Meie Elu = Our life, January 28, 1982

              ) 1982
siooni
eadu-s
põ-kor-aarne
itsuse
ndaja
d ju-tatud
uhtes-gusta-
:
daja-
-suse"
eadus •
taas-
'dnud
aarsu-
-a see ^
alesa
istest '
e^ju-,
iS| sel-^'
selgub
ene;s-;
n üld-nõupi-tsuse'^
se ju-
Pooläs
Yälit-
•Sel|e :
1 avajl-htkon-lidaar-kind-sõja-'
Josef
la väl-sliküst
e teos-:
de ja
koos^
EKS
tarnine
lemusi
eks- lä-miseks-a
vtöös-
•eL;Sõ-n/
juba
s A'alit-la,
kui
stutu)e-irääki-.
le esin-iukorra
kad vä-use.;
ja
propa-a
tohu-
Mosk-d^
icriti-süsmaa
•
keelus-ihäkka-
;A.N.
t
s veeb-inäitus,
anduse-ndisele
inäitust
de Kes-
Käna-vastu
ti; eest-ud
(3n!
ATUS
s osas
mnile.
te koos.
itud ak-da,
oli
.e koha-ane
oli
,s kava.
a argu-avusest,
•ndatud,
rpmiste-septeeri-dajad
ja'
ise ka-
Veel on
a kokku
astapäe-kava
ja
oostöös,
ti rahva
peaksid
tahtetud,
e võtma
Igatahes
Tganisat-a
ütelda
aja ossa
iNTIK
,1- •
V
2eie Elu" nr. 4
• r I
( 'I
m
1
, tv*
Torontos antud pressikonverentsil
tegi föderaalvalitsuse kommunikat-siooni-
minister Francis Fox teata­vaks
835 000 dollarilise toetuse and-
•*^^^^^^^^(•^x^x^^•».^s^s^y>5^^>^^^^\^
l$g|\f lillal
Nrrvvvv . vsssv>s.>.......,v,,rtr^w^^^
\ • • • -•••••. • •. •
• • ; • • .:•••:•»•.•;.:.:•:•:• :••,\^•.^^^^^•.^^•.'/.^^,^.•.^••>:.:•:.•..>:•:•:•.•,•.•.••.•.•.•.•.v.-.
mise
Uus 450 istekohaga teater on osa
Harbourfront'i Queen's Quay termi­naali
renoveerimis. ja kujuridus-plaanist.
Teater tuleb 4^korruselise maja
kõrgune. Peasissekäik on kolmandal
korrusel. Saal on tõusva põranda­ga,
ulatudes kolmandalt neljandale
pinnale ning suure rõduga. -.
Lavatehnilised seadmed on üli­moodsad.-
Tantsijate garderoobid,
kostüümide-ruumid, varulad, — kõik
ehitatakse vastavalt - tantsu-teatri
iseloomulikele nõuetele.
Statistiliselt on hüvitav märkida,
et ajavahemikul okt. 79 — aug. 80
esitasid 14 tantsurühma 68 etendust
rlarbourfronfis.' Okt. • 81 — sept. 82
on ruumi vaja 30 tantsurühmale 130
.etendusega.-
ETENDUST. AASTAS
Uue tantsuteatri rajamisega Har-
MI:
boiirfront'i eeldatakse -^esialgu mini-maalselt
130 etendust aastas.; Teisel
aastal loodetakse see arv tõsta 160-
le ning kolmandal aastal 200-le.
Pressikonverentsil tervitas külalisi
ja meedia esindajaid Howard Cohen,
Harbourfronfi üldjuht, kes ühtlasi
tutvustas ka kommunikatsiooni-mi-nistrit
Francis Fox'i. .. '
Minister Fox tegi oma sõnavõtus
ametlikult teatavaks hngeltoetuse
andmise Toronto tantsuteatrile, üle
andes vastava „ümbriku" Harbour­fronfi
peadirektor . Benson Oren-stein'ile.,
• r -. ~-
Tantsija Sally Lyons toi minister
Fox'ile tervituseks punaseid roose.
^eale eelnimetatute oli kohal veel
terve rida nimekaid kultuuritegelasi
ning föderaalvalitsuse • ministrid
Paul Cosgrove ning James Flemina
kes samuti esinesid kõnedega. Pi­kem
sõnavõtt oli David Silcox'ilt (di­rektor
Cultural Affairs, Metro To­ronto).
