Meie Elu = Our life, May 28, 1981

              PuWished by Estorfian Publishmg Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave;, Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 ~~ ' Tel. 466-095!'
Toimetajad: H.Rebatie ja S.
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann
USA/Tel.
.„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti - Kirjastus -Kanadas.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave, Toronto, Ont.M4K 2R6Canada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp.^ h.
-5 p.l.> esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l ip.l.
, 3 E IE ELU''tellimishinnad r Kanadas-^ia $30.00,61.
$16.00-3 k. 111.00; ÜSA-sse— 1 a. $32.00, 6 k. $17.00, 3 k.
$11.50; 'Ülemeremaadesse: 1 a. $36.00, 6 L $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennüpostilisal USÄ-sse :1a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennu»
postüisa ülemef-emaadesse: 1 a.^l^ 6 k. |16.40,
Kuulutushinnadir! toll ühel veerul: ešikiiljel $5.00, tekstis .
S4:50Jkuulutuste küljel $4.25. '|
Mõrvakatse paavsti vastu oesa^
ma vana nagu inimkond. Vattim
mõrvadest on Abeli mahalöömine
(nuiaga) tema venna Kai^i poolt ai-nult
sellepärast, et Abel oli Juma­lale
meelepärasem ja Abeli ohvri-*
suits kerkis Jumala poole. Mõrva-*
katse paavsti vastu on samuti venna-tapmise
katse, mõttetu jä rumal,
kaasinimese poolt, kes nägi kaasini­meses
väärtusi, ipis tal endal või te­ma
grupil puudusid.
Inimkonna ajalugu oii|gi täis mõr­vu
ja need on^lati aj^looramatuis
fikseeritud rohkem Jäädavalt, kui
ühiskond ise oma püüdlustes jumala­pärase
elamise poolest. Poliitilised
mõrvad läbi ajaloo ei mahuks käes­oleva
lehe kogu aasia väljaandeisse.
„Ka sina Brutus'', lolid Gaesari sõ­nad,
kui ta noalöögiga tapeti Rooma
senati trepil. Meie hulgas liikuvad
pidevalt Kainid ja Erutused. Nende
eest on võimata end hoida, kuna
noalöök või püstolikum ei tule alati
. Isiklikel põhjustel. ,: •
Ühiskondlikud ideoloogiad on sa­geli
selleks ajeks, millede pärast tei­ne
inimene tõstab oma käe oma ven­na
vastu. Rida Vene riigi tsaare su­rid
nihilis^tide pommiheiteist. Nihi­listid
olid väljas, et luua uut Vene­maad
rahvale, kellel oli põhjust nu­riseda
oma olukorra pärast. Siis tuli
uus olukord oktoobÄrevolutsiooni
näol, viimane tsaar ja tema pere­kond
tapeti armutult uue ja parema
lootuses.
Kuid uus olukord tõi amult vae­sust
ja viletsust vene rahyale ja see
kestab üha edasi. Nüüd tekibki kü­simus:
miks ei antudj kuuli maailma
suuremale terroristid — Stalmiley
kelle tahte läbi jsuri miljonid inime­sed,
nende hulgas ka Stalini lähemad
kaastöölised. Vastus seisab selles:
Stalini vastased ei olnud mõrvarid,
sest kõik mõrvarid olid Stalhii poo-
Kui Hitlerile x)leks Saksamaal
keegi õigel ajal kuuli andnud, po­leks
praegu tarvis kirjutada Teise
maailmasõia ajalugu la maailma po­liitiline
kaart näeks hoopis teisiti
välja. Saksa peastaabi ülem kindral
Franz Halder tühistas attentäadi kä,
su Hitleri vastu viimasel silmapil­gul
ja tulemuseks oli Natsi-Saksa^
maa vägede sissetung Poolasse ja
Teine maailmasõda. Kui, Halder ja
kaaslased surmanuksid Hitleri, vii­biksime
praegu oma vabal kodu­maal.'
^ \
Poliitilised roimad Vabas Eestis pä-.
rinesid Nõukogude Liidust. Üks esi­mesi
ohvreid kipdral Unt, surmatuna
püstolikuulist Tallinna Raua täna­val.
