Meie Elu = Our life, March 13, 1980

              asi T S "
4'1
£lü"nr. 11 (1569)
lAALIAST
loiümpiakomitee on
ioolsete toetusel raha
Ita omal käel 200 liik-lond
Moskvasse. Ja
bei isegi tööerakonna
le seisukohtade õnnis^
bleti küll hukka Afga-
Irimlne, kuid osa oli
mineku poolt. Tera-
Iti hukka, et saadetak-l^
illa ja mineraale, s.o.
tiks" usinasti treeni-mitte
aga põllumees-cud.
jimees K. Vaino kut-iiniuvalevregatale
kui
lunud ESNV tunnus-lise^
le. küna enamus
J'seda annekteerimist
|lis nüüdne kutse pn
saiavutada seda tun-kselt.
Nii et järgneva
lesteli selgub,: kas lää-td
on'sunnitud Mosk-boikoti
kavatsustest
|tte. Meie noortele aga
kus nad ka ei asuks,
\ütsuda N. Liidu sõja-või
antakse muud ^
[vait on meie usinad
ajad nii kaugele seni
ehk hakatakse nüüd
rganisatsioonid pole
eda küsimust oma
:; avalikkusele selgita-erandi
ja sealgi vä­ga.
/
lerahide Liidu (RSL)
otsustati moodusta-jasi
surnud Harri In-
Lesti SVL jäetud pä-
[öölekande- ja noor-j
ilatuses. Möödunud
vareip palju arusaa-ad
koosolekute heli-
)dus otsustati vähen-jeda
ei soovi vastav
tus valiti peagu endi-tagasi,
hing otsQstati'
'80 sõjameeste kok-la
esindaja kaudu.
Ikestel tegutsenud in-
^e rida liikmeid pn
võtnud .ajalehtede
sianüd mitrnel puhul
^võitluses lahkunuid,
mas Martin välja-'
ies j.m. pn asunud
jydney Eesti seltsi
[dükate tulemustega.
Irtetööd ja prof. Yõõ-
|d 'SBOCf oma kogu teo
Irvel.
• wOLi-ON
;$ lunast
asurm
(„Meie Elu" kaas-sa
liidupäeva sise- ja
avad opositsiooni
[utusele leedu kanuu-jssiunase
küsimuse.
Itälud, hüppas leedu-fa
augustis Duisbur-ilma
meistrivõistlus-ling
sai Saksamaal
-nädalat hiljem kä­isel
kombel Saksa-jädal
hiljem andis
(inas rahvusvahelise
ees seletuse nagu
htlikuUN. Liitu ta-soHidne
päevaleht
[Ugemeine Zeitung"
numbris, et Saksa
Wieck ar/ab kind-lava
J mille kohaselt
L'at i||i)oritanud ühes
lasutiseš" vabašur-
IIguses yälisministee^
kd 1 rapordis olevat
|d, et tema infprmat-j.
väga usaldusväär-listeerium
teatas 21'.
levat teada Moskvas
sed Tshessiunäse va-misleadaika
Saksa
ivaSiEbatõde olevat
likul olevat kindlad
ie;„Die;Welt" infor<
lelt esitas Saksa ,.saa-februari
algul välis-'
I shifreeritüd rapordi
lita, milles vihjatäk-iväärsele
allikale",
fgatahes saladusse.
Ilgemeine Zeitung"
Isiunäs võttis endalt
erikliinikus Mosk-üldsusele
teadaole-
>t võivad pääseda sa-ise
ette. ^
nagu hoki ja
md ja hoiavad män-
|vaadake ette! Hooga
pall võivad vigasta-nägemise
jäädavalt.
Iile ja vastavat silmi
latsioonlks pöördu-ledäte
abi asutuse
itlonarinstitute För
IB) poole.
„Meie.ESu" mr.M (1569)1980 NEUAPÄEVAL, B. MÄRTSIL - THURSPÄY, MARCH B.
ffT^'i1|1'l
m
•••1
. i
-3.-
Kalev-Estlenne ori mitte Mu taot­lev
moodsat võimlemist viljelev or­ganisatsioon
Suur-Toronto piirkon­nas.
Enamus tööd ori tehtud vaba­tahtlikul
alusel. Juhtkond omab suu­red
kogeriiused ja töötab koostöös
Ontario' Modern ..Gymnastlc. Federa-tionügä.;,
• : • •'.
