Meie Elu = Our life, March 5, 1987

              • y
^••aiiiiiiiiiii;
• :!•^^;^*./;w*^^.'":l'•«<A,;•;/V••'''*?•^
' ' ' ' S Iri^!
^^iliisiiliiiii
„Meie Elu" nr. 10 (1930) 1987 „Meie Elu" ni
:-,,Tänaimgulasemi,.hõissa, meil
> on vastlad . . ."Laupäeval,?, veebr,
veetsid hundud-hellakesed toreda vilindiga. Kuna l,umesõda oli ka paa-ennelõuna
Sunnybrook pargis, To- ril korral peaaegu „välja kuulutatud"
ronto südalinnas. Päev oli organi- (ja isegi alustatud paari kuumavere-seeritüd
gaid/skautmalev^te ühise lise osavõtja poolt),siis ^elleks, et ära
ettevõttena ja kevadiselt soe talve­ilm
oli meelitanud välja 32 liugu-laskjat.
Koos juhtide jk vanematega
oli pargiküngastel üle 50 osavõtja.
Ammu enne metsa
DO ametis
hoida tõsisemat konflikti, seadsime
üles märklaua^kus igaüks oma käe-rammu
ja osavust sai ära proovida
(või muidu sõjakat meeleolu jahuta­da),
la siingi sai poiste viskeosavust
gradeeritud 1., 2. ja 3. kohaga.
Seega auhinnad selle päeva rõõm­sast
tegevusest langesid alljärgneva­tele
noortele.
Kelgusõit — Kõige pikema sõidu
jõudsd, oli nskm. Jüri Laans
lõkkepesa ehitamisega, nii' et peagi
loitis leek Hangeserval ja kohvikan­nud
aurasid meeldivalt. Maleva juht,
skm. EgbertRunge'rakendas oma
varahommikuse energia pairgilaudade tegid: Hellakesed 7 & 8 a. 1. koht -
puhastamiseks. Škautliku osavusega HeiliOrav, 2. - Karin Marley, 3. -
noolis ta kirveteraga puhtaks lauad Tiina Paluoja. Hellakesed 9 & 10 a. 1.
koht — Kersti-Li Kütan, 2.— Merike
Koiga, 3. — Kristi Laar.
Hundud, 1 & 8 a. 1. koht Mark
Tuvikene, 2. — Paul Saumets, '3.- —
Priit Rosenberg. 9 &:10 a. 1. - Miku
Linkruus, 2. — Mart Kaljurand, 3. —
E r i k O t e m a a , l l a. ja vanemad — 1.
T.E.S. Täienduskooli E.V. aastapäeva tähistamise aktusel esines kooli koor koolijuhataja V. Lenk'i juha­tusel.
Klaveril saatis G. l i t a l All-Täienduskooli lõpetajad. Istuvad, vasakult: Tootnas Orav, Kairi Taul,
Alissa Puhm, Tiina Kask, Kristi Rand, Katriine Küng ja Riki Roos. Seisavad: Ene Lüdig (klassijuhataja),
Peeter Türk, Toomas Westerblom, Toivo Pajo, Tarmo Remmel, Allan Metsalo, Eero Laansoo, Martin Arro,
Kalev Christie ja Valdek Lenk (koolijuhataja). Foto - 0. Haamer
ja istmed, mis paksu jääkatte all kan­natasid.
Hellakeste tööala juht ngr.
Astrid Jõgi kattis laua nii lastele kui
ka teistele janulistöle ja varsti oli
saadaval soe Kakao ja kuum kohv
vastlakuklitega. ,
'9 armasiage oma
gi aastapäeva aktus eesti täienduskoolis
0
24. vee n IM 'Jr;
Paul Sambla, 3. -
See oli ainult väikene eelmäng juh­tide
poolt. Tõeline vastlapäev leidis: Eric Reppo, 2.
aset mäeküngasteli kus oli käigus Mart Lipp-Le]
selle paela tählsam tegevus: - kel- Märklaud^Osavamad hundud: 7,8.
gutamine. • ' ^- ~ ^' Paul Saumets, 2. — Paul
Skm.' laan Roos, meie suusainst- Sehr, 3. - ErikLepik. 10,12 & 12 a. -
ruktor, vaatas mõtlikult oma suusa- 1. Erik Otemaa, 2. Gabriel Mere, 3 . -
paarile, rääkis midagi jäisest lumest Mart Lipp-Lepik.
