Meie Elu = Our life, September 6, 1984

              „Meie Elu" nr. 3S (1801) 1®Ö4
ELU" - „OÜR UFE"--
Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Estonian
Höuse,958 Brdadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2RS
Tolmelajad: H. Mebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Miiford, N.].,USA.
1 Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus KanadaSo
, As|ut. A. Weileri algatusel 1950.
„MeieElil" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 t ä n a d a - . Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltööp. k l . 9 hm.—
5 p.}., esmasp. ja neljapl kl, 9 hm.—8 õ„ laiap. k l , 9 ) i m . - 4 p.l»
,,MEIE ELU*'tellimishinnad: Kanadas 1 a. S40.00,6 k. $22.00,
3 k J15,50. USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle»
meremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00. 3 k. $19.00. •
Kiripostilisa Kanpdas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
ohupöstilisa USA-sse: .1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Öhupostilisa
ülemeremaadesse: 1 a. 158.00, 6 .k. ^29.00.
•:. Üksiknumber — 75{!;
Küulutushinnad: 1 toll ühela^eerul — esiküljel $5..5^0,
•tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
ieil33!liStSitliil9l!3i!!üllilllllllllllilllllllllillllllilH
mure J.- •
.Kreml ja tema valitsejad ei ela nii
õnnelikku elu, nagu nad seda ta­haksid.
Juba leivavilpde järje­kordne
ikaldus on suur mure, ja
miljonite inimeste toitmiseks tuleb
Moskval välja panna suuri valuuta
tagavarasid, et toiduvilja välismaa­delt
osta. Afganistani sõjakäiguga
ei täitu samuti Nõukogude Liidu
lootused. Poola kommunistlik va­litsus
pole suutnud oma tööliskon­da
rahuldada ja qn pidanud vang-laist
vabastama sadandeid solida-riti
liikmeid. Nüüd kipub Ida-SaJc-samaa
juht Honecker külastama
oma rivaali, Bonni valitsust, kuigi
see Moskva poliitikuile sugugi ei
meeldi. Peale muu on Ida-Saksa-maa
vastu võtnud Lääne-Saksa-maalt
333 miljoni suuruse laenu.
See näitab^ et Ida-Saksamaa ma­janduslikud
asjad ei ole sugugi nii
head, nagu» kommunism seda pro­pageerib:
on töötatud puudujäägi­ga
ja nähtavaisti ka Moskval puu^
düvad ressursid või tahe Ida-Sak-
Paistab, et Honecl^er otsib seni-iseseiavamai
arengu)^,;.sQ8Vee^-
kujusid idablokis on ol,^m^s. Näi­teks
on Rumeenia hoiak. Näiteks ei
luba Rumeenia valitsus nõukogu^
iSe vägede ja tuumretvade paigu­tamist
Rumeenia tbrritooriumile.
Ka on Rumeenia valitsus Vastolus
¥arssavi-maade tahtega tuumrel-v^
ade paigutamiseks Ida-Euroopa-maade
pinnale. Moskvast erinevat
poliitikat, kuigi siseriiklikult, ajab
ka Ungari, küs võimaldatakse ma­janduslikku
eraalgatust sajaprot­sendilise
nõukogude tseintralisee-ntud
kollektivisi^i asemel.
Kas on nüüd Ida-Saksamaa käi­mas
umbes samasugust ieed lähe­nemise
näol Lääne-Saksamaale?
Viimast kardab Moskva kõige roh­kem,
sest lahutatud Saksamaa
koostöö võib viia kogu Saksamaa
taasühendamisele. Moskvast kos-ta\
ladki juba hoiatused ühendatud
Saksamaa hegemoonia vastu Eu­roopas,
vaikides maha Kremli pi­devad
püüdlused ja praktilised võt­ted
Ida-Euroopa maade pidami­seks
oma mõjuvõimu all. ,
Vahekord USA-ga on
halvenenud ja tõsiste läbirääkimis-,
te uuesti elustamist ei ole lähemal
ajal näha. Kuid I^õukogude Liit ön
eriti ärritatud Valge Maja avalikust
hoiakust Ida-Euroopa maade allu­tatud
küsimusest. President Rea­gan
alles hiljuti mainis USA poola
juhtidele Valge Maja vastuvõtul:-
„USA pole tahteline selleks, et pas­siivselt
aktsepteerida Ida-Euroopa
rahvaste ikestatud olukorda. USA
tõrjub tagasi seletuse Yalta kokku­leppest,
et USA nõustus Euroopa
jaganiisega mõjusfäärideks."
