1982-01-28-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
) 1982 !1 Elu" nr. ,4 ERN Ker-' Ciinst-kohta st^i-tunäi-eesti; Eesti käiv Aru ja te aii-ladast nadasV eest lubi. eeris etud koos-lldaar- ^anda-aarsu-esin-toetu-ralda-raegu kogutavale us anv arsuse s aval-mivas-nen-arsuse ämisel P. E. kusaa-te osa sinda-usi aksu etused ,Uudis-öprade it Pik- Don i need a liik- Hilja Ha-r Mitt. ühtlasi vastand on hetust 'ädvus-eb sel- Uudis-se lõp-aamat. le veel id ees-olulise itajate li min- ITT finiiiinimi EGA 1911. üililiillillR emi us b käes-kavändi e saä-aadres-kujul, . ESTO i valiku tud üh- (üks sa- • • \: • ' ' saldama 1 iimaluse kui ne-t ja vai-kasuta-dis kui ust-val-starbeks, ühel. või teliselt ATUS rk), 958 0, Onta- H E U A F Ä E V Ä L , 28, JfMNUAR52- _ THURSDAV, lÄMÜAt¥ 2S ' : * ^ ^' ^•^'• •1% ,i • * I i Eesti Keskarhiivi kogud Kanadas, täienesid äsja haruldaste trükistega. USÄ-s elunev läti ajakirjanik ja eesti kirjanduse tõlkija Lea Svarcs anneta^ ,,Meie Elu" toimetuse vahendusel arhiivile kaks enam kui sada aastat tagasi ilmunud Carl Robert Jakobson! õpikut: ,,Kool! Lugemise raamat" esimene ja teine jagu. Neid Eestis üldiselt', kasutatud õpikuid veel mitmed mäletavad oma noorusajast. Leo Svarcs valdab vabalt eesli keelt. Ta on õppinud Tartu • õpetajale Seminaris . kus teda valmistati ette eesti keele õpetajaks Läti piiriala koolidesse. Ta töötas ajakirjanikuna Läti telegraafiagen= jt uu ri s LETAS j a oli mõnda aega ka tlarlus ilmunud „Postimehe" kaas- 'tööline Riias. On läti keelde tõlkinud- rohkesti eesti 'kirjandust, eriti tAugust; Gailiti. teoseid. I Praegu-Leo Svarcs elab Seattk's kus kirjutab läti väljaannetele ja on ka „Meie Elu" kaastööline. Tema poolt Eesti Keskarhiivile Kanadks annetatud teosed on: C. R. Jakobsoni ,,Kooli lugemise raamat" esimene jagu, trükitud Tartus 1871. a. ja teine jagu, trükitud Tartus 1875. a. Mõlemad „H. Laakmani kulu ja kirjade» : ga . . Raamatute vastuvõtmisel Keskarhiivi juhataja Richard Antik palus edasi anda tänu annetajale ja mär° kis huvitavat kojkkusattumust. C. R. Jakobson valmistas end ette kooliõpetaja ametile Valgas Zimse Seminaris ja Leo Svarcs enam kui 60 aastal hiljem Tartu Seminaris. Mõlemad oma hilisemas tegevuses täheleo pandavad isiksused. M P C I \m^^ \mU !Di¥|U 0i|aci\v i^t ^Mwidt wm U\\^ •• sim Diiüh mmm piic,^ m mia r=i^' ajab iüiKiU mmm lüiSa^ )M\\h U in^in^i mi riiuo=.,^ Htani ia ^^^'^^'"^^^ \mm\itli u^\ll^\ lypjnj^iini. p^^ete ärkamisaja suurkuju €arl Robert Jakobsoni (14. VII 184! «--7. III 1882) surmast on möödumas 100 aastat. Koolimehena rahvusliku võitlusareenile asudes puudutas ta esmalt kodumaa viletsaid koöllolusid, mis edasi varsti laienesid koolipoliitikasse ja üldpoliitiliste uuenduste nõudmistele, väites, et rahva vaimne ja majanduslik elu enne paranema ei hakka, kui mõisnike ja kiriku ainuvalitsust kodumaa sise-ete 'si kaotata ning näitas, kes süüdi talupoja vaesuses* Rootsi aeg 17. sajandil püüdis vai- e. rahvuslane iprofessör-akadeemik mulike ja riigi keskvalitsuse kaudu Johan Köler. edutada ja ergutada rahva valgusta- Koolimehena esijoones asus ta J. mist ja haridust, ühe helgema mo W. Januseni ajalehes „Eesti Posti» mendina B. G. Forseliuse (1660- mees" hariduse tähtsust selgitama ja 1688) avas kuninga käsul Tartu, külje õhutama. Need kirjutised arenevad all Piiskopi mõisas 'kooliõpetajate peagi kooliolude parandamise nõud-seminäri, kust 4-aasta tegevuse kes- misena ning rünnakuiks valitseva tel (1684—88) läks rahva sekka 160 aadli eesõiguste vastu. sulges ra-jioormeest, keš said lugemisõppimi- huarmastaja Jannsen, kes heas lase edutajaiks ja rahvakoolide raja- bisaamises tahtis olla ülemustega ja jaiks. ühe nõudena koguduste õpe- arvas, et olud kodumaal on parane-tajaile seati, et köstreiks oleksid nud ja veelgi saavad paranema lää- ' rahvakeelt mõistvad, kes peaksid nes vabamate voolude imbumisega, ^köstrikooli". Mobsonile lehe veerud 18. saj^andi alguks Põhjasõda kat- j ^ ^ ^ varemad ,.E. Postimehest" kestas Rootsi "algatuse. Kull mõne- kärpimisedlja üm. de edumeelsemate mõjut,a d,a k,o olide õpaestuatj,aa mte isptu, udeepüit h^Tr^.