Meie Elu = Our life, September 6, 1984

              LMeie Elu" nr. 36 • j
1%
i/l 1
1^ Vasakult — Valeria
^iPeöter Teelahk, Ida
konverentsil
[ise päev. mis on maksma pan-ciku
poolti ei tüliista hingairiis-
I tähtsust ja kestvust Kristliku
[adus&ehk lepingu raamis, kus
lise päeva nimetatakse Issan-jvakš.
|uduse liikmeks astumine sün-
|kliku usutunnistuse ja ristimi»
idu Kristusesse kui Lunasta-
[lased olid esindatud konve-rahvuste
paraadil oma lipu ja
[•oivastega. Toronto Eesti Ad°
Jguduse jumalateenistused töi-f
igal laup|äeyar804 Broadview
Ürikus. ,
kOMPANil
iiis thermoakhad,
[brdse klaasiga.
fr •
138 Kodus 769-0932
S INC.,
iriolÖJ 1E0
hORK MILLS RD.
LAV/RENCE AVE. EAST
EGUNTON /VE. EAST
MR AVE. EAST
IHDORSIEASr
t
tllMM
OWKH
ST.
KIM
DUNDAS St. EAST
<2
SHUTER ST
EAST
1984-07-09
(röntos
ijas'' ja sõidab siis edasi ida
. piki Queen St.
15.05 ta jõuab St. Michael
| l i ette* kus kohtab katoliku
vaimulikke. Koos nendega ta
irikus lühikese palvuse.
16.25 ta alustab sõitu põhja-
: mööda Ghurch St., et jõuda
.40 St. Pauli kiriku ette, osa-eukuiheenilisest
jumalatee-st.
Jumalateenistus lõpeb kell
Ist jumalateenistust paavst sõi-
JEmmett Cardinal Carter'i koju
Üe'ls, õhtusöögiks ja lühike-luhküseks,.
enne minekut näi-
|ljakule,.kusleiabäaset suurem
fate kogunemine staadionil
es paavsti sõiduga läbi linna
fus korraldatud ümber. Autoga
5l tuleb sellest teadlik olla.
Meie Elu" nr. 36 (1801) MELJAPÄEVAt, 6. SEiPTEMBRIL — THUISDAY, SEPTEMBER 6
„Vabadussõje raskeis võitlusis ga. Teiste sõnadega on selleraama-
1918.—1920.a. Eesti saavutas riik- tu sisuks Eesti riigi poliitiline ja
liku iseseisvuse, mis on kogu rahva sõjaline sünnilugu, mille taolist do-ülimate
jõupingutuste vili. Seejuu- kumentatsiooni mujal ei leidu,
res osa kodanikke, näitas üles eri- Nagu öeldud, sisaldab raamat
Ust vahvust lahinguväljal või eri- rohkem kui tuhande välismaalase
lisi teeneid. Tunriustustähena neile nimed, keda Vabadusristiga vääris-
Hugo Silberberg
„Hugo Silberberg kogub kunsti-auhindu
nagu mõned noored kogu­vad
spordiauhindu", kirjutab Judy
Goozh Potomac Almanaci künti osa­konnast
Washingtonis. Augustis s.a.
ta kirjutab pika artikli koos fotoga H.
Silberberg'ist.
H. Silberberg on viimase 3 aasta
jooksul võitnud 9 üleriigilist auhinda
ja stipendiume neljast ülikoolist.