i-uaril oli Toronto Eesti õnneuim. Sama päeva pühitseme siin Tuletagu see märk teile meelde, et
aja suursaar pidulikult kaunista- täna! teil on õigus sügisel eesti keskkoolis
tud rahvusvärvidega. Eesti koolil Kaua ei lastud eesti rahvast elada oma õpinguid jätkata, kus teid sõbrad
oli meie jseseisvuspüha aktus.' „ rahus. Algas suur sõda, millesse kisti jubaQotavad!
meie väike õnnelik riik. Eesti sõjame-
Eesti lipu kandsid saali V k l . õpila-. hed, mitmed teie vanaisad, võitlesid
sed. Neile järgnesid lõpetajad, VI kl. kangelaslikult, Ei suudetud kümneid
ja soojast ilmast ja küsis siis, et kas
meil ehk on kaasas purk mett või
marmelaadi, — see olevat seilise il-*
maga kõige parem suusamääre!; (Ja
meie arvasime et Jaan on .maias­mokk.)
I
Jä siis (läks lahti tõeliseks tegevu­seks.
Juhid/iristruktorid omal kohal ja
sõit võis alata. Suusatajad said õp­pust
metsarajal ja kelgutajad mõõtsid
mäekülgi. A l u l oli küll mure poiste ja
tüdrukute pärast, sest kelguteel olid
ees mõningad kidurad puukesed,
kuid mure o^li siiski pjata. l^elgumägi
oli peagi siledaks^ s õ i d e t u d . . . ja
puht looduskaitselisel otstarbel tuli
Üks hundu, vastu tema tungivat, taht­mist,
puu otsast alla meelitada, sest
talvisel külmal aj^l puuoksad murdu­vad
ju kergesti.. . ^
Erilise tähelepanu vääriliseks sai
Tõnu Orav (ühe väikese hellakese
SUUR isa], kes kelgumäel suuskadega
hellakestega võidu tegi ja siis nina
ees lumehange lendas! (Meile tegi
nalja ja lõbu, — aga, vaene Tõnu!]
Selle lõbusa . vastlapäeva eest
avaldame tänu. kõikidele tegevjuhti­dele
ja abilistele. Hellakeste juhid —
Sirje Järvel, Lisa Kaid, Monika Kask,
Kristi Laansoo ja Ülle Trass. Hundu-juhid
— Enno Agur, Cindy Härm,
Toomas Kaid ja Kadri Koop.
Muuseas, hundud/hellakesed oma
varju ei näinud (nagu groundhog] ja
sellepärast on oodata peatset keva­de
tulekut . . .
Jällekuulmiseni vastlapäeval,
a988.
LIA PIKKOV
õpilased. H-ardalt kõlas ühislau
,,Eesti lipp". Tervituse koosviibijaile
ütles koolijuhataja Valdek Lenk. Ta
tutvustas ka aktuse kõnelejat," II
maailmasõja veterani, Toronto Eesti
Võitlejate Ühingu esimeest Ülo Tam-ret.
KONE
kord tugevamat, suuremat vaenlast,
venelast, seekord võita.
Paljud põgenesid armastatud ko-
Tuletagu see märk teile meelde, et
teie õpetajad on ka edaspidi teie sõb­rad.
Oleme alati abivalmis, kui teie
meie abi vajate! Soovin teile kõigile
õnne ja edu edaspidises õppetöös!*'
Õpilased esitasid lauluõpetaja G.
Ülo Tamre ütles, et see kaunis dub kõik, mida meie vabaduses pea-maa,
esivanemailt pärandatud, on
meie maa ja see peab kuuluma eesti
rahvale igavesti!'
, Eesti rahvas oli tugev, julge; õig­lane
ja töökas. Eesti metsad ja meri
olid andidega rikkad. Saarte ja randa­de
elanikud olid kuulsad viikingid,
merede valitsejad. !
dumaalt, et mitte jääda võõra vägi- lUali klaverisaatel ja koolijuhataja V.
valla alla.
Kaugel, kannataval kodumaal ei
tohi meie kaasmaalased pühitseda
täna Eesti Vabariigi aastapäeva. Neil
puudub selleks vabadus. Neil puu-me
loomulikuks.
Eesti rahvas on nüüd kui paat tor­misel
merel. Praegu oleme laine põh­jas,
aga laine tõuseb uuesti! Samuti
tõuseb uuesti eesti rahvas!
Noored, armastage seda maad, kus
elasid teie esivanemad, sellega austa­te
oma esivanemaid! Kasvage tubli-
•n im
Suured naaberrahvad olid kade- deks eestlasteks, kodumaa loodab
dad Eestile ja ihaldasid meid maad teie abile! Olge uhked, et olete eest-endile.