^,^,,_r^eT u.d.-i ^g_e. er-im. ..i s. e_d/ „ olid, .p ah.a nd, anud misel te olla ja ta taotles omale Peteilxi- .1 • 1 " ,^'T'"'f;,t^;cpr^^ ^^^^^ pruutlugemisel ja leerile votm^ ilma oma ajaleheta ei saa ta töö eduJ saaKs toimuaa j'Ka eeiopveius, n^ui i . Hind 15.00. Postiga tellides saatekulu 87 Cc OKSE suurema moju 794- 98 x v^. ^.^^^^^ ^^^^ ta 1 -nes e. olnud uh k. talako^^^^^ i5p,ik„„ ainut neljas oh koole enanvvahem enam südame asjaks. Mit-koohnoudeile vastavad. Kool. tase mekordse luhtumise järele see saa-oh madal ja see pnrdus vaid krtu kümneaastase ootamise Jä-huvidega, lugemisoskuse omandami- ^^^y J se, kirikulaulude ja katekismuse õpetamisega. Ooteaega kasutas ta eesti koolidele Järgneval sajandil olukord vähe- õperaamatute koostamiseks. Tema haaval paraneb nii Aleksander I ajal kooliõpikud, õpetusnõuetele vastava-valgustusaja mõjutusel maksma- mad, loovad uue ajajärgu koolikir-pandud ühtluskooli nõuded ja vai- janduse alal, lõplikult väTja tõrjudes mulike-estofiilide '(Rosenplänter, muulaspastorite eesti koolidele õpi- Roth, Marpurg, eestisoost 0. W. Masing jt.) ergutusel ning talurahva seaduse (1849 ja 1856) kehtivusel ül- . dise rahva olukorra paranemisega kuid kooli peaülesandeks jäi ometi, et anda tarvilikku eelharidust leerile ja kristliku koguduse ellu astumiseks. Vallakoolides vaid lisandus kirjutamine ja rehkendamine. Vastavalt koolikavale kujtmes üldiselt ka õpperaamat, enamalt jaolt muu° laspastorite hoolel. Esileküündivam neist on kahtlemata Põlva pastori J. G. Schwartzi toimetatud, võiks ütelda suurteos, kaheksaosahne ,;Koli-'ramat" 1352— , 1861, milles 1. osa käsitab õpetus õi-gestkirjotamissest, 2. arvvamisse ehk rehkendamisse ramat, 3. õppetus Jummala lomadest, 4. tervishoidmis-sest, 5. keograhvi,' 6. visika, 7. ja 8. sündinud asjade juttustaminne. Koostajaiks Schwartzi kõrval mitmed saksa-soos pastorid, väljaarvatud 4. osa F.R. Kreutzwaldilt. Selle ulatusliku teose eessõna iseloomustab aega ja õpetust ning seab ülesandeks õpetada „taevaIikko asjade" kõrval ka „mapeälse asjade sel-letamisse ja Õppetämisse', mis „las-tele vägga tarvis lähheks,kolmeist-ritele võiksid juhhatäjaks olla, ka -vanna innimestele, ikes ommas aja- > likkos ellus ja niapeälses seisuses. ru,mmal on, se ei või ka iggavesse ei-lo: te peal targaste pia". Sajandi 60-ndate aastatest alates, hadtud eestlaste, eriti kooliõpetajate osas, arvu kasvades, on kooliraa-mat eestlaste hoolel ning ühtlasi ka suureneva õpetamisnõudeile vastavamad. CARL ROBERT MKOBSOM • ; G. R Jakobsonil (14. VII 1841— 7: "Ui 1882) oli hea pedagoogiline haridus. Lõpetanuijl Torma kihelkonna koli, õppis Valgas Zimse Õpetajate seminaris (3-me aastane kursus) ja selle lõpetamisi järel oli oma isa järglasena Tormas köstriks ja ki-helk. kooli õpetajaks (1859). Zimse oli tuntud läti rahvuslane, kes arendas õpilastes laiemat silmaringi ja vaatlemist, muuhulgas tihtikordse-te märkustega iVihjates võitlusele, mis Saksamaal oli käimas kiriku võimu pooldajate„klerlkalismi" vastu. Seminarist mõtleja inimesena ja kodumaal ringi vaadates pidi ta tunnistama ebanormaalset seisi^korda, milles eestlased elasid. Köstrite ebanormaalne seisund pastorite piiritu võimu ali; kiriku eestseisja von Lip-hardi just mitte rahulolu õppetööga, mis mõisnikule tundus liiga moodne ning lõpufes tühine piiritüli mõisnikuga, pidas J. paremaks lahkuda. Ta sai 1861. a. koha Jamburis saksa kolonistide kooli, kuhu ka ei jäänud kauaks. 