Kälev-Estienne . prganiseerib ja
treenib tüdrukuid moodsas rütmili­ses
võimlemises kas füüsilise heaolu
või võistlus võimlemise jaoks. Võim-lemisklasšid
valmistavad vette ja
täiendavad treenereid, vahekohtunik-ke
ja võimlemisõpetajaid. Kalev Es-tienne
on võõrustavaks organisatsi­ooniks
võistlusvõimlemise kohtumi­sel
kas provintsiaalses, riiklikus või
rahvusvahelises ulatuses.^Suyel kor­raldatakse
eriprpgramme täiskasva­nutele
ja noortele isuvekodudes või
laagrites. Kalev-Estienne bn juhtide
taimelavaks Ontario Modern Cym-nastics
Federationile. Võimlemisklas-sid
toimuvad kõigis Toronto linna­osades
Keskseteks kohtadeks väga
suurearvulise osavõtuga on kujune­nud
Deer Park, Jesse Ketsum ja
Glenyiew algkoolide võinilad.
Mis on
Vik? .
võimlemise tule-
Yõib kindlalt vastata, et on ainult
üks tee — tõusutee. Moodne võimle­mine
Pn ilus ja kaasatõmbav sport.
On väga liikuv ja kõige kiiremini
kasvav võimlaspordi ala. Kalev Esti-enne
võistlusvõimle:jad on yõitnud
palju hõbe ja kuldmedaleid,, nii ko­dus
kui rahvusvahelistel kohtumis­tel.
Senior võistlusteimlejate grupp
omab Kanada rahvusnaiskonna tiit­li.
Meie tüdrukud tulid 8. kohale üle­maailmsetel
meistrivõistlustel Base­lis
Shveitsis'1977. a. Varematel võist­lustel
Kuubas 1971, Hollandis 1973 ja
Hispaanias 1975 tulid 4, kohale.
Peale rahvusvaheliste^ võistlus-võimlemiste
teiste kõrgt)unktidenä
võjb mainida osavõttu International
Gymnastradast Baselis Shveitsis 1969
ja Lääne-BerHinis 1975. a. kuuludes
ülemaailmselt 10 parima grupi hul­ka.
Kalev Estienne tüdrukud on kaa­sa
teinud kahele Olümpiamängude
pidulikule avatseremooniale Mexico
Citys 1968 ja Montrealis 1976. Mont­reali
Olümpiamängude avatseremoo­nia
osa nii üldlävastuse 'koostamises
kui koreograafias mpodsa võimlemi­se
osas lasus Evelyn Koopil' ja Kalev
Estiennel, mis hästi õnnestus^ kas
staadionilt või kodus TV-lt vaadates.
Moodsat rütmilist yõimlemist kavat­setakse
tuleviku olümpia mängude ,
kavva võtta ja selles osas on jällegi
suur tähtsus olnud Kalev Estienne'il
ja Evelyn Koopil.
Omaette suursaavutusena võib lu­geda
läinud kevadist eliitrühma reisi
Hiinasse, Mitte ainult ei korraldatud
võimlemisesinemisi vaid anti arvu­kaid
seminare, et populariseerida
moodsat võimlemist. Kutsuti hiljern
Hiinasse kolmeks kuuks Kalev Esti- ;
enne treener, et jätkata 'alustatud
tööd. On asutatud Kalev Estienne
•võimlemine Hiinas. Kasutamisel on
võimlemis vahendid millel on kiri
„Hiina-Kanada ja Kalev Estienne
' sõprus ei kustul
Hiina reisil peatuti nii minnes kui
kojusõidul Jaapanis, Tokios, et alles
hoida varemloodud sõprussidemeid
rahvusvahelistelt kohtumistelt. Kui
Jaapani moodsa võimlemise trupp
külastas Torontot läinud aastal, siis
Kalev Estienne oli võõrustajaks ja
abiks, igal sammul külaliste esinemi­se
korraldamisel EtobicPke Olympiu-mil.
Momendil võimleb Kalev Estien­ne
ridades 247 võimlejat.