.
Kõnedele järgnes Peggy McGann'i
tantsukompanii ettekanne „Suured
momendid ajaloos" ning
ieva-eine.
GRAPHICS
224 lk. Hind $20.00
Postiga tellides pluss saatekulu %lM
üügil,,MEIE ELU''talituse
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
CHURCHILL
OÜL WALIENBER6
ESTO-84 struktuor! selgitav diagramm.. •
0 0 0
(Algus esiküljel)
.Conv. Centre oleks erili sobiv ES-TO
pidustuste läbiviimiseks. Hoone
teisel korrusel on kolm suurt saali
kokku 20,000 ruutmeetrilise • põran­dapinnaga;
Esimesel,korrusel asu­vad
26 koosolekute ruumi 3400, ruut-rneetrilise
põrandapinnaga ja all­pool
maapinda asuval korrusel on
3750 • rm põrandapinnaga bällisäal
(2500 in.)., 1200 istekohaga teatrisaal,
koosolekutesaal 900 ininiesele jne.
KOÖNPATÜD' . SüDALINm ^
Conv. Centre koos Mäple Leaf. Cfar-dens'iga
koondaks kõik, ESTO suur­üritused
Toronto all-iinna, mis oleks
kergenduseks pidustuste korraldaja­tele
ja ka osavõtjatele. Jääb ainult
loota, et ehitusQÖd kulgevad kava-
.kohaselt. ' ' ;
Juhuks, kui Conv. - Centre "õigeaeg­selt
ei peaks valmima, on hakatud
varuma ka teisi ruume. On tehtud
kalkulatsioone Torontos| olemasole­vate
^ ruumide mahutavuse suhtfes —
kahjuks aga pole valik kuigi rikMa"
;iik:v-,...' •'. ;
ESTO '84 märgi' kavandi võistlus
on välja kuulutatud tähtajaga L ap­rill
1982. :
Programmi koostamise koosolek
tuleb ligemal ajal. Jiahatusel on.
püüe kaasa tõmmata abilisteks või­malikult
suuremal arvul j nooremat
generatsiooni) kes rohkem vilunud
moodsate, raalidega ja uue. tegevus-meetüdiga.;
i
Juhatusel on side välismäader asu­vate
eestlastega ja kõikidest juha­tuse
koosolekutest saadetakse tea­ted
teistesse .maadesse. Vajaduse
järele antakse välja pressibÜIletää-^
ne. ;
lint
Jaanuari kolmandal nädalalõpul,
15.—17. jaan; toimusid Markhäm'is,
Ont. klubidevahelised ujumisvõistlus
sed, millest võttis osa 22 klubi, neB"
de hulgas ka üks klubi Am. Ühendrii­kidest,
Charleton'ist,N. Carolina, ko­gusummas
395 võistlejaga. Võistlus
toimus vastavalt vanusegruppides.
Eestlastest võtsid osa: Maria Lem=
ber, Hillar ja Merike Lainevool, Hil-lar
ja Tiina Ruukholm ja Ken Ahi-
40() m eristiili teateujumises (aeg^
teadmata), kus ta ujus viimases va-;
hetuses. Peale selle tuli viiendaks.
50 m vabastiihs 26,5.
Hillar Ruukholm Mississauga klu­bi
teateujumise meeskonnas 400 m
vabastiilis saavutas teise koha ajaga
4.03.
Ken • Ahiberg saavutas kaks viien­dat
kohta: 200 m vabastiilis 2.21,27 ja
20O m rinnuh 3.04,33.
Nädalapäevad tagasi saabus Kree-
Jcast kiri Eesti Abistamiskomiteele
Torontos. Selle oli kirjutanud Olyfa.
da linnapea abikaasa Rita Lazaridis,
rahvuselt eestlane. Ta kirjutab, et
temaga on kontakti võtnud üks ees­ti
dissident Aleksander Kurpel, kes
on N. Liidust välja saadetud kom­munistlikku
korda halvustava tege­vuse
pärast,
Kirjale on juurde lisatud] Aleksan.
der Kurpeli poolt koostatud eluloo
kirjeldus. Selle kohaselt ta on sün­dinud
Moskvas, kuhu olid peatama
jäänud tema Eestist küüditatud va­nemad.