1863 on ta juba Peterburis, täiendas oma seminari haridust, tegi saksa keele ülemõpetaja eksami (1865), oli õpetajaks gümnaasiumis ja sai ka paremtasutavaid eratunde kõrgemais ringkondis, isegi keiserlikus perekonnas suurvürst. Konstantin Nikolajevitshi tütre Olgale, pärastisele Kreeka kuninganna- •le* • • - ' • Peterburis kujunes J-i lõpule kujunemine s^urimaks ärkamisaja eesti patrioodiks ja võitlejaks. Ta oli sel ajal 25 aastane. Kokkupuuted Peterburis esto- ja letof iilidega, saab tema mõjutajaks ja suunajaks tuline kute sepitsemise. Teiseks J-i kooliraamatud aitasid kaasa UUE EESTI KIRJAVIIS . . • Uue kirjaviisi loojaks pii Kuusalu pastor Eduard Ährens (1603—1 C.ir! R ü b c r t l a k o b s o n. kes oma grammatikais ^Grammatik der Estnischen Sprache Revalschen Dialektes"; (I jagu: vormiõpetus 1843 ja sellest teine trükk koos II jaoga: lauseõpetus 1853. a.) vabastas eesti kirjakeele senisest n.n. vanast kirikukeele kirjaviisisi, mis oli tarvitusel 17. sajandist peale, arenenud saksa ortograafiast. Vastuseisu tõttu see uus kirjaviis pääses lõpliku; võidule alles peale Ahrensi surma, tema üksikute innustatud toetajate ja eesti haridustegelaste pooldamisel (muide vana Jannsen jäi oma- „E. Postimehega" vana juurde). Jakobson võttis uue kiirja-viisi omaks ja tegi suure teene selle maksvusele pääsuks, mis tänaseni bma põhilaadilt on meie kirjakeeleks. Peterburis olles asutas oma ajalehe loa saamist oodates, kooliraamatute kirjutamisele. Esimesena ilmub ,yUus AiaMt^äraamat" 01867), milles tarvitusele võetud häälcjamis-meetod: Autor märgib eessõnas, et seni;lugema õppimine on võtniid aega kuni kolm aastat, oma meetodiga on ta äga seda teinud 3—4 nädalaga. Samal aastal ilmub „Kooli lugemise-raamat I", ,80 pildiga, 244 lk. ning see võeti kodumaal koolides suure Innuga tarvitamisele, | hoolimata kooliülemuste;pastorite Ivastuseisust. Raamatu eesti ijeele hääldamise kirjaviisi, huvitavuse, piltide ja meetodi totu. Noore huvipiirkonnast ja kodu= ümbrusest lähtudes on selles püütud avardada lapse vaatevälja ning autor tahab anda raamatu, „mille üksikud jaud. nõnda ette sülaksid; et nad üht tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest annaksid". Raamatu tiitli ihistis ja kõik pildid on autori venna, pildilõikaja Eduard Magnus Jakobsoni (1847— 1908) tehtud, kes oli baltiftiail ja Pe-teH> uri& tuntud ksülograaf ja illust-' raator j a kelle tekstiköhased pildid kõigis Carl Roberti raamatuis on köitvad. MSAKALÄ" ; Peterburis olles ilmuvad veel „Tea-dus ja Seadus Põlhil" 1S69) ja „Wei-kene Geograafia" (1870) koos „Kooli Atlasega" ning se;alt Tartu Vaiiemui- S©£ alljärgneva, kirjutise on eestikeelne vaste Korporatsioon Sakala järjekordse väljaande ladinakeelsele tiitlile ^Verbum Habet Sakala", 300-Ieheküljeline koguteos mitmekümne sakalaanuse koostöös. Saatesõnas märgib toimetus, et s€fe korp! Sakala 70. aastapäeva tähista-miseks väljaande sisu kajastab tema vanust ja pikka väga ohvriterikast teekonda mälestuste kujul viimase 40.ne aasta tegevuse kohta. < Sõjamälestusi ja olukordi kirjeldav osa on koguteoses ulatuslik. Tsükli ^Kaitsesõda 1941-45" sissejuhatusena märgib Jüri Remmelgas, et korp! Sakala perest kerkis möödunud sõjapäevil mitmeid silmapaistvaid sõdureid ning kirjutised nendelt on teatavas mõttes ajaloolised dokumendid, kirja pandud meeste poolt, kelld kirjeldatud sündmuste kujunemisel olnud täita juhtiv J4 määrav osa. Karl Kimmel kirjutab ,JLahingud. Ülila jõujaama pärast", mida 1941. a. Jsuvel hävitus-pataljon kavatses õhkida ning mida omakaitse ja metsavennad suutsid vältida. Edasi Valentin Reose'elt „Harald:Riipalu poolt võidetud kolmest lahingust ja temast endast". Need Merepalu, Auvere ja Sinimägede lahingud saavad mõisteks kui traagilisemad ja autor leiab, et nende lahingute tõttu Eesti lõplik loovutamine pikenes pjaari kuu võrra, võimaldades paljudele veel põgene-mise. H. Riipalu ejiese kirjutistest on avaldatud käks: j,Auvere lahing" ja ,JKui saabus rahu". Viimases on kirjeldatud päeva Taanis, mil Taa-nile jooksti tormi kahest küljest. Ida poolt venelased olid jõudnud Bornholmi ja kiirustasid Själlandil ja pealinna jõudmisega. Võimalik, et selle õnnestumisel Taaiiigi oleks läi-ses peetud .jKoltn Isaimaa Kõnet" (1870) . Leides, et eemal olles kodumaast ta küllalt intensiivselt eesti- elust ei saa osa võtta, vabastab J. end Peterburis tulutoovast gümnaasiumi õpetaja ametist ja asub Tallinna (1871) , võttes aktiivselt osa e. seltside elüst ja jätkates, õpikute koosta-' mist. Ajalehe lliba ikka ei tule ja ta asub ühe oma venna juurde Vändra. On seal yallasökretäriks ligemale kaks aastat, "ostab