Teine silmapaistev ohver oli
teedeminister Kark surnuks tuSista-tuna
Tallinna Balti jaama ees L
detsembri kommunistliku mässukat­se
puhul. Kuid massilised mõrvad
Eestis punase ülevõtu puhul tulid ja
juhiti kõik Nõukogude Liidust. Nen­de
silmapaistvamateks ohvriteks
olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnis­son,
Kõik poliitilistel-ideoloogilistel
põhjustel.
Terve rida USA presidente on
mõrvatud. Viimane katse oli presi­dent
R. Reaganile. Ükski neist pole
langenud ohvriks ebainimliku võimu-rakenduse
pärast. Kõigile neile on
kallale tungitud vähem poliitilistel
ja rohkem ühiskondlikel põhjustel.
Võib olla vaimselt suurim oli
paavst Paul II, kes otsis rahu rah­vaste
vahel, püüdis inimõiguste ra­kendamist
paljudes maades, kus. see
puudub. Suurim oli tema mõju poola "
rahva hulgas, sest paavst on rahvu­selt
poolakas. Paavsti mõju poola
rahva ja tööliskonna julgustamisel
oli suurim teistest rahvajuhtidest.
See oli nii suur, et ka Moskva ei jul­genud
vahele astuda, et oma puna­seid
ambitsioone kaitsta.
Kas paavsti, Reagani.või, JCennedy-ründajad
piid seotud poliitilise kons­piratsiooniga
väljastpoolt, pole täna­seni
selge. Just selle ebaselguse tõt­tu
peab meenutama USA praeguse
välisministri kindral Aleksander
Haigi sõnu, mis vihjasid sellele, et
rahvusvaheline terrorism on seoses
Nõukogude Liiduga. See asjaolu va­jab
erilist tähelepanu, olenemata sel-
, mis öeldakse Moskvas, .
„MeleElu" nr. 21 (1632) 1981
KVA JÕUDEMONSTRATSIOONID
WASHINGTONIS
Kanada on rikas riik maapõuevarandustest. Kanadas osu päralt
II maailmasõda suhteliselt areneniuid tööstus ja mis kolge tähtsam,
Kanada omab tänapäeva tööstusele Ja moodsale eluviisile vajalik­ku
õli küllaldasel määral. Vaatamata selfele on nii Kanada liiduva-litsus
ja provintsid suurtes võlgades. Kogu Kanada majandus on:
rajatud laeiiumajandusele, sest valitsuse maksusüsteem ei võimal­da
ühelgi ettevõttel varandusi koguda, sest nn. kasumi maks röö­vib
ettevõtte varandused ära. Nüüd on olukord järsku muutunud
kriitiiiseksi Tööpuudus tõuseb sest intresti % oh juba 20 ja ooda­takse
selle tõstmist kuni 30%. Ettevõtted töötavad siin laenatud
kapitaliga. Ei jõuta nii ruttu kaupade hindasid tõsta, et laenuprot­sentide
tõusuga sammu pijäÄiV Kanada majandushünister Allan
MacEachen aga kinnitas parlamendis, et laenu % tõusmisega pa­randatavat
majandust. See on sama, kui põlevale majale heita pet­et
maja ara
asBBaaacansmx
Kanada parlamendis vaieldi kaua
aega uue põhiseaduse üle. Kui need
vaidlused sel korral lõppesid, selgus,
et Kanada majanduselus on hetkel
raskeid kriisinähtusi. Elukallidus
tõuseb suurte sammudega, mille
peamiseks põhjuseks on õlihinna
tõus maailmaturul. Kanada ei vajalcs
'küll kuigi palju välisõli, kuid prae­gusel
liiduvalitsusel on tekkinud suu­red
arusaamatused Alberta proviht-siga,
mille tõttu Alberta provintsiva-
' litsus võttis tarvitusele vastuabi­nõud
ja vähendas oma õliprödukt-siöoni.
Selle tõttu jookseb ummi­kusse
Alberta õlisisaldavast liivast
Õli valmistamine, õli leiti suuremal
hulgal veel New Föundlandi provint­si
ka'ldavetest. 'Selle õli produtseeri­mine
seisab, mitmel põhjusel. Õliet-tevõtted
ei julge teha investeerimisi
enne, kui on selge, kes on selle õli
peremeheks. Kas nagu see praegu
on, et maapõuevarad kuuluvad pro­vintsile
või nagu uues põhiseaduse .
'kavandis on ettenähtud; et nende üle
on suurem peremeheõigus liiduvalit­susel.
dusminister J. Crösby esitas ener-giaplaani,
kus ettenähtud oli õlihin-
Tia tõstmine ainult 15 sendi võrra.