Ka välisminister George Shultz
märkis sõjaveteranidele, et USA ei
lepi kunagi jaotatud Euroopaga.
Meie vast £i näe vabaduse teostu­mist
Ida-Euroopas, kuid ometi ühel
päeval see juhtub.
Jagatud Euroopast pole tahetud
palju rääkida. Kuid N. Liidu keel­dumine
täitmast lepet vabade vali­miste
korraldamiseks sõjajärgses
Euroopas, tekitab ÜSA poliitikute
seas ainult viha. Sellisena on Ida-
Euroopa poliitiline olukord kerki­mas
enam ja enam päevakorrale.
Nagu mäTgUakse Wa^^
on i[SA propageerimas N. Liidu
koostöömaades suuremat diffe-rentseerumist
N.Liidust, seda eriti
välispoliitikas, kuid ka sisekorral-dustes.
USA on valmis selliseid
maid ka aitama, arvatavasti ma­janduslikult.
Nendele maadele ise­seisvuse
nõudmine ei ole silmapil»
gulveel päevakorras, kuna see kut­suks
esile robustseid reaktsioon®
Moskvas. Läänes teatakse, et pä­rastsõjaaegse
Euroopa piiride
hoidmine kuulub Moskva kõigs
tähtsamate välispoliitiliste püüd­luste
hulka.
Seega pole midagi veel muutu^
nud Ida-Euroopa rahvaste olukor­ral^
Moskva ikke all. Kuid USA-s on
siiski muutunud niipalju, et Ida-
Euroopas olukorrast räägitakse ja
ikestatud rahvaste pärast tuntakse
muret. Selle diskussiooni on too­nud
avalikult päevakorrale presi­dent
Ronald Reagan, kelle konk­reetseks
sammuks on Lääne-Eu-roopa
kindlustamine N. Liidu vastu
USA moodsate relvadega.
¥@liMišk&stid jäid avatuks, kui
käesolev ajaleht saadeti trükikotta.
Nelja kuu kestel, enne valimiskas'
tide avamist, kogu maa olivalimis*
te keerises. Võistlevate parteide
juhid püüdsid üksteist ületada lo-badustega
ja meeldimisega valija'
tele. Peamine tähelepanu valimis'
kampaanias oli koondatud luba'
dustele, universaalsele heaolule,
töökohtade loomisele, riigimajän'
duse parandamisele ja elustandar
di hoidmisele. Välispoliitilisel alal
puudutati ainult tuumrelvade pro'
duktsiooni piiramist ja sõjaohu vä'
hendamise küsimust, ilma laskU'
mata nende väljavaadete selgita
misesse.
Vaatamata sellele, et Kanada riigi'
võlg on tohutult suur, $175 miljardit,
käesolev eelarveaasta lõpeb nähta­vasti
$30 miljardi puudujäägiga ja
võla protsentide maksmiseks kulub
igast maksumaksja dollarist 30 centi,
kõik võistlevate parteide juhid olid
nõus suurendama veel riigi väljami.-.
nekuid rahva heaolu kindlustami­seks:
liberaalid $4.35; konservatiivis
$4.3 (kahe esimese aasta jooksul) ja
uusdemokraadid $1.8 miljardi suuru-
.ses.
Liberaalide eksperdid rahanduse
alal otsekohe selgitasid, et konserva­tiivid
on annud valimiskampaania
kestel 338 lubadust, mille teostami­seks
oleks vajalik kulutada vähemalt
$20 miljardit dollarit. $4.3 miljardiga
need lubadused täidetavad ei ole.
Nad petavad rahvast. Omalt poolt
nende juht, John Turner, lubas olla
aus ja teostada oma partei lubadused
$4.35 miljardi piirides. Uusdemo-kraatide
juht Ed. Broadbent'i kava­dele
omistati vähemat tähelepanu.