1300 noore talendi hulgast valiti 30
'iiiii^iiiiiiliJiB
• 0
Vabadussõja kangelasile ja iseseis, tati kaasabi eest Eesti riigi loomi- kõige paremat üle USA ja need saa-vuse
rajamise silmapaistvamaile sel. Nende hulgas on näiteks Soo- deti Floridasse 5-päevasele töötree-tegelasile
Vabariigi Valitsus anne- me presidendid Relander ja StShl- ningule. Peale selle sai H.S. $3.000.-
tas Vabadusristi — Eesti Vabariigi berg, soome vabatahtlike juhid auhinna '
ainukese riikliku aumärgi. Selle Eesti^Vabadussõjas, muud abista- Neljast ülikoolist, kust temale pa»
kõrge aumärgi osaliseks qn saanud jadjiing vapramad soome lahm^^^ kutistipendium.valisH.S.PrattInsti- Kunstnik Joann Saarniit'! Ä a i n e suurem dekoratiivne löö oli Toronto Eesti Maja lavataguse seina
2q78^Eestikodanrkkujal057 v a l^^^^m^ tuüdi New Yorgis, kust temale anti kaunistus Esto ajaks. • Foto - 0. Haamer
dusristi kavaleridena loetelus 666 $io,ooQ.- täisstipendium. Kuigi ' •.- • - • • • • ; ; . • • • . ' • _ •
\ ' i ^'\ \ ' W Hugo ei juhi veel autot, sõidab ta •
^ Teis est ajaloo istest isikutes^ omal jalgrattal loodusesse, maali-teos
esmakordselt ilmus tallinnas voiks nimetada Belgia kunigas Al- naudib ilu oma ümber ja maalib oma
aastal 1935, iseseisvas Eesti riigis, bertl, Briti kunm^^^ nägemise järgi, mida ta näeb.
Vabadusristi, Vendade ühenduse Tundmatu Sõdur, sõjaminister H.S. sai alles 18-aastaseks ja on
Keskjuhatust väljaandel, ^elle teo- Winston Churchill, välisminister näidanud suurt talenti ja huvi kunsti
se saatus vpõra võimu all on olnud Chamberlain, peaminister Baid- vastu. Ta ise ütleb , et „minu elu ongi
sama raske, kui kogu eesti rahva win, admiral Sinclair jt., kokku üle ainult kunst, see on minu töö ja minu prantsuskeelset Sedez" Piibliväl-saatus.
Okubatsic^Äde^v^^^ t^^^^^
givald on püüdnud teda kon^^^^^ H. Silberberg on puhast tõugu eest- Kibleid (kreeka teksti ladina Vulgatä
rida ja jäägitult hävitada, et kaoks sident Cakse. ja rida teisi, taalia lane. Xa isa on aatomfüüsika doktor ja Erasniuse tekstiga! võrreldes tea-ajalooline
dokument eestlaste vap- kuningas Vittorio Emanuele III, Rein Silberberg ja ema Ene, sünd. ud ^^S^S^
maalast."
Nii on kirjutatud teose EESTI
VABADUSRISTI KAVALERID saa­tesõnas,
kui see ajaloolihe suur Mõttevahetuse korras
Usuteadlaste Konverentsist
99
Ajast, niil prantslasest piiblitõlkija
ja trükkija Robert Stepahanus oma
•
Vana Testament ei ole juudi piibel!
Selle eksituse põhjustajaks on sageli
olnud sõna njuudi" mõiste mitte-tundmine^
ajaloolisel taustal. „Iuut"
Örn Ööbik'' ei saa
laulu lõpetada
1962.a. ilmus Tallinnas Eesti Riik­liku
Kirjastuse väljaandel Riho Pätsi
toimetatud „Laulik" V klassile, mil­les
(lk. 100-101] leidub ka „Õrn
ööbik", muusika: K. Ramm, sõnad:
G. Wulff. Nagu algjärgnev fotökoo-ruhest
oma vabaduse ciestvõm^ F^an^user j e s ^ ^ Rammul, on üles ka.vanud Torontos sudega eraldas, sai Piibel numm^^
misel. Pool sajandit hiljem on Stok- gue, Poincare ja Millerand, mars- ja on lõpetanud Toronto Ülikooli ro-' datud salmid. (Peatükkidesse jaotas
Piibli Canterbury peapiiskop Step-han
Langtoh juba 13. sajandil.)
on tuletatud Juudast. Enne Juudat pia näitab, tuuakse kolm salmi, kuid
Piiblis ..juute" ei olnud. Sellel sõnal neljanda asemele on paigutatud pilt
holmis Välis-Eesti & EMP kirjastu- salid Foch ja Petain, Rootsi kunin- huteaduse alal.