E¥ELYM KOOP : > ; ;
Kanada ühiskonnas tuntakse Kalev
Estienne kui Kalev Estienne School
^^f Modern Rhythmic Gymnastics,
mille „Trade mark'iks" on ilusad
tüdrukud ja värvilised pallid. Kõik,
kes soovivad informatsiooni saada
või soovivad moodsa võimlemisega
liituda kirjutada Kalev Estienne,
52 Forest Park Cresc. Thornhill, Ont.
L3T 2M7, või helistada Toronto tele­foni
numbritel 889-7889, 465-7020 või
,429-7701. Kalev Estienne; töö juhiks
ja koordineerijaks on Evelyn Kppp,
kelle õlgadel lasub ka Ontario ja ter­ve
Kanada moodsa võimlemise koor­dineerimine
ja välismaiste ühendus­te
pidamine ja paljudel- tähtsatel
konverentsidel Kanada esindamine.
Evelyn Koop on Ontario, riiklikul
Ai
Peamihister William Davis annab Üle tunnustuskir ja ^^E^ ennastsalgava töö ja saavutuste
eest. All kuninganna Ellzabeth õnnltlemas Evelyn Koopi pärast tema võimlejate esinemist Ottawas.
palgalehel ja on büroo juhataja.
Evelyn Koop on Canadian Modern
Gymnastics Federationi president ja
Federation Internationale de Gym-nastique
(F.LG.) liige Kanada esin­dajana.
F.LG; kuulub 78 riiki oma
esindajatega. See kogu ei 'koosne mit­te
ainult rütmilise võimlejate esin^
dajatest vaid ka tänapäeval tuntud
olümpiavõimlemise esindajatest. Iga -
nelja, aasta järele need riigid 78, esi­tavad
kandidaadid, kelledest valitak­se
F.I.G.: juhtkond, mis koosneb 7
liikmest. Evelyn Koop, Kanadat esin­dades,
kuulub selle kogu piiratud
kposseisu mpodsa võimlemise osana.
Selle •komitee moodustavad 3 lääne
riigi ja 3 idariigi esindajat. Presiden­diks,
7-liikmeks,'pn lääneriigi esin-
•daja.- ,•:
Et nende 7 hulka kuuluda, peab
omama rahvusvaheliselt tunnustatud
pea'kohtunik,u õigused, mis saab
peale eksamite sPoritamist vastava
kogu ees ja» peab omama väga tuge­va
tehnilise tagapõhja võimlemise
alalt. Peab olema ka võimeline selles
piiratud mõjuvõimsas kogus kaasa
rääkima igal ajal nii oleviku kui tu­leviku
kavade, normide koostamisel.
Selle kogu poolt on välja antud
moodsa "võimlemise hindamiseks
raamat -Code Points". Selle raamatu
vastu võtmiseks oli tarvilik 78 rah­vuse
esindajate otsus.
KOGEMUSTEGA TREEMERID .
Kalev Estienne praktilise töö, tree­ningu
läbiviimiseks on kaasa tõm­matud
suurte kogemustega treeneri­te,
õpetajate kogu. Evelyni paremaks
käeks on kauaaegne võimleja eliit­rühma
koosseisust, Karen Viinamäe.
Kuiilunud viimasel 10 aastal pari'ma-te
võimlejate hulka, on lõpetanud
Royal ConserVatory of Music, jätkab
õpinguid Toronto ülikoPlis filosoofia
Psakonnas. Kuulub Kanada rahvus­naiskonna
koosseisu Hpllaridi võist-lustell973.
:
Annely Riga, asst. prof. Tartu Üli­kooli
kehalise kasvatuse osakonnast.
Tegeleb täie ajaga Kalev; Estiennes
ja tema ülesandeks on suvise pro­grammi
koostamine ja läbiviimin%.
Heh Oder on neljanda aasta keha­lise
kasvatuse üliõpilane. Kuulub
Kalev Estienne eliitrühma,
Siina Kasekamp on lõpetanud Se-neca
Gymnastic Schoori. Kaasa
võimelnud 1949—1969. Alates 1969
aastast on Siina olnud kõikide grup­pide
õpetajaks.
Kai Käärid on Kalev Estienne
tantsu õpeta j aks. Lõpetas Seneca
Treenerite kooli 1978 moodsas võim­lemises,
õpetab kõiki vanusegruppe.
Evelyn Koop algas õpinguid Root­sis,
Idla Institutes Stokholmis. Jat-ganud
õpinguid Kanadas, Hispaa-nias
ja Saksamaal. Omab „Brevet"
tiitli, mis on kõrgem kohtuniku kva­lifikatsioon
F.I.G.'is.
