutselisi", kunstnikke ja vaimulikke^ ja leedulasi üldse Kanadas alguses ja 30 aastat hiljem. Nimi ..Eesti" esineb kahel leheküljel, „eestlased" ligi 10-1 korral. Huvitava seisukoha avaldab autor lk. 318: ..Leedu kui kõige agraarsem ja enim konservatiivne kolmest Balti riigist, oli paremini võimeline vastu panema venestamisele kui Läti ja Eesti.";,,. . • •• •ESIMENE OSA. Algas väikelaste harjutustega pudega. Neile järgnes kahe erivanu-se rühma kehatehnika esitamine. Kuna rütmilises võimlemises esimene ese, mis kasutamisele võeti oli pall, siis esemetega võimlemise arengu esitamist alustati harjutustega pallidega, Järgnesid lindid, nöörid, rõngad, nuiad ja rütmiline tants. Eelviimase osana esitati algajate teismeliste saavutusi Ontarios. Viimasena noorte eliitrühm demonstreeris võimlemist lintidega. Koostatud kava andis täieliku ülevaate riitmilise võimlemise arengust ja samal ajal üksikvõimleja edasijõudmist algajast eliitvõimlejani. TEINE OSA • Selles, osas esinesid solistid ja eliit- Tühmad 26-s erinevas ettekandes. Kava äigas tagasihoidlikult ..keha-soendamise" ettekandega, muutudes järjest raskemaks. Väljapaistvamaks solistiks oli 20-aastane hispaanlanna Marta Bobo, kes alles hiljuti Kanadasse emigreeris ja Kalev Estienne klubiga ühines. Paremusjärjestuses on ta viimaste saavutuste järgi neljas parim maailmas, Teisena paistis eriti välja 10-aastane hiinlanna Ly Ann Cook, kes võimlemist alustas Kalev Estienne klubis ja kes praegu on neljas parim Kanadas. Peale nende esinesid veel teised auhinde võitnud võistlusvõimlejad. Võistlusrühm, kes . saavutas Kanada hõbemedali, esinesid sama kavaga mis võistlustel, ka oli selles osas väga palju uusi hästi esitatud osasid. Rühmaesinemistest olid eriti väga head Kanada võistlustel esitatud kava ja harjutused kolme palliga. Kokkuvõetult võib seda kaheosalist kava hinnata koostamise kui ettekandmise poolest parimaks, mida ma kunagi Kalev Estienne ettekannetel olen näinud. Seda tõendasid ka peal-vaatajate rohked aplausid, ettekannete keskel ja lõpus. Eesti treeneritena olid seda kava aidanud õpetada Heli Oder. Seliina Reiman.Anu Randlepp ja Kati Tihane. Teadustajaks oli Helga Lääne-mets- Masakas. Üldjuhtimine oli Evelyn Koopi kindlates kätes. Korraldajate hulgast paistis veel eriti välja Anu Ewen, kelle ülesandeks oli selle eest hoolitsemine, et kõi^ võimlejad õigel ajal esinesid. OH ka palju teisi häid abilisi, kes aitasid seda üritust hästi korraldada. Mitte üksi kava. vaid ka.ürituse korraldus oli eeskujulik. Eesti Vabariigi 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ÖNT M2R 289 Omanik U N D A SEPF Avatud 7 päeva nädalas 736-1170 Kodus 2Ž3-0201 Maakondade päeva loterii väljavõtmata numbrid ÜI ei inna kohal evi i m i n e LTD Valge sinise triibuga pilet nr. 148. Roosa pilet nr. 137. - Roheline musta triibuga pilet nr. 17. • Bee^ pilet nr. 33, 99, 50, 88. Kollane pilet nr. 13. Roheline pilet nr. 147. Hallikas-valge pilet nr. 80,6,116,7. Helistada Salme Vesi 255-3929 või Juta Kübarsepp 751-1036. : MAAKONDLIK ESINDUSKOGU (Algus esiküljel] tähtsusega N. Liidust saadud, vande all saadud