Meie Elu = Our life, March 13, 1980

              MEUAPÄEVAL, .13. MÄRTSIL — THURSDÄY, M M C H 13 ,JWIeie Elu" nr. 11 (1569) 1980
PublishedbyEsWnianPublishingCo. Toronto Ltd.,
nian House> 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
1VI4K2R6 —Tel.466-0951
f oimetajäd • H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann DF., New Milford, N.!.,
USA:TeL (201) 262-0773. "I; . . '
,.ME-IE ELU" väljaandjaks oh Eesti Kirjastus Kanadas.
Äsüt Ä. Weileri algatusel 195().
,,Me^e.Elu" toimetus ja,talituslestiMaj
Ave .j foront 0, Ont. M4K 2R6 Ganadä — Tel. 466-Q951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.L, esniasp. ja neljap. kk 9 h.-8 õ.^^^^ 9 h.-[ p l.
: Tellimishinnad • Kanadas la. $27.00; 6 k. |14;50/ 3 k.
S9.00. USÄ-sseW 1 a. $29.00 6 k. 115.50, 3 k. 950. Ülemere-maadesse'
1 a.|33.00, 6 k. ^7.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a: 11^50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupbstilisa
USÄ-sse: 1 $16.50, 6 k. $8.25 Lennu]
maadesse:
Üksiknumber—.50^. ; ^
Kuulutushinnad: 1 toll ühel
tis $5:75, kuulutuste küljelr$3:50.
Esimese Maailmasõja järgsetel
aastatel veeti Saksamaal ja Ungaris
raha käsikärudega või kanti kohvri­tes.
Raha väärtus oli langenud nii, et
käsikäru öli kallim kui selle täis ra­ha.
Kas ka U.S.A. on jõudmas selle
olukorrani, küsitakse juba nüüd lõu­napool
Kanada piiri.
Küsimus ei ole praegu veel õigus-tatuä,
kuid arvestades inflatsiooni
pii sellel mingisugune põhjendus
ometi. Arvestades jaanuarikuu kesk­mist
hinhatõusu 1,4 protsenti, teeb
see projekteeiritud hinnatõusu terve
aasta kohta lõ.^Ž protsenti. Kuigi pä­rast
Esimese Maailmasõja aegse in­flatsiooni
kõrvutamist Saksamaal ja
Ungaris inflatsiooniga U§A's ilniheb
koheselt iseloomustav vahe mõlemi
inflatsiooni vahel.
Saksamaa alles sõja kaotanult,
kannatas kõikide tarbijakäupäde
puuduse all ja iga müügiloleva kau­ba
eest võidi küsida, mis iganes pä­he
tuli. Kuna trükimasinad töötasid
ööd ja päevad, siis oli raha ostjate
käes üha rohkem ja rohkem. Kuna
tarbijakaupü öli hädaistl tarvis ja
käesolevad rahahulgad ei ennusta­nud
midagi head, siis rändas see spe­kulantide
kätte ja kasvals üha ma-hüš.
•
Veelgi hullem, kui kaupade puu­dus,
oli Saksa valitsuse ebastabiil­sus,
sest Saksamaa stisis sisemise
revolutsiooni piiril. Kuna revolutsi­oon
ei tähenda ainult võimu vägi­valdset
üleVõtmist>^aid ka käibel
oleva vääringu ümberhindamist, siis
on mõistetav, miks kpsikäru maksis
rohkeni,-kui sellel veetav raha.
Kuid üSÄ's ja teistes tööstus­maades
on tarbija?kaubäd saadaval
piiramata arvul. Samuti funktsionee­rib
USÄ's korrapärane demokraatlik
süsteem ja näiliselt korrasolev admi­nistratsioon.
Puuduvad igasugused
tunnused, et see maailma jõukaim
tööstusmaa oleks ähvardatud ühegi
sisemise rahulolematuse poolt. Jä
ometi näida^kse 18,2 protsenti elu­kalliduse
tõusu ja dollar ei ole erili^
se au sees ei õrna maal ega rahvus­vaheliselt.
Usaldus on dollarisse kadunud ja
asemele on tulnud kuld ja kaubad.
Selle usalduse kadumise tulemusel
tormabki tarbija sisseosti tegema tä­na,
kartuses,- et homme
;rohkem. ..