Ta rääkis peamiselt naisvalijatele
universaalsest heaolust ja palkade
võrdsusest meestega. •
TOHUTU RIIGIVÕLG
Eksperdid rahanduse alal on suh­tunud
skeptiliselt parteide lubadus­tesse
valimsikampaanias. Kanada
riigivõlg on kiiremini kasvav riigi­võlg,
võrreldes teiste tööstuslike rii­kidega.
Riik on tõsises majandusli­kus
kriisis, kuid valitsus ega rahvas
ei omista sellele suuremat tähelepa­nu.
1979.a,üldvalimsite kampaanias
konservatiivid tulid välja riigieelarve
tasakaalustamise ettepanekutega ja
kaotasid. Seekord nad on olnud et­tevaatlikumad
selle kohta, mida nad
valitsuse moodustamisel kavatsevad
teha, ja tõenäoliselt võidavad. Tõe­näoselt
nad hakkavad piirama uni­versaalse
heaolu rakendamise print­siipi.
Seda saab teostada vaid järk­järguliselt
ning ettevaatlikult, sest
heaolu: peale ettenähtud summade
vähendamine kujuneb valitsuse väga
ebapopulaarseks programmiks.
Ühe analüütiku arvestuse kohaselt
miljonärTrudeau, kes loobus peami­nistri
kohast, hakkab saama peale
peaministri pensioni ja teiste hüvi­tuste
ka vanaduspensioni, laste abi­raha
ja tulumaksust võib arvatama-ha
pensionäri ja aastate arvel mitmed
tuhanded dollarid. Temal, kui miljo­näril,
need hüvitus.ed ei peaks olu­lised
olema, kuid universaalse hea­olu
printsiibi kohaselt need on temal
automaatselt kasutatavad, nagu kõi­gil
teistel suure sissetulekuga Kana­da
kodanikel. Riigi väljaminekud
nendeks hüvitusteks on üleliigsed.
UNIVERSAALNE HEAOLU
Kuivõrd tõsiselt hakkab uus valit­sus
universaalse heaolu automaat­seid
hüvitusi kärpima; oleneb valit­suse
oskusest seda rahvale serveeri­da.
Rikastele automaatsete hüvituste
andmise vähendamist muidugi pool­datakse,
kuid suuremad automaatse­te
hüvituste saajateks on „vaesed",
kes sellest hüvitusest muretult ela­vad
ja üldse ei tööta. Nemad tõsta­vad
kisa ja võivad kukutada valit­suse.
Selle lehe ilmumisel lugeja lauale
on selge, kas oleme valinud valitsuse,
kes on küllalt tugev, et universaalse
heaolu printsiipi revideerimisele võt­ta
ja riiki raskest võlakoormast pääs­ta,
või oleme saanud nõrga valitsuse,
<es oma püsimise huvides püüab olla
populaarne ja jätkab raha jagamist
rahvale, mida temal olemas ei ole.
A.N. .
Ühenduses on jõud
SOODSAD LAENUD iCAASWlAALASTELE
• -
atsiooniks haSistage
465-4659
JOHN E. SOOSAR, CA.
Chartered Accountanft
» ® 1 8 0 2 , 1 8 1 öiniivörsity Ave.. Toronto, Ontario, M5H
Tel. 864-0099
suurtööstus
LUGEJA KIRJUTAB
,Meie^El^" 0'Valdab meelsa^i
i oma lugejate mõtteavaldusi 7-- Icc
rn^id ynis ^i^ ühtu ajalehe seisuko)i-iadegd.
Palume kirjutada koMv^-
võtlikult ja lisada oma mmx ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata..
Eestlastest
Olümpiamängudel
Los Angeles'is 1932
Tallinnas sündis
' 7300 last
Tallinna Peirekorinaseisuosakarid
legistreeris eelmisel aastal 5007 paa­ri,
mis oli 300 võrra rohkem kui 1982.
aastal. Sündis 7300 last, nendest
• poisse rohkem. Enamjaolt abiellu­takse
19—26-aastaselt. Kõige soliid­semal
paaril oli pruudi vanuseks 79
aastat ja peiul 82 aastat.
Tallinnas on 15 aasta jooksul tähis­tatud
nelja briljantpulma,.ühte suurt
briljantpulma (65 a.) ja ühte kropn-pulma
(70 aastat).
1983. aastal tähistati 49 auväärset
pulma-aastapäeva: 36 hõbe-, 11
kuld-ning 2 briljantpulma.
