Meie Elu = Our life, March 13, 1980

              W.
MEOAPÄEVÄL, 13. MÄRTSIL ^ THURSDÄY, MAR€e 13 Ä i e Elu" nr. JU (1569)
mm
•Teise Maailmasõja lõppedes 1945.
aastal oli ju USA ainsam „rlkas
mees" kõigi maailnia riikide ja rah­vaste
peres. Kommunistlrk Venemaa­gi
oli ellu ja püsima jäänud ainult
ifSA abist, ja armust Nagu-suure-_
meelse voil'ja helclusest (kuigi mitte
ilma tagamõtteta!) aidati uuesti üles
ehitada sõja tallermaaks olnud Lää-ne-
Eurobpa, Saksamaa ja Jaapan.
Nõukogude Liidu toetamine jätkus,
majanduslikult ja poHitiliselt. Sest
seda kõigi aegade suurimat, röövlit
keelduti pärast sõdagi vaatlemast
röövlina, temale jagati korduvalt
sünipaatiat ja lubati tal jääda kok­kuröövitud
võõra vara] otsa puhka­ma
ja uuteks vallutusteks jõudu ko­guma.
.. N. Liit ^ i lasknud ka kaua
• oodata! Slalini isu ei olnud kaugelt-ki
veel täis, nagu ehk esialgu Lääs
oli salajas lootnud. Maailmavallutust -
ihkaval puhasel diktaatoril lubati
pettuse teel ja . USA ^ TÜgireeturite
kaasabil omandada nuklear-relvastu-se.
tehnoloogia, ega ^egatüd 'ka va­hele
kui N. liiit alustaks otsekohe aa-tomrelväde
tootmist j — küsimata,
milleks tal neid vaja/ Samaaegselt
kerkis taas nähtavale punase dikta­tuuri
õige iseloom, esialgu küll aval- ,.
dudes vaid väiksemais surveaktsioo-nides
ja Läänele segaduste ja raskus­te
tekitamises, niiteks Berliini blo­kaad.
Tookordne /vastureaktsioon
ÜSA-It ei olnud eriti veenev, aga siis­ki
mõjuv. Washington elavnes selle-:
võrra, et hakati looma globaalses
ulatuses baase jai kpondainä enda
ümber liitlasi — kommunismi edasi­tungi,
tõkestamiseks...
: MÕTLEMISVIIS-MJJIJTUS: : ', •
„Külma sõjW', ajaiärgul ja eriti
•selle. n.n. „lõpur' ilrrties aga Wash­ingtoni
mõtlemisvüjiis kummalisi
muudatusi,, milliste osas jäi selguse­tuks,
millele need jatud. Nii pidi
kindral Douglas MacJ^rthur leppima
Koreas 1953. a. ainult „poole võidu­ga"
— teda lihtsalt ei lubatud seal
toimunud kommunistlikule agressi-oonile
lõplikku jööki| ja jäädavat la­hendust
anda., Kblnr aastat hiljem
asetvõtnud Ungari üleštõusli ajal
(1956:'a.) ei- tehtud enam -niigi pa^ju^
•— tegelikult üleüldse mitte midagi!
Kuigi just tollal oliiM: Liit võrdlemi­si
nõrk. Nii tuligi, et ungarlased
nautisid vabadust: üheainsa nädala,
mille kestel Moskva ootas kannatli­kult
Lääneriikide oletatavasti kindlat
sekkumist — ja ainuüksi ungarlaste
eneste valatud Vere kulutusel Lääne­le
saabunud võidu 'kindlustamist.
Aga Washingtonist tehti ainult nõrku
häälitsusi ja mitte ainsatki liigu­tust
. . . Venelastele oli riüüid ootami­sest
küllalt ja nende tankid]võisid il-rna
pikemata ja julgelt ungari vabä-dusvõitlejaist
üle jä (Budapesti sisse
sõita! Moskva oli sellest ootamisest
saanud • 'kasuliku õppetunni: tosin
aastalj hiljem, Tshehhi ülestõusu kor­ral
ei peetud mingit ootamist enam
vajalikuks, seekord võisid Vene tan­kid
asuda oma tapatalgudele otseko­he!