Algasid rüüstamis- ja vallu- lased, viikingite ja vaprate sõjamees-tusretked,
kuid vallutajad ei arvesta- te järeUulijad!
nud eestlaste vaprust Rüüstajad Ärge unustage maailma ilusamat
tõrjuti suurte kaotuste ja häbiga põ- keelt — eesti keelt! Ü. Tamre esitas
genema. Ikka jälle ja jälle üritasid kauni luuletuse eesti keele ilust,
võõrad 'vallutada vaprate eestlaste 'Eesti vabastamisel langenute mä-maad.
•
Aastaid kestnud sõjad kahandasid
eestlaste malevat, langesid vaprad
juhid, langes Lembitu, raudrüütlite
estamiseks deklameeris V kl. õpil.
Monika Medri, Georg Iltali klaveri­saatel,
,,Isamaa mälestus". P.I.
Tshaikovsky ,,Vana prantsuse lau-vastu
võideldes Umera lahingus. Al- lu" esitas klaveril VI kl. õpil. Kristi
gas raske aeg. Võõrad võimutsesid Rand.
eestlaste maal. Korduvalt tõusis eesti -
• rahvas, et vabastada end raskest ik- LÕPETAJAD
kest, kuid võõraste alatuse ja äraand-likkuse
tõttu ebaõnnestusid eestlaste
ülestõusud.
Siis saabus aeg, mida oldi kaua ooda­tud:
tänasel päeval, 69 aastat tagasi,
kuulutasid rahva pooh valitud juhid
Eestiiseseisvaks vabariigiks. See aga
Kooli 35. lennu lõpetajaile: Martin
Arro, Kalev Christie, Tiina Kask,
Katriina Küng, Eero Laansoo, Pilvi
Leesment, Katrin Lepik, Allan Met­salo,
Toomas Orav, Toivo Pajo, Kris­ti
Rand, Alissa Puhm, Tarmo Rem­mel,
Riki Roos, Kairi Taul, Peeter
ei meeldinud meie suurimale vaen- Türk, Toomas Westerblom, kinnita-lasele,
venelasele. Venelaste sõjavä- sid lõpumärgid rinda klassijuhataja
gi tungis üle noore Eesti riigi piiride.
Algas Eesti Vabadussõda. Noored
koolipoisid, isad ja vanaisad, rutta­sid-
lahingusse kaitsma omamaad ja
rahvast. Eestlaste vaike rahva male­va
surus suure Venemaa sõjaväe Ees­ti
piiridest välja ja sundis neid palu­ma
rahu!
Samal ajal tungis sakslane eestlas­tele
seljatagant kallale, kuid neidki
Ene Lüdig ja koolijuhataja Valdek
Lenk.
Lõpetajaile, lausus koolijuhataja:
,,Veel rnõni kuu pingerikast tööd ja
jälle on üks ajajärk teie elus seljataga.
Lõpetate.eesti täienduskooli kuue­aastase
kursuse ja astute nende"1305-
vilistlase hulka, kes kolmekümne
viie aasta jooksul on ka selle kooli
sed!
^ .vanad kogunevad aktustele, paraadi­dele.
Uhkelt ma sivad vaba Eesti sõ
V . Erik Miitel, WilSie Mer®, Erik Otema ja (all): LfimMtu javäe üksused. Kõik on pühapäevane
Bioolepoiss Erik Lepik heSkkeste^hundude kllpäeval Foto - Toomas Kaid Ja ilus. Rahva hinge täidab uhkus ja
tabas venelaste saatus, eesti vaprad lõpetanud ning kuhu ka paljud teie
sõdalased purustasid ka nende üksu- vanemad kuuluvad. Märk, mis teile
täna rinda kinnitasime, on tunnustu­seks
kuue aasta kestel tehtud hoolsa
töö eest. See on tõendiks, et oskate
% eesti keelt — suuliselt kui ka kirfa-
Eesti oli vaba, vaba <üle paljude likult. Tunnete eesti maateadust, aja-aastate!
Vabas Eestis oli Vabariigi lugu-ning oskate eesti laule,
aastapäev suurim püha: kodumaa Kandke seda märki uhkusega! Är-sügavsinise
taeva all, maa kaetud ge keelduge seda kellelegi seleta-puhta,
valge lumega, tuules lehvivad mast, mis märk see on ja mille eest
sini-must-valged l i p u d . . . Noored ja olete selle saavutanud! •
Lengi juhatusel ,,Eesti on me isa­maa",
,,Sind armastan. Eesti" ja
,,Õnne Eesti rand ja saared".