Nagu USA kohtuminister 6. aug.
märkis, on nüüd käes kindlad tõen­did
selle kohta, et KGB käsi oli
mängus Ku Klux Klani võltsitud
kirjapeaga ähvarduskirjade saat­misel
üle 20 riigi olümpiakomitee­le,
et hoida nende sportlasi Los
Angelesist eemal. Moskva ei vali­nud
teid, kuid ükski ähvardatu ei
jäänud tulemata.
Sellega seoses meenutatakse ka
mõningaid teisi KGB võltsinguid,
mis näitab, et seal on loodud tõeline
võltsingute suurtööstus kõigi mõel­davate
vahenditega. Nii avaldas ing-.
lise ajakirjandus võltsitud „tõen-deid",
et venelaste poolt allatulista­tud
Korea reisilennuk oli spionee-rimas.
Andmete uurimisel selgus, et
need pärinevad KGB-lt. Atentaadi
suhtes paavstile 1981. aastal on vab-ritseeritud
..tõendeid", et USA-1 on
plaanis kompromiteerida selles alu­setult
süüdistatuna Bulgaariat. Võlt­situd
dokumendid said saatuslikuks
mitmele Moskva „diplomaadile"
Norras ja Shveitsis ning raskused
..rahuliikuniisega" on praegu Hol­landil.
Lõuna-Aafrika suhtes levita­takse
„dokumente", mis peavad kin­nitama
USA kavatsust asetada sinna
nukleaarrelvi.
, Nende ja paljude teiste võltsinguid
tõendavate andmete alusel on nüüd
Washington avaldanud, et võltsin­gud
ja valeinformatsioon on olnud
alates 1920.aastast Moskva välispo­liitika
alustugedeks. Neid ülesandeid
teostab praegu KGB nn. esimene di­rektoraat
partei keskkomitee üles-,
andel ja poliitbüroo kandidaadi Boris
Ponomarovi juhtimisel. Vene saat­kondadel
on ülesandeks koguda kir-japäid,
allkirjaproove ja koike muud
vajalikku. Dokumentide kõrval ka­sutatakse
saatkondade võltsitud tele­gramme
ja juhitakse need sensatsioo­nijanus
ajakirjandusse. Eriti näida­takse
neis USA sekku'mist teiste rii­kide
siseasjadesse, kõigutades seega
liitlaste vahelist usaldust. Säärastest
võltsingutast, millistest mõned on
tehtud imestamisväärse osavusega,
saadi, läinud aastal õigeaegselt kätte
vähemalt 18. Viimane üks suurimaid
võltsinguid oli osavasti tehtud USA
saadik Helene von Dammi kiri Aus­tria
kaitseministrile, käsitledes USA
lennukite ülelennuõigust sõja korral
Austriast. Kuna kumbki riigi miijiis-teeriumid
ei reageerinud, saabusid
koopiad Viini ajalehtedele.
Nende andmete ametliku levitami­se
seoses kerkib jällekordselt rohkem
kui naeruväärsena küsimusse „sõja-kuritegijate"
üle kohtumõistmine
Moskva poolt võltsitud materjalidp
alusel US/^-s ja Kanadas. Kas mi­nisteeriumidel
on nende osakonda­dena
mängus ikka ja jäädavalt kaks
kätt, kusjuures • parem''ei tea, mida
teeb. vasak ja vastupidi^i^Valitsustele
ei tule see kasuks ei sise- ega välispo­liitiliselt,
ja mitte ainult puutuvalt
tänasesse päeva, vaid mõjutegurina
ka kaugele ette.
Majanduselu
Biotehnika areng
majanduses
Illll!llllllllltllllllllllllllllllllllllllllllllllllll!llllillllllll{l^
ühes Agapetuse näidendis, palga­takse
suurde kaubamajja',,patuoi­nas'-
keda kundede silma all läbi
sõimatakse kõigi eksimiste eest,mida
ükslvõi teine on nõudlike ostjate tee­nimisel
teinud. Agapetuse huumori­ni
küündimatult' on ka paar meie
tegevust analüüsivat asjameest ha­kanud
otsima patuoinast, keda süü­distada
ÜEP-le osakssaanud napi­võitu
katte eest kanada ajakirjandu­ses.