Sest teati juba ette, et USA ha-gunü
keelduks sinna vahele sega-
:..:;mast. •^••/••v:
•.POLnilLIME JUHTIMINE •
Varemail aegadel kõik sõjad kas
võideti, või kaotati; mingit vahepeal-'
set sojapidamisviisi ei tuntud ega
osatud ette kujutada. „Piiratud sõja"
(limited war!) leiutajaks oli Koreast
alates Washington, proovides teha
täpselt sedasama hiljem Vietnamis.
Selleks ajaks Washington juba kubi­ses
„uut laadi" ekspertidest ja asja-tundjaist/
kldllede nõuanded aga pea
alati tulid kasuks J ainult vaenlasele.
Selle kõige lõpptulemuseks oli tea­tavasti
täiuslik kaotuk, 55000 sõjas
langenud noort ameeriklast, 300 mil­jardit
dollarit USA maksumaksjate
taskuist ning — pool rahuauhinda
koos juurdekuuluva rahasummaga
Henry Kissingerile... Aga varemail
aastail ja selgemate peade poolt püs­titatud
n.n. „doomino-teooria" pidas
paika, sest kohe pärasli Vietnami lan­gesid
kommunistide haardesse ka
Kambodzha ja Laos. Ühtekokku 6
miljonit kommunismi ohvrit Kam-bodzhas
võiksid olla praegu elus —
kui USA kõrgem väejul|atus oleks ol­nud
vaba ,,poliitilisest juhtimisest"
ja kui tal oleks olnud lubatud võita
Vietnamis...
r TAGASILÖÖK USA-ILE '
© 0 ©
Näib tõepoolest, et sündmused Jräanis ja Afgänist on
müüd lõpuks siiski kainestanud suurt osa USA elanikkotinast —
isaasa arvatud president Garter — ja alles nüüd on hakatud näge­ma
N. Liitu veidigi sellisena nagu ta tõeliselt on; Ja esmakordselt
tuntakse tõsiselt inuret tuleviku üle, küsides, mis on juhtunud
Ameerikaga^ kuhu on kadunud USA ku! maailma tugevaima suur­võimu
vägevus ja kuulsus?
sused jätnud maha Vietnami, kui ju­ba
Moskva saatis oma vasallid rün­dama
Angoolat. Sellegipärast oli võit
seal 1975. a. kindlalt: Lääne poolel ja
Vietnamis saadud kaotus döks või­nud
saada selle läbi vähemalt osalt­ki
hüvitatud — aga USA keeldus sin­na
sekkumast ja loobus käeulatuses
olnud võidust. Tühine sõnadetegemi­ne
loomulikult ei heidutanud Mosk­vat
ja nii lasti Angoolagi langeda
kommunistide haardesse.^Kolm aas­tat
hiljem järgnes sellele Etioopia!
— Ja nüüd, kui Moskva agressioon
oli niisiis päevselge ja lakkamatult
käigus, mida tehti samal ajal Wasli-ingtonis?
Oli saabumas üllatus: pais­tis,
et söal oli „koitnud" hoopis uut-laadi
ajajärk!
ilUS MÕTLEMISVIIS • ,
Kõigepealt, uus administratsioon
1977. a. jaanuaris ja.president Carte-riga
eesotsas väitis, et „Külma Sõja"
periood olevat nüüd jäädavalt möö­dunud!
Samal kevadel president Car-ter
onia Notre Dame ülikoolis pee­tud
tähtsamas kõnes andis teada, et
nüüd olevat saabunud „aeg, 'kus
ameerika rahvas on valmis heitma
kõrvale varemast ajast järelejäänud
üleliigse kartuse kommunismi ees."
Ja et nüüdsest alates vaadeldavat et­tetulevaid
mäailma-probleeme veel
ainult kõigi poolt ühiselt jagatud
inimlike üldhuvide seisukohalt, see­ga
vältides igasuguseid poliitilisi
lahkarvamisi... Selle uudse mõtte­viisi
üheks propageerijaks oli presi­dent
Carteri nõuandja riiklikes jul­geolekuküsimustes,
Zbigniew Brze-zinski,
kes oma 1970. a. ilmunud raa­matus
y,Between two Ages" arvas
õigeks kirjutada järgmiselt: „Rah-vusvahelises
poliitikas, endine süs­teem
oma mõjusfääridega, sõjaliste
liitudega rahvusriikide vahel, sõltu-matuse^
ettekujutlusega (the fiction
of sovereignty!) ... ei sobi enam
kokku tänapäevse tegelikkusega."