sel ning lahingveteranide kaasabil gas Gustav V, rida USA kodanikke, Olles ise kunstnik, hindan ma alati
on mitu mõistet ja neid ärasegades
läheb õige mõiste kaduma õigel ajal
ja soovil liüüd ilmunud selle teose ohvitsere ja diplomaate ning mit- teisi kunstnikke erti neid k ^ ^ na.^a.^.uu «ua . o . oaja^m.. ^ja^ kuoihidas^. NNIiIi vV.. KkUuiI ka uU.. Ti«eMstua mu^e^^n^-
j d a u u v i i i u u u u ^ uu .iibjjo o c J n ^ o i ^ i A o i i o Z^^^^^""^^"^*^^^'^"" ^eiajKeiiei on Sellest a]ast peale algas Piibli aja- ds on kõke ühendav a ou me egur
uustrukktaiehkutekstipildi^^^^^^ metetei er M märgata tugevat enesekindlust ja loolise terviku lagunemine. On tekki- ettekuulutatud Lunastaja. Jumala
jahga laitmatus trukitehnilises nimed jaanud pusima vastavate omapära. Hugo Silberberg on üks nud usulahke ja usufilosoofiaid, mis rahvas ei ole kunagi olnud puhas ei
teostuses Raamat on övaldatud na- -«««^^^^^^ neid noori, kellej on sündinud talent kuidagi moodi Piibli ajaloolisse tervi- rassilt, moraalselt ega isegi usuliselt,
gusas koites, suures formaadis ja ga austati ka teatavasti Verduni lin- jumalast, võime luua ja näha ilu meie kusse ei mahu, ega sobi. Teoloogilis- Juuda järeltulijaid juba olid segaras-
' ' ^ ^ l ^ ^ f ^ ^ n " ! ^ ! ^ * . ' ' ^ , - / . u . _ „ „ . ^ ; v „ t ^ ^ ^ ^ , • te otsuste tegemine Piibli abil on silised ja Jeesuse üks esiema on Jee-
. ^ ' ' ^ ^ ' K " - ' * ^ - ^ ' ' ^ f l.^o^^l^^ ^Vihnase ajal on eesti ühiskonnas muutunud raskeks, kui mitte võima- riko hoor Rahab. ning päikesejuma-kult
Eesti yabariigi esimesel a^^^^^^^^ ^^^^ piiblisalmide lale ohverdasid lapsi ka Iisraeli ku-paevaU24^
yeebruaW m 9 . Vaba- a^ surma tõttu. Kuid eestlastena võime kasutamine eraldatuna ajaloolisest ningad: V. Testamendis on Jumala
dusristr statuut nagi ette autahti av osa Eesti riigi loomisel^^^^ ometi olla rõõmsad, et on siiski ker-. tervikust tekitab olukorra, kus kõike rahva nimi ..juut" erinev, kui see on
kolmes higis: sõjaliste t^^^ lahinguväljadel osutasid otsusta- kimas uusi noon andekaid järeltuli- on Piibli abil võimalik õigustada ja U. Testamendis. Ka sünoptilistes
Vabadusso^s ülesnäidatud vahvu- yat vaprust nmgjuKi^^^^^ ja kellele võime soovida edu õigustatut ümber lükata ja otsusi te- evangeeliumides erineb .,juudi"
se eest ja kodanlike teenete^eest,: Vabadussõda voidi võiduka lõpuni nende valitud eluteel. H. Silberberg hakse inimtarkusele toetudes, Juma- mõiste Johannese evangeeliumist,
kusjuur^es Iga liik jagunes kolme viia ja solmida^^^^^^^^^ ^''^^^ «^l kuul oma töödega Em- la tahtmist ignoorides. sest ajalooliselt kirjutas Johannes
^^^^^} .^Lyteri .kmku& Bethesdas,^^^^ Selline pnj)lukorä mitmejj nsü^ evangeeliumi hoopis hiljem -
USA-Sr'-' • - ^ : ' ' ' rikurjäs^^^^^ kui Jumala rahvas end juba kristlas- .
MAI JÄRVE " maha jäänud. Usuteadlaste Konve-" teks nimetas. Piibel on ja jääb krist-järku.
