1985-08-01-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NEiJAiPÄEVÄL, i . AUGUSTIL - ™URSDÄy, AUGUST 1 gress Uus Balti Laua l-1 ' Näilb,'^t sel sivel on Montreal tagasi võitnud oma kuulsuse turistide Mekkana, ja seda vähemalt osaliselt tä|nu mitmesugustele kongressidele ja pidustusele. Vaevalt oli 50.000 Alcoholic Anonymous kongressist osalejat linnast välja valgunud jajolid jõudnud vaibuda dzhäSsi sünkoopilised helid, mis kogu Jazz Festivali vältel kõikjalt vastu kajasid, kui üks vähemarvu-kas, kuid põlistele kultuurilistele traditsioonidele rajanev kongress Montrealis kokku tuli. See oli 8. - 12. juulini peetud RGGO (Royal Ca-nadian Gollege of Örganists) tile-maaline^ ongress. Montreali peetakse kirikute linnaks. Kuid vähe sellest — kirikud on ka kõige olulisemaks elemendika Quebeci iga vanema asula siluetis. Ja kus on kirikud, seal on orelid, organistid ja orelimuusika edendajad, otelimeistrid ja selle delikaatse instrumendi hooldajad. Konventsiooni asukohaks valis RCGO (asutatud 1920) Montreali, kui Kanada orelimuusika põliste traditsioonidega, linna. Konventsiooni korraldajaile ei valmistanud see mingeid raskusi, leida siinsete heade orelile hulgast viisteist tükki kontsertide ja orelimängu võistluste jaoks, mis suure osa konventsiooni päevakavast täitsid. Muide, üheks väljavalituks ostetus ka orel saksa Johannese kirikus, kus noor. helikunstnik Roman t o i 3,5 aastakümmet tagasi äsjaasu-tatud eeisti Jaani koguduse organisti ülesandeid täitis. Kongress, mida peeti kindral-ku-berneri, Jeanne- Sauvš patronaazhi all, õnnestus oivaliselt, ja seda suurel määral fenu põhjalikule ettevalmis-tusejle konventsiooni kaaspresiden-di, mag. Kak. J. Raudsepa poolt, kelle organisatoorne talent praktilist rakendust leidis juba 1983. ja 1984.a., millal ta iLes Concerts d'Orgue de Montreal asepresidendi ülesandeid täitis. 1 Kongressi üksikasjalik kava ilmus juba AGO (Anjerican Guild of Örganists) ja RtCO ühise häälekandja „ T h e American Organist" mai numbris, mis oli pühendatud. RCGO juubelikoriventsioonile Montrealis. * Samas numbris on ka rikkalikult illustreeritud artikkel Karl J. Raudsepalt Montreali kuulsa Püha Joosepi kiriku oreli saamiseloost.K. Raudsepal, kes oma magistri kraadi omandas McGilli ülikoolist ja kes on Concordia ülikooli õppejõud muusika- Washingtonis v.V. esindaja peakonsul Ernst Jaakson viibis Washingtonis seoses muudatusega USA välisministeeriumi Balti Laua juhataja vahetusega. John Zerolis on määratud uuele kohale ja tema asemele tuleb Terry Snell. Ernst Jaaksonil oli kõnelusi ka Ida- Euroopa osakonna abidirektor Her-bert Maliniga. Ta võttis ka osa Ühendatud Balti-Ameerika Komitee ja Balti Vabadusliidu vastuvõtust USA kongressi liikmetele koos teiste Balti riikide esindajatega. Vastuvõtul viibis ka Ameerika Hääle eesti osakonna juhataja Karl Laantee. Sport E. Alfred'! fiasko jõuab Karl J. Raudsepp Montreali Jaama taga. Foto - J. J. Ram ajaloo ja muusikateooria alal, on elav huvi ka oreliehituse, -hoolduse ja helitehnika vastu. Olles aastate jooksul õppinud neid oskusi rahvusvahelise kuulsusega eriteadlaste jui - res, tegutseb ta nüüd peale muu kä oreliehituse ja -hoolduse konsultar-dina. Ka eelpool mainitud artiklis käsitleb ta- oreliehituse tehnilist külge ja uusi voolusid oreliehituse teH^ noloogias, toetudes uurimismaterja-ile Montreali orelite kohta, mida ta juba aastaid on kogunud: Ganäda Gouncili ülesandel. Montreali ajalooliste ja eritüübilis-te orelite rikkus on suurel määral nende orelimeistrite töövili, kes siin ja'lähimas ümbruses on praktiseerinud ja praegugi praktiseerivad. Vanim ja tuntuim neist onl879 asutatud firma Gasavant Freres St. Hyacin-the's, kelle poolt Kanada, USA ja paljude ülemeremaade jaoks ehitatud 3,500 oreli hulgast on üks ehitatud tellimuse peale ka Montreali Eesti Jaani koguduse kirikule. Enamik tuntumaid praegusaja Quebeci oreli-meistreist on saanud oma ettevalmistuse selles firmas, või muul viisil olnud sellega ühenduses. Esimese nimetamisväärse Kanada orelimeistri, Samuel Rusöel Warreni kohta,kelle oreleid tänapäevalgi veel mängukorras leidub, on Karl Raudsepal käsil uurimistöö, mis selle valmimisel raamatu kujul avaldamisele tuleb. Kõige oma mitmepalgelise muusikalise tegevuse kõrval on mag. Karl J. Raudsepp leidnud aega ka heliloominguks ja teenida oma sünnikirikut organistina. :-ts- • isvQififd EESTI ULLEÄRI 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 2Sp Omanik LINDA SEPP Avatud 7 päeva nädalas 736-1170 üodus 223-0201 ÄARDVARK FLORIST @ Ülelinna kohaleviimine LTD &BDt Paljudel kaasmaalastel, kes investeerisid E. Alfred'! kaudu oma kapitali, on oluline teada, kuidas ja millal hakatakse hüvitusi välja maksma. Paljud on kohanud E. Alfred'i vaba mehena