Edasi, mõningad vastuolud suhetes
N. Liiduga olid tema arvates põhjus­tatud
üksnes nõukogude ühiskonna
„hilinenud arenguterapost", ja et
sealse ühiskonna „täisikka jõudmi-sel"
kindlasti hakatakse sealgi näge­ma
kõiki eluavaldusi globaalsest
vaatepunktist — ja mitte enam vana­moelise
rahvusliku omakasu seisu­kohalt
lähtudes...
Suhtlemisel N: Liiduga, Carteri ad­ministratsioon
pidas jonnakalt kinni
mingist illusioonist, mille kohaselt
Kreml ja Washington pidid maailma-probleemidele
lähenemisel ühiselt ja­gama
ühiseid eesmärke. Nii tuligi, et
kui venelased hiljutise „Kuuba krii­si"
ajal jätsid /'president Carteri
nõudmise sealt Vene vägede välja-tõmbaniiseks
tagajärjetuks, siis Gar­ter—
vihjates SALT II lepingu käsil­olevale
kinnitamisele—- lohutas iise-ennast
ja teisi sellega, et suurimaks
hädaohuks maailmale oleks siiski
ühiste; pingutuste katkestamine rahu
alalhoidmisel..." (Muidugi, see oli
lausutud enne Nõukogude invasiooni
Afganistanis' — mida nüüd juba
võiks peagu lühendada: e; A.!)
Koos selle Kremliga uutmoodi
suhtlemisega ilmnes ühtlasi ka uud­ne
lähenemisviis ülejäänud maailma
osas, mis näis põhinevat... saatu­sest
(või millestki muust) ette kind­laksmääratud
paratamatusele! Enam
'ei olnud vaja uurida põhjusi või võr­relda
tulemjjsi; ei olnud enam ka
,,head" ega „kurja" ning maksvele
jäi veel' ainult ölukorrangetika. Mis
kõige tähtsam, selle uue mõtlemis­viisi
kohaselt ei olnud inimesed —•
eriti aga mitte ..inimesed Kremlis"
— enam vastutavad pingeliste olu­kordade
tekkimise • eest maailmas!
Pingsate olukordade tekitajaiks või
loojaiks leiti olevat hoopis mingid
väga. keerulised, raskelt arusaada­vad,
ainult ebaselgelt seletatavad-ja
igasugust lähemat täpsustamist väl­tivad
„jõud" ,.. Kõik vastupanu
neile „jõududele" olevat muutunud
mõttetuks, sest „jõudude" üle puu­dub
kontroll ja nad ei olegi kontrbl-litavad!
Veelgi, need „jõud" öeldakse
olevat ..otsingul", taotledes mingit
senitundmatu valitsusvormi loomist
ja käiku rakendamist. '
Vietnami sõja kaotamise läbi olici
Ühendriigid saanud äärmiselt suure
tagasilöögi osalisteks ja seda rohkem
kui ühel viisil. Teise Maailmasõja
võitmisele järgnenud kindlusetunne
ja eneseuhkuS olid nüüd haihtunud,
julge seiklusväini asendunud otsus­tusvõimetusega,
vaenlast soodustav
sõjavastane kihutustöö oli mõjunud
niigi madalavõitu moraalile laasta­valt,
prestiizh järelejäänud liitlaste
ja veelgi rohkem vaenlaste ees ligi­nemas
nullile. Loonfiulikuh ei jätnud
peavaenlane nüüd kasutamata sood­sat
juhust. Vaevalt olid USA väeük-
Georgetöwn ülikooli poliit-teadlane
Jeane Kirkpatrick oma • kirjutises
„Dictatprship and Double Standard"
(„Commentary", Nov. 1979) märkis
selle kohta: ,,Lähtudes sellelt abs­traktselt
vaateväljalt eiolegi mingit
väärtust inimestel, tähtsus on ainult
.jõududer. Aga mis siis, kui säärased
,sügavad ajaloolised jõud', nagu öel­dakse
olevat käärimas selliseis erine­vais
paikades nagu Lõuria-Aafrika,
Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika ja UN,
et kui need ,jõud' tegelikkuses näe-
.vad välja väga nagu venelased või
kuubalased?" ;
Veel Jeane Kirkpatrick: „Presiden-di
ja ta kõrgemate ametikandjate
arvates ei olegi nende , j õudude' vas­tu
õi^i mitte .midagi ette võtta. Kü-
Mas teie organisatsioon kvalifitseerub?