Ühekülgselt asjale lähendes on
peapõhjusena mainitud kanadalaste
üldist huvipuudust n^eie ja meie saa­tuse
vastu. Kujutage vaid ette: juba
40 aastat on Nõukogude Liit hoid­nud
Eestit onia haardes ja maailma
massimeedia ei tunne mingit huvi
kultuuripidustuste vastit>mille raa­mides
meie sellele olukorrale püüa­me
järjekordselt tähelepanu juhtida!
Loomulikult on see ülekohus meile
kuni Eesti vabanemiseni iga päev
tajutavaks tõigaks, kuid maailma
massimeedia ei saa seda küll kuidagi
pidevalt pidada aktuaalseks uudi­seks.
Teades, et vaba ajakirjanduse
esimeseks eesmärgiks on uudiste va­hendamine^
on naiivne loota laia ka­tet
sündmustele, millel puudub rah­vusvahelist
tähtsust omav konkreet­ne
tegevus. KAS VÕIKS kutselise
ajakirjanduse süüdistamiseks kulu­tatud
energiat kasutada ideede aren­damiseks,
millele võiks järgneda te­gevus
,mida massimeedia uudisteks
peab? Pole kahtlust, et 20 000 eest­lase
kaastegevusel leidlikult lavasta­tud
demonstratsioonid tuumarelvade
-vaba piirkonna loomiseks Balti rii­kides
oleksid olnud ülemaailmselt
levivaks uudiseks, mille taustana ka
40 aastat tagasi algand Nõukogude
Liidu kuritegu oleks leidnud piicemat
käsitlust.
HARRIKIVILO
Heatinig, äir (iondetioeieng and heat pump
® Uued ja parandamine (D ÕLI- ja GAASIAHJUDE vahetamine.
6> S<orstnavoodrid (chimney linings) ® Veetorude parandamine.
9> Ahjude puhastamine
ROLAiyOKULUK-tel. (416) 275-1280
Soovin vastu vaieläa väitele, et
Eestist osavõtjaid 1932. a. Olümpia­mängudel
Los Angeles'es ei olnud
(„Eestlased Olümpiamängudel",
„Meie Elu's" nr. 32}.
Raamatus „The Complete Book of.
Olympics", David Wallechinsky,
Penguine Books, New York, 1984,
nimetatakse Eesti meeskonnas võist­levad
maadlejat Osvald Käpp'a 1932
aasta mängudest osavõtjana kahel
korral. Lhk. 500,,... vabamaadluses,
66 kg, saavutas C. Pacomel võidu
Osvald Käpp'a üle punktidega; eel­mistel
Olümpiamängudel Amsterda­mis
1928 a. võitis Käpp kuldmedali
sama vastasega võisteldes" ja Ihk.
520 „ . . . kreeka-rooma stiilis maad­luses,
72 kg, kergekeskkäalus Los
Angeles'6 olümpiaadil 1932 Osvald
Käpp 4. koht (Estonia)". Siin on kind­lasti
tegemist meifi kuulsa Osvald
Käpp'aga (sünd. Tallinnas 17. 2.
1905). Eesti meister klassikalises-ja
vabamaadluses 1925—28. Sai Ams­terdamis
1928 a. vabamaadluses
kuldmedali (kergekaal). Siirdus 1929
USA-sse, võitis seal 1930—34 meist­ritiitlid
klassikalises- ja vabamaad­luses'(
ENE, 1972). • ^
Vesteldes vanemate eesti sportlas-'
tega, Torontos,paistab võimalik ole-vat,
et ka kõrgushüppaja Roht, arva­tavasti
omal kulul ja käel, 1932. aas­tal
Eestit esindas.
Minul, minu abikaasal ja kahel
pojal oli võimalus vaatata kergejõus-tikuvõistlusi
Los Angeles'es 6. aug.
1984. Valisin tolle päeva just seepä-/
rast,et eesti nimega naiste odaheite,
maailmameister Tiina Lillak, kelle
isa olevat eestlane, oli finaalis. Tiina
Lillakal oli hiljuti murdunud luu jalas
ja kannatas valu jä paistetuse all. Iga
viske järele ta lonkas, istus ja hoidis
jalga kahe käega. Siiski sai hõbe­medali.