Raamatus leiduvad ordeni- ment nendest, keda vääristati sil-saajate,
Eesti-kodanike eluloolised mapaistvate-^isikutena' Eesti riigi
andmed.enatilikuš koos piltidega ja sünnilahinguis, omab jääva väär-ordenikavaleride
täieliku loetelu, tuse eesti rahva teadvuses nii nüüd
magavast mehest: <
1, Orn ööbik,' kuhu tõttad sa
nüüd lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
sa tahad roosipuul?
Või metsas toorel toomingal
nüüd hüüab sinu suu,
kui tähed hiilgvad taeva all
ja valgust valab kuij.
2. Ei mõisa aias hõisata,
või laulu minu rind,
sest vanemate verega
on võietud see pind!
Ka metsas toorel toominga!
ei hüüa minu huul,
vaid talupoja akna a l l/
seal pühal pärnapuul.
eesotsas riig meeste ja väejuhtide- kui tulevikus.
Uus aadress: ARGADE BUILDING -^Tel. 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapoolja 1
tän.Queen'ist lõunapool). Postiaadress; 137 YongeSt.,
„Shopping Wlall", Toronto ^ 5 C 2A5
Rikkalikus valikus imporditud lõngu igaks otstarbeks. Haap­salu
rätiku lõng. pnaseid materjale. Kanvaa ja palju muud.
SKANDINAAVIAST^HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUST- .
RIGA. ® Tasuta õpetamine ja nõuanne. 9 Soodsad hinnad.
Avatud: esnr^asp,-^reedeni 9.30—6', laup. 9.30—4.
- ' - rents kannatas selle all silmnähta- laste Piibliks. Kuidas muidu õigustada
vait. Jäi mulje, nagu oleksid olulised ajaloolist Jeesust kui ette ennustatud
otsused juba enne konverentsi otsus- Kristust? ^ Mälestuste Valga tst^^K^^^^^ °
verentsi heakskiitu. Paistis, et osa­võtjad,
peale mõne üksiku erandi. Pastori ametit naistele piiblis ole-tõttasid,,
liikuvale rongile", küsima- mas ei ole — punkt. Selle ole vaielda,
ta, kuhu see neid viib. ära kasutades üksikuid kohti Piiblis
Kõige rohkem andis end konve- eraldatuna ajaloolisest tervikust, on
rentsil tunda ajapuudus. Väga oluli- täiesti mõtetu. On küll naisprohve-sedteemad
ja probleemid, mis tahes- teid jt. ameteid. Esimene prohvet oli-tahtmata
oma mõju avaldavad risti- gi naine — Moosese õde Mirjam.
Koguteos, album „Koolilinn Val­ga",
12 8 lehekülge, toimetanud Ber-nar
Kangro, Raimond Kolk, Asta Le­pik
ja Liidia Tuulse. Kaas: D. Ar-nung.
Nägus raamat, hulga piltidega,
heal paberil aga sama kehv köide.
3. Kui jõuab õnnis suveöö^
siis laulan talle ma,
et unuks meelest päevatöö,
jääks rahus magama. '
, Kõik öö siis helid heljuvad
ta kaunis kambrikses
ning unenäod ilusad
tal seisvad silme ees.
kui Uibopuu kapitaalsemalgi raama­tul,
mõlemil kaaned lahti kohe pärast l^i"ku tulevikule, jäid ajapuudusel Kuid kui Mirjam tahtis ennast koos
kättevõtmist. . põhjalikuh arutamata ja otsused „lü- venna Aaroniga Moosese tasemele
Võrus üteldi, et Valga parem osa kaü" läbi. Allpool toon neid aspekte, upitada, siis karistas teda Jumal pida-pn
Lätimaal. Seda just ei eita Valve niis oleksid ilmnenud, kuikonverent- litõvega. Aaron aga jäi- karistusest
Saretok. Aga seda ei jaga Asta Le- sil oleks arvestatud Piibli ajaloolise i---^
pik, ega päriseh ka Raimond Kolk. tervikuga.
Raamatu läbilugenud, jääb mulje, et
ka Eesti-Valgas oli omajagu hääd ja
paremat.