Vastava kvalifikatsiooni omavad juba
varem asutatud profiiti mittetaotlevad
organisatsioonid ja kohalikud onta-valitsused,
kes saavad majanduslikku
toetust õpilaste paikamiseks.
Suvine noorte löölerakendamise
programmi (The Summer Youth Employ-ment
Programm) panus noorte palkadeks
toimub provintsi miinimumpalkade
ulatuses. Lisaks sellele maksetakse
programmi alusel tööliste hüviseid kuni
20 dollarit nädalas, et kanda sellega
projekti üldiseid kulusid. -
Kelle poole tuleks pöörata?
Informatsiooni ja projektide ette­panekute
sooviavalduse blankette on
Võimalik hankida Caftada Employmenl
Centre'test.või Employment Developmenl
Branch büroodest.
Ettepanekule tegemise viimaseks. ;•
on 2%
Kvalifitseerumiseks peavad projektid
tööd andma vähemalt kolmele õpilasele
kuus küni 18 nädalat ajavahemikul 5. maist
kuni 5. septembrini. Ettepanekud peavad
oleiiiia kasulikud osävölvätele õpilastele
ning samuti olema kestva väärlusega
kogukonnale.
Õpilaste palkamiseks majandusliku
abi saamiseks tuleb ettepanekud esitada
(postitempli kuupäev) mitte hiljem kui
28. märtsil. Loomulikult on see teie
organisatsioonile eeliseks kui te esitate
oma sooviavalduse nii varakult kui
võimalik kuid 28. märts on viimaseks
tähtpäevaks. Nüüd aeg kaasa aidata suvise
programmi käiku rakendamiseks.
,Meie Elu" nr. 11 (li
Austraalia Olümpiakomitee on
lasunud vasakpoolsete toetusel raha
koguma, et saata omal käel 200 liik-meline
meeskond Moskvasse. Ja
imelikul kombel isegi tööerakonna
senini kõikuvate seisukohtade õnnis­tusel,
8.0. mõisteti küll hukka Afga­nistani
okupeerimine, kuld osa oH
siiski Moskva mineku poolt. Tera­valt
aga mõisteti hukka, et saadetak­se
Venemaale villa ja mineraale, S.O.
tuuakse i^ohvrelks" usinasti treenl-vad
sportlased, mitte aga põllumees­te
j.t. sissetulekud.
'Kompartei esimees K. Vaino kut­sub
21, juulil toimuvale regatale kui
40 a varem toimunud ESNV tunnus­tamise
tähistamisele. Kuna enamus
lääneriike pole seda annekteerimist
tunnustanud, siis nüüdne kutse on
häbematu kafse saavutada seda tun­nustamist
kaudselt. Nii et järgneva
kuu või kahe kestel selgub, kas lää­ne
demokraatiad on sunnitud Mosk­va
olümpiaadi boikoti kavatsustest
loobuma või mitte. Meie noortele aga
tähendab see, et kus nad ka ei asuks,
neid võidakse kutsuda N. Liidu sõja­väeteenistusse,
või antakse muud
ülesanded. Vaevalt on meie usina4
kodumaakülastajad nii kaugele seni
mõtelnud. Kuid ehk hakatakse nüüd
sellele mõtlema? '
Meie keskorganisatsioonid pole
millegipärast seda küsimust oma
. asukoha maades avalikkusele selgita­nud
peale mõne erandi ja sealgi vä­heste
tulemustega.
' Eesti Sõjaveteranide -Liidu (RSL)
aastakoosolekul otsustati moodusta-da.
mõni aeg'tagasi surnud Harri In-gelmanni
poölt Eesti SVL jäetud pa-randusfondist
Hoolekande- ja noor-tefond
S10,000. ulatuses. Möödunud
aasta kestel ja varem palju arusaa­matust
tekitanud koosolekute heli-lindistamise
moodus otsustati vähen­dada,
s.o. kui seda ei soovi vastav
sõnavõtja. Juhatus valiti peagu endi­ses
koosseisus tagasi, ning otsustati
osa võtta ESTO '80 sõjameeste kok­kutulekust
oma esindaja kaudu.