T. E. Äianduslkubi viimase kokku­tuleku
28. veebruaril avas esimees
M. Lepik, kes koos sekretäri Maimu
Usin'aga tänas nimeliselt klubi lOva.
sünnipäevapeo arvukaid•ioterii, peo­laua
jne. annetajaid, varustajaid nirig
eduka peo läbiviimiseks tõhusat
kaasabi annud tublisid klubi liikmeid
ja sõpru. Allakriipsutamist leidis
Leida Homits'a äiandusteemadel teh­tud
käsitööde näitus. Lilled; köögivil­jad
jt. moodustasid sünnipäevapeol
meeldiva väljapaneku ünikute, pat­jade
jne. näpi.
õhtu referendiks oli M. Tamm,
kes soravas ettekandes esitas ai*vu-
'kaid orgaanilise aianduse katsete tu­lemusi;
Viimastel aastatel eriti
Ühendriikides on tehtud palju kat­seid
orgaanilise aianduse alal. Ta lei­dis,
et keemilised ained on tervisele
kahjulikud, eriti aga kahjurite hai­guste
ja umbrohtude tõrjeained. Ka­nadas
on juba 'mõned aastad keela­tud
tervisele kahjxilik DDT. Uutest
orgaanilise aianduse võtetest nime­tas
referent terve hulga, nagu näi­teks
köögiviljade kasvataniine mu­rus,
kartuli kasvätamfine 'maapeal
õlgkatte all, jahvatatud kahjurite ja
vee seguga samade kahjurite tõrje
taimedel, lõhnavate tainiede kasuta­mine
kahjurite tõrjeks, nisukliidega
kartulimardika tõrje,, kasulike putu­kate
abil taimekahjurite tõrje, kon­nad
edukad tigude hävitajad, orgaa-nüised
väetised ja lubi, kompPsti
valmistamijie jne. t)hendriikides il­mub
kuukiri ..Organic Gardening" —
tellida saab aadressil Örganic Park,
Emmäus,Pa; 18099 Ü.S.A. Selle aja-kirja
tellimishinnaks on aastas $11.00
••(Can:4|.-;, ('y:'-- , ^ •:[•:••'':-:';[,'•:
Sõnavõttudest selgus, et orgaanilise
aianduse uued võtted on osaliselt ka­sutatavad
'koduaedades aga kauban­duslikuks
toodanguks ei ole veel nen­de
kasütaminel praktiline. ,
Laupäeval, 22. märtsil kell 11 hom­mikul
korraldab klubi taimede vaat­luse
Toronto sisemises Botaanika­aias
Allan Gardenis. Kogumine sisse­käigu
lahedal- kasvuhoones. Järgmi­ne
klubiline kPkkutulek on 27. märt­sil,
kus esinevad ettekandega Barrie
juures oleva Bray's Garden Centre'i
uued eestlasest omanikud Liä ja Erik
Hess teemal: „MulIasegud ja taime-,
de kasvatamine".
.EKs-,-:
ESTO '80 U.S.A. KOMITEEL ON VEEL VÕIMALUS PAKKUDA,
RATUD ARVUL, KOHTI ÜHISLENDUDEL STOKHOLMI.
(SSXCD-ERM
I S O O M ET
Londonis, Ont. toimus E.V. aasta­päeva
aktus pühapäeval, 24. veebru­aril
YMCA ruumes. Aktusekõnelejaks
oli Robert Kreem ja eeškavalkps
osas esines noor klaverikunstnik Tii­na
Kõik ühislehnud tolmuvad I Northwest-OrieEt lennuliinil (Boeing 747
lennukitel) ja lahkuvad New Yorgist, Kennedy lennuväljalt (JFK).
Kõik tagasilennud algavad nll Stokholmlst kui ka Kopenhaagenlst ja
toimuvad 13. juulil, 14. Juulil, 19. juulil, 20. juulil, 27. Juulil Ja
3.^augustil,; 1980,
mmMimm OMi ms.i
NEW YORK—STOKHOLM-NEW YORK (tagasllend Stokholmlst)
-STOKHOLM/kOPENHAAGEN-
(tagasllend Kopenhaagenlst)
YORK
Kõigi suuremate linnade (kuhu Northwest-Orientl lennukid maandu­vad)
ja Nevi^ Yorgi vahelist lendu on võimalik üldplletUe lisada. Hin­nad
on äärmiselt sojodsad, põhmevad Stokholmi/Kopenhaageni põM-hindadele:
|479/455.50.