Päämine autor on olnud Bernard
täitsa ilma. Prohveteid kutsub ja
määrab Jumal ise siis, kui pastorid ja
rahvajuhid on oma õpetusega rahva
Jumalast eemale õpetanud. Jumal ta­valiselt
— jällegi ajaloolisel taustal
Šchlinki moodne vool süsteniaati- — valib naisi, lapsi ja ka loomi.
Kangro, mälestuste kirjutamiser ^^^^^^^°^°°8^^s on kasutusele-võtnud (Miriam, Hulda, Jeremia, eesel) et
siingi sinise sulega. Küll ka konk- P M ajaloolised paganate ušusüm- näidata oma võimsust [a suurust, sest
bolid - päike koos teiste taevakeha- prohveti-^u läbi räägib Jumal, mitte
dega. Need on asendatud Jeesuse ja inimene. Prohvetitele ei ole vaja Usu-tänapäeva
usulahkudega. Kuigi selle teaduse Instituuti lõpetada ega ka
referaadi Schlinki voolu veelkordselt mingeid eksameid sooritada.
reetset ja kavalerilikkugi, kuna Mar­ta
Pärna, suur koolinaine Valgas, on
saanud sada aastat nooremaks (Ihk.
29). Pääle Kangro on teisi kirjuta-
Neljandas salmis lütles Gustav
Wulf:
Kui aga taevas kumab koit
ja kaob pime öö,
siis laulan: „Touseb priiusloit
ja vaob orjavöö,
sest idataeva seirvassa
ju näha koidutuld,
ning uuel ilul särama
löönd Eesti muistne muld!"
jäid: Alfred Kurlents, Valve Saretok, suuremale rahvahulgale lõpujuma- Miks pole naispastoreid Piibli aja-
Peeter Lindsaar, Karl Soo, Axnold lateenistušel tutvustati, jäi siiski osa loos kunagi olnud, on raske mõista.
Priuhka, Raimond ja Ellen KolicAs- selguseta, kas selle „päikese" (Jeesu- Peale Mirjami ei ole ka ükski teine
ta Lepik, Liidia Pekkü-Altosiar ja se) ümber tiirlema pannakse ainult naine Piiblis seda olla tahtnudki. Ilm-mõried
anonüümsed. Pääle nende ristiusu erinevaid kirikuid, või ka selt on Jumalal midagi teada, mida
veel Anton Jurgenstem, Johan Kopp,
Liina Reiman ja Ernst Lübek.
Valgast tulnud ..tähtsad tegela­sed"
on Kangro poolt ülesloetud.
Pääle nende on avastusrõõmu teiste­gi
osas, kellega neist, mitmest sajast,
rajad on aastate jooksul ristunud.
1, Jehoova Tunnistajad ja teised
TV ..taevakehad" (planeedid).
Sellist tulevikulootust aga praegu
noortele laulutunnis sisendada ei
tohi: ,.öled vaene Venemaa kolhoos­nik"
ja ,.jää rahus magama". Nii
nagu kunagi Pärmi Jaagul, nii „hel-
-m imene ei tea. V\7õÄi{bko«lilua so ao oalk, os^im« , ,e^ jugu i.l usad ,u nenäod silme ees", ja
selgusele jõuda, kui analüseeriksime ^^"^^^
statistikatrmida Õp. Edgar Heinsoo
selle teema raames esitas. Senini on
naispastoreid rohkeh ainult teatud
ristiusulahkudes ja nende lahkumine
•
Sõna „]ehoova" muutmine „Issan-daks"
oleks Piibli ajaloolises valgu- suurel arvul üsna varsti peale õnnis-
Hugo Poina, agronoom, teaduslik ses Jumala nime veelgi Põhjalikum tamist võiks asja valgustada,
kirjamees praeguses Eestis. Ta anne ^^^i^^damine. Jumal ise ^ndis teada Ristiusu seisukohalt on ristikiriku
ületas kuulsa rootslase OlofBuckär- o^^^ "ime (2. Moos. 3:14). mis,on ülesandeks siiski ka võidelda Kristu-di.