E S V L on aasta kestel tegutsenud in­tensiivselt.
Terve rida liikmeid on
avalikult sõna võtnud ajalehtede
veergudel. Mälestanud mitmel puhul
meie Vabadusevõitluses lahkunuid
Sydney kesklinnas Martin välja-'
kui, surnuaedades j.m. On asunud
tegutsema ka Sydney Eesti seltsi
ruumes klubi edukate tulemustega.
On toetatud noortetööd ja prof. Võõ-busele
annetatud S30(f oma koguteo­se
trükkimise arvel.
na sündmused enam ei toimu ini- protsenti või osatähtsust võimule
meste otsustamisel, siis samuti ka ei pürgivate revolutsionääride hulgas,
saa neid seisatada ega muuta inime- ning alati on alahinnatud marksisti-se
tahte kohaselt. B.rzezinski, näi- de ja teiste radikaalide tugevust —
teks, on ütelnud: „Me oleme tulnud aga just need jäägitult USA-vihkajäd
arusaamisele, et maailm on muutu- on lõpuks ikka võimu endi kätte
mas jõudude survel milliseid ükski
valitsus ei saa ' ontrollida!' ... Ja
Ameerika kodani ele Öeldigi niisiis
ametlikult poolt, et USA Oli ,võime-tu'
järjest halvenevaile sündmustele
Iraanis vastu astuma, milliste lõpp-tagajärjeks
oli k'-^dla liitlase langus
— ja pealegi i hes strateegiliselt
tähtsas maailmaosas. Nõnda sus, nii­pea
kui shahhPahlavi oli sattunud
haaranud. — Klii samasugune „pro-gress"
saaks korduma edaspidigi, siis
kõige viimaks ei oleks USA-1 järel
ühtainsatki sõpra! >
Vist küll kõige kõvemasõnalise
kriitikaga, eelnenud; USA välispoliiti­ka
kohta tuli välja sündik. kolum-nist
George F. Will: „Kannatada väl­ja
põlastus põlastusväärseilt, seeon
ainult üks neist kibedustest mis saa-
- T - KOSTÜÜMID
kvaliteet materjalid
raskustesse, nii ka USA loobus teda dayad üht selgrootuks muutunud
kauemini toetamast, et mitte olla rahvast ta allakäigul. Üks rahvas kes
teel ees ja takistuseks „jõududele", on kaotanud sõja (Vietnamis) mille
millised öeldi peegeldavat sealse ta oleks võitnud julgelt pihta andes,
rahva tõelisi tundeid. Selle tulemu- see rahvas parem harjugu alanda-sega,
et Henry Kissinger arvas, et mistega...Üks rahvas kes ei^"ole
jõudude tasakaal Kesk-Idas, olevat
seeläbi libisenud radikaalsete riikide
kasuks."
VIHKAIM) VÕIMULE
Ameerika muutlikkus shahhi suh­tes
oli seda silmapaistvam, et kõi­gest
üks aasta varem oli president
7 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6Š 4E4
Tel. 416/769-9533
Rudi H. Schnelder
[i><MBaiM>«DMMm>o«ia><><izi)><^^
nuklear-lendkehade väljatulistami-seks.
— Isegi valetamises ja petmi-.
ses ainulaadselt andekail venelastel
võiks olla raske leiutada mingit kui­dagimoodigi
usutavat põhjust, et
milliseks „rahuarmastushkuks" ees-suuteline
astuma tõsisemaid samme,
kui kolm ta välissaadikut mõrvatak­se
(Küprosel, Sudaanis jä, Afganista- märgiks neid sinna vaja läheb, kuigi
. nis), see rahvas parem harjugu talle leiduks küllalt neid kes kohe valmis
näkku sülitaniisega... Üks rahvas uskuma sedagi! ' :
kes aitab kaasa selles, et üks ta liit­lane
— nagu shahh Pahlavi — heide­takse
huntide ette, see ärgu oodaku
Carter Teheranis viibides avaldanud endale lugupidamist huntidelt..
shahh Pajilayile kiitust tema targ^^ KAKS „KöEVÄKIILÜ"
ja eeskujuliku rngijuhtimise eest,
mistõttu ta riik olla nagu üks sta­biilne
rahusaar selles käärimisel ole­vas
maailmajaos. Aga samasugune
olukord tekkis vähe hiljem ka Nika­raaguas,
kui N. Liidu ja KUuba poolt
toetatud ja juhitud geriljad, esinedes
President Carter vääris tollal sus­igi
vähemalt mõningat kaastunnet.