Soome hümnile sai siis kaasa
lauldud kui soomlane Juha Tiainen
võitis vasarheites kuldmedali. Soo­vin
ka seega vastu vaielda „Meie
Elu's" ilmunud artiklile lk. 3 ..Olüm-piamängud
ilma eestlasteta". Eestla­si
on maailmas vähe, kuid neid jät-
Venelastel paremad
raketid ja keemilised
MOSKVA - Nõukogude valitsuse
teatel on. Venemaal edukalt katseta­tud
ristlevat raketti (cruise missile),
mille lennukaugus on 1800 km, len­dab
maa lahedal ja hüppab üle mäge­de
selliselt, et vaenlase radarjaamad
neid ei avasta. Valitsuse teate koha­selt
on N. Liidus väljaarendamisel
korraga viis eritüüpi ristlevaid raket­te
ja need suunatakse Lääne-Euroo-pa
riikide vastu, kui USA oma ristle­vaid
rakette Lääne-Euroopast välja
ei vii. N . Liit loeb end olevat ees
NATO riikidest ristlevate rakettide
arendamise alal.
Lääneriikide sõjalised eriteadlased
on arvamisel, et N. Liit on ees NA­TO
riikidest keemiliste relvade aren­damise
alalja nõuavad, et läänerii­gid
peaks osutania suuremat tähele­panu
nende relvade väljaarendami­sele.
Ollakse arvamisel, et N. Liit
võtab kasutamisele sõjagaasid Eu­roopa
tandril enne tuumrelvade ka­sutamisele
võtmist i
EI
MINGIT / ^ •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
kub kõikjale. Eestlased võtsid osa
1932. ja 1984. a. olümpiamängudest
võistlejatena, ja pealtvaatlejatena
1984. a. mängudest. Vaevalt, et meie
maa inimesi puudus pealtvaatajate
hulgas 1932. aastal.
Pr. HARRY MEINDOK
Biotehnika (genetic engineering)
on bioloogilise metoodi kasutami­ne
looduses (taimeistandus, põllu­majandus,
kasvuhooned) mitmesu­guste
iiute toodete produtseerimi­seks,
mis üldsusele kasulikud ter­vislikult
ja võimaldab ka suurt kasu
ettevõtjale/Ega muidu asjaomaste
teadlaste ja ettevõtjate vahel po­leks
kasutatud ütelust, et„bioteh-nika
tõotab täiesti UMt, suurt edu,
tööd ja tulu!"
Viimase kolme dekaadi vältel on
ülikoolide ja tööstuste laboratooriu­mides
katsetamiste teel leiutatud, et
juba miljoneid aastaid tagasi on maa-pinna-
bakter või pisik looduslikult
toiminud sama, mida nüüd moleku-laar-
bioloogid katsuvad saavutada
võõra geene (pärilikkustegur) sisse-või
vahelelülitamisega taimedele.
Antud taustal on viimase 3—4 aas­ta
jooksul kapitalistlikes maades tek­kinud
• mitukümmend ettevõtet, et
uurida ja katsetada biotehnikat ma­janduse
eduks. Kanada ajakirjandu­se
andmetel asutasid Galgary neli õli-magnaati-
John Hunt, John Masters,
James Gray ja I. V. Lyons - oma
ettevõtte Cambridges (USA) nimega:
„Biotechnica International Inc.",
mis on üks viimaseid geneetilise in-seneeringu
uurimiseks ja selle tule­muste
kasutamiseks ärilisel otstar­bel.
Firma presidendiks valiti John
Hunt ja aluskapitaliks koondati viis
miljoni dollarit (USA).
Ettevõttesse on seni värvatud 53
töötajat. Neist 15 doktor-kraadiga
teadlast, Varade ja kapitali osas on
korraldatud nii, et 25% aktsiatest
kuulub asutajatele, 20% avalikkuse­le
ja 55% teenistujatele. Seega on
astutud suur samm tulevikku nn.
„rahvakapitalismi" süvendamiseks,
et leevendada vastuolusid tööliste ja
ette\^õtte juhtkonna vahel. President
Hunt'i arvates olla töölistel esmajär-.
guli^e tähtsus ettevõtte edukaks te­gevuseks.