Konservatüvid kaotasid valimised ja
P. E. Trudeau liberaalid said ena­musvalitsuse
eelolevaks 5 aastaks.
Nüüd on liberaalid õli hinda itõst-nud
mitmekordseks. Et õlihind oleks
hästi kõrge selleks osteti „Petrofina"
nimeline õliettevõte turuhinnast poo­le
kõrgema hinna eest. Selle hinna
üle miljardi dollarit peavad tasuma
õlitarvitajad autoõlilt ja kütteõlilt.
Hiljuti esitasid Ontario valimised
võitnud konservatiivid oma uue eel^
arve ja nagu halvaks naljaks leidus
uues eelarves eriline 4-sendiline õli»-
hinna tõus, kuigi oli varem lepitud
kokku, et provints"oma õlimaksu ei
tõsta. Õlihind on, mis puudutab
igat kodanikku ja kui õlihinda tõsta,
sns järgnevad sellele ka kõikide
teiste kaupade hinnad, k i i ei ole elu­kalliduse
peatamine silmapiiril.
Kremli salajase jõu demonstrat­sioon
Washingtonis, mis peab tule­vikus
USA võimetuks tegema selja­taguse
frondi lõhkumisega, sündis
mai kohnandal päeval Washingtonis.
Sama sündis teatud keskusest koor­dineeritult
ka Ameerika teistes suu-remates
linnades. Washingtonis po­litsei
ametnike andmete kohaselt
võttis osa sealsest j^^allyst" ja Järg­nenust
rongikaigust 20 000 isikut nji.
tänava pööblit, aga korraldajate üte­luste
järgi olevat osavõtjaid olnud
100 000 isikut. Selle „rally" ja rongi-käigu
organiseerijaks, mis pidi ole­ma
president Reagani „surve, rassis­mi
ja sõja" vastu, oli „Rahva sõja­vastane
Mobilisatsioon", Laurie
Fiersteini Juhtimisel
Eestlaste endi kogemuste järgi ve­nelased
organiseerivad riigivastaseid
organisatsioone teistes riikides selli­selt,
et peidavad tegelikud organisee­rijad,
kommunistid, sõna „rahva-'
varju, milline sõna ikka on Isommu-nistide
organisatsioonide niiiiedes.
gee Washingtonis toimunud >,ral-ly"
ja rongkäik oli esimene „sõjavas-'
tane" väljaastumine, kus nõuti Sal­vadorile
USA sõjalise abi andmise
lõpetamist, milline nõue on ju Mosk­va
propaganda üks peateemadest.
Ameerika abi ärajätmine Salvadori
seaduslikule valitsusele jätaks Vene­maale
ja ta salajastele abüistele väl­ja
vabaks tegutsemiseks ja tulemu-;
seks oleks, nagu see varem juhtus
Kuubas, et venelased kohapealsete
marksistidega võtaksid riigi juhti^
imise endi kätte. Peab täienduseks
lisama, et sel Washingtonis rongkäi­gus
nõuti ka Reagani valitsuse poolt
tehtavate sotsiaalsete programmide
. vähendamise lõpetamist.
MOSKVA 5-ES KOLONM '
Moskva peatrumbiks teiste riikide
seaduslike valitsuste vastu on jõud,
nagu need nüüd on organiseeritud
„Rahva sõjavastase Mobilisatsiooni"
poolt, mis on vana mõiste kohaselt
venelaste selgekujuline 5-es kolonn.
Aga: see puhaste 5-es kolonn või ko­lonnid
on väga ohtlikud, sest selllise
kommunistide 5-da kolonni seljata­guse
frondi lõhkumise tagajärjel,
pärast II maailmasõda. Prantsusmaa
pidi Vietnamist kaotajana väljatõm-bama
oma sõjaväed. Ka USA pidi
omal ajal Vietnamist kaotajana oma
väed välja tõmbama Ameerika lin­nades
ja ülikoolides teostatud ja ku-sagüt
poolt juhitud sõjavastaste ko­gumiste
ja rongkäikude tulemusena.
Siis Moskva üldjuhtimise all olevad
kohalikud kommunistid võtsid Viet­namis
võimu oma kätte.