kas tänaval, kaubamajas või mujal — tõsiasi on, et ta on Ontario Correctional Ministry'st saadud andmetel vabastatud vanglast tingimusi enne täieliku karistuse kandmist. Et saada kehtivast olukorrast tagasimaksu suhtes tõepärast ning õiget ülevaadet, usutlesime esiteks Clark-son Go. S.S. Seydedgard'i, kes teatas, et Glarkson Go. on lõpetanud kõik vajalikud toimikud käesoleva pankroti suhtes ning on valmis tagasimaksuks, mis võib olla maksimaalself kuni 2% kaotatud summast. Tagastamine, oleneb aga sellest, millal Lav^ Society of Upper Ganada lõpetab oma töö, sest tagasimaksmine toimub koostöös mõlema ametasutus«- ga. Usutledes Law Society Peter Beiri Ja Richard Tensly'd selgusid alljärgneva tõigad: — usutluste periood investeerijate suhtes lõppes juulis 1985; — täielik usutluste aruanne esitatakse 1985.a. septembri lõpus või oktoobri alul komisjonile lõplikuks kinnitamiseks; — pärast lõplikku kinnitamist arvestatakse välja iga investeerijale tagastamise summa ning saadetakse välja teade kahjukannatajale; — on loota, et tagasimaksmine algab oktoobri lõpus või novembri alul; y — LSLW Society ei kavatse nõuda $500.000 maksimaalse kogusumma suurendamist; — momendil ei ole mingit võimalust teada saada, kui suureks tagasta-tavad summad kujunevad, kuna need on täiesti individuaalsed ja pealegi salajased; — ka kirjalikud järelepärimised Law Society'st ei aita, kuna lõplik otsus põle veel tehtud — see ainult suurendaks kahjukannataja advokaadi honorari, kuna see oleks asjatu ekstra töö. Senini levinud igasugused kuulujutud tagasimaksu suhtes on alusetud, kuna keegi ei tea lõpptulemusi. K.A.L. Muru perekonnapaadil. 0 a obert Miirii Ühendriikide Ameerika purje- „Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985 Õngesportlaste haruldane kalasaak 20. juulil korraldas Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi oma suvise havipüügi karikavõistluse Royal Beachi ja indiaanlaste saare vahelisel järvealal. Võistlus, millest osa võttis 31 võistlejat, algas hommikul kell 8 ja lõppe? kell 12 päeval. Oli väga saagirohke ning järvevee sügavusest meelitati landi otsa tervelt 56 havi ja hulgaliselt basse ning ahvenaid. Kuna need kalad ei kuulunud võistluskalade hulka, siis neid ka keegi ei lugenud ega kaalunud. Juba võistluspäeva hommik qli selge, vaikne ja soe, mis meelitas kala-sportlasi võistlusretke ette võtma. Ka kogu võistluse kestel paistis päike palavalt ja „kiskus" vägisi higil särgi alla. Oli tore ja mõnus, kui mõn harv tuulehoog juhtus puhuma. Võistluseks lasti paadid järve V i^ ginia rannast ja mõned .Jalamehed" sai Royal Beachis elavate klubi liikmete ,,laevale" võetud. , Peale võistlust koguneti seltsi auliikme F. Aadli avarale õuele, kus toimus kalade kontrollimine ja kaalumine. Seekord pidi sellest toimingust klubi populaarne „kindra|" Ri-ko korrakohaselt eemale hoidma, sest tema kotis paistis olema priske „elukas" ja kuulus võistluskalade „kampa". Kaalumisel selgus, et ta oli oma pikaajalise klubi valitsemise ajal esimene kord haruldase õnne osaliseks ,saanud ja esimesele kohale jõudnud: * tema havi kaalus 6 kg ja 8 g, omades ränd- Ja individuaalauhinna. 2. koht hr. Liigandja3. hr. Koppel. Mõlemad said klubi poolt väljapandud auhinnad. Kaalutud kalad ja auhinnad välja jagatud,hakati ~ suure töö ja vaeva järele — klubi varahoidja H. Lukk'i poolt kuumendatud viinivorstidega nälga kustutama ja „jahimeeste joogiga" kuumust kehast välja lahutama. Peagi pandi autorattad Toronto poole veerema, sest kuuma ilmaga oli karta saagi halvaks minemist. meistriks Tants on üks inimkonna vanimaid eneseväljenduse viise. Alul oli tants seoses maagiliste lisku-misiega, kus tantsus tõrjus šamaan ehk tä^k oma rütmiliste liikumistega eemale kurje vaime ja meelitas ning kutsus ligi oma nõtkumistega häid haldjaid. Ürgses ühiskonnas oli tants oluline õsa usust ja elamisest. Inimkond on iamanismi aegadest saadik palju muutunud ja tantsuga ei saa enam Andropovi taolisi eemale tõrjuda. Muutmata aga on see, et tantsuga saab ikkagi head tuju ja meeleolu pealtvaatajaile edasi anda. Just niisugust särtsu jahead tuju oli leida Joseph Workman Auditooriumis 17. ja 18. jüulil/kui Jazžv^orks'i tantsugrupp esitas mitmekesise džässtantsu õhtu. Jazzworks' i energiliseks eestvedajaks on grupi alustaja ning juht Valve Kivilo, kes on rakendanud oma laialdasi kogemusi liikumise alal selleks, et džässtantsu meeleolu laienla publiku ette kanda. Kavas leidus nii tõsist kui ka humoorikat. ,,Into One (For yöu J.T.P.)", Teresa Pennachetti poolt koreögrafeeritud ja tantsitud soolo-number, peegeldas tantsu tundlikku ; ja sensitiivset külge. Elav ja energiline grupinumber ,,Goofers" oma kirevate kostüümide ja koomiliste liigutustega näitas, kuivõrd lõbus ja