Varakult ta ühines Moskva
dissidentidega ja 2L aprillil 1978 ta
saadeti maalt välja koos juutidega,
kes oma tegevusega olid ebasoovita­vateks
isikuteks muutunud. Aust­rias
ta ei soovinud minna iisraeli
vaid sai loa Rootsi sõiduks. Seal ta
otsökohe vahistati ja Rootsi immig-ratsioonivalitsus
tahtis tä tagasi saa­ta
Leningradi. Sellega ei olnud nõus
Vene saadik Stokholmis ja Kurpel
saadeti Iisraeli. Sealt tä kuidagi sai
loa tulla Kreekasse ja taotleb võinia-lust
tulla elama Kanadasse! Selleks
on tal vaja 5 sponsorit, kes oleks
nõus muretsema töökoha.
Kirja saatja Rita Lazaridis (neiu­na
Leismann) palub Kurpeli palvet
tõsiselt võtta ja muretseda temale/
töökoht Kanadas, ei ta võiks üksi^
kord hakata elama rahulikku elu
ühenduses teiste eestlastega. Kõigil,
kellel on võunalüsiA. Kurpeli abis­tamiseks
palutakse sellest teatada
Eesti Abistamiskomiteele Torontos
või Eesti Vangistatud Vabadusvõit­lejate
Abistamise Toimlcomiale To-ronto
Eesti Majas, aadress-958
Kahe ja poole päeva, vahel tasa­vägises
konkurentsis saavutasid nad
kolm esimest, neli teist, kaks kol­mandat,
kaks neljandat ja kolm
viiendat koh!^a, tuues koju kolm
kuld-, neli hõbe- ja: kaks, pronksme-
;dalit.-'/'. - •
Edukamaks osutus 16 aastane Ma­ria
Lember, kes^ saavutas kolm kuld-;
ühe hõbe- ja kaks pronksmedalit. Ta
tuli esimeseks 400 m eristiilis 5.29,92,
200 m liblikstiilis 2.34,70 jä 400 m
eristiili teateujumises 5.09, .Teiseks
400 m vabastiili teateujumises (aeg
teadmata). Kolmandaks 200 m eri­stiilis
2.40,3 ja 800 m vabastiilis
9.43,12. Neljandaks 100 m Ublikuju-mises
1.12,90 ja 100 m vabastüHs
1.05,61/ :
Hillar Lainevool saavutas Jcaks
teist kohta: 100 m rinnuli 1.13,50 ja
Gindy Õunpuu võistles samal ajal
Am. Ühendriikides Nashvilles, Ten­nessee
osar. saavutades 100 j . rinnu­liujumises
kolmanda koha ajaga
1.08,5 ja 200 j . rinnuliujumises viien­da
koha ajaga 2.28. Mõlematel ala­del
oli võistlejaid üle 300. Võistlused
ei toimunud mitte vanusegruppides,
vaid ainult meestele ja naistele. Ku­na
Cindy on alles 15a-astane, tuli tal
seal võistelda koos täiskasvanutega,
'fe temast palju vanemad piid.
" Valia Reinsalul oÜ samal aja!
võistlus ette nähtud Pointe .Glaire's,
Que. (Montreali lähedal),' kuid aju­tise
tervisrikke tõttu pidi ta sellest
loobuma. .:
V HARALD RAIGNA
COVENTRY („Meie Elu" kaastöö,
liselt) — Briti Alamkojas leidub Sir
Winston Churchilli järeltulija - tä
pojapoeg, keda üldiselt tuntakse
„noor Winstoni" nime all, vaatama­ta
sellele, et tal on eluaastaid juba
41. Noor W^inston on pärinud vana-
'7<'alt talle omasei võitlusvaimu ],HI
võitleb tihti ebapopulaarsete (anti­kommunistlike)
ideede eest. Ta kuu­lub
Briti parlamendis nn. back-benc-herina
Briti ..riigikaitse .komisjoni
koosseisu ja on ekspert riigikatse-küsmustes.
Elukutselt on ta ajakir­janik
nagu ta kuulus vanaisa omal
ajal. ta isa Randolph Churchill on
surnud.