siis suure Kurg ja talu, seab selle soome eeskujul korda, organiseerib põllumajand. seltse, peab kõnesid kuni tuleb hiba 1878 „Sakala" käimapanekuks j millega algab võitlusrohke ajajärk eesti õiguste eest. „Sakala" saab Jakobsoni toimetusel ilmuda vaid neli aastat, selle aja sees võimude poolt suletud 6-eks kuuks, kui' suri toimetaja olles 41 aastane. Tema surma puhul helistati üle maa kirikukellasid ja paljud tema vastased pidasid vajalikuks tunnustada lahkunut. Kodumaa päevist on veel J-ilt i l munud ,;Kooli Raamatu" II ja III osa (1875), eraldi tütarlaste-koolidele ,,Heimed" (1880), näidend „Artur ja Anna ning kooliküsimused koos eesti keele eesõiguse Ja teiste õiguste eest võitlemisega seisavad ikka esiplaanil. Tema kooli-õpikud aga püsivad koolides ve^Lmeie sajandil algu-pbole ja kohati kuni Eesti iseseisvaks saamiseni olid levinud rahvaraamatutena. • RICHARD ANTIK nud rahvademokraatiate teed. Teisest küljest kiirustasid inglased, et venelastest ette jõuda, sest oli tulnud murrang Uitlaste senises suhtlemises. Inglased tegid õhudessandH Kopenhaageni lähisele lemiuväljale, seega oli Taani päästetud. Veel leidub kirjutis Ain Merelt „Vabariigi aastapäeva pühitsemine Narva jõe kaldal" (1944), Ilmar AinsaareU „Tserkassõi" (Narva pataljoni ret-ketest) jt. lühemaid kirjutisi. Kaks kirjutist vüvad tagasi Eesti Vabadussõja juurde —- Jüri Remmelgas „Valged kohad Eesti Vabadussõja ajaloos" ja Hans Meret „ViI! Artur Sirk, VR II 3". Reimnel-gas mainib, et E. Vabadussõja ajalugu valmis „valksel ajastul" Ja selleks jälgiti piinlikult ülemalt poolt antud direktiivi nhig märgib siis viimaseid oma suva kohaselt (alust, allikat mainimata). Ta ütleb: „POhja-likku arvustust selle teose kohta pole seni ilmunud ega ilmu arvatavasti ka enam, sest et neid, kes selle kriitikaks oleksid erapooletud või puht-teaduslikuli objektiivsed, enam ela» vate hülgas ei leidu."i Lugejale jääb küsida, miks J.R. tuleb välja alles nüüd oma „valgete kohtadega" kui neid teisi asjaosalisi „enam elavate hulgas ei leidu"? Kas peab jääma ainuõigena J. R-ga'väide: „Teost Eesti Vabadussõda 1918—1920 peab vaatlema kui vaikiva ajastu üht ka-hetsemisväärset nähet ja näidet..." ja sellisena „ . . . ühes iutemses väljaandes, kus need on kindlalt säilita-tavad tulevastel põlvede ajaloohuvi- Uste jaoks?" Mõneti pareerib vast Verbumi toimetuse märge, et avaldatud polütilised ja ideoloogilised seisukohavõtud (väljendavad iga autori isiklikke arvamisi ega kajasta Korp! Sakala teirvikliku seisukohti. H. Mereti kirjutis pealkirjale vastavalt annab põgusa pildi Artur Sirklst, tuues ette abadusristi Vendade rivi, Iniis, 12. märtsil 1934 segi löödi. Ta maiiiib, et iga rahva ajaloos esineb aegu, kus tagasivaates selguvad poliitiliste vigade ja eksituste nähteid. Mis ka ei julitunud meil^neil unustamatul! aegadel, tuleb rääkida meestest ja aegadest, mis väärikad ajaloolises miljöös. Au-tor tahaks näha, et kimagi sobival ajal ja vastaya väärikusega korraldatud akusel toimuks pühalik loendus, kjus Vabadusristi Vendade nimed oleksid koos II maailmasõjas võidelnud kangelaste nimedega, j Muus osas on huvitavaid kirjeldusi H. Möldrelt „Mälestuste radadelt" Saksamaal DP-na ja sealt Kanadasse, V. Riismandel kirjutab eiie» se „Teekonnast Ameerika kohtuniku toolile", Reino Sepalt põhjalik ja huvitav uurunus ,jVlida lauldi Tartus sajandi alguses?", H. Visnapuu isamaa lüürikast kirjutis Paul Am-bürgilt 1939. aastast, August Kirsi-mäe 1929. a. ilmunud romaanist hastustuli" (Looduse romaanivõistlustel I auh.) katkend ja, muud. üldiselt meie akadeemiliste organisatsioonide tegevus avaldub nende oma vä^aannetes. Mainitud teosed on seotud enamasti orgide tähtpäevadega ning sisaldavad oma orgi tegevuse kirjeldava kõrval ka rahvuslikke probleeme haaravaid artikleid ja teaduslikke uurimisigi. Nendega on rikastimud meie rahvuslike pä. rimuste, ajaloo, kuItAiuri jd sündmuste varamu mitmetuhande lehe-e võrra.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 28, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-01-28 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E820128 |