Pole tähtis, kas inimestel on raha
või mitte. Pangalaenud on kergelt
kättesaadavad ja krediitkaart või­maldab
ostmist ka ilma laenuta. SiM
jõuabki Ameerika paljukiidetud kre-diidimajänduse
küsimuse juurde,
millega on seotud üksikisik, etteyõt°
lus ja riigi administratsioon. See loe­telu
on õigem, kui asetame administ­ratsiooni
esikoiiale, kes on kuulsa
Keenley teooria kohaselt eksisteeri­nud
defitsiitsete eelarvete najal Ja
välislaenude abil.
Kuid nagu eraisik peab tähtpäeval
tasuma oma kohustused, nii peab se­da
tegema ka riik. Riik on aga tasu­mise
asemel oma kohustusi ülia suu-rendanucJ
ja on päfsanud oma raha
vastutustundetult rahvusvahelisele'
turule. Korraga on ameerika dolla­reid
kõikjal liiga palju. Nii palju, et
neid enam ei usaldata ja nende aše^
mel nõutakse kulda. Sellele lisandub
araabia maade õlihindade tõus 20
kordseks viimase seitsme aasta jook^
sul. See on uuesti paisanud ameerika
dollareid turgudele ja oh tõstnud
kaupade hindu USA produktsioonis.
. Mis juhtub ^š^^^^^^^ USÄ's? Kas
ootab administratsioon veel ajani,
mil ameerika dollareid tuleb vedada
käsikäruga, nagu omalajal Saksa­maal?
Demokraatia rattad töötavad
aeglaselt. Kuid paistab siiski^ et nad
töötavad, kui uskuda kerkinud akt­sioone:
Piirata valitsiise 1980 ja 1981.
a. eelarveid, mis oli ka praeguse pre­sidendi
yaMmiskampaania lubadus
varsti neli aastat tagasi. Piirata
sundkorras vaba krediiti ja anda se­da
vaid' selektiivselt* Asetada uus
aktsiisimaks õlide kasutamisele ja
sellega piirata importi. Kehtestada
palga- ja hinnakontroil Kongressi
heakskiitmisel.
Paistab, et valitsus on nende seisu­kohtadega
õigel teel, kuigi see pal­judele
ei meeldi. Tekkinud majan­duslikku
olukorda hindas ka presi-^
dent Carter: „Näib, et USA majan­dus
on jõudnud kriisi olukorda." See
on kriis ja see tuleb lõpetada kõiki­des
osades kiirelt. Kanada majandus­lik
pilt on umbes sama. Ka valitsusel
Kanadas leidub vaevaU teisi teid,
kui jälle jälgida naabrit.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Asjatundlik töö
GOLLISION — REFINISHING
• Mõõdukad hiiinad
i u
24-28 Hovi^ard Park Äve.
';.Ont. M6R1V5:.
FILTSOS BROS.
& ASSOCIATE
BCCD.
laman
on aga meie peame raviks. Ameerikasse saatma
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" dvaldah meelsasti
oma lug^iate mõtteavaldusi— ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoha
tadega. Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endate õi­guse
lugejata kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuše
korral jätta avaldamata.
söögi- ja mcigamisf-QG mööblii
1 Kontrollige meie hindu enne kui ostat©.
Hinnad soodsad. Isiklik ja usalduslik teenindug.
Äri avatud: esmasp, teisip., keskn. 10—6,
neljap., reedeMO—9 ja laup. 10—6.
3352 Yonga St. (Lawrence j.)
ToTOiite, 2IVi7—Tel. 485-139S
Teid teenib sisedekoraator WILLY DAENZER.
eeriymist
Pärast 9 kuud kestnud konservatiivide valitsuse eksperimenti
kinnitati Kanada kindralkuberner Ed. Sehreyeri poolt jälle amer
tisse P. E.Trudeau liberaalide valitsus. Uus peaminister võttis üle
oma endistest kabinettidest 17 ministrit, tõi valitsusse 13 uut mi­nistrit
ja kuna kolmes lääneprovintsis pole liberaalidel esindust,
siis võeti Briti Kolumbiast, Albertast ja Saskatchewanist valitsus­se
kolm senaatorit. Üks endine minister, J. Sauve nimetati parlar
mendi esimeheks. Viis endist ministrit, kõik anglosaksid, jäeti
kõrvale. A. MacEachen nimetati peaministri asetäitjaks ja majan­dusministriks.