V Noor Winston ön eriti haaratud
venelaste ^oo\i vahistatud rootsi
diplomaadi Raoul Wallenbergi saa­tusest.
Teatavasti .Wallenbergi lugu
sai alguse 1944. aastal Budapestis,
mil see oli okupeeritud natside
poolt. Wallenberg oU siis 30raästa-ne.
Ta pärines rahvusvaheliste pan­kurite
perekonnast. Kuigi ta ise ei
olnud juudisoost, läks Ungari pea­linnas
päästma juute. See oli ajastu,
mil natlsid tahtsid, teha juutidega
lõpparvet, lahendades juudiküsi­must
nende mass-:hukkamisega.. Bu­dapestis
oli tollal (1944) ca 200.000
juuti. i
Wallenberg, omades neutraalse rii­gi
diplornäatliku staatuse, ja raha
(mis saajäud organisatsioonidelt
USA-s), ostas 'Budapestis ehitise, mis
koosnes 32-st ruumist, et paigutada
sinna juute, kes seisid „surmamõis-tetute"
nimestikus.. 'Sinna koguti
15.000 juuti, kes magasid koos põ­randal
madratsitel, 20 isikut ühes
toas. Wallenberg varastas SS-meeste
mundreid ja pani need aarialiku vä­limusega
juudipoiste selga, kes kuju­nesid
ühtlasi valvuriteks! Wallen­berg
paigas ca 400 inimest, enami­kus
juudisoost, kes hoolitsesid toi-du-
tagavarade eest. Wallenberg kä­ise
kandis leivakotte seljas oma
kaitsealustele.
ml
• 0 m
30. ja 3!. jaanuaril
M. Leesmenf
(Algus esiküljd)
enne •järgmisi valimisi.Konservatii­vide
parteil tuleb arvestada seda ja
leida omale uus juht, keS e|iitaks
üles parema arusaamise rahva seas
konservatiivide taotlustest ja maa
väljaviimise kavadest praegustest
majanduslikest raskustest. l
itr Kanada valitsus kiitis heaks uue
gaasitoru ehitamjs(^. North'' Bay^št
Morrisbürgi Ontarios. Gaasitoru ehi­tamine
läheks maksma |403 miljonit
ja annaks tööd 2500 töölisele. Selle
gaasitoru ehitamisega avaneb, võima­lus
hulgale elanikele Quebeci pro--
vintsis hakata kasutama; gaasi kütte,
ainena, palju kallima kütteõli ase­mel.
• • : 1-
• Kuna Vabariigi aastapäeva aktus
Torontos tänavu peetakse pühapäe­val,
28. veebruaril, otsustas EKN ju­hatus
EKN poolt koos aupeakonsul
L Heinsooga korraldatava välisküla­liste
vastuvõtu pidada Eesti Majas
reedel, 26. veebruaril. V,astuvõtule
kutsutakse j arvukalt väliskülalisi ja
ka eesti. sel|tskonda palutakse vastu­võtust
arvukalt osa võtta. Väliskü­laliste
vastuvõtust osavõtmine on
heaks võimaluseks kohtumiseks Ka­nada
poliitikategelastega. Osavõtu­maks
eestlastele on $20.— isikult.
Vastuvõtust osavõttu tuleb regist­reerida
EKN büroos, tel. 465-2219,
kuni esmaspäeva, 22. veebruarini. :
Wallenberg koostas ise valedoku-mendi,
nn. Schutz-pass. See oli tem­beldatud
rootsi kuninga-krooni
templiga ja kandis Rootsi saadiku,
allkirja. Wallenberg veenis sakslasi,
et nad tunnustaksid seda j a annak­sid
kaitset 5000-le isikule, kes omasid
seda dokuimenti. Sakslased nõustu­sid
Wallenbergi ettepanekuga ja oli
õnne, et sakslased kunagi ei teinud
1 Rlvervlew Gardens
SubwayStn.) Toronto, Ont.
tel. 416/769-9533
-Jane
( O N T A R I O ) LT D RE A L T 0 R
IVIrs. VIvI Roy
es
2781 Yonge Street -
Toronto, Ontario -M4N2H8
Büroos (416) 487-4311
Kodus (416) 962-8481
COVENTRY (M.:E.)>-'Neeme Jär°
vi reisib ülemaailmselt ja juhatab
külalisdirigendina kontserte siin ja
seal. Hiljuti oli ta angazheeritud Bir-mirighami
orkestri juurde nn. küla-_
lisdirigfendjia. Alguse tegi ta 26. no-,
vembril, kus esitas Tshaikovski
,,Manfredi sümfoonia" täissaalil?.