TOETUS KOOLILE
Lõppsõnas kõneles koolikomitee
esimees Hans Lupf) õppetöö tagajär­gedest.
Ta avaldas lootust, et noored
kui ka vanemad viivad aktuselt kaa­sa
mõtteid, mis selgitavad neid ko­hustusi,
mis" meil kõigil tuleb kanda
oma rahva, kultuuri ja keele püsimi­seks
ühest põlvkonnast teise. Kõne-eja
tänas kõiki, kes aktuse kordami­nekus
kaasa, aitasid. Ta mainis, et
pühapäeval ülikooli aulas toimunud
suuraktusel' kujunes meie kooli esi­nemine
huvitavaks elamuseks õpi­lastele,
mis andis uut usku ja lootust
eestluse püsimusse pealtvaatajaile.
Hans Lüpp teatas sündmustest, mil-.
• lel meie kooli töö ja tegevuse seisu­kohalt
on oluline tähtsus ning väärib
meie tunnustust ja tänu.
Nimeh ariti H. Luppile üle kooli
nimele kirjutatud S5.000 tšekk, mis
aekus Eric Leinberger'i pärandus­tombust,
kes suri ootamatult 25.1.86.
Lahkunu endine töökaaslane ja sõber,
meie keskkooli ja gümnaasiumi juha­taja
Edgar Marten, kes on Eric Lein-berger'i
testamendi täitja, ütles tšeki
üleandmisel, et see on lahkunu poolt
mõeldud meie koolide töö toetami-
' seks audiovisuaalsete õppevahendi­te
muretsemiseks ja nooremate õpe­tajate
keeleliste ja pedagoogiliste
teadmiste täiendamiseks.
Edgar Marten kõneles Eric Lein-berger'i
eluteest ning mainis, et lah­kunu
on varem ka kinkinud raama­tuid
meie koolile. Hans Lupp tegi
ettepaneku, et tõustes tänutundes
mälestada Eric Leinberger'it kui
meie koolide suurt sõpra ja rahvus-teadlikku
eestlast.
Uues kinnituses, usus ja lootuses
eesti rahva parem.asse tulevikku, kõ­las
aktuse lõpul Eesti Vabariigi
hümn.
Õpilased siirdusid klassides, kus
klassijuhatajad neile tunnistusi jaga­sid.
Vanemate südameis aga loitis
uue hoo ja' vaimustusega eestluse
rahvuslik tuli.
H E L L A LEIVAT
Öelgu see märk teile, et teil on eesti
sõpru, kooliõdesid ja koolivendi, kel-
^dega võib ja tulebki sõprust pidada
ka pärast selle kooli lõpetamist!
- E K M - i
aasta-peakoosolek
Estonian Christian Ministries
(EKM] kutsuti ellu aastal 1983 Den-veris,
Colorados. , Organisatsioon
töötab väljaspool uskkondade nime­sid
ja eesmärgiks on abistada krist­likku
tööd eestlaste keskel. Praegu
on suuremaks projektiks eesti Piibli­te
trükkimine, mis läheb maksma
150.000 dollarit. Piibel, mis kava ko­haselt
läheks trükki enne või aasta­vahetusel,
sisaldab 120 lehekülge uu­rimise
materjali ja eesti Piibli ajalu­gu.
Suuruse poolest on see pisut väik­sem
kui meie ,,suured" Piiblid, kuid
suurem k u i v ä i k e " , mille lugemise­ga
eriti meie vanemad kogevad ras­kusi.
E K M - i juhatusse kuuluvad nii.
eestlasi kui ameeriklasi erineva usu­lise
tagapõhjaga. Presidendina tee­nib
dr. Allan Laur ja üldsekretärina
pastor Endel Meiusi, kes on organi­satsiooni
täispalgaline tööjõud. Aas-ta-
peakoosolekul tutvustatakse meie
eestlastele kaastööpõllul. Aasta-pea-koosöleku
ja ürituste peakõnelejaks
on dr. Warren Magnusson, kes on
Põhja-Ameerika uskkondade juhtide
koondise president ja. maailmaliidu
juhatuse Ijige. Ettekandeid on veel ka
teiste kaastööliste poolt.
Laupäeval, 21. märtsil toimub si­surikas
päev Eesti Majas. Kava algab
kell 9 hommikul ja kestab kella 4-ni
p.l. Õhtul leiab aset'pidulik õhtus­öök,
Peetri kirikus, kus kõneleb dr.