Too põrutav sündmus Iraanis oli tal­je
juba nagu teiseks jä eriti valusaks
kõrvakiiluks vaevalt kuu aja sees,
sest enne seda (oktoobri alul) oli tal
„demokraatia jõududena", asusid tulnud vastu võtta .Brezhnevi ala-laialdasele
rünnakule president vääristav keeldumine vene väeosade
Anastasio Somoza valitsuse vastu,
kellele selle ajani oli kuulunud USA
toetus. Ja jällegi — USA keeldus
kauemini toetamast .oma senist sõp­ra
ja Kaitsealust, ning võimule tulid
Sandinista revolutsionäärid. Nagu
igal pool ' " ' ' •
kohe „revolutsiooni vastaste
„väljapuhastamine".
Peagu kõigil sellistel üksikjuhtu­del
on Washingtonis neile sündmus­tele
eelnevalt suuresti ülehinnatud
„mõõdukate" ja - ..demokraatide"
USA välispoliitika on olnud hüp­lev,
heal juhul ehk otsiv (teadmata
ise mida). Kanada välispoliitika ei
' ole pikki aastaid, kuni kohservatiivi-de
võimule tulekuni, üleüldse eksis­teerinud,
kui mitte arvestada libe­raalide
juhi Trudeau sageli väljenda­tud
sümpaatiatega N. Liidule, Kuu­bale
ja teistele tema arVates„sotsia-listlikele"
riikidele. Mis sünnib edasi
oleneb esmajoones sellest, kuivõrd
tõeliseks peetakse mujal praegust
USA välispoliitilist ärkamist ja kui­võrd
tagajärjekad on USA püüdlused-endale
kadumaläinud prestiizhi taas­tamisel
teistes maaÜmaösades. Aga
" Koimarida Maailmasõja vältimiseks
oleks ülimalt aeg hakata kasutama
sama relva millega vaenlane on va-yflbasurm
r i ä r v i k l i i n i k^
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Saksa liidupäeva sise- ja
väliskoniisjonid peavad opositsiooni
nõudel võtma arutusele leedu kanuu-sportlase
Tshessiunase küsimuse.
Nagu varem teatatud, hüppas leedu­lane
läinud aasta augustis Duisbur-gis
peetud maailma meistrivõistlus­te
puhul ära ning sai Saksamaal
asüülõiguse. Viis nädalat hiljem ka­dus
ta salapärasel kombel Saksa­maalt.
Mõni nädal hiljem andis
Tshessiunas Viinas rahvusvahelise
pressikonverentsi ees seletuse nagu
oleks ta yabatahtlikultN. Liitu ta­gasi
pöördunud.
Nüüd teatas soHidne päevaleht
„Frankfurter Allgemeine Zeitung"
oma 21. veebr, numbris, et Saksa
saadik Moskvas Wieck arvab kind­laid
teadmisi omavat, mille kohaselt
Tshessiunas olevat sooritanud ühes
„psühhiaatrilises asutises" vabasur­ma.
Veebruari alguses välisministee­riumile
saadetud rapordis olevat
Wieck kinnitanud, et tema informat­sioonid
tuginevad „väga usaldusväär­sel
allikal". . >
Saksa välisministeerium teatas 21.
veebr., et tal olevat teada Moskvas
liikuvad kuuldused Tshessiunase va­basurma
kohta, mis teada ka Saksa
saatkonnal Moskvas. Ebatõde olevat
aga see, et saadikul olevat kindlad
andmed. •
Saksa päevalehe „Die Welt" infor­matsiooni
kohaselt esitas. Saksa ^saa­dik
Moskvas veebruari algul välis­ministeeriumile
shifreeritud rapordi
Tshessiunase kohta, milles vihjatak­se
„väga usaldusväärsele allikale".