tunnistused. , Sõjakuritegudes süüdistatud põgenikud Ida-Euroopa aladelt on seletanud kohtutes, et nemad olid sunnitud täitma neid ülesandeid, mida okupatsioonivõim neilt nõudis. Nad ®i võtnud osa mingisugustest vangide piinamisest ega mahalaskmistest. ^agu N. Liidus ülekuulatud isikud tunnistavad. Kui seda tehti, siis olid selle tegijateks saksa okupatsiooni-võimu esindajad ja vastavad eriko- Piandod. Kohtuministeerium ja OSI ei ole andnud võimalust süüalustele esile tuua oniapoolseid tunnistajaid nende süüdistuste ümberlükkamiseks. See on tekitanud USA-s terava vastuolu etniliste rahvusgruppide vahel, kelle juuredulatuvad tagasi N . -Liitu, Baltikumi ja Ukrainasse. Nendes ringkondades räägitakse avalikult, et USA kohtuministeerium ja OSI on lasknud endid naiivselt rakendada N . Liidu poliitiliste eesmärkide taotlemise teenistusse. Ameerika juudid anti-defamat-siooni liidu juhtimisel, B'nai ja B'rite organisatsioonis, koos mõningate .poolakate juhtimisel,jonnakalt kaitsevad OSI ja USA kohtuministeeriumi seisukohta. Nad süüdistavad teisi otseselt anti-semitismis. OSI direktor Sher peab OSI tegevuse kritiseerimise peamiseks eesmärgiks, üldise kriitikaga sundida valitsust lõpetama OSI tegevus, et USA-sse tulnud sõjakurjategijad seal saaks rahulikult elada. TERROR SÜÜTUTE VASTU . USA immigratsioonikohus mõistis kohtulikult õigeks kaks juudiorganisatsioonide poolt sõjakuritegudes süüdistatud isikut. Nendele õigeksmõistetutele korraldati pommiaten-taat. Üks sai surma ja teine vigastada. FBI arvates olid atentaadi korraldajateks militaristliku juudi kaitseliidu liikmed. Kui OSI uurimiskomisjon ei leidnud põhjendatuna Tsherim Söobzo-kov'i vastu esitatud kaebust ja mõistis tema õigeks 1985.a. augustis, siis korraldati ka tema vastu pommiaten-taat. Kell 4:30yhommikul äratati ta üles hüüetega, et auto põleb. Välisukse avamisel plahvatas- pomm. Šoobzokov ise. tema naine ja laps said vigastada. Soobzokov suri 6. sept. Samal päeval, kell 4:30 hommikul, plahvatas pomm Long Islandil N.Y. ja lõhkus Elmeers Sprogis'e elumaja. Juudiorganisatsioonid olid süüdistanud teda juutide tapmises Lätimaal, kuid OSI uurijad ei süüdistanud teda tõendusmaterjali puudusel. Ta mõisteti kohtulikult õigeks. Kohe pärast pommiplahvatust teatati Long Islandi kohalikule ajalehele: „Kuu-lake tähelepatielikult. Juutide kaitse-iit natsi sõjakurjategijaid enam ei pommita." FBI hoiatas pärast seda prokuröre, et nende poolt ülekuulatud isikutel tuleb olla väga ettevaatlikud võima- , like kallaletungide vältimiseks. \ OSI JA JUUDID • Juudiorganisatsioonid USA-s ja OSI töötavad koos ja. mõlemad kinnitavad, et nende poolt, kes kritiseerivad juudiorganisatsioone ja OSI tev gevust. ei ole! ette toodud ühtegi konkreetset juhtu, et N. Liidust saadud tunnistused oleks olnud võltsitud või valed, ja kedagi sihilikult süüdistatud sõjakuritegudes. Oma seisukohti õigustavas 40-leheküljelises raportis nad ei nendi. et USA piirkonna ja apellatsioonikohtutes ollakse hädas N. Liidust saadud tunnistuste sealt tõele vastavate tunnistuste väljaselgitamisega. Nende arvates N. Liidu kohtu- ja