Selle kontserdi järele saabus ta
USA-st tagasi uue aasta algpäevil.
Siis Inglismaa maastikku ja ilmas­tikku
või^ võrrelda „Siberiga" (es­makordselt
1,947 a. saadik ja mõned
targad valdaval, et isegi 100 aasta
jooksul pole siin saarel olniid sellist
lumesadu, eriti Walesis ja Shoti-maal).
2. jaanuaril tounurnn. ker-gemuusika
õhtu. See oli pühendatud
Viini muusikale (Lehari ja Straussi
valsid). 9. jaanuaril oli kavas vene
helimeistrid — Prokofiev, Rachma-ninov
ja Rimsky-Korsakov.
Kontsertkava pea raskuspunkt oli
määratud neljapäeva õhtule (7. jaa­nuaril),
kus kavas oli Arvo Parti:
„Collage Bach",: Beethoveni piano-kontsert
nr. 1 ja Brahmsi sümfoonia
m, i Sel;puhul :oM.]LääBe-BerliiiM
(Canadian 'Seene) — 'National Capi-tai
Commission koos mitmete teiste
organisatsioonidega on .kavandanud
tänavuse Winterlude 1982 suurejoo­nelisemalt
kui eelmistel aastatel. See
on mõeldud nendele tuhandetele kü­lalistele,
kes Ottawasse kokku tule­vad
5 —14. fveebruarini nautima
maailma pikemat liuvälja, mis katab
Rideau kanalis kaheksa kilomeetrit
uisuteed. lisaks teistele talvepidus-tustele,
on seekord ette nähtud laus-maa
suusatamine, lumekingadega
sõit nipg uisütajaile on ette nähtud
mjtmeid ilusaid paiku oma spordi
harrastamiseks. Lähemaks informat­siooniks
'kirjutage: National Capital
Coi.imission, c/o Winterlude Ottawa,
Canada või helistage (613) I992-4231.
kohale sõitnud Arvo Pärt (kes alali­selt
elab Viinis). Hiljem esitati Arvo
Parti muusikat sama orkestri poolt
ka Cheltenhamis (suvituslinn Glos-teri
krahvkonnas).
Uue aasta algul oli Neeme Järvll
kaasas ka tema 17-aastane tütar
Maarika. Samal ajal tehti Neeme
Järvi juhatusel heüplaat Weberi
klarnetimuusikast solist Janette
Hiltoniga.
18. märtsil esitab Neeme Järvi,
taas külalisdirigendina, Birmingha-
J"is Tshaikovski vüulikpntserdi ja
Shostakovitshi „i5eljanda sümfoo­nia".
Solistina — Mark Lubotski.
%lise kohalikul muusikakriitikul
Grayšonil oli vaid öelda kii­tu
„The Birmmgham PostV
• jaan.) mil dirigendi kui helilooja on see tasuta
loendust, mis tavaline saksa põhja­likkuse
juures. Üks rootsi diplo­maat,
kes viibis samal ajal Budapes­tis,
usub, et tollal oli Wallenbergi
„kaitsemajas" 15.000 juuti, tänu
nendele illegaalsetele dokumentide-;
1945. aasta jaanuaris, kui venelased
olid lähenemas Budapestile, Wallen-beijg
sai teada, et nn. juutide-linna-osas
on säilinud veel 70.000 juuti.
Wallenberg tegi visiidi saksa kõman»
dörile ja hoiatas teda, et juutide
hävitamsie järele ta puuakse üles
kui sõjaroimar. Juutide mass-huk-kamine
Budapestis jäi ära. 20.000
juudile, keda Wallenberg oli varja­nud,
lisandus nüüd tema kontosse
veel 70.000 juuti.