-
Asjaloodud ettevõte kavatseb esi­teks
parandada geneetilise ingenee-ringu
tebnikat ja kasutada — uuen-diksühendaja
— keemilist vormeli
DNA (deoxyribonucleic acid) tehno­loogiat
mikroorganismi loomiseks,
et muuta täime vilja, nagu näiteks
alfalfa ja sojaubade juures. Kavanda­tud
on järgmispd programmid:
a) Geenide teraapia (gene thera-py),,
et arstidel oleks õigus asetada
patsiendi vigase geeni asemele uus
funktsioneeriv;
b) Uued antibiootikud jt. selletao­liste
vahendite valmistamine, nagu
peniciliin, viirusest vaba vaksiin ja
diagnoosikarp, et varakult selgitada
"vähjahaiguse tunnuseid;
c) Mõjuva ja odavama ensüümi
valmistamine, lämmastiku mõju mää­ramine
tervilja kasvule, et vähenda­da
või koguni kõrvaldada lämmas-tikkusisaldavaid
väetisaineid, või­maldades
seega taimedel võtta seda
otse õhust.
USA tehnoloogia hindamisameti
andmeil võida lähema 20 aasta jook­sul
geneetilise inseneeringu alal saa­vutada
toodangut ca $27 miljardi
väärtuses, kuid Chicagos asuv ma­janduspoliitika
uurimisamet loodab
selle aja vältel põllumajanduses too­dangu
väärtust tõsta S50-100 miljar­dile.
Probleemiga lähemalt tutvumi­seks
võiks lugejale dr. Mary-Dell,
Chilton'i ulatuslikku artiklit „Scien-tific
American'i" s.a. juuni numbris.
Uue menetlusega kasvatatud too­dete
turustamine võib sündida ainult
valitsuse vastaval loall aga 3-4 aasta
pärast loodetakse juba turustamise­ga
alustada. Seega pole kahtlust, et
kapitalistlik majandus ei varise kok­ku,
nagu seda pasundab Moskvast
juhitud propaganda. Pole midagi
imestada, kui ikka usutakse omalajal
kontroversiaalselt kuulsaks saanud
pseudo-bioloog Lysenko õpetust, et
ümbrus ja kasvatus kujundavad (Gu-lag)
nõukogude tüübi, millele tarbe­korral
võetakse abiks ka Serbski
Instituut ja taolisi asutisi, et vormida
punatsaaridele kuulekaid subjekte.
I •• . A.M.
..Meie Elu" nr. 36 [xm] 1984
a a — — — I — ^
Kiri Inglismaalt
Vallutam
COVENTRY („Meie Elu" kaas-tööliselt)
- Harva vilksatub sõna
„Eesti" inglise ajakirjanduses. Ja
kui jutt kaldub tavalise inglasega
Eesti geograägilisele asukohale ja
rahvaarvule, siis tuleb võhiklikule
välismaalasele selgituseks appi
võtta Soome asukoht ja Birmingha­mi
suurlinn (rahva arv miljoni
ümber).
Seda suurem oli eestlase rõõm au­gustikuu
algul, kui siinsed tõsised
päevalehed, eriti konservatiivne
„The Daily Telegraph" lõi nädala
jooksul üsna ulatuslikke artikelid
oma Moskva ja Rootsi kirjasaatjate
, sulest, mis kandsid rasvaseid peal­kirju
Eesti poliitilistel motiividel:
„Kremli juhid häiritud väikesest Ees­tist",
..Nõukogude ametnikud lähe­vad
Eestisse Olümpia TV-d vaata­ma"
ja ..Venelased tõenäoliselt ei .
anna defektoritele nende last". Juttu
on siin Nõukogude Eesti kohtumi­nistri
abi Valdo Randpere ja ta.laul­jannast
abikaasa Leila Miller põge­nemisest
Rootsi. See põgenemisepi-sood
ei saanud jätta ükskõikseks ka
„D. Telegraphi" juhtkirjanikku, kes
kirjutas ..Vallutamatu Eesti" teemal
suhteliselt üsna pika kirjutise (14.
aug.) üteldes muuhulgas:
Eestlased on jäänud vihasteks rah­vuslasteks,
kibestanud ja sageli ava- ,
meelselt kriitilised Nõukogude juhti­mise
üle. kes juba neli aastakümmet
on püüdnud neid alla suruda ja süsti­da
kommunistlikku doktriini, mis on
üldiselt tähelepanuväärne ja vähe-'
tuntud fakt nõukogude blokk-elus.