politseivõimud on aidanud nparandada" seal antud tunnistusi nii. et need oleksid usaldusväärsed USA-s ning teeniksid N . Liidu poliitilisi huvisid. Mais 1984 OSI direktor Sher nentis ühes kõnes juutide kaitseliidu koosolekul: Ida-Euroopastpäritolevad et-nüised grupid on algatanud erilist . kampaaniat selle vastu, kuidas meie kogume tunnistusi sõjakurjategijate Süütegude .selgitamiseks. Nende arvates OSI ja USA kohtuministeerium töötavad koos KGB ja N. Liidu soovide kohaselt. Sellele süüdistusele ei tille omistada mingit tähelepanu. Teadlik valetunnistuste kasutamine kohtulikus menetluses on väga ohtlik. See võib ohustada kohtumõistmise õiguslikke aluseid. Senised süüdistused OSI vastu on olnud tühised, kirjutab Robert Gillette ajalehes MLOS Angeles Times". Shanghais on bussiiiiklus tihe, kuid v@el tihedamalt on rahvast täis e¥a Hiina Eramajandus on muutnud suurriigi näo „Punane on i d a . . n i i kõlavad Hiina revolutsioonihümni sõnad. Kuid viimaste aastate jooksul on see puna löönud kahvatama. Hiina e on muutunud tundmatuseni. LAANE TEHNOLOOGIA- meestega". Kõige suurem skandaal Riigi majanduspoliitika siht paistab leidis aset Hainani saarel, kus kok-momendil kalduma sinnapoole, et kumängus valitsusega parteitegela- Lääne tehnoloogiat sisse tuua ühis- sed • importisid illegaalselt poole-ettevõtetena koos välismaa kompa- teise miljardi dollari eest luksus-niidega. Üle kahe tuhande välismaa kaupu, enne kui nad selle tehi\igu firma on investeerinud kapitali ühel juures tabati. Tavaliseks on muutu-või teisel viisil Hiinas. See kõik mui- nud ka riigitööstuses kasude kunstlik dugi toimub aga range valitsuse se- suurendamine tulumaksudest kõr-lektsiooni ja kontrolli all. Sisse vee- valehoidmise näol. Tulumaks on Hii-takse terved vabrikud koos tehnilise nas uudne idee, varem läksid kõik ja juhtiva personaliga. Alles mõned tulud riigile ja riik otsustas, kuidas päevad tagasi läbis ajalehti teade, et neid jagada, üks siinse mandri suletud õllevabrik Et oma uut korda läbi viia, on Deng monteeritakse lahti ja transporteeri- tasapisi üles ehitanud parteis ja valit-takse Hiinasse. Koos lääne tehnika sissevooluga on ka kohalikule riigitööstusele antud vabamad käed. Varemalt töötati suses oma meeste kamba, mis koosneb noorematest ja pragmaatilistest inimestest. Et see on tal õnnestunud, näitab eelmine partei kongress, kus täielikult Nõukogude viis-aastaku opositsioon uutele reformidele oli plaani eeskujul —kõik produktsioon palju väiksem kui oodati. oli ette määratud keskasutuste poolt. Nüüd plaanimajandus kirjutab ette ainult teatud protsendi ühe tehase produktsioonist ja jätab ülejäänud osa tehase juhtkonna otsustada, kes seda siis teeb oma äranägemise järgi vabaturu nõuetest. Muidugi seal, na- MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS Välispoliitiliselt on võimaldanud uue reform-süsteemi kaasaaitamiseks kolm otsustavat sammu. Esimeseks selles seerias oli suhete murdmine Nõukogude Liiduga, mis toi-gu ka kapitalistlikul vabaturul, kõik mus juba 1950-ndatel aastatel Mao prohvetid pole selgeltnägijad. Näi- ainuvõimu ajal. Põhjuseks"oli