Mare Lalonde sai energia ministriks, Jean Chretien
sai kofituministriks ja Windsori professor Mare MacGuigan mää­rati
välisministriks.
Vastavalt ajaloo andmetele, Kree­ka
vaimulike poolt Venemaa Kristia-niseerimise
ajastul, alates aastast
862, valitsesid Venemaad vürstid.
Neist ajaloos kõige tüntumaiks on
Kreekast valitsema kutsutud vürstid
Rjurik, Sineus ja Truvor.
Peale pikemaaegsest tatarlaste ik­kest
vabanemist allutati kaheksa
vürstkonda (kubermangud) tsaari
isevalitsuse alla. ; '
Riiginimega „Suur-Venemaa". Pi^-
le seda algas Suur-Venemaa agressi-.
oonidega teiste rahvaste yastu.
Näiteks mõned olulisemad vaHü-
•tused*-! ;•
Pudrukeetja (Kashevar) Jermaki
juhtimisel Üraali, Siberi jä Alaska
vallutaniiine. •
17-däl sajandil mustamulla pinna­sega
kaheksast kubermangust koos­nenud
hõimurahva Väikevene-Ukrai-na
vallutamine.
Kaukaasia ja Aasia rahvaste vallu- ^
tamine. ^
Hiinalt provintside vallutamine.
1710-dal aastal Baltikumi, eestlaste
ja lätlaste elamisalad, vallutamine.
1795-dal aastal Valgevene, Leedu ja
koos Saksamaaga Poola vallutamine
ja jagamine.
Peale seda lisandus riiginimele tiit- •
leina „Impeerium" ja tsaaridele
„Imperaator".
Pärast 1917. a. Venemaal toimunud
revolutsiooni, sama aasta lõpul ja
1918. a. alul kuulutasid end soltuma-tuiks
iseseisvaiks demokraatlikeks
vabariikideks Ukraina, Kaukaasia ja
Aasia rahvad, vürstiriigina Venemaa
ülemvalitsuse alla kuulunud Soome,
Eesti, Läti, Leedu ja vPoola.
1918, a. novembris algas Vene pu­naarmee
vallütusrünnaküid Soome,
Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabaniki-de
vastu.
Kuid nende riikide vabadusvõitle­jate
poolt suruti sissetunginud puna­armee
üksused riikide piiridest väl­ja
ja sõjalised operatsioonid jätku­sid
Venemaa terntooriumil.
Vastavalt Puna-Venemaa ettepane­kule
toimusid nende riikide ja Puna-
Venemäa vahelised rahulepingud
: 1920.a.
Hiljem Venemaa okupeeris Ukrai­na,
rahvastikuga 36 miljonit, Kauk­aasia
ja Aasia rahvad.
1939. a. septembris N. Vene oku^
peeris Rumeenialt Bessaräabia ja
Bukovinä provintsid.
1939. a. septembris N. Vene koos
Hitleri-Saksamaaga vallutas ja jagas
Poola. Millele järgnes tuhandete
Poola patriootide massmõrv. Katõ^
nis ja massküüditamine N. Venesse.
30. novembril 1939. a.N! Vene al­gas
agressiooniga Soome vastu. !
21. juunil 1940. a. U. Vene okupee­ris
Eesti, Läti ja Leedu vabariigid:
Millele järgnesid massmõrvad ja
massküüditamised.,
Ühendriikide, Inglismaa ja Prant­susmaa
suurimaks naiivsuse tipuks
on olnud 1942. a; teljeriikide vastu
võitlevasse liitu N; Vene kaasatõm­bamine.
Jättes sellejuures 23.' augustil 1939.
a. Molotov-Ribbentropi vahelise pak­ti
tühistamata.
' Veelgi suuremaks naiivsuseks on
olnud Üheiidriikide poolt N. Vene
-majanduslik toetamine miljardite
Ministrikohad on jagatud ebapro­portsionaalselt
elanike arvuga ja nii
on Torontost uues valitsuse ainult
Robert Kaplan, Paul Cosgrove, kes
sai avalike tööde ministriks, Jim Fle-dollarite
väärtuses.