, BWFALO-NEWM /• '
Stokholmlst tagasilennu pühul:^^^^. ^
Kopeiihaageiniist tagasilennu puhulr^...^^^............p
• : CHICAGO—NEW YORK Ja tagasi - ,
Stokholmlst tagasilennu puhul:
Kopenhaagenlst tagasilennu puhul: |71.50 lisa
ÄNGELES—NEW YORK-Ja tagasi
Stokholmlst tagasilennu puhul:
Kopenhaagenlst tagasilennu puhul: §222,50 lisa
MIAMI—NEW' YOm ja t5iga^^^
Stokholmlst tagasilennu puhul:^^^^^,^^..^.... ... 5^^^
Kopenhaagenlst tagasilennu puhul: $77.50 lisa
; WASHINGTON (D.C.)--NEW YORK Ja tagasi:; •
Stokholmlst tagasilennu puhulr>^^^^^... $ lisa
Kopenhaagenlst tagasilennu puhul: |23.50 lisa
Peale ülal margitud on soodsaid lennu võimalusi New^ Yorki veel pal-
JMdest teistest linnadest.
* Täielikuma Informatsiooni ja ühlslennust osavõtuks vajalike reglst-reerimlslehtedesaamlseks
— KIRJUTAGE Võie KOHE:^
2206 Chllham Road
Baltimore; I&ryland 21209
Telef. (301)mi73S
* TÜHISTAMINE: Kui olukordadest tta^^^ on keegi sunnitud oma;
ireservatsloonl tühistama võib seda teha kuni päev enne äralendu,
USÄ'st. Tagasimaks §ej juhul on täielik (väljaarvatud $5.00 Isikult).
Aktusele pii kogunenud üle poole­saja
inimese,' kusjuures külalisi oli
Rootsist, Torontost, Ottawast, Listo-welist
ja mujalt. Aktus algas lipu sis­setoomisega
ja ühislauluga ,,Eesti .
lipp". Avasõnad ütles Eesti Seltsi
esimees Kaljo Loone, kes andis lühi­kese
ülevaate praegusest maailma­poliitilisest
olukorrast.
Järgnevas aktusekõnes võrdles Ro­bert
Kreem meie rahva mineviku­sündmusi
praegusega, nentides, et
paljud sündmused on mõjutanud ees­ti
rahva elukäiku läbi mitmete, põlv­kondade.
,,
ISADE-POEGADE^ ÕHTUD
Ta ütles, et kahjuks on Ii Maail-masõjä
võitluste ajalugu .alles suure­ma
teosena kirja panemata. Palju
väärtuslikku materjali on juba hävi­nenud,
kuid siiski ei ole veer liiga'
hilja päästa mälestuste varasalvest
sündmusi, mis ajalgokäiku on mõ­jutanud.
Kahju oleks sellest, kui la-hingukirjeldused
jääksid jäädvusta­mata
kirjas või helilindil. Selle töö
alustamiseks tuleks korraldada vas­tavate
väeosade veteranide koohdu-misi
ja Esto-80 Stokholmis tuleks
luua ,11 Maailmasõja ajaloo komis-
• m.
Edasi püudutä.s aktusekõnele ja
' veel isade-poegade õhtute korralda­mist,
kus 'vanadTindevõitlejad saak­sid
lõkke- või kaminatulede paistel
jutustada noortele oma tegudest. Ka
" tuleks igasugustele noorte tegevuste­le
ja algatustele ergutavat kaasabi
anda,: sest homne eestlus on noorte
teha. Oluline on ülikooliealiste noor­te
ja vanema põlvkonna kokkutüo-'
mine ühiskondlikeks seminarideks ja
mõttekölleteks ühiskondliku tegevu-se
plaanitsemiseks. Ka on Eesti Pae-
,vad' ja paljud teised rahvuslikud
ühisüritused meie noori tiivu.štanud
ning tegelastena 'kaasa kutsunud.
Käsitledes praegust rahvusvahelist
olukorda väitis kõneleja, et; relva-
.jõuga Afganistani vallutamise järele
on paljudest endistest Nõukogude
liitlastest ; saanud nertde vastased.
Üks meie -teadusmehi, dr. Valter
Rand, kelle erialaks on tuleviku en­nustamine—
futurism ja kes sellel
alal on saanud rahvusvahelise kuul­suse,
on teinud teadusliku analiiüsi,
mille üheks järelduseks on, et Vene­maa
variseb kord. oma enese sisemis^
'• tes vastuoludes ja sellest- tulenevas
sisemises pinges. Kõik- Nõukogude
korra alla olevad rõhutud rahvad
soovivad vabadust. Vaba demokraat­lik
Eesti on ka meie visioon ja ees­märk,
mille raames ja heaks; me
kõik üle maailma: töötame. Eesti
peab kord vabaks saanla ja saab!