Nüüd ka ori juba jälle Ameerika
ülikoolides n.n. sõjavastased grupid
loodud, nagu seda näitasid juhtumid
Syracuse ja Harvardi ülikoolides.
Syracuse ülikooli lõpetajate tsere-"
moonial, kus välisminister A. Haig
sai audoktori tiitli ja oli tseremooial
peakõneleja, nagu äbipresident G.
Bush Harvardi ülikooli lõpetamise-tseremoonial
sai audoktori kraadi
ja oli peakõneleja tseremoonial, siis
mõlematel juhtumitel osa lõpetajaist
pöörasid seljad peakõnelejate poole
ja hulk üliõpilasi, sõjavastastes kos­tüümides,
püüdsid vahele-ikarjumis-tega
takistada peakõnelejaid.
UUSSÕJAKOLLE
Vahepeal Kreml katsub Salvado­ris,
kui oma tuleviku koloonias,
päästa kommuniste täielikust lüüa­saamisest
Saksamaa sotside nina­meeste
abiga, sel moel, et rahvusva­helisel
pinnal mõnd kokkulepet teha
võidule rühkivate va litsus vägedega.
Aga seal maal on juba niipalju vene­laste
trikke tundma õpitud, et liht­salt
ei minda Moskva liinile. See ei
ole mitte esimest korda nüüd, mil
Vene tsaarid tahavad Ameerika
kontinendil kolooniaid luua. Valge .
tsaar Aleksander I aastal 1823 tahtis
neid siin teha, aga USA president
Monroe oma kuulsa Monroe doktrii­niga
keelustas Euroopa riikide poolt
Ameerika kontinendil kolooniate loo­mise.
Nüüd presindent R. Reagan on
uuesti ellu tõstnud Monroe doktrii­ni
ja punastel tsaaridel keelustatak­se
uuesti Ameerika kontinendil oma­le
kolooniate loomine.
Tähelepanu ' kõrvale juhtimiseks
Salvadoris ja Poolast, Moskva on kä­su
annud oma klientnriigile Süüriale
te^kitada Lähis-Idas uus sõjakolle ja
sellega proovida ka Reagani välispo-
Hitikat, et kas see on mi käre nagu
väljakuulutatud. Vene raketid süür-laste
kõrgustikul peavad sõja Iisrae­l
i vastu välja kutsuma. Aga seal on
ka Moskva mäng läbi nähtud ja
ameerika poolt vastavad abinõud
uue sõjakolde likvideerimiseks ette
võetud. '
Ja nüüd on Washington hakanud
kõya kätt kasutama ka Moskva bo-jaaride-
suurkulakute volitatud ase­mikkude
vastu. Liibüa kui rahvusva­helise
terrorismi edutaja, peab oma
diplomaatilised esindu|fed 5 päeva
jooksul Washingtonis sulgema ja
nende personaal sama kiiresti Amee­rikast
lahkuma.. Üks esinduste likvi­deerimise
ipõhjustest on, et Liibüa
diktaator.kolonel Quaddafi on asu­nud
tihedalt koostöötama Moiskva-ga!
y
See Washingtoni poolt jõu de­monstratsioon
Liibüa vastu on tege­likult
hoiatus Moskvale: Washingto­nile
on teada nüüd Moskva trikid 'ja
võtted n(ng Vene salaipolitsei poolt
üle maailma terroristiaktide juhtimi­ne
— millele tuleb lõpp peale teha.
KAIKAS
JA RIIGIKAITSE
Laske isoleerida oma maja |3Ö.OO eest „The Canadiari Home
Insulation Program'i" alusel
I N S U L Ä T I P N ^ . . .
ANP COMPAMY LtMlTgQ
C.H.I.P. • • .
Asjatundlik isoleerimine
klaasvilla puhimiisega.
Esuidaja Torontos:. ENN LIGE, tel. 425-
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R IVS
AUTODE PARANDAMINE: ^ TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE.
MEHAANIKA-TÖÖDE PÄRANDUS ^ VÄRVIMINE-^ TUNE-UFS
^ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus Ja nõuanne
Filtsös Brothers & Associate
Äri lahtioleku ^jad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—M. 5 p . i
Juuni-, juuli- ja augustikuudel kolmapäeviti avatud ja laupäeviti suletud.