Magnusson ja osalevad külalised nii
sõnas kui laulus ja muusikas. EKM-i
juhatus ütleb kõigile teretulemast
osa võtma aastapäeva tähistamisest.
Palude registreerida lõuna- ja õhtus­öögiks
hiljemalt 12. märtsiks telefo­nil
698-5645 päeval ja 259-6Ö92 õhtul
Väino Taev],
KUHU MINNA?
® Esmasp., 23. veebr., 2., 9. ja 23.
märtril loengud rahvustoitudest
Kolmainu kiriku saalis, 619 Sher-bourne
SL ,h
® Pühap., 8. märtsil gaidlipkonna
„Põhjala tütred" moenäitus Eesli
Majas algusega kl 15.00.
® Teisip., 10.-15. märts Vabakogu-duse
Evangeeliumi Nädal, 562 Jo-nes
Ave.
® 15. ipärtsil kl. 13.00 — Tartu
Instituudi loeng, R. Jaagumägi —
„Vanad ja uued putukad".
® Kolmap., 18. märts. Tartlaste
Seltsi peakoosolek Eesti Majas al­gusega?
kl. 19.00.
® 22. märtsil kl. 17.15 - T.l. Bib­liograafia
klubi „Miina Härma sõ­nas
ja muusikas" Vana-Andrese ki­rikusaalis
pärast jumalateenistust.
® 29. märtsil kl. 13.00 - Tartu
Instituudi loeng, dr. T. Kauri —
„Tartus" (bioloogia teemal).
Kala- ja jahisportlaste
I peakoosolek
Toronto Eesti Õngitsejate ja |ahi-meeste
Klubi korraline peakoosolek
toimub pühapäeval 29. märtsil algu­sega
kell 12 p. Toronto Eesti Majas
väikses saalis, 958 Broadview Ave,
Toronto.
Kõikidel'e klubi liikmetele saade­takse
välja koosoleku kutsed ühes
1986.a. majandusaruannetega. Juhul
kui mõneel liikmele mingi! põhjusel
koosoleku kutse ei saabunud, palu­takse
käesolevat teadaannet võtta
kutsena.
JUHATUS
I
Teadaanne
' kalasportlastele
Eesti kalasportlaste talvise hooaja
viimane võistlus korraldatakse Sim-coe
järve läänekaldal Gilford Beac-hisl4.
märtsil. Võistluseks koguneda
7.30 hommikul Gilford Beachi, võist­luse
algus kell 8.00 hommikul. See­kordne
võistlus on klubi liikmetele
maksuvaba. Klubi juhatuse poolt on
välja pandud eriauhind. Lähemat in­formatsiooni
antakse kogunemise
kohal. Peale võistluse lõppemist on
ette nähtud kogunemine Enno Vahe-ri
suvila juures. Informatsiooniks pa­lutakse
helistada Enno Vaher 640-
6001 Avo Poom 286-2099.
JUHATUS
HERBALIST
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
N õ u a n n e ja s õ b r a l i k . t e e n i m i n e eesti rohuteadlase A. TOIGER'i poolt.
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1N6. Tel. 463-5125
„Vanka, käei
Jüri Nõgei
24
Filmi „l«ge|
võtete asukohi
maja keldrikoj
osas. Soni toii
filmiminu kuni
järel algasid t{
Ncüd tuimusil
dal kaasmaalii
asub 200 km
See oli osal
naks mitmel
ette igasuguse
külmast Või eb
mida tuli järgm
vevõlted toimu
Tollenhamis 11
maa-aludol. N
tahet ja kann
filmis koduni;
kaasaegseleln
t aniiseks.
Lahingustse(
laivises lumes
lisuses, kailse
tes. Filmiti mo
Maali langem
lahingus venel
sed võiksid lu
nende matust
Linda venelasi
vägistamiste k;
pruul im isi nio
leid, uusi lahi
Rongi r()()vimi
ronto läheduse
asetades selle
keelse sildi
filmiti näitusOA
mis VÕI te id niil
Üsalist(}le 0
mine elamusi
tõeliste mets
abistajatena V(
punaviielastenj
oli kõigi nägud
desügavdt sis
.se. Oli juhtum
vastasosaliseKi
Näiteks Arvo
osas, sai püssip
kuklasse, et
tõusmiseks. Ve
Lembitul ,.eluj
võttel, kus ja!)
komistamisel, t
nii et ta kadu \
putkega. Ta päi
Linda vägistam
gile ettekavatsf
põõsas nii, et
pärast põhja li
Komi, metsava
pidi kannatanu
rastuši, kui ted
üle kändude, j.i
•lill)
Ühenduses
mm