Hiina teks möödunud aastal, kui ahvides lääne moekarjet tekkis suur nõudmine mundritaolise riietuse järgi. Tagajärjeks oli selle kauba suur üleproduktsioon, kui mood Läänes haihtus. Eraettevõtted on muutunud järjest rohkem rafineerituks, Linnades on moes diskoteegid ja prantsuse restoranid ning mõned ettevõtjad on organiseerinud isegi koduabiliste ja koristajate tööbürood, mille kaudu jõukamad perekonnad omale tööjõudu palkavad. Tfelevisiooni levik on tekitanud kustutamatu janu kõige vastu, mis eksisteerib Läänemaailmas — olgu see siis tarbekaup või moenar-rus. Lääne stiilis riietus on üle võtnud Mao-vammuste territooriumi. Populaarseks on muutunud iludussalon-gid, diskoteegid. golf, Coca-Cola ja hamburgerid. Jõukad pekinglased võivad külastada Pariisi Maxim'i restorani osakonda, kandes oma Pierre Cardin'i rõivaid. Turismi laienemine on kaasa toonud hotellide ehitamispaanika. Moodsad hotellid kerkivad kõikides turismikeskustes, "peamiselt ehitatud ja majandatud Lääne hotellikompaniide poolt. Üks uuemaid Pekingi hotelle, Peking- Toronto. ei erine palju oma teisikutest Torontos. IGAPÄEVASED PROBLEEMID Kuid nagu alati, uued tuuled ei too veel kaasa taevariiki. Vaatamata majanduslikule arengule; riik, mille elanikkond on juba üle miljardi, pole võimeline lahendama igapäevaseid probleeme, mis on ülemaailmsed. Rahva juurdekasvu tõttu kasvab töötute hulk; samuti kasvab kuritegevus. Hiina valitsejad pole mitte nii lahked ja järeleandlikud kurjategijatele kui on Läänemaailma liberaalsed juriidilised süsteemid. Parool ja tingimustega vabastus pole Hiinas just igapäevased sõnad. Alates 1983. aastast arvestatakse, et üle kümne tuhande surmanuhtluse otsuse on täide saadetud. Jaanuaris 1986 Pekingi väljakul, kuhu oli koguögiLu4, vastupanu vene kommunistide do-mineerimiskatsele, kes Hiinat teiseks Venemaaks tahtsid muuta. Ideoloogilised lahkhelid viisid vaenulikkuse nii kaugele, et kardeti sõja puhkemist kahe kommunistliku hiiglase vahel. Aeglaselt on suhted nende vahel paranenud, kuid Hiina on selles suhtes väga ettevaatlik olnud, et mitte mingil juhul jällegi Nõukogude Liidu orbiiti sattuda. Teiseks suureks sammuks oli kaubandus- ja kultuurisuhete jaluleseadmine Hiina ja USA vahel, mis algatati juba enne Mao surma tolleaegse USA presidendi Nixoni poolt. Oma sisepoliitilistele skandaalidele vaatamata oli Nixon pragmaatik nagu Deng ja nägi ette plusse, mida suhet6 paranemine nende riikide vahel Ameerikale toob. See oli ka tõkestav löök selleks juhuks, kui Hiina oleks jällegi Nõukogude Liidu rüppe maabumas olnud. Lähenemise poliitikat on praktiseerinud ka kõik järgnevad USA presidendid ja teised demokraatlikud riigid. Viimaseks ja majanduslikult kõige tähtsamaks sammuks oli leping" Inglismaaga Hong Kongi tuleviku suhtes, mis alla kirjutati aasta aega tagasi. Kuni kokkuleppe saavutamiseni oli Hong* Kongi tulevik ebakindel ja aeg-ajalt tegi Hiina ähvardusi Hong Kongi hõivamiseks. Kokkulepet saavutamata oleks kriitiline punkt saabunud sajandi lõpul* millal lõpeb üürileping suure osa Hong Kongi territooriumile. Need maa-alad olid renditud