Kõik on vaid aja küsimus. Okupat­sioon
Eestis ei ole mitte inimhingi'
vallutanud. Niikaua kui seal valitseb
vabaduse vaim võime'kindlad olla, et
homne päev kuulub jälle eesti rah-,
vale.
LANGENUTE MÄLESTAMINE
^Aktusekõnele järgnes langenud
kangelaste mälestamine. Hardas vai­kuses
deklameeris Kadri Reikman
Marie Ünder'i luuletuse „Mälestus ja
tõotus". Edasi luges Leonhard Kah-ro
ette Eestlaste Kesknõukogu Kana­das
läkituse ja seltsi abiesimees Väi­no
Einola luges saabunud kirjalikud
tervitused St.- Catharines'i, Hamilto- .
ni ja Ottawa Eesti Seltsidelt', v
Järgnevas eeskavalises osas esitas
õpilaskoor koolijuhataja Valdek
Lenk'i juhatusel neli laulu: „Sääl on
me Eesti", „Slnd armastan. Eesti",
.„Kungla rahvas", milles Väike^Ešsex
laulis soolo-osa ning lõpuks ,JIoia
Jumal, Eestit". Klaverisaatjana te­gutses
Ruth Terri. Siis esitas pr.
Maie > Gray Listowerist omaloodud
haarava ja südamelähedase luuletu­se
,,Mälestuste kuld". ^
Järgnevalt esines , noor klaveri­kunstnik
Tiina Mitt, kes praegu teeb
kohalikus Western'i ülikoolis oma
magistritööd, esitades meisterlikult
ning suure sisemise kindlusega J. S.
Bachl „Fantaasia ja fuuga" ja F.
Chopin'i „Scherzö-in B-moll", saades
suure kiiduavalduse osalise'ks. Lisa­palaks
mängis noor 'kunstnik veel'
Kaljo Raid'i. „Capriccio". Pr. Gray'le
ja Tiina Mitt'ile anti tänutäheks üle
kimp punaseid roose. '
Meeleolukale aktusele ütles lõpp-,
sõna E. S. abiesimees Väino Einola,
kes ühtlasi teatas, et äsja on trükist
ilmunud Londoni Eesti Seltsi ja Pau­luse
koguduse ühine mälestusvälja-anne
.^Eestlased Londonis ,1949—:
1979". Nägus trükis ön varustatud
/ rohkete piltidega ja peaks huvi pak­kuma
ka endistele londonlastele.
Raamatu hinnaks pn 13.00 ja seda
saab tellida esimehe Kaljo Loone
aadressil. Koguduse esimees ja mä­lestusteose
mõtte algataja Woldemar
Jaaku lisas veel, et kavatsus on käes­oleval
trükist veel teise osaga täien­dada,
paludes kõiki oma kaastööga
seda mõtet toetada.
Aktus lõpetati ,]^esti hümni laulmi­sega
ja lipu väljaviimisega. Järgnes
/iibimine kohvilauas.
NEW YORK (M.E.) - Tosin aas­taid
vana olev Balti t(f^dusli'k ühing
AABS on kasvanud ligemale tuhan^
depealise liikmeskonnaga kõige olu­lisemaks
Balti küsimustega tegele­vaks
teaduslikuks orgkriisatsiooniks
läänemaailmas. Eeloleva suve algul -
— 5^8 juunir lorraldab AABS
Georgetowni Ülikoolis Washingtonis,
D:G. oma seitsmenda Balti uurimus­te
konverentsi. Sinna oodatakse mi­tusada
teadlast Fõhja-Ameeriikast,
Euroopast ja Lähis-Idast. Olgu mär­gitud,
et äasta-aastalt on kasvanud
osavõtjate hulgas mitte-Balti pärit­oluga
isikute arv. Konverentse kor­raldatakse
iga kahe aasta järele,
kusjuures kahel korral on need ol­nud
Toronto Ülikooli juures (1972 ja
täitmine
Kokkuleppeks helistadsi
247-3150
FTPTTini
Seekordse konverentsi kavas on
kokku umbes sada ettekannet. Kava
koordineerib dr. Juris Silenieks Car-negie-
Mellon Ülikoolist. Kohapealset
organiseerivat töimkonda juhatavad
dr. Tõnu Parming Marylandi Ülik, ja
dr. George Viksnins Georgetown Üli­koolist.