murevaba võib tants olla. Huumorit ning tõsisust kombineeris „Night-moves", kus keerlesid suitsupilves peenelt riietatud kelner ja neli musta^? riietatud daami üksiku suitsusõbra; ümber. Silma paistsid tantsijatest Eddie Kastrau ja Cynthia Irwin oma sujuvate ja loomulike Jiigutusteja. Kahjuks jäi pealtvaatajatel nägemata Ka-ren Rammul Sudburyst, kes end õnnetult vigastas harjutusel paar päeVa enne etendust. Tema suur panus esinemisele, nii tantsijana kui ka koreograafina, väärib esiletõstmist. Andekas valgustuse kujundus oli meile tuntud filmimehe Alar Kivilo poolt..Kreatiivselt koostatud värvide kombinatsioonid ja tabavalt seatud lampide efektid andsid igale liigutusele ja teema muudatusele tublisti juurde. " Jazzvi^orksil õnnestus seda head tu-. ju ja rõõmu rahvale tuua, mis tantsule nii omane. Kayas on neil sel sügisel jälle džässtantsu õhtut lavastada. Nende hiljutise esinemise edukuse tõttu võib jälle lo.ota huvitavat ja mitmekesist kava. - Jazzworksi kohta saab informatsiooni tel. 360-1106. CAMADA64J 1 Toompea katedraal Kanada jõulumargil Nagu selgub Montreali ajalehest „La Tresse" on Kanada kunstnik oma jõulumotiivilisele akvarellmaa-lile ,,Lumi Petlemmas", mida Kanada postivalitsus kasutas mullu ära jõulupostmargiks, saanud inspiratsiooni Tallinna Toompea katedraali sibulakuplitest. Ta seletab, et maalides sattus talle kätte ajakiri, mis näitas seda orto-dokskirikut Eestis, Maalil olevad teised kirikud olevat vaid hetke inspiratsioon, ainult keskmine kolme kupliga on Tallinna eeskujuga. Nimetatud akvarell on pärit pärast Teise maailmasõja ajast, kui Miine elas Torontos ja tegeles piiblistseenide maalimisega. Tema maal „Lumi Petlemmas" osteti Toronto kunstiga-leerile aastal 1948. tegemist on pliiatsijoonistusega paberil, ega mitte lõuendil, mille kunstnik on koloreeri-nud vesivärvide ja tushiga, suuruses . 38X54 cm. , • ' Mitteüksi meie veteranisportla-sed ei võistle maailmavõistlustel, vaid seda teevad ka meie noored. Uks neist, Los Angeles'e olümpiamängudest osa võtnud Robert Muru'1,2&a., toimub see septembrikuu esimesel poolel. Robert Muru võistleb sel aastal „Soling'i" klassi kuuluva paadi meeskonnas. Selle paadi pikkus on 8,15 m kolme purjega ja kolmeliikmelise meeskonnaga. Võisteldes selle paadi meeskonnas on ta sel aastal saavutanud Ameerika Ühendriikide ja Põhjä- Ameerika meistritiitlid. Paadi omanikuks ja meeskonna juhiks on kahe olümpiamedali võitja Hans Fogh (helmsmän), meeskonna-liikmeteks Robert Muru (foredeck) ja Steve Galder (middleman). Hans Fogh, rahvuselt taanlane, võitis hõbemedali 1960.a. Rooma olümpiamängudel ja pronksmedali möödunud aastal Los Angeles'is. Teadaolevatel andmetel on ta ainukene purjes-portlane, kes on olnud võimeline võitma teist medalit 24 aastat hiljem. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE MEISTRIVÕISTLUSED Need toimusid 2 - S.aprillil Texas'e osariigis Galverston'i lahes, mis asub Mehhiko lahe põhjaosas Houston'! linna läheduses. Võistlused olid avatud (open) ka kanadalastele. Seal võisteldi ainult „Soling'i" klassi kuuluvate paatidega. Võistlustest võttis • osa 30 paadimeeskonda, nendest 5 Kanadast. Robert Muru, kes esmakordselt võistles „Soling'i" klassi paadi meeskonnas, sai treenida nendeks võistlusteks ainult kaks päeva. Võistlused tegelikult koosnesid seitsmest erinevast võistlusest, kus igal võistlusel esimeseks tulija saavutas ühe punkti, teiseks tulija kaks, jne. Võitjaks osutus see, kes nendel seitsmel võitlusel oli kogusummas saavutanud kõige vähem punkte. Kuna Robert Muru oma kaaslastega kuue võistluse järele oli kõikidest teistest paadi meeskondadest niivõrd ees, et nendel ei olnud enam vajalik seitsmendat korda võistelda, saavutasid nad esikoha ja meistritiitli kuue võistlusega. Teiseks tuli üks ameerika paadi meeskond San Francisco'st. Selle võiduga iga meeskonnaliige saavutas Ameerika Ühendriikide meistritiitli ja auhinnaks suure kau-sitaolise hõbekarika. FÕHJA-AMEERIKA MEISTRIVÕISTLUSED Need toimusid 4 - 7. juunil Ameerika Ühendriikides Wisconsin'i osariigis, Michigan'i järvel Milwaukee linna lähedal. Sealne võistlus toimus samuti ainult „Soling'i" klassi paatidele. Võistlustest võttis osa 40 paadi meeskonda, nendest 5 Kanadast. Nendeks võistlusteks olid nad juba vähe rohkem-ette valmistatud. Treenisid kaks päeva Ontario järvel ja kaks päeva enne võistlusi kohapeal. Seal tuli samuti, nagu Ameerika meistrivõistlustel, lõpptagajärje saavutamiseks võistelda seitse korda. Kuid kuuenda võistluse järele oli neil esikoht juba võidetud ja meeskonna-liikmetel meistritiitlid saavutatud. Teiseks tuli sama paadi meeskond San Francisco'st,' kes tuli teiseks Ameerika Ühendriikide meistrivõistlustel. Auhindadeks olid purjejahte kujutatavad