Selle tõttu, et oma õlipuurimine
on aeglustatud, tuleb tarvitajal osta
kallist välismaa õli maailmatuni
hindadega, mis lalatasä tõuseb ja
mille hinnatõusu peatamist ei ole
silmapiiril. ÜSA lõpetas diplomaatili­sed
vahekorrad Liibüäga, .millest
kardetakse tagasilööke sellele mand­rile
üSA^le ja Kanädale. Liibüa omab
rohkesti õli ja Liibüas töötasid 5
USÄ õliettevõtet 2000 töölise ja as-jatundjaga.
Arvatakse, et Liibüa pa-.
hempoolne moslemi fanaatikust dik­taator
kolonel Ouadhaffi ei jäta se­da
tasumata.
õlihind on sellepärast yed kõrge,
et liiduvalitsus ja provintsid mõle­mad
asetavad õlile tohutu kõrgeid
makse, õli maksustamisega on valit­sustel
kõige kergem kõiki kodanikke'
koormata. Tänapäeva tööstus . viidi
omal ajal kõik üle õlile. Siis oli õli
•küllaldaselt ja valitsuses puudus nü
rumal mees, kes asus õli maksusta­misele.
Õli ettevõtted tegid kõik et
oleks rohkem õli tarvitajaid. Majad
ehitati õliküttele. Kümmekond aas­tat
tagasi tuli seadus, millega uutele
autpdele pandi seadeldised, et need
hävit^jis autoõli-bensiini põlemise
ülejäägid. See- kõik- on väga, hea mõ-'
te. Kuid uued autod neelavad
rohkem bensiini.
EBAÕNNESTUNUID)
u
482 Roncesvalles Ave, Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. §3!-: Kui olid viimased liiduvalitsuse
valimised, siis ei valitud .konserva­tiive,
sest kontroveršiaalne-
LIIGKASULINE LAENUPROTSENT
Sellega seoses on hakatud tõstma
laenu protsente, mis on tõusnud
USA-s ja Kanadas juba 20%. Ajrva-takse,
et laenuprotsendid tõusevad
võibolla kuni 3ö-ne protsendini. Ku­na
Kanadas on laenumajandus ja et­tevõtted
töötavad laenatud rahadega,
siis pannakse kõrgerh laenuprotsent
kaupade hinnale juurde. Raskusi on
sellega, et hindasid ei suudeta nii
kiiresti tõsta, et protsendimääraga
sammu pidada.
Ottawa pariamendis on puhkenud
ägedad vaidlused laenu protsendi
tõstmise pärast. Majandusminister
A. MacEachen väidab, et laenuprot-,
sentide tõstmine olevat ettenähtud
majanäuskriisi lahendamiseks. Kui­das
peaks see majandust paranda­ma,
kui ettevõtted, peamiselt väikse­mad
firmad massiliselt lähevad
pankrotti ja töölised jäävad ilma
tööta.
Üheks tööpuuduse põhjuseks m:-
veel asjaolu, et Kanada turg on üle­ujutatud
välismaiste kaupade ja ma­sinatega.
Kanadas ori leidnud turu
omale isegi N. Liidu autod ja trakto­rid.
Peale selle voolab Kanadasse
massiliselt Jaapani väikeautosid. Õli­hinna
tõus on pidurdanud autode
müüki, kuid välismaised autod vä­hendavad
veelgi Kanada, autotöölis-te
väljavaateid. Valitsus laseb välis-rnaa
autosid massiliselt sisse ja
maksab maksumaksja taskust auto-ettevõtetele
juurde, et need annaks
töölistele tööd. Sellist kilplase tööd
märkan e Kanadas kõikjal. See kilp-läspoliitiKa
jätkub!
^es on lennanud üle Arlingtoni
VA., see on kindlasti näinud viieta-hulist,
viiekordset arhitektuuriliselt
üsna lamedat ja Inetut hllgelehitust,
ümbritsetud tuhandetest pargitud
autodest. Ta on maalima suurim ehi­tus
ja seal töötab praegu ca. 40,000
tsiviil- Ja sõjaväeametnlkku ehk um­bes
niipalju kui oli iseseisvuse ajal
inimesi Pärnus Ja Viljandis kokku.