Description
Title | 1982-01-28-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ) 1982 !1 Elu" nr. ,4 ERN Ker-' Ciinst-kohta st^i-tunäi-eesti; Eesti käiv Aru ja te aii-ladast nadasV eest lubi. eeris etud koos-lldaar- ^anda-aarsu-esin-toetu-ralda-raegu kogutavale us anv arsuse s aval-mivas-nen-arsuse ämisel P. E. kusaa-te osa sinda-usi aksu etused ,Uudis-öprade it Pik- Don i need a liik- Hilja Ha-r Mitt. ühtlasi vastand on hetust 'ädvus-eb sel- Uudis-se lõp-aamat. le veel id ees-olulise itajate li min- ITT finiiiinimi EGA 1911. üililiillillR emi us b käes-kavändi e saä-aadres-kujul, . ESTO i valiku tud üh- (üks sa- • • \: • ' ' saldama 1 iimaluse kui ne-t ja vai-kasuta-dis kui ust-val-starbeks, ühel. või teliselt ATUS rk), 958 0, Onta- H E U A F Ä E V Ä L , 28, JfMNUAR52- _ THURSDAV, lÄMÜAt¥ 2S ' : * ^ ^' ^•^'• •1% ,i • * I i Eesti Keskarhiivi kogud Kanadas, täienesid äsja haruldaste trükistega. USÄ-s elunev läti ajakirjanik ja eesti kirjanduse tõlkija Lea Svarcs anneta^ ,,Meie Elu" toimetuse vahendusel arhiivile kaks enam kui sada aastat tagasi ilmunud Carl Robert Jakobson! õpikut: ,,Kool! Lugemise raamat" esimene ja teine jagu. Neid Eestis üldiselt', kasutatud õpikuid veel mitmed mäletavad oma noorusajast. Leo Svarcs valdab vabalt eesli keelt. Ta on õppinud Tartu • õpetajale Seminaris . kus teda valmistati ette eesti keele õpetajaks Läti piiriala koolidesse. Ta töötas ajakirjanikuna Läti telegraafiagen= jt uu ri s LETAS j a oli mõnda aega ka tlarlus ilmunud „Postimehe" kaas- 'tööline Riias. On läti keelde tõlkinud- rohkesti eesti 'kirjandust, eriti tAugust; Gailiti. teoseid. I Praegu-Leo Svarcs elab Seattk's kus kirjutab läti väljaannetele ja on ka „Meie Elu" kaastööline. Tema poolt Eesti Keskarhiivile Kanadks annetatud teosed on: C. R. Jakobsoni ,,Kooli lugemise raamat" esimene jagu, trükitud Tartus 1871. a. ja teine jagu, trükitud Tartus 1875. a. Mõlemad „H. Laakmani kulu ja kirjade» : ga . . Raamatute vastuvõtmisel Keskarhiivi juhataja Richard Antik palus edasi anda tänu annetajale ja mär° kis huvitavat kojkkusattumust. C. R. Jakobson valmistas end ette kooliõpetaja ametile Valgas Zimse Seminaris ja Leo Svarcs enam kui 60 aastal hiljem Tartu Seminaris. Mõlemad oma hilisemas tegevuses täheleo pandavad isiksused. M P C I \m^^ \mU !Di¥|U 0i|aci\v i^t ^Mwidt wm U\\^ •• sim Diiüh mmm piic,^ m mia r=i^' ajab iüiKiU mmm lüiSa^ )M\\h U in^in^i mi riiuo=.,^ Htani ia ^^^'^^'"^^^ \mm\itli u^\ll^\ lypjnj^iini. p^^ete ärkamisaja suurkuju €arl Robert Jakobsoni (14. VII 184! «--7. III 1882) surmast on möödumas 100 aastat. Koolimehena rahvusliku võitlusareenile asudes puudutas ta esmalt kodumaa viletsaid koöllolusid, mis edasi varsti laienesid koolipoliitikasse ja üldpoliitiliste uuenduste nõudmistele, väites, et rahva vaimne ja majanduslik elu enne paranema ei hakka, kui mõisnike ja kiriku ainuvalitsust kodumaa sise-ete 'si kaotata ning näitas, kes süüdi talupoja vaesuses* Rootsi aeg 17. sajandil püüdis vai- e. rahvuslane iprofessör-akadeemik mulike ja riigi keskvalitsuse kaudu Johan Köler. edutada ja ergutada rahva valgusta- Koolimehena esijoones asus ta J. mist ja haridust, ühe helgema mo W. Januseni ajalehes „Eesti Posti» mendina B. G. Forseliuse (1660- mees" hariduse tähtsust selgitama ja 1688) avas kuninga käsul Tartu, külje õhutama. Need kirjutised arenevad all Piiskopi mõisas 'kooliõpetajate peagi kooliolude parandamise nõud-seminäri, kust 4-aasta tegevuse kes- misena ning rünnakuiks valitseva tel (1684—88) läks rahva sekka 160 aadli eesõiguste vastu. sulges ra-jioormeest, keš said lugemisõppimi- huarmastaja Jannsen, kes heas lase edutajaiks ja rahvakoolide raja- bisaamises tahtis olla ülemustega ja jaiks. ühe nõudena koguduste õpe- arvas, et olud kodumaal on parane-tajaile seati, et köstreiks oleksid nud ja veelgi saavad paranema lää- ' rahvakeelt mõistvad, kes peaksid nes vabamate voolude imbumisega, ^köstrikooli". Mobsonile lehe veerud 18. saj^andi alguks Põhjasõda kat- j ^ ^ ^ varemad ,.E. Postimehest" kestas Rootsi "algatuse. Kull mõne- kärpimisedlja üm. de edumeelsemate mõjut,a d,a k,o olide õpaestuatj,aa mte isptu, udeepüit h^Tr^.