karikad. MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED HURONI JÄRVEL ^ Viimaseks võistluseks on neil sel aastal 5 - 17. septembril toimuvad maailma meistrivõistlused, mis peetakse Kanadas Huron'i järvel Sarnia linna juures. Nendele võistlustele on juba registreeritud 60 ,,Soling'i" paadi meeskonda, nendest 9 Kanadast. Eelmised maailmavõistlused võitsid taanlased, kuid seekord oletatakse üheks parimaks meeskonnaks ühte Lääne-Saksamaa meeskonda. Nendeks võistlusteks on neil ettenähtud igapäevane treening kolme nädala vältel. JiARALD RAIGNA I.S-gi ^PORDIKROONIKA UUSI MAAILMAREKORDEID Inglane Steve Gram püstitas 2 nädalaga' 2 maailmarekordit: 1500 m jooksus (Nice'is) ajaga 3.29,67 ja 1 miili jooksus (Oslos) ajaga 3.46,31. Oslos, kus asub maailma kiiremaid söeradu, püstitati maailmarekordid veel meeste 50Ö0 m jooksus: Said Aouita Marokost 13.00,40 ja 'naiste 10.000 m jooksus; Ingrid Kristian-sen Norrast 30.09,42." TEiVASHÜPE Pariisi rahvusvahelisel teivashüp-pe- võistlusel saavutas venelane Sergei Bubka esimest korda ajaloos 6,00 meetrit. Enne Teist maailmasõda oli Eesti rekordiks E. Äärma ja R. Kiip-saare hüpped 4,02 m. Alles sõja ajal hüppas Cornelius Warmerdam tolleaegse „suurhüppe" 4,77 m, mis püsis peagu 18 aastat, kuni kaasameerik-lane D. Bragg 4,80 hüppas. Varsti peale seda võeti tarvitusele plasttei-bad ja rekordeid hakati parandama peagu igal aastal vähemalt paari sm võrra, kuni nüüd peale 20 aastat on lõpuks 6 meetrini jõutud. KOLMIKHÜPE Tänavuse hooaja parimaks saavutuseks on aga kahtlemata ameeriklase Willie Banks'i maailmarekord kolmikhüppes 17,97 m. Eelmine rekord 17,89 oli juba 10 a. brasiillkse deOli-veira käes püsinud. 9 a. on Banks seda rekordit taga ajanud — ja alles sel hooajal loobus sellest, üteldes, et nüüd hakkab ainult lõbu pärast sporti tegema. Tulemusena tundis end nii vabalt ja hästi, et enne hüpet ütles: ,,Tunnen oma kontides, et järgmine hüpe on maailmarekord" Ja oligi! KAUGUSHÜPE Vanim rekord on ameeriklase Bob Beamon'i kaugushüppe rekord 8,90 m 1968<a. Mehhiko o ümpiaadilt; see oli üle poole meetri parem eelmisest ja tatistikud peavad seda hüpet kõigi aegade parimaks saavutuseks kergejõustikus. Garl Lev^is, USA viimase olümpiaadi 4-kuldniedali mees, on juba teist hooaega sjhikindlalt selle rekordi jahil; m.a. saavutas ta 8,79 m. ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on jõud SOODSAD LAEMUD KAASMAALASTELE • loformatsiooniks helistage 465-4659 ODAVISE Uusi maailmarekordeid võib käesoleval hooajal oodatE ka veel mitmes naiste kesk- ja pikaniaa^jooksus, sest Euroopas on suureJnad võistlused veel tulemas. Soomlase/eestlase Tiina Lillaka odaviske rekord 74,76 m langes juba idasakslase Petra Felke k'ätte, kes viskas 75,40 m. VASARAHEIDE Mainimist väärib ka tänavuse hooaja parim vasaraheide 83,40 m, mille saavutas Ukrainas elav eestlane Jüri Tamm. (J. Tamm on ka 5 minutit maailmameister olnud 1980.a. kuulsal võistlusel Moskvas, kus maailma kolm parimat kohtusid ja kus poole tunni jooksul 5 korda maailmarekordit parandati.) VILP Kä( ta möl matu-sime nt. S( beliai raami tusliki nistei Aleksl Ha aja| »Nagi peamj blomi tulemi puu II ette tahadi mepo^ 193! test ji oma keskpl vanei ta tõi kirjani seas kl auhini anti vd esimej viibii sis. loojadl poliiti kule kj matu-dalinel Kirjani Raami Kirjasj kirjast sest ti ligioie| ne oli kond il sele Cl nagu r| „Se( Leinjäj almanj (Rotali on eesi 25 aasi mist tud lul põlve noorel tulekul nenudi mumif ligioh eesti keva Kui oli lõpp. on vai Noorel hoidm| ra, mel vaimu] just deksili Books ingiiskj Sea in raamati luuletu ja järel seletus Eestil esmakol kaldal MÜ-de metsaül alates ai Austrei 1977. Pl tuleks oleks õil na see tj lis, nüsi rannik uj ne neid.l seega jäid oli 4| Uut ühelam Kivilaht Kaplinsl keeles, t| nevalt dis tõlk( raamati mat müi| , neid tõll Enne miil raai idee alg
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 1, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-08-01 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850801 |
Description
Title | 1985-08-01-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NEiJAiPÄEVÄL, i . AUGUSTIL - ™URSDÄy, AUGUST 1
gress Uus Balti Laua
l-1
' Näilb,'^t sel sivel on Montreal
tagasi võitnud oma kuulsuse turistide
Mekkana, ja seda vähemalt
osaliselt tä|nu mitmesugustele kongressidele
ja pidustusele. Vaevalt
oli 50.000 Alcoholic Anonymous
kongressist osalejat linnast välja
valgunud jajolid jõudnud vaibuda
dzhäSsi sünkoopilised helid, mis
kogu Jazz Festivali vältel kõikjalt
vastu kajasid, kui üks vähemarvu-kas,
kuid põlistele kultuurilistele
traditsioonidele rajanev kongress
Montrealis kokku tuli. See oli 8. -
12. juulini peetud RGGO (Royal Ca-nadian
Gollege of Örganists) tile-maaline^
ongress.