KADUS VENELASTE TULEKUL
Wallenberg ei kartnud venelaste
tulekut. Ta oli erapooletu'riigi dip­lomaat
ja tema natsivastäsed vaa­ted
olid üldiselt tuntud. Wallenberg
läks tavakohaselt Vene sõjajõudude
^peakorterisse. Tulles tagasi vene sõ­durist
saatjaga omä ametkohta, võt­tis
kaasa raha ja dokumendid. Wal­lenberg
oli jutustanud töölistele, et
teda viidi Debrecen'!, 140 miili eemal
Budapestist, et kohata vene marssal
Malinovski't. .Wallenberg lootis saa­da
venelastelt, toitu ja arstimeid.
Tegelikult, Wallenberg kunagi ei
saabunud Debreceni ja temast pol­nud
enam midagi kuulda.
Algul venelased väitsid, et Wallen-herg
on võetud „punaarmee kaitse
alla". Siis nad eitasid, et nad ei tea
midagi Wallenbergi isikust ja tema
asukohast.. 1951. a., kui üks itaalia
drplomaat ,kes oli viibinud Vene
vanglas ja pöördus tagasi Itaalias­se,
kirjeldas täpselt Wallenbergi
isikut, kellega ta oli rääkinud Mosk­vas,
Lubjanka vanglas. Taas venela­sed
eitasid Wallenbergi vangista­mist.
1^55. a. teine vene vang saa-hus
Läände, kes Väitis, et ta oli ko­hanud
Wallenbergiga Irkutski vang­las,
Siberis. Järgmisel aastal, kui
Rootsi valitsus pidevalt küsitles ve­nelasi,
nad võtsid omaks Wallen­bergi
kinnihoidmist Lubjanka vang­las,
vangistamise põhjust mainima­ta.
Venelased ütlesid, et Wallenberg
suri 1947. a. südameataki tagajärjel.
Wallenberg olnuks 'siis 33-aastane,
kuid ta kunagi ei näidanud südame­haiguse
tunnuseid. Hiljem mitmed
Venemaalt Läände naasnud poliit­vangid
on näinud ja kirjeldanud
Wallenbergi isikut. Nad võivad eksi­da,
kuid paljud inimesed, kaasa-ar-vatud
noor Churchill, usuvad, et
Wallenberg on ikka veel elus.
WALLENBERGI KOMITEED
Noor, Winston Churchill on moo­dustanud
Briti parlamendiliikmetest
grupi, kes taotlevad Wallenbergile
Nobeli auhinna andmist. Greville
Janner, elukutselt advokaat ja töö­erakonna
saadik Leicesterist, väidab,
et tema koos ajakirjanik Maurice
Samuelsoniga (mõlemad juudisoost)
on aktiivselt tegevad nn. Wallenber-gi4omitees
ja on võtnud kontakti
noore Ghurchilliga ja viimane on lii­tunud
Wallenbergi komiteega. Nood
kaks juudisoost aktivisti väidavad:
„Noor Churchill on alati abivalmis."
Noore Chijrchilli vanaisa oli samuti
juutide sõber. Sellepärast Hitler ni­metas
Churchilli „napakaks" ja
„joomariks" (ta ise oU täiskarskla­ne!).
Samasu^sed Wallenbergi-komi-teed
on telj:kinud ka mujal läänerii-'
kides. USA-s, tänu kongressi-liikmele
tom Lantos'ele, kel oli võimalik 16-
aastasena põgeneda Wallenbergi
kaasabil surmasuust. Wallenberg on
tehtud USA aukodanikuks. Seetõttu
ameerika valitsus on võimeline jät­kama
Wallenbergi järeluurimist.
Noore, Churchilli seisukoht on, et
„tuleb avaldada survet Venemaale ja
see on ainuke asi, hiida saame teha".
Churchill ei ole i huvitatud ainult
Wallenbergi saatulsest, vaid ta on
võtnud oma kaitsealuseks ka 32-a.
juudisoost dissidendi Anatoli Shcha-ranski,
kes on mõistetud venelaste
poolt 13-ks aastaks vangi ja töÖlaag-ritesse
^spioneerimise" pärast amee
riklastele. Samuti vene poliitvang,
juuditar Ida Nudel.
Nii inglise ajakirjaniku Barbara
Verekeri artikkel ,,D. Telegraphi"
pildiajakirjas teemal: „Elamine ühe
nimega."
. ARTO •