^,^,,_r^eT u.d.-i ^g_e. er-im. ..i s. e_d/ „ olid, .p ah.a nd, anud misel te olla ja ta taotles omale Peteilxi- .1 • 1 " ,^'T'"'f;,t^;cpr^^ ^^^^^ pruutlugemisel ja leerile votm^ ilma oma ajaleheta ei saa ta töö eduJ saaKs toimuaa j'Ka eeiopveius, n^ui i . Hind 15.00. Postiga tellides saatekulu 87 Cc OKSE suurema moju 794- 98 x v^. ^.^^^^^ ^^^^ ta 1 -nes e. olnud uh k. talako^^^^^ i5p,ik„„ ainut neljas oh koole enanvvahem enam südame asjaks. Mit-koohnoudeile vastavad. Kool. tase mekordse luhtumise järele see saa-oh madal ja see pnrdus vaid krtu kümneaastase ootamise Jä-huvidega, lugemisoskuse omandami- ^^^y J se, kirikulaulude ja katekismuse õpetamisega. Ooteaega kasutas ta eesti koolidele Järgneval sajandil olukord vähe- õperaamatute koostamiseks. Tema haaval paraneb nii Aleksander I ajal kooliõpikud, õpetusnõuetele vastava-valgustusaja mõjutusel maksma- mad, loovad uue ajajärgu koolikir-pandud ühtluskooli nõuded ja vai- janduse alal, lõplikult väTja tõrjudes mulike-estofiilide '(Rosenplänter, muulaspastorite eesti koolidele õpi- Roth, Marpurg, eestisoost 0. W. Masing jt.) ergutusel ning talurahva seaduse (1849 ja 1856) kehtivusel ül- . dise rahva olukorra paranemisega kuid kooli peaülesandeks jäi ometi, et anda tarvilikku eelharidust leerile ja kristliku koguduse ellu astumiseks. Vallakoolides vaid lisandus kirjutamine ja rehkendamine. Vastavalt koolikavale kujtmes üldiselt ka õpperaamat, enamalt jaolt muu° laspastorite hoolel. Esileküündivam neist on kahtlemata Põlva pastori J. G. Schwartzi toimetatud, võiks ütelda suurteos, kaheksaosahne ,;Koli-'ramat" 1352— , 1861, milles 1. osa käsitab õpetus õi-gestkirjotamissest, 2. arvvamisse ehk rehkendamisse ramat, 3. õppetus Jummala lomadest, 4. tervishoidmis-sest, 5. keograhvi,' 6. visika, 7. ja 8. sündinud asjade juttustaminne. Koostajaiks Schwartzi kõrval mitmed saksa-soos pastorid, väljaarvatud 4. osa F.R. Kreutzwaldilt. Selle ulatusliku teose eessõna iseloomustab aega ja õpetust ning seab ülesandeks õpetada „taevaIikko asjade" kõrval ka „mapeälse asjade sel-letamisse ja Õppetämisse', mis „las-tele vägga tarvis lähheks,kolmeist-ritele võiksid juhhatäjaks olla, ka -vanna innimestele, ikes ommas aja- > likkos ellus ja niapeälses seisuses. ru,mmal on, se ei või ka iggavesse ei-lo: te peal targaste pia". Sajandi 60-ndate aastatest alates, hadtud eestlaste, eriti kooliõpetajate osas, arvu kasvades, on kooliraa-mat eestlaste hoolel ning ühtlasi ka suureneva õpetamisnõudeile vastavamad. CARL ROBERT MKOBSOM • ; G. R Jakobsonil (14. VII 1841— 7: "Ui 1882) oli hea pedagoogiline haridus. Lõpetanuijl Torma kihelkonna koli, õppis Valgas Zimse Õpetajate seminaris (3-me aastane kursus) ja selle lõpetamisi järel oli oma isa järglasena Tormas köstriks ja ki-helk. kooli õpetajaks (1859). Zimse oli tuntud läti rahvuslane, kes arendas õpilastes laiemat silmaringi ja vaatlemist, muuhulgas tihtikordse-te märkustega iVihjates võitlusele, mis Saksamaal oli käimas kiriku võimu pooldajate„klerlkalismi" vastu. Seminarist mõtleja inimesena ja kodumaal ringi vaadates pidi ta tunnistama ebanormaalset seisi^korda, milles eestlased elasid. Köstrite ebanormaalne seisund pastorite piiritu võimu ali; kiriku eestseisja von Lip-hardi just mitte rahulolu õppetööga, mis mõisnikule tundus liiga moodne ning lõpufes tühine piiritüli mõisnikuga, pidas J. paremaks lahkuda. Ta sai 1861. a. koha Jamburis saksa kolonistide kooli, kuhu ka ei jäänud kauaks. 