Ma olen sealt mitmel korral üle
lennanud ja ümberringi kõndinud
(üks miil) ja alati küsinud jahmatu­sega
endalt, et mida küll teevad
40,000 inimest rahu ajal üheainsas
hoones? Ma pole seda mõistatust ku-nagu
lahendanud teisiti, kui lihtsalt
raiskavad aega ja rahva raha, sest
midagi head pole sealt ju kunagi Väl­ja
tulnud ei iifhegi sõja ega ka rahu
ajal. Teise maailmasõja ajal „tööta-sid"
seal 32,000 inimest. Siis oli mo­biliseeritud
14 miljoni meest. Nüüd
on aga lippude all ainult 2 miljonit,
kuid Pentagonis töötavad 40,000
ametniklku.
KÕRGED PENSIONID
Äga nii see on ja asi üha hullemaks
läheb, sest kolonelle ja kindraleid
- fabritseeritakse otse jooksval lindil
ja samuti kõrgendatakse ka nende
palkasid ja pensione. Et neid kuhugi
panna pole (sest kuidas sa paned
kindrali jaoülemaks) siis töötavad
paljud neist Pentagonis kohtadel,
mis vastab' umbes meie vallakirjuta­ja
abi kohale, saades aga kindrali
palka. Neljakümneviie kuni viieküm-neviie
aastaselt lähevad nad pensio­nile
35—50,000-lise pensioniga, asu­vad
siis mõne eraettevõtte etteotsa
kas direlktorina või presidendina,
kust siis peale suurel palgal olemist
saavad teise hiiglapensioni, kui aeg
kätte jõuab, pluss veel kõrgeim sot­siaalkindlustus.
No, mis ime siis, et sotsiaalkindlus­tust
ähvardab pankrot. Aga ega need
härrad pole unustanud Pentagoni ja
sealolevaid sõpru, — samuti pole
Pentagoni isandad unustanud oma
endisi ülemusi ja sõpru väljaspool,
sest kui riigikaitseks on vaja näiteks
1,000 sõjaväe veoautot, siis tellib Pen-tägon
need firmadelt, mida juhib en­dine
erruläinud sõber, sellele vaata­mata,
et see tellimine maksab, riigile
kaks korda rohkem kui mõni teine
firma oleks Võtnud. Lõpuks ei saa­dud
neid veomasinaid kasutadagi^ as-jatundmata
ja lohaka töö tõttu. Et
neist kõlbmatuist veokitest (ca 10,000
tükk) lahti saada, kasutati neid suur­tükitule
liikuvateks märklaudadeks
— ikka oma 10,000 dollarit pauk —
nagu selleks poleks vanad autovra­kid
kõlvanud.
KALLID MÄRKLAUAD
Siis jälle oli vaja lennukitele märk-,
laudade vedamiseks lennukeid, mis
renditi väljastpoolt kalli raha eest,
ehkki omad lennukid roostetasid len­nuväljal.
Renditud lennukid ei lõpe­tanudki
oma tööd, kuid raha maksti
neile välja, r— ikka mitmed sajad mil­jonid,
sest Pentagoni härrad vähe­maid
rahaüksusi ei tunne. Kord
maksti väljastpoolt ,4eidurile" ühe
idee eest sajad miljonid, mis sest,
et see Jeidur" laenas selle idee Pen-tagonist
enesest — aga peaasi oli, et
oli vana hea semu.
Mutrid ja poldid, mis rauapoes
maksavad 5 ja 10 senti tükk, maksa­vad
riigile Pentagoni kaudu 5—10
dollarit, — no, kuidas sa siis ehitad
riigikaitseks lennukeid või tanke il­ma,
et need maksaksid miljardeid!
RAISKAMINE
Nii käib raiskamine Pentagonis ot­se
aistronoomilises skaalas ja sel ei
näi lõppu tulevat, sest juba nõutakse
jälle 40 miljardit (ameeriklaste bil­joni)
dollarit, kuni viimaks kogu riigi
eelarve nimi on Pentagon: Ometigi
on uuemad uurimised kindlaks tei­nud,
et Pentagon raiskab just niipal­ju
raha aastas ära,-nagu nad juure
nõuavad. Riigikaitse võimsus aga
ülia väheneb, kui raiskamisest on
tehtud 'karistamata voorus, siis ei
suurenda ka triljon dollarit riigikait­set
Pentagoni kaudu.
Ka viimane puupea saab aru, et
Ameerika peab oma relvastust mit-mekordistama,
et punast laviini pi­durdada,
sest oma raha eest ostetud
sõpradele Ameerika loota ei või. Kui
uus lootustandev president tahab te­ha
seda Pentagoni kaudu ilma seal-
(Järg lk. 3)