Peale mainitud konverentsi­de
on AABS korraldanud mitmesü-.
guste ülikoolide juures esialgseid
konverentse, samuti arendan.ud 'kir-jastustegevust
raamatute j.m. alal.
Ajakirja „Journal of^ Baltic Studifes"
uueks toimetajaks nimetati hiljuti
prof. Toivo Ü. Rauri, kes rakendub
sellena alates 1981. av Dr. T. Ü. Raun
on õppejõuks "Kalifornia Ülikoolis
Long Beachis. Aj akiri haarab Baiti
ajalugu, kirjandust, keeleteadust ja
muud ühenduses Baltikumi ja seal
elavate rahvastega. Seni ilmunud
kümme aastakäi'ku nioodustab 3200-
leheküljese uurirnusteikögu Eesti,
Läti ja Leedu kohta;
Nägu eeloleva konverentsi toim­konna
kaasesimees dr. T. Parming
märkis on eeltööd VII konverentsiks
edukalt kulgenud, konverentsi täp­ne
kava saadetakse välja märtsikuu
kestel. Korraldavas toimkonnas on
; veel viis eestlast: Endel Kaseoru
konverentsi majanduisjuhina, Imre
Lipping programmi, kaaskoordinaa-torina.
Priit Vesilind informatsiooni
alal, Jaan Toots registratšioonis ja
Agu Ets tehniliste küsimuste alal.
Esimees U. Petersoo ja abiesimees
H. Lupp infoFmeerisid Eestlaste
Kesknõuikogu Kanadas juhatuse
koosolekul ukrainlaste poolt algata­tud
Ukraina-Balti olümpiaadi korral­damisest
Torontos 4., 5. ja 6. juulil.
See on mõeldud v^stuolümpiaadina
üljdisele olümpiaadile nende rahvas­te
poolt, kes ei saa oma rahvuse ni­me
all olümpiaadil esineda. Nende
mängude käendajateks on ukraina
ja balti kesikoirgänisatsiöonid. Män­gud
toimuvad) Toronto Etobicokel
moodsal olümpiastaadionil. Ukraina^
Balti olümpiaadi läbiviimiseks on
peetud juba rida koosolekuid. Kor­raldavasse
Peakomiteesse kuulub
EKN poolt H. Luppj kellele lisaks
paluti Peakomitee liikmeiks veel L.
Leivat ja J. Pahapill. Olümpiaadi
. sportliku osa korraldab spordikomi­tee,
kelle eestipoolsed esindajad on
E.S.S.-„Kalev'ist".
KGSulik ieocfcr
Tulumaksulehtede
täitmiiie tasuta
Tasuta tulumaksuleht^de täitmine
pensionäridele, vigastatuile, töÖtuile
ja hiljuti Kanadasse asunuile algab
ja kestab kuni aprilli lõpuni. Selle
korraldajaks pn. Institute of Charte-red
Accountants, koostöös kohalike
abistamisorgahisatsioonidega.
Enamik tulumaksulehe täitmise
kohti, on avatud ainult õhtuti, kuid
psä neist töötab ka nädalalõppudel.
Tasuta täitmise saamiseks peab
teenistus olema perekonnal vähem
kui 113.000 aastas ja üksikisiku ülem­määraks
on 18000.
Aja määramine on vajalik ja palu­takse
teha telefoni •teel. Kui on kee­lelisi
• probleeme, tuleb telefoneerida
924-7101. Kaasa' võtta kõik vajalikud
paberid, mis tarvilikud tulumaksule­he
täitmiseks: „T4 slip", tühi tulu-maksuvorm,
kinnisvaramaksu tõend,
rendimaksu tõend. jne.
Mõned aadressid:
West Hill Gommunity Services,
4301 Kingston Rd. tel. 284-5931, Ray
Mcleary Towers 444 Logan Ave. tel.
465-0938, Dufferin-Davenport Com-munity
Centre 1347 Davenport Rd.
tel. 531-4687, High Pait YMCA Se-niors
Programm, 2665 Dundas S t W.
tel. 763-1193. 1
: Hans KM
IBI^H|jl)|
. li
JJ) jj )