1863 on ta juba Peterburis, täiendas oma seminari haridust, tegi saksa keele ülemõpetaja eksami (1865), oli õpetajaks gümnaasiumis ja sai ka paremtasutavaid eratunde kõrgemais ringkondis, isegi keiserlikus perekonnas suurvürst. Konstantin Nikolajevitshi tütre Olgale, pärastisele Kreeka kuninganna- •le* • • - ' • Peterburis kujunes J-i lõpule kujunemine s^urimaks ärkamisaja eesti patrioodiks ja võitlejaks. Ta oli sel ajal 25 aastane. Kokkupuuted Peterburis esto- ja letof iilidega, saab tema mõjutajaks ja suunajaks tuline kute sepitsemise. Teiseks J-i kooliraamatud aitasid kaasa UUE EESTI KIRJAVIIS . . • Uue kirjaviisi loojaks pii Kuusalu pastor Eduard Ährens (1603—1 C.ir! R ü b c r t l a k o b s o n. kes oma grammatikais ^Grammatik der Estnischen Sprache Revalschen Dialektes"; (I jagu: vormiõpetus 1843 ja sellest teine trükk koos II jaoga: lauseõpetus 1853. a.) vabastas eesti kirjakeele senisest n.n. vanast kirikukeele kirjaviisisi, mis oli tarvitusel 17. sajandist peale, arenenud saksa ortograafiast. Vastuseisu tõttu see uus kirjaviis pääses lõpliku; võidule alles peale Ahrensi surma, tema üksikute innustatud toetajate ja eesti haridustegelaste pooldamisel (muide vana Jannsen jäi oma- „E. Postimehega" vana juurde). Jakobson võttis uue kiirja-viisi omaks ja tegi suure teene selle maksvusele pääsuks, mis tänaseni bma põhilaadilt on meie kirjakeeleks. Peterburis olles asutas oma ajalehe loa saamist oodates, kooliraamatute kirjutamisele. Esimesena ilmub ,yUus AiaMt^äraamat" 01867), milles tarvitusele võetud häälcjamis-meetod: Autor märgib eessõnas, et seni;lugema õppimine on võtniid aega kuni kolm aastat, oma meetodiga on ta äga seda teinud 3—4 nädalaga. Samal aastal ilmub „Kooli lugemise-raamat I", ,80 pildiga, 244 lk. ning see võeti kodumaal koolides suure Innuga tarvitamisele, | hoolimata kooliülemuste;pastorite Ivastuseisust. Raamatu eesti ijeele hääldamise kirjaviisi, huvitavuse, piltide ja meetodi totu. Noore huvipiirkonnast ja kodu= ümbrusest lähtudes on selles püütud avardada lapse vaatevälja ning autor tahab anda raamatu, „mille üksikud jaud. nõnda ette sülaksid; et nad üht tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest annaksid". Raamatu tiitli ihistis ja kõik pildid on autori venna, pildilõikaja Eduard Magnus Jakobsoni (1847— 1908) tehtud, kes oli baltiftiail ja Pe-teH> uri& tuntud ksülograaf ja illust-' raator j a kelle tekstiköhased pildid kõigis Carl Roberti raamatuis on köitvad. MSAKALÄ" ; Peterburis olles ilmuvad veel „Tea-dus ja Seadus Põlhil" 1S69) ja „Wei-kene Geograafia" (1870) koos „Kooli Atlasega" ning se;alt Tartu Vaiiemui- S©£ alljärgneva, kirjutise on eestikeelne vaste Korporatsioon Sakala järjekordse väljaande ladinakeelsele tiitlile ^Verbum Habet Sakala", 300-Ieheküljeline koguteos mitmekümne sakalaanuse koostöös. Saatesõnas märgib toimetus, et s€fe korp! Sakala 70. aastapäeva tähista-miseks väljaande sisu kajastab tema vanust ja pikka väga ohvriterikast teekonda mälestuste kujul viimase 40.ne aasta tegevuse kohta. < Sõjamälestusi ja olukordi kirjeldav osa on koguteoses ulatuslik. Tsükli ^Kaitsesõda 1941-45" sissejuhatusena märgib Jüri Remmelgas, et korp! Sakala perest kerkis möödunud sõjapäevil mitmeid silmapaistvaid sõdureid ning kirjutised nendelt on teatavas mõttes ajaloolised dokumendid, kirja pandud meeste poolt, kelld kirjeldatud sündmuste kujunemisel olnud täita juhtiv J4 määrav osa. Karl Kimmel kirjutab ,JLahingud. Ülila jõujaama pärast", mida 1941. a. Jsuvel hävitus-pataljon kavatses õhkida ning mida omakaitse ja metsavennad suutsid vältida. Edasi Valentin Reose'elt „Harald:Riipalu poolt võidetud kolmest lahingust ja temast endast". Need Merepalu, Auvere ja Sinimägede lahingud saavad mõisteks kui traagilisemad ja autor leiab, et nende lahingute tõttu Eesti lõplik loovutamine pikenes pjaari kuu võrra, võimaldades paljudele veel põgene-mise. H. Riipalu ejiese kirjutistest on avaldatud käks: j,Auvere lahing" ja ,JKui saabus rahu". Viimases on kirjeldatud päeva Taanis, mil Taa-nile jooksti tormi kahest küljest. Ida poolt venelased olid jõudnud Bornholmi ja kiirustasid Själlandil ja pealinna jõudmisega. Võimalik, et selle õnnestumisel Taaiiigi oleks läi-ses peetud .jKoltn Isaimaa Kõnet" (1870) . Leides, et eemal olles kodumaast ta küllalt intensiivselt eesti- elust ei saa osa võtta, vabastab J. end Peterburis tulutoovast gümnaasiumi õpetaja ametist ja asub Tallinna (1871) , võttes aktiivselt osa e. seltside elüst ja jätkates, õpikute koosta-' mist. Ajalehe lliba ikka ei tule ja ta asub ühe oma