1946. a. septembris-oktoobris Nürn­bergis
toimunud Hitleri-Säksamaa
sõjakurjategijate protsessil istusid
kaäsšüüdistajainä süüdistajate laua-taga
N. Vene esindajad. Vaatamata
sellele, et sõjakurjategijate pinkides
oleks pidanud istuma ka N. Vene
juhtkond. Kes 23. ^. 1939. a. sõlmitud
Molotov-Ribbentropi pakti alusel
toetasid Saksamaad majanduslikult
sõjalistes aktsioonides; Okupeerisid
Rumeenialt provintsid. .Koostöös
Saksamaaga vallutasid • ja jagasid
Poola. Agressioon Soome vastu. Oku­peerisid
Balti riigid. Seega kaassüüd­lane
Teise Maailmasõja puhkemises.
Massmõrvad ja massküüditamised
Poolas, Baltiriikides, Ukrainas,
Kaukaasias ja Aasias. Seega suurim
sõjakürjategija, mis ei pinud sala­dus.
1950. a. Berliini blokaad, Berlii­ni
häbimüür.
Kommunismi edasitungi pidurda­miseks
ebaõnnestunud USA sõjalised.
aktsioonid Koreas ja Vietnamis.
1956. a. N. V(?ne poolt Ungari val-
; lutamine.
1959. a. Castro kommunistide poolt
Kuuba vallutamine Ja N. Vene sõja­liste
baaside rajamine. .
1968. a. N. Vene poolt Tshehhoslo-vaKkia
vallutamine.. : >,
N. Vene kommunistlik kihutustöö
kogu vaba-maailma ulatuses.-
Kuni tänaseni ön N. Vene ülemva­litsuse
all Ida-Saksamaa, Poola, Bul­gaaria,
Ungari ja Tshehhoslovakkia.
: teised riigid on N. Vene okupatsi­ooni
ja venestamise all.
Eelpool kirjeldatu on vabamaail-
' ma riigijuhtide, alates Ühendriikide
president Rooseveldt'i, naiivsuse, et­tenägematuse
,ükskõiksuse ja välis-polntilisel
alal kirjaoskamatuse tule-
;mus.
Et N. Vene agressioon Afganista­nis
otseselt rÜYas Ühendriikide huve,
siis ärkas president Carter, nagu ka­ru
talveunest, unustades Viinis toi­munud
suudlused imperaator Brezh-neviga,
pöördus appikarjega Ühine­nud
Rahvaste Täiskogu poole, kus
sai 104 liikmesriigi esindajate poolt
jaatava vastuse.:
Mis aga on võrdne appikarjele
kõrbes. 1
Isegi siis kui president Carteri
poolt algatatud majandusliku Ja
olümpiamängude blokaadiga ühine­vad
kõik vabamaailma riigid, ei pi­durda
see N. "Vene agressioone. On
tõenäoline, et Järgnevaiks ohvreiks
on Pakistan, Iraan Ja Euroopas Soo-
^ me, Rootsi ja Norra. •
Ainsa pidurina oh. veel jäänud:
Kogu vabamaailma riikide ühine
ja ohvrimeelne „Püha Sõda" imperia­listliku.
N. Vene yasTu, mille võidu-kas
lõpus ja N. Vene sündimises
Üheksandašajandi pnridesse, mis
•praegu -on„Venemaa Nõukogude
Sotsialistlik Vabariik", ei ole kaht-lust.-.
Tulemus: Rahu maailmas ja vaba­dustarmastavatele
rahvastele vaba­dus.
A.Nüüd
ming sai mitmekültuuri ministriks
ja J. Roberis teaduse jä tehnika
portfeUiga.
Küus endist ministrit, kes valiti
uude parlamenti, jäeti valitsusest
välja. Kuid mitmed endised minist­rid
said tagasi oma vanad kohad.
Põllutööministriks on jälle E. Whe-län..
tervishoiuministriks M. Begin,
kalandusministriks R. LeBlanc ja ve­teranide
ministriks D. MacDonald.
P. E. trüdeau nimetas valitsusse
ka mitu endist ministrit, keda ta oli
varem valitsusest välja jätnud. Nii
sai J. Munro indiaanlaste alade mi­nistriks
Ja F.Fox kommunikatsioo-.
. nide ministriks, t a öli sunnitud va­rem
ministrikohast loobuma võltsi­mise
pärast seoses ühe abielu rikku^
mise skandaaliga. A.Ouellet sai pos-tiministriks.