Montreali peetakse kirikute linnaks.
Kuid vähe sellest — kirikud on
ka kõige olulisemaks elemendika
Quebeci iga vanema asula siluetis. Ja
kus on kirikud, seal on orelid, organistid
ja orelimuusika edendajad,
otelimeistrid ja selle delikaatse instrumendi
hooldajad.
Konventsiooni asukohaks valis
RCGO (asutatud 1920) Montreali, kui
Kanada orelimuusika põliste traditsioonidega,
linna. Konventsiooni korraldajaile
ei valmistanud see mingeid
raskusi, leida siinsete heade orelile
hulgast viisteist tükki kontsertide ja
orelimängu võistluste jaoks, mis suure
osa konventsiooni päevakavast
täitsid. Muide, üheks väljavalituks
ostetus ka orel saksa Johannese kirikus,
kus noor. helikunstnik Roman
t o i 3,5 aastakümmet tagasi äsjaasu-tatud
eeisti Jaani koguduse organisti
ülesandeid täitis.
Kongress, mida peeti kindral-ku-berneri,
Jeanne- Sauvš patronaazhi
all, õnnestus oivaliselt, ja seda suurel
määral fenu põhjalikule ettevalmis-tusejle
konventsiooni kaaspresiden-di,
mag. Kak. J. Raudsepa poolt, kelle
organisatoorne talent praktilist rakendust
leidis juba 1983. ja 1984.a.,
millal ta iLes Concerts d'Orgue de
Montreal asepresidendi ülesandeid
täitis. 1
Kongressi üksikasjalik kava ilmus
juba AGO (Anjerican Guild of Örganists)
ja RtCO ühise häälekandja
„ T h e American Organist" mai
numbris, mis oli pühendatud. RCGO
juubelikoriventsioonile Montrealis.
* Samas numbris on ka rikkalikult
illustreeritud artikkel Karl J. Raudsepalt
Montreali kuulsa Püha Joosepi
kiriku oreli saamiseloost.K. Raudsepal,
kes oma magistri kraadi omandas
McGilli ülikoolist ja kes on Concordia
ülikooli õppejõud muusika-
Washingtonis
v.V. esindaja peakonsul Ernst
Jaakson viibis Washingtonis seoses
muudatusega USA välisministeeriumi
Balti Laua juhataja vahetusega.
John Zerolis on määratud uuele kohale
ja tema asemele tuleb Terry
Snell.
Ernst Jaaksonil oli kõnelusi ka Ida-
Euroopa osakonna abidirektor Her-bert
Maliniga. Ta võttis ka osa Ühendatud
Balti-Ameerika Komitee ja
Balti Vabadusliidu vastuvõtust USA
kongressi liikmetele koos teiste Balti
riikide esindajatega. Vastuvõtul viibis
ka Ameerika Hääle eesti osakonna
juhataja Karl Laantee.
Sport
E. Alfred'! fiasko jõuab
Karl J. Raudsepp Montreali Jaama
taga.
Foto - J. J. Ram
ajaloo ja muusikateooria alal, on
elav huvi ka oreliehituse, -hoolduse
ja helitehnika vastu. Olles aastate
jooksul õppinud neid oskusi rahvusvahelise
kuulsusega eriteadlaste jui -
res, tegutseb ta nüüd peale muu kä
oreliehituse ja -hoolduse konsultar-dina.
Ka eelpool mainitud artiklis
käsitleb ta- oreliehituse tehnilist külge
ja uusi voolusid oreliehituse teH^
noloogias, toetudes uurimismaterja-ile
Montreali orelite kohta, mida ta
juba aastaid on kogunud: Ganäda
Gouncili ülesandel.