Vene parlei-funktsionärid on püüd­nud
süstida ..nõukogude patriotis­mi"
Eestlastele, eriti noortele.„Prav-da"
on toonud nimestiku Eesti
..ideoioogistest pattudest" ja „rah-vuslikest
suhetest", kus eestlased
vihkavad ja kardavad venelasi JQ fab-ritseerivad
..antikommunistlikke va­lesid",
s.o. Kremli katse hävitadp
Eesti rahvuslikku omapära ja idenj-sust.
1
Lühidalt,,Eesti esitab nõukogudje
juhtkonnale probleemi, mis võib kd-juneda
halvemaks,kui Poola oma
solidaarsuse tõusuga, ametiühingu­tes.
Ametlikud ringkonnad on muu­tumas
närvilisteks rahvuslike rahu-tusmärkide
pärust. Rasked kohtuot­sused
antakse dissidentidele „kom-munismivastaso
agitatsiooni ja pro­paganda
pärast. On-.o][nu4 )»iöildasi
korterile, Jäbiotsii;)?isi,, arreteerimisi
ja tilekuulamisi. Järgmine poliitiline
puhastus on selgesti näha kaartidel".
„D. Telegraphi', juhtkirjaniku kiidu­väärse
artikkel äratab' väikestki
huvi flegmaatilises inglases Eesti ja
Balti riikide kohta. „D. Tel" lugejate
arv on 1.200 000-nde ümber.
NEEME JÄRVI SHOTI RAHVUS-ORKESTRI
DIREKTORI KOHAL
Augustikuu algul asus meie rah­vusvaheliselt
tuntud dirigent Neeme
Järvi, kes eluneb USA-s,Shoti Rah-vusorkestri
(asukohaga Glasgowis)
direktori ja külalisdirigendi kohale.
Tal tuli juba esineda oma orkestriga
Londonis. Albert Hallis, nn. prome-naadkontserlide
sarjas, kus kavas
olid Sibeluse, Beethoveni ja Shosta-kovitshi
helindid.
Kontsert anti üle BBC raadiosacf-tes,
kus kommentaator tutvustas raa-diopublikule
uue dirigendi elulugu.
Promenaadkontserdist andis pike­ma
ülevaate ..D.Tel" muusikakriitik
Robert Hend^rson. kus ta mainib
Reis Alaskasse ja
Lääneranniku Eesti
Päevadele
Kalju Jõgi organiseerimisel on käi­gus
eeltööd 33-päevaseks ringreisiks
läbi Kanada. Alaska ja põhjapoolsete
USA osariikide. Reis toimub 47-ist-melises
õhujahutusega bussis ..Pet­tes
Tours andTravels" firma kaudu.
Sama firma k''audu toimus ka 1983
aastal 24-päevane reis Lääneranniku
Eesti Päevadele ja tänavune 7-päe-vane
reis Esto külalistle Kanadü
tutvustamiseks.
Väljasõit Toronlcst on 10. juunil
1985. jõudes tagasi 12. juulil. Peale
Torontost lahkumist toimuvad pea­tused
ööbimisteks järgmistes suure­mates
keskustes: Sault Ste. Marie,
Thunder Bay, Winnipeg, Saskatoon.
Edmonton, Dawson Creek, Fort Nel­son,
Watsqn Lake, Whitehorse. Tok.
Anchorage (2). Faifbanks. Dawson
City (2). Whitehorse. 2 ööd veedame
parvelaeval teel Skagway'st Prince
Ruperfi. edasi Pripce George, Hope.
Vancouver (2), Seattle. Portland (3).
et osa võtta 3.-e viimase päeva üritus­test
L.R. EestiPäevadel, CoeurD'Ale-ne,
Bozeman. Cody, Rapid City,
Omaha. Joliet ja ilusate mälestuste­ga
koju tagasi. Reisihind isikult
kahekesi toas $2.779.00; kolmekesi
toas $2,549.00; üheinimese tuba
$3,429.00. ,
Hinna sisse on arvestatud 32 ööd
esmaklassilistes hotellides; trans-