Valitsusse kuuluvad veel senaato­rid
Bl OIson Albertast, H. Argue Sas-katchewanist
Ja R.Perrault Briti Ko­lumbiast.
Mõned uued ministrid on ka juba
alanud oma tegevust. Nii algas ener­giaminister
M. Lalonde läbirääkimisi
Alberta provintsiga õlihinna kindlaks
määramiseks. Alberta peaminister P.
Loughead teatas, et ta ei tee uuele li-beraaüde
valitsusele mingisiiguseid
järeleandmisi, vaid jääb oma endis­te
nõudmiste Juurde. Seega ei ole ar­vata,
et saame Alberta õli odavamalt,
kui konservatiivide valitsus lootis
saada. '
Energiamiriister seletas ka avali­kult,
et liberaalid oma valimiskam­paanias
ei ütelnuid midagi sellest, kui
kõrgele õli hind tõuseb paari aasta
pärast.
M.'Lalonde seletas ajakirjanikele,
et ta ei saa ütelda muud, kui ainult
seda, et õli. hind võib tõusta $4,50
vaadilt aastas. See on sama tõus, mi­da
ennustasid konservatiivid. Minis­ter
märkis veel, et oma valimiskam­paanias
nad kinnitasid, et hoiavad
esimesel aastal õli hinna tõusu alla
. $4,00. Kuid tuleviku kohta nad ei an-nud
mingit kindlat lubadust.;
Peaminister P.' E. Trudeau ainult
seletas valimiste ajal, et eeloleval 4-
Jal aastal nad ei tõsta õli hinda kõr­gemale,
kui see oli plaanitsetud kon­servatiividel,
õli hind oli üks möö­dunud
välimiste tähtsamaid küsimu­si.
J. Clark lubas tõsta õli hinda esi­mesel
aastal $4^ia võrra ja igal järg­misel
aastal |4,50 vaadilt:
- Viimaste valimiste ajal Hberaalid
kritiseerisid küll konservatiive õü
hinna tõstmises, kuid nad keeldusid
ise esitamast kindlat plaani, kui kõr­gele
pii hind nende valitsuses olles
tõuseb. Seega on T^beräalidel vabad
käed õli hinna tõstpoiseks.
Tööstusminister H. Gräy ön asu­nud
kontakti kolmje suurema auto­tööstusega
ja lubap muretseda roh­kem
töökohti. Ta seletas,: et sai va­litsuse
kinnituse ettepanekule, et
Chrysler Canäda Ltd. saab soovitud
valitsuse, toetusi ja sellega luuakse
uusi töökohti juurde. See ettevõte
taotleb valitsuselt $500 miljoni toe­tust,
millega kindlustatakse 1200-le
töölisele kohad.
Uus parlament avatakse juba 14.
aprillil 1980. Sellega välditakse olu­kord,:
mis tekkis konservatiivide va­litsuse
ajal, kes ei kutsunud parla­menti
kohe kokku. Muidugi on libe-boikoteerimiseks
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekifl pühendati .suu­remat
tähelepanu Moskva olümpiaa­diga
ühenduses olevaile küsimusile.
Selgitati praegust olukorda Ja Kana­da
hoiakut Moskva olümpiaadi suh­tes.
Kuna Peaminister P.E. Trudeau
ja uus välisminister ei ole olümpia­mängude
Moskvast äratoomise koh­ta
avaldanud kindlat seisukohta, ot­sustati
korraldada peaministrile ja'
välisministrile M. McGuiganile kirja­de
saatmise aktsioon, nõudes olüm­piaadi
asukoha muutmist. Vastavad
kirjad saadetakse ka kõigile parla-mendiliikmeile
Ja senaatoreile. Jät­katakse
aktsiooni kä Kanada olüm­piakomitee
Juures.
Aktsioon olümpiaadi vastu Mosk­vas
teostataks^ märtsi Ja aprilli kuu­del,
kuna hiljemalt mais peavad va­litsus
ja olümpiakomitee otsustama,
kas Kanada võtab osa Moskva olüm­piaadist
või ühineb Ühendriikide
vastuaktsiooniga. Nagu Gallupi kok­kuvõte
näitab, on Kanada rahva hul­gas
tugev poolehoid Moskva boiko­teerimisele.