Montreali ajalooliste ja eritüübilis-te
orelite rikkus on suurel määral
nende orelimeistrite töövili, kes siin
ja'lähimas ümbruses on praktiseerinud
ja praegugi praktiseerivad. Vanim
ja tuntuim neist onl879 asutatud
firma Gasavant Freres St. Hyacin-the's,
kelle poolt Kanada, USA ja
paljude ülemeremaade jaoks ehitatud
3,500 oreli hulgast on üks ehitatud
tellimuse peale ka Montreali Eesti
Jaani koguduse kirikule. Enamik
tuntumaid praegusaja Quebeci oreli-meistreist
on saanud oma ettevalmistuse
selles firmas, või muul viisil
olnud sellega ühenduses.
Esimese nimetamisväärse Kanada
orelimeistri, Samuel Rusöel Warreni
kohta,kelle oreleid tänapäevalgi veel
mängukorras leidub, on Karl Raudsepal
käsil uurimistöö, mis selle
valmimisel raamatu kujul avaldamisele
tuleb.
Kõige oma mitmepalgelise muusikalise
tegevuse kõrval on mag. Karl J.
Raudsepp leidnud aega ka heliloominguks
ja teenida oma sünnikirikut
organistina.
:-ts- •
isvQififd EESTI ULLEÄRI
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2Sp
Omanik LINDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
üodus 223-0201
ÄARDVARK
FLORIST
@ Ülelinna kohaleviimine LTD
&BDt
Paljudel kaasmaalastel, kes investeerisid
E. Alfred'! kaudu oma kapitali,
on oluline teada, kuidas ja millal
hakatakse hüvitusi välja maksma.
Paljud on kohanud E. Alfred'i vaba
mehena kas tänaval, kaubamajas või
mujal — tõsiasi on, et ta on Ontario
Correctional Ministry'st saadud andmetel
vabastatud vanglast tingimusi
enne täieliku karistuse kandmist.
Et saada kehtivast olukorrast tagasimaksu
suhtes tõepärast ning õiget
ülevaadet, usutlesime esiteks Clark-son
Go. S.S. Seydedgard'i, kes teatas,
et Glarkson Go. on lõpetanud kõik
vajalikud toimikud käesoleva pankroti
suhtes ning on valmis tagasimaksuks,
mis võib olla maksimaalself
kuni 2% kaotatud summast. Tagastamine,
oleneb aga sellest, millal Lav^
Society of Upper Ganada lõpetab
oma töö, sest tagasimaksmine toimub
koostöös mõlema ametasutus«-
ga. Usutledes Law Society Peter
Beiri Ja Richard Tensly'd selgusid
alljärgneva tõigad:
— usutluste periood investeerijate
suhtes lõppes juulis 1985;
— täielik usutluste aruanne esitatakse
1985.a. septembri lõpus või
oktoobri alul komisjonile lõplikuks
kinnitamiseks;
— pärast lõplikku kinnitamist arvestatakse
välja iga investeerijale tagastamise
summa ning saadetakse
välja teade kahjukannatajale;
— on loota, et tagasimaksmine
algab oktoobri lõpus või novembri
alul; y
— LSLW Society ei kavatse nõuda
$500.000 maksimaalse kogusumma
suurendamist;
— momendil ei ole mingit võimalust
teada saada, kui suureks tagasta-tavad
summad kujunevad, kuna need
on täiesti individuaalsed ja pealegi
salajased;
— ka kirjalikud järelepärimised
Law Society'st ei aita, kuna lõplik
otsus põle veel tehtud — see ainult
suurendaks kahjukannataja advokaadi
honorari, kuna see oleks asjatu
ekstra töö. Senini levinud igasugused
kuulujutud tagasimaksu suhtes on
alusetud, kuna keegi ei tea lõpptulemusi.
K.A.L.
Muru perekonnapaadil.
0 a
obert Miirii Ühendriikide
Ameerika purje-
„Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985
Õngesportlaste
haruldane kalasaak
20. juulil korraldas Toronto Eesti
Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi oma
suvise havipüügi karikavõistluse
Royal Beachi ja indiaanlaste saare
vahelisel järvealal. Võistlus, millest
osa võttis 31 võistlejat, algas hommikul
kell 8 ja lõppe? kell 12 päeval. Oli
väga saagirohke ning järvevee sügavusest
meelitati landi otsa tervelt 56
havi ja hulgaliselt basse ning ahvenaid.
Kuna need kalad ei kuulunud
võistluskalade hulka, siis neid ka
keegi ei lugenud ega kaalunud.
Juba võistluspäeva hommik qli selge,
vaikne ja soe, mis meelitas kala-sportlasi
võistlusretke ette võtma. Ka
kogu võistluse kestel paistis päike
palavalt ja „kiskus" vägisi higil särgi
alla. Oli tore ja mõnus, kui mõn harv
tuulehoog juhtus puhuma.
Võistluseks lasti paadid järve V i^
ginia rannast ja mõned .Jalamehed"
sai Royal Beachis elavate klubi liikmete
,,laevale" võetud. ,
Peale võistlust koguneti seltsi auliikme
F. Aadli avarale õuele, kus
toimus kalade kontrollimine ja kaalumine.
Seekord pidi sellest toimingust
klubi populaarne „kindra|" Ri-ko
korrakohaselt eemale hoidma,
sest tema kotis paistis olema priske
„elukas" ja kuulus võistluskalade
„kampa".
Kaalumisel selgus, et ta oli oma
pikaajalise klubi valitsemise ajal esimene
kord haruldase õnne osaliseks
,saanud ja esimesele kohale jõudnud: *
tema havi kaalus 6 kg ja 8 g, omades
ränd- Ja individuaalauhinna. 2. koht
hr. Liigandja3. hr. Koppel. Mõlemad
said klubi poolt väljapandud auhinnad.