Rektor Johan Kõpp "ja praost fy^wh vanas heebrea kee- se Vastasega.Tänapäeval, kus see
Heinam Poina tõlgitsuses on eluaeg- ^^s) ja eestikeeles ..Mina Olen". Seda võitlus on muutumas ristikirikule
sed teatrielamused. Poina elas Tartus ni"^^ kasutas Jeesus enda kohta pi- paratamatuks, tuleks siiski otsuste
tükk aegaloos koolivennaga ja nen- ^^^^^^ (Joh. ev.). aga inimene ei toh.ti- tegemisel arvestada sellega, et meie
de toa mööbel koosnes kahest voo- nime asjata suhu võtta (tei- ei läheks mitte liiga kaugele kõige .rükisonas s
distjakahesttiibklaverist.Viimasedf 7'^)-Niisiis, juu^ võimsamaist kirikutest, kus naiste . ,
*;^u„;j . U i : . i . . . . i . . . . . . . . . . . ..o.. kreeka mninl nconrlatiVnhwph vn- ^^^inotcinnn pi tiilp Wnnp flUa. Ka muiQugi paranuaaa.
Nii selles, kui paljudes teisteski
laulikutes on kõigis üks suur arusaa­matus
esimeses salmis. Lpeme:
Või metsas toorel toomingal -
Tegelikult peab olema;
Või metsas tore'l toomingal —
S.t. toredal toomingal.
Lauldes aga — noodipikkusest
põhjustatuna — muutus „tore'l"
..tooreks" ja kandus säält ka lauli-kuisse.
Trükisõnas saab seda viga
täitsid nii söögi- kui ka töölaua üles-andeidki.
Võileib ühes käes ja teise­ga
klaveri klahvidel! '
Ka oma lellepoja, karjapoišiea
kaaslase, Heino Marga nime leidsin.
Alles hiljuti sain ta, ohvitseri, surma-teate.
Tragida-humoristliku sulega Lii­dia
Pekku-Altošaar on albumi huvi-kreeka
mõjul asendati Yahweh vo- ordinatsioon ei tule kõne alla. Ka
kaalidkreeka Adonai (Issand) vokaa- Missouri sinod luterilastel ei ordi-lidega,
muidugi tagurpidi, nagu juuti- neeri naisi. Ta on juba kõrvale jää­del
kombeks oli. Nii sattus Piiblisse nud luteri sinodite ühinemisest,
ehovap eestik. Jehoova. Targem •
oleks siiski tagasi minna originaali
!!tu^n^\P''^'^' Usuteadlaste konverents lõppes
" ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ piinliku resolutsiooniga prof. Võõ-buselt,
millega ilmselt taheti summu-aga
lauldes
käib, „toorel" edasi.
H.K. („TEATAIA")
le esmefffi ööklubis „Ankur".
said nimesid, mida kasutada saab
tav tutvus. Ta sobiks ilm"selthääks i^^^.', o^eks vaja piibli ajaloolist
noorsooraamatute autoriks, kui ta tervikut ja tõde kahjustada.
seda juba ei ole. ^ . • ' ^ ^ -
Ellen Kolk ütleb oma ajalootead-mised
lõppenuks Prantsuse suure re- koolüapsele oli Valga ju ikkagi ainult targem olnud selle üle rohkem jär-volutsiooniga.
Valgakoolilugulõpeb, mö^ ele mõtelda. Võib-olla. just võib-nii
temal kui raamatus üldse aastaga Raamat nagu kriipsutaks seda alla. olla, on abipraost Aarikul siiski õi-
1941 ja nii sobibki lõpetuseks lause gusl
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiKniinifinim
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, te5tamendi-t)ärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Foto — Lembitu Ristsoo Raimond Kolgilt: „ . . ;maalt.tulnud A ( . . T E A T A J A'
tada see üksik hääl kõrbes, kes võit­leb
juba aastaid Kirikukogu kokku- Suunake oma annetused noortele Ja
kutsumise eest. Kuigi enamus hääle- teistele eesti organisatsioonidele
tas xesolutsiooni poolt, oleks siiski Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti M^Ja. 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2Rj(
V A L L Y J O H A N S ON infiiiiiiuiiimiiiriiminiiiiiniiinHniisiipifflimniiiiiiiH