Seesugust hoiakut tuleb
süvendada. Kutsudes üles olümpiaa­di
boikoteerimisele Moskvas, on see
ühtlasi tugevaks protestiks regati
korraldafnise vastu okupeeritud Ees­tis.
Sellele protestiaktsioonile tahe-'
takse kaasa tõmmata eestlasi laie­mas
ulatuses. Eriti palutakse eestla­si
kirjutad'a oma valimisringkonna
. parlamendiliikmeile. Vastavate kir­jade
näited koostatakse EKN poolt,
kuid eriti otstarbekohased on indivi­duaalselt
koostatud kirjad parlamen-diHikmeile,
kiina neil on suurem
• mõju.
Rahvyskongress
8i. jaf. juulil
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekul selgitati lähe­malt
ESTO''80 ajal^tokholmis toi­muva
Rahvuskongressi küsimusi.
Rootsis moodustatud Rahvuskong-vressi
toimkond on saatnud maade
'keskorganisatsioonidele, ülevaate
Rahvuskongressi korraldusest. Rah-vuskongress
toimub 8. ja 9. juulil.
Esimesel päeval on töökomisjonide
koosolekud ja teiseL päeyal Rahvus­kongressi
üldkoosolekud. Töökomis-jönid,
kes töötavad, välja Rahvuš-
'kongressile esitatavad resolutsioo­nid,
moodustatakse maade keskorga­nisatsioonide
ejsindajaist. Koosolekul
selgitati, kes EKN liikmeist sõida­vad
Rootsi Eesti Päevadele, määra­ti
kindlaks EKN esindajad töökomis-jonides.
Rahvuskongressil on neli teemat:
Kodumaa olukord ja. meie (referent
Rootsi), VäHs- Ja vabadusvõitlus (re- :
. ferent \ USA), Eesti rahvuskultuuri '
viljelemine (referent Kanada) ja
Noortealasid tööülesanded (referent
Austraalia). Referendiks rahvuskul­tuurilisel
alal. Kanadast on EKN rah­vuskultuuri
[komisjoni esimees A.
• Kitta^k.:,: •
Hermanni abikaasat
22. veebruaril sõitis Tallinnasse
Annes Hermanni abikaasa Christina
Helsingist. KGB korraldusel torma­sid
tollimehed talle kallale nagu
rändrohutirtsude metsik parv jajjis-kusid
tal rõivad seljast, otsides; ta
piinlikult läbi. Sama olukord tabas
teda ka maalt lahkumisel, 25. veeb­ruaril,
kui ta taas paljaks võeti ning
kõik paberilipakad Ja muu ,,kahtla­ne
kraam" konfiskeeriti. Kummalgi
korral ei leitud midagi „kriminaal-set".
Annes Hermanni: abikaasalt
võeti igaks juhuks ära viimase märk­mik
oma sõbrataride aadressidega
Helsingis Ja mujal Soomes.
Jüri Lina .
raalide olukord kergem, sest neil on
absoluutne enamus ja nad võivad
teha, mis nad aga iganes soovivad.
Konservatiividel tuli arvestada, et
nende valitsus kukutatakse igal ajal.
Konservatiivide valitsuse peami­seks
kukutajaks olid uüs demokraa­did,
kes tegid küll palju kisa, et nad
suurendasid oma parlamendi liikme­te
arvu mõne isiku võrra, kuid uues
parlamendis ei ole neil enam mingit
mõju. Endises parlamendis nad
mängisid tähtsat rolli. Liberaalidel
on rohkem kui 10-ne liikmeline ena­mus
ja neile ön võimul olek vähe­malt
eelolevaks viieks aastaks kind­lustatud,
Liberaalid.valiti ka võimule ilma,
et P. E. Trudeau oleks rahvale mida­gi
kindlat üheski sektoris lubanud.
Nn tuleb uuele valitsusele, eesotsas
P. £. Trudeauga, soovida ainult õnne
ja edu. Neil ön täielikult vabad käed
valitsemiseks ja loodame, et nad se-'
da teev'ad kõikide kanadlaste huvi­sid
silmas pidades. Uus välisminister
oh avalikult vähe tuntud Ja selle tõt­tu
ei ole teada, kui4as ta suhtub Bal­ti
riikidesse.