Kaalutud kalad ja auhinnad välja
jagatud,hakati ~ suure töö ja vaeva
järele — klubi varahoidja H. Lukk'i
poolt kuumendatud viinivorstidega
nälga kustutama ja „jahimeeste joogiga"
kuumust kehast välja lahutama.
Peagi pandi autorattad Toronto
poole veerema, sest kuuma ilmaga
oli karta saagi halvaks minemist.
meistriks
Tants on üks inimkonna vanimaid
eneseväljenduse viise. Alul
oli tants seoses maagiliste lisku-misiega,
kus tantsus tõrjus
šamaan ehk tä^k oma rütmiliste liikumistega
eemale kurje vaime ja
meelitas ning kutsus ligi oma nõtkumistega
häid haldjaid. Ürgses
ühiskonnas oli tants oluline õsa
usust ja elamisest. Inimkond on
iamanismi aegadest saadik palju
muutunud ja tantsuga ei saa enam
Andropovi taolisi eemale tõrjuda.
Muutmata aga on see, et tantsuga
saab ikkagi head tuju ja meeleolu
pealtvaatajaile edasi anda.
Just niisugust särtsu jahead tuju oli
leida Joseph Workman Auditooriumis
17. ja 18. jüulil/kui Jazžv^orks'i
tantsugrupp esitas mitmekesise
džässtantsu õhtu. Jazzworks' i energiliseks
eestvedajaks on grupi alustaja
ning juht Valve Kivilo, kes on rakendanud
oma laialdasi kogemusi liikumise
alal selleks, et džässtantsu meeleolu
laienla publiku ette kanda.
Kavas leidus nii tõsist kui ka humoorikat.
,,Into One (For yöu
J.T.P.)", Teresa Pennachetti poolt
koreögrafeeritud ja tantsitud soolo-number,
peegeldas tantsu tundlikku
; ja sensitiivset külge. Elav ja energiline
grupinumber ,,Goofers" oma kirevate
kostüümide ja koomiliste liigutustega
näitas, kuivõrd lõbus ja
murevaba võib tants olla. Huumorit
ning tõsisust kombineeris „Night-moves",
kus keerlesid suitsupilves
peenelt riietatud kelner ja neli musta^?
riietatud daami üksiku suitsusõbra;
ümber.
Silma paistsid tantsijatest Eddie
Kastrau ja Cynthia Irwin oma sujuvate
ja loomulike Jiigutusteja. Kahjuks
jäi pealtvaatajatel nägemata Ka-ren
Rammul Sudburyst, kes end õnnetult
vigastas harjutusel paar päeVa
enne etendust. Tema suur panus esinemisele,
nii tantsijana kui ka koreograafina,
väärib esiletõstmist.
Andekas valgustuse kujundus oli
meile tuntud filmimehe Alar Kivilo
poolt..Kreatiivselt koostatud värvide
kombinatsioonid ja tabavalt seatud
lampide efektid andsid igale liigutusele
ja teema muudatusele tublisti
juurde.
" Jazzvi^orksil õnnestus seda head tu-.
ju ja rõõmu rahvale tuua, mis tantsule
nii omane. Kayas on neil sel sügisel
jälle džässtantsu õhtut lavastada.
Nende hiljutise esinemise edukuse
tõttu võib jälle lo.ota huvitavat ja
mitmekesist kava. -
Jazzworksi kohta saab informatsiooni
tel. 360-1106.
CAMADA64J
1
Toompea katedraal
Kanada jõulumargil
Nagu selgub Montreali ajalehest
„La Tresse" on Kanada kunstnik
oma jõulumotiivilisele akvarellmaa-lile
,,Lumi Petlemmas", mida Kanada
postivalitsus kasutas mullu ära
jõulupostmargiks, saanud inspiratsiooni
Tallinna Toompea katedraali
sibulakuplitest.
Ta seletab, et maalides sattus talle
kätte ajakiri, mis näitas seda orto-dokskirikut
Eestis, Maalil olevad teised
kirikud olevat vaid hetke inspiratsioon,
ainult keskmine kolme
kupliga on Tallinna eeskujuga.
Nimetatud akvarell on pärit pärast
Teise maailmasõja ajast, kui Miine
elas Torontos ja tegeles piiblistseenide
maalimisega. Tema maal „Lumi
Petlemmas" osteti Toronto kunstiga-leerile
aastal 1948. tegemist on pliiatsijoonistusega
paberil, ega mitte
lõuendil, mille kunstnik on koloreeri-nud
vesivärvide ja tushiga, suuruses
. 38X54 cm. , • '
Mitteüksi meie veteranisportla-sed
ei võistle maailmavõistlustel,
vaid seda teevad ka meie noored.
Uks neist, Los Angeles'e olümpiamängudest
osa võtnud Robert
Muru'1,2&a., toimub see septembrikuu
esimesel poolel. Robert Muru
võistleb sel aastal „Soling'i" klassi
kuuluva paadi meeskonnas. Selle
paadi pikkus on 8,15 m kolme purjega
ja kolmeliikmelise meeskonnaga.
Võisteldes selle paadi meeskonnas
on ta sel aastal saavutanud
Ameerika Ühendriikide ja Põhjä-
Ameerika meistritiitlid.
Paadi omanikuks ja meeskonna
juhiks on kahe olümpiamedali võitja
Hans Fogh (helmsmän), meeskonna-liikmeteks
Robert Muru (foredeck) ja
Steve Galder (middleman). Hans
Fogh, rahvuselt taanlane, võitis hõbemedali
1960.a. Rooma olümpiamängudel
ja pronksmedali möödunud
aastal Los Angeles'is. Teadaolevatel
andmetel on ta ainukene purjes-portlane,
kes on olnud võimeline
võitma teist medalit 24 aastat hiljem.