venna juurde Vändra. On seal yallasökretäriks ligemale kaks aastat, "ostab siis suure Kurg ja talu, seab selle soome eeskujul korda, organiseerib põllumajand. seltse, peab kõnesid kuni tuleb hiba 1878 „Sakala" käimapanekuks j millega algab võitlusrohke ajajärk eesti õiguste eest. „Sakala" saab Jakobsoni toimetusel ilmuda vaid neli aastat, selle aja sees võimude poolt suletud 6-eks kuuks, kui' suri toimetaja olles 41 aastane. Tema surma puhul helistati üle maa kirikukellasid ja paljud tema vastased pidasid vajalikuks tunnustada lahkunut. Kodumaa päevist on veel J-ilt i l munud ,;Kooli Raamatu" II ja III osa (1875), eraldi tütarlaste-koolidele ,,Heimed" (1880), näidend „Artur ja Anna ning kooliküsimused koos eesti keele eesõiguse Ja teiste õiguste eest võitlemisega seisavad ikka esiplaanil. Tema kooli-õpikud aga püsivad koolides ve^Lmeie sajandil algu-pbole ja kohati kuni Eesti iseseisvaks saamiseni olid levinud rahvaraamatutena. • RICHARD ANTIK nud rahvademokraatiate teed. Teisest küljest kiirustasid inglased, et venelastest ette jõuda, sest oli tulnud murrang Uitlaste senises suhtlemises. Inglased tegid õhudessandH Kopenhaageni lähisele lemiuväljale, seega oli Taani päästetud. Veel leidub kirjutis Ain Merelt „Vabariigi aastapäeva pühitsemine Narva jõe kaldal" (1944), Ilmar AinsaareU „Tserkassõi" (Narva pataljoni ret-ketest) jt. lühemaid kirjutisi. Kaks kirjutist vüvad tagasi Eesti Vabadussõja juurde —- Jüri Remmelgas „Valged kohad Eesti Vabadussõja ajaloos" ja Hans Meret „ViI! Artur Sirk, VR II 3". Reimnel-gas mainib, et E. Vabadussõja ajalugu valmis „valksel ajastul" Ja selleks jälgiti piinlikult ülemalt poolt antud direktiivi nhig märgib siis viimaseid oma suva kohaselt (alust, allikat mainimata). Ta ütleb: „POhja-likku arvustust selle teose kohta pole seni ilmunud ega ilmu arvatavasti ka enam, sest et neid, kes selle kriitikaks oleksid erapooletud või puht-teaduslikuli objektiivsed, enam ela» vate hülgas ei leidu."i Lugejale jääb küsida, miks J.R. tuleb välja alles nüüd oma „valgete kohtadega" kui neid teisi asjaosalisi „enam elavate hulgas ei leidu"? Kas peab jääma ainuõigena J. R-ga'väide: „Teost Eesti Vabadussõda 1918—1920 peab vaatlema kui vaikiva ajastu üht ka-hetsemisväärset nähet ja näidet..." ja sellisena „ . . . ühes iutemses väljaandes, kus need on kindlalt säilita-tavad tulevastel põlvede ajaloohuvi- Uste jaoks?" Mõneti pareerib vast Verbumi toimetuse märge, et avaldatud polütilised ja ideoloogilised seisukohavõtud (väljendavad iga autori isiklikke arvamisi ega kajasta Korp! Sakala teirvikliku seisukohti. H. Mereti kirjutis pealkirjale vastavalt annab põgusa pildi Artur Sirklst, tuues ette abadusristi Vendade rivi, Iniis, 12. märtsil 1934 segi löödi. Ta maiiiib, et iga rahva ajaloos esineb aegu, kus tagasivaates selguvad poliitiliste vigade ja eksituste nähteid. Mis ka ei julitunud meil^neil unustamatul! aegadel, tuleb rääkida meestest ja aegadest, mis väärikad ajaloolises miljöös. Au-tor tahaks näha, et kimagi sobival ajal ja vastaya väärikusega korraldatud akusel toimuks pühalik loendus, kjus Vabadusristi Vendade nimed oleksid koos II maailmasõjas võidelnud kangelaste nimedega, j Muus osas on huvitavaid kirjeldusi H. Möldrelt „Mälestuste radadelt" Saksamaal DP-na ja sealt Kanadasse, V. Riismandel kirjutab eiie» se „Teekonnast Ameerika kohtuniku toolile", Reino Sepalt põhjalik ja huvitav uurunus ,jVlida lauldi Tartus sajandi alguses?", H. Visnapuu isamaa lüürikast kirjutis Paul Am-bürgilt 1939. aastast, August Kirsi-mäe 1929. a. ilmunud romaanist hastustuli" (Looduse romaanivõistlustel I auh.) katkend ja, muud. üldiselt meie akadeemiliste organisatsioonide tegevus avaldub nende oma vä^aannetes. Mainitud teosed on seotud enamasti orgide tähtpäevadega ning sisaldavad oma orgi tegevuse kirjeldava kõrval ka rahvuslikke probleeme haaravaid artikleid ja teaduslikke uurimisigi. Nendega on rikastimud meie rahvuslike pä. rimuste, ajaloo, kuItAiuri jd sündmuste varamu mitmetuhande lehe-e võrra. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-28-05