Inglismaale 99-aastase lepingu põhjal, mis alla kirjutati möödunud sajandi lõpul. Uue lepingu põhjal läheb poliitiline võim Hong Kongis Hiina kätte aastal 1997, kuid samal ajal garanteerib Hiina, et vabakaubandus ja kapitalistlik majandus võib segamatult eksisteerida seal veel vähemalt viiskümmend aastat. See leping leevendas välisfirmade kartust, et investeeringud Hiinas hädaohus olla võivad ja avas tammiväravad uue kapitali juurdevooluks igast maailmakaarest. Samuti on aidanud ka asjaolu, et 13.000 inimest, loeti ette surmaotsu- Dengi valitsus on eitanud varemat sed 18 kurjategijale ja otsused täideti poliitikat, mille sihiks oli kõmmu-iKn »o«D»<Hn»« >0«B>»IE»<Ma»«aZ»<KB»0«UMMiiJM EI MINGIT • KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts-1918. sealsamas. üha enam levib ka korruptsioon ja musta turu majandus. Üks vanemaid Poliitbüroo liikmeid, Chen Yun, oponeeris reforme-viimasel parteikongressil, Öeldes muuhulgas: ..Plaanimajandus peab jääma meie peamiseks sihiks» vabaturg võib olla ainult ajutine lahendus." Ta mainis ka. et möödunud aastal 20.000 parteiliiget ja nende perekonnad alustasid eraettevõtteid Ja paljud nendest on tihedas koostöös kriminaalsete elementide ja ebaausate välismaa äri-nismi võimule toomine teistes Aasia riikides. See pole loomulikult mingi garantii, et .tulevikus selles suhtes jälle meelt ei muudeta, kuid momendil on materiaalne abi mässulistele teistes maades lõpetatud, välja arvatu Afganistanis ja Kambodžas, kus toetatakse võitlust Nõukogude Liidu tüüpi komn^unismi vastu. On raske ette näha, milliseid keerulisi kurve leidub Hiina tulevikus, kuid paistab selge olevat, et fanaatiline maaoism on oma viimsed hingetõmbed teinud. V. M.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 15, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-05-15 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860515 |
Description
Title | 1986-05-15-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
1888) 1986 '3 •
„Meie Elu" nr. 20 (1888) 198e MELJAPÄEVAL, 15. MAIL'^HU^SDAY, MAY
NK
Ihtuid, et ko-
]ja huvitama
Enda Raud-l^
mad. Enda
pisistindiasr
stlvalitudja
pestmaadest
jtsusest, jõu-
Isetulek läks
iretsemiseks
Ila mitte täie-'
bei ole mitte
|e on rahvuS"
ttesse lehvi^
jt^yalge. Aga
ratsiooni on
leme ikkagi
lodi demons-tme,
et meid
t)st saabuvad
lus viidi läbi:
il Peetri ko-ee
oli õhtu
htu, mis tõi
gi esinaine
vaidkevad-
3 kodumaal
kui see maia
oli. Laulud
õpetaja abi-lud
need vihi-ölfOlljumja
iitre. Toidu
noored, kes
setulek läks
atuse ja Ha-ohtuil,
mida
otstarbeks.
Mõlemad
uditaväd ja
mist.
^; V.J.
lille
ei
litud
I. Liidu valit-
Elesti, Läti ja
lioaktiivsuse
idusliit, soo-isepresident
Iriikide abis-ligi
USA ei
Ija Eesti an^
jeiole amee-reid
tunnus-
^lepärimisel
Nõukogude
ihyast infor-
^suse ohust
rbõlituuma-inesid
Riiga
leada, et Ida-falminud
sa-
{lintmahutita,
ilju lähemal
Ihernöbõl.
Iile Balti Va»
ijalehtedele,
|e, üteldakse
Liidus peaks
line kontroll.
.•••ii
1.
vi
J;;
I
1
1
I
I
I
1
i:--^ •
S:
1
y\ -
lil
I
• j ; ' -
i
Kohtuministeeriumi
. "mm.
\ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-15-03