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE
MEISTRIVÕISTLUSED
Need toimusid 2 - S.aprillil Texas'e
osariigis Galverston'i lahes, mis asub
Mehhiko lahe põhjaosas Houston'!
linna läheduses. Võistlused olid avatud
(open) ka kanadalastele. Seal
võisteldi ainult „Soling'i" klassi kuuluvate
paatidega. Võistlustest võttis
• osa 30 paadimeeskonda, nendest 5
Kanadast. Robert Muru, kes esmakordselt
võistles „Soling'i" klassi
paadi meeskonnas, sai treenida nendeks
võistlusteks ainult kaks päeva.
Võistlused tegelikult koosnesid
seitsmest erinevast võistlusest, kus
igal võistlusel esimeseks tulija saavutas
ühe punkti, teiseks tulija kaks,
jne. Võitjaks osutus see, kes nendel
seitsmel võitlusel oli kogusummas
saavutanud kõige vähem punkte.
Kuna Robert Muru oma kaaslastega
kuue võistluse järele oli kõikidest
teistest paadi meeskondadest niivõrd
ees, et nendel ei olnud enam vajalik
seitsmendat korda võistelda, saavutasid
nad esikoha ja meistritiitli kuue
võistlusega. Teiseks tuli üks ameerika
paadi meeskond San Francisco'st.
Selle võiduga iga meeskonnaliige
saavutas Ameerika Ühendriikide
meistritiitli ja auhinnaks suure kau-sitaolise
hõbekarika.
FÕHJA-AMEERIKA
MEISTRIVÕISTLUSED
Need toimusid 4 - 7. juunil Ameerika
Ühendriikides Wisconsin'i osariigis,
Michigan'i järvel Milwaukee linna
lähedal. Sealne võistlus toimus
samuti ainult „Soling'i" klassi paatidele.
Võistlustest võttis osa 40 paadi
meeskonda, nendest 5 Kanadast.
Nendeks võistlusteks olid nad juba
vähe rohkem-ette valmistatud. Treenisid
kaks päeva Ontario järvel ja
kaks päeva enne võistlusi kohapeal.
Seal tuli samuti, nagu Ameerika
meistrivõistlustel, lõpptagajärje saavutamiseks
võistelda seitse korda.
Kuid kuuenda võistluse järele oli neil
esikoht juba võidetud ja meeskonna-liikmetel
meistritiitlid saavutatud.
Teiseks tuli sama paadi meeskond
San Francisco'st,' kes tuli teiseks
Ameerika Ühendriikide meistrivõistlustel.
Auhindadeks olid purjejahte
kujutatavad karikad.
MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED
HURONI JÄRVEL
^
Viimaseks võistluseks on neil sel
aastal 5 - 17. septembril toimuvad
maailma meistrivõistlused, mis peetakse
Kanadas Huron'i järvel Sarnia
linna juures. Nendele võistlustele on
juba registreeritud 60 ,,Soling'i"
paadi meeskonda, nendest 9 Kanadast.
Eelmised maailmavõistlused
võitsid taanlased, kuid seekord oletatakse
üheks parimaks meeskonnaks
ühte Lääne-Saksamaa meeskonda.
Nendeks võistlusteks on neil ettenähtud
igapäevane treening kolme
nädala vältel.
JiARALD RAIGNA
I.S-gi
^PORDIKROONIKA
UUSI MAAILMAREKORDEID
Inglane Steve Gram püstitas 2 nädalaga'
2 maailmarekordit: 1500 m
jooksus (Nice'is) ajaga 3.29,67 ja 1
miili jooksus (Oslos) ajaga 3.46,31.
Oslos, kus asub maailma kiiremaid
söeradu, püstitati maailmarekordid
veel meeste 50Ö0 m jooksus: Said
Aouita Marokost 13.00,40 ja 'naiste
10.000 m jooksus; Ingrid Kristian-sen
Norrast 30.09,42."
TEiVASHÜPE
Pariisi rahvusvahelisel teivashüp-pe-
võistlusel saavutas venelane Sergei
Bubka esimest korda ajaloos 6,00
meetrit. Enne Teist maailmasõda oli
Eesti rekordiks E. Äärma ja R. Kiip-saare
hüpped 4,02 m. Alles sõja ajal
hüppas Cornelius Warmerdam tolleaegse
„suurhüppe" 4,77 m, mis püsis
peagu 18 aastat, kuni kaasameerik-lane
D. Bragg 4,80 hüppas. Varsti
peale seda võeti tarvitusele plasttei-bad
ja rekordeid hakati parandama
peagu igal aastal vähemalt paari sm
võrra, kuni nüüd peale 20 aastat on
lõpuks 6 meetrini jõutud.
KOLMIKHÜPE
Tänavuse hooaja parimaks saavutuseks
on aga kahtlemata ameeriklase
Willie Banks'i maailmarekord kolmikhüppes
17,97 m. Eelmine rekord
17,89 oli juba 10 a. brasiillkse deOli-veira
käes püsinud. 9 a. on Banks
seda rekordit taga ajanud — ja alles
sel hooajal loobus sellest, üteldes, et
nüüd hakkab ainult lõbu pärast sporti
tegema. Tulemusena tundis end nii
vabalt ja hästi, et enne hüpet ütles:
,,Tunnen oma kontides, et järgmine
hüpe on maailmarekord" Ja oligi!
KAUGUSHÜPE
Vanim rekord on ameeriklase Bob
Beamon'i kaugushüppe rekord 8,90
m 1968 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-01-04