Tõde jääb igatahes saladusse.
„Frankfurter Allgemeine Zeitung"
oletab," et Tshessiunas võttis endalt
elu väikses KGB erikliinikus Mosk­va
lähedal, kuna üldsusele teadaole­vatest
kliinikutest võivad pääseda sa­ladused
avalikkuse ette.
• . • -kk
eemaldamisest Kuubalt. Selleläbi on
aga venelased saavutanud samahäs­ti
kui Washingtoni nõusoleku või loa
• Qnia vägede alaliselt Kuubal pidami-seks.
90 miili USA rannikust. Luure-andmete
põhjal teatakse nüüd, et ve- hetpidamatult opereerinud rohkem
, nü algas sealgi otse- eelastel on käsil Cienfuegos baasi' kui pool sajandit: massiline propa--
iooni vasta^P" og^^. väljaehitamine sõjalaevastiku otstar- ganda ja kihutustöö vastase tagalas, ?
beiks, allveelaevad kaasa arvatud, esmajoones kõigil vallutatud aladel. •
^jigisekretär Cyrus Vance ka tunnis- Suureks plussiks sealjuures oleks, et
las tõtks uudise, et venelased Kuu- ei ole vaja vaenlase kombel fabrit-bal
on; püstitamas üht sellistki ehi- seerida valesid, parim relv on tõde!
tust. mida nad tavaliselt kasutavad
SPORDIMÄNGUD, nagu hoki Ja
squash, on põnevad ja hoiavad män­gija
vormis. Aga vaadake ette! Hooga
lendav ketas või pall võivad vigasta­da
silmi ja võtta nägemise Jäädavalt.
Kandke kaltseprllle ja vastavat silmi
kaitsevat varustust.
Lähemaks informatsiooniks pöördu»
ge kohaliku pimedate abi asutuse
(TheCanadlan National Instltute Foir
The Blind—GNIB) poole.
MOODNI
2.
Kalev-Estienne on
lev moodsat võimlei
ganlsatsloon Suur-T^
nas. Enamus tööd
tahtlikul alusel. Juhti
red kogemused ja
Ontario Modern Gyi
Üoniga.
Kalev-Estienne oj
treenib tüdrukuid n|
ses võimlemises kas
või võistlus võimleml
lemiskjassid valmis
täiendavad treenerei(
ke ja võimlemisõpetl
tienne on võõrusta\i
ooniks võistlusvõim!
. Sel kas provintsiaal;
rahvusvahelises ulati
raldatakse eriprogr^
nutele ja noortele
. laagrites. Kalev-Estij
taimelavaks Ontari(
nastics Tederationik
sid toimuvad kõigi;
• osades. Keskseteks
. suurearvulise osävõi
nud Deer Park, Jt
Glenview algkoolidel
Mis on moodsa
vik?
Võib kindlalt vast
üks tee — tõusutee J
• mine on ilus ja kaj
, On väga liikuv ja
kasvav võimlasporc
enne võistlusvõimh
palju hõbe ja kuldi
dus kui rahvusvahi
tel. Senior võistluse
omab Kanada rahvl
li. Meie tüdrukud til
maailmsetel meistri
lis Shveitsis 1977. a.j
lustel Kuubas 1971.
Hispaanias 1975 tull
Peale rahvusval
võimlemiste teistel
võib mainida osav(
Gymnastradast Bas|
ja Lääne-Berlilnis
ülemaailmselt 10
ka. Kalev Estienne
sa teinud kahele
ESTO '80 U.S.A.
RATUD ARVUl
ÜHISLEND
ÜHISLEND
Kõik ühislenm
lennukitel) ja
kõik tagasileni
toimuvad 13,
3. augustil, 198(
NEW YORK-NEW
YOl
Kõigi suuremal
vad) ja New YJ
nad on äärmist
hindadele: $47^
i'
Stokholml
Kopenhai
Stokholml
Kopenhai
Stokhoh
ICopenhaj
Stokholml
Kopenhai
WA|
Stokhoh
•Kopenhaj
Peale ülal märj
judest teistest
* Täielikuma
reerimislehtedt
* TÜHISTAMI)
'reservatsiooni
USA'st. Tagasii