Meie Elu = Our life, September 21, 1978

              NELJAPÄEVAL, ii. SEPTEMBRIL — T H Ü ^ S ^ Ä Y , S E P T E M B E R 21 •JMdte EW nr. 38,;(1493) ,,Meie Elu" nr]
mm Vt3M
ADIEMSKI
Klaverikunstnik Linda Küttis ja viiulikunstnik Katherine Cask
Küttis--id Katherine Cosh esineva^
alti
EKK kontsert-bürqo selle-aastase
hooaja avakontsert antakse reedel,
29. septembril Walter Hallis — To­ronto
ülikooli muusikafakulteedis.
Avakontserdi sisu tavad kaks
noort kunstnikku; üks kanadlane jä
teine eestlane. Oma professionaalse'
tegevuse arendamiseks ja soodusta­miseks
ön nad loonud muusikalise
terviku. Tervik koosneb viiulist ja
klaverist. Kava, mida esitatakse, -toe­tub
nõnda nii ajaliselt kui vastutus­tundelt
põhjalikule koostööle ja ette­valmistamisele^:
- .Kunstnikkudeks, . kes selle-aasta
EKK kontsertide-seeria avakontserdi
annavad on viiuldaja Katherine Cash
ning pianist Linda Küttis.
Katherine Cakh on nagu viiuli na­jal
üles kasvanud. Esimese avaliku
esinemise on ta annud juba 7 aasta­sena.
Lõpetanud nimeka Juilliard
Schooli New Yorkis magistri kraa­diga,
on noor viiulikunstnik funkt­sioneerinud
juba kui University of
North Carolina „artist-in-residence"
ja New York-.City sümfoonia kont­sertmeistrina.
KammermuLisi kuna
on tema reisid ulatanud Euroopasse
, ja Nõukogude1 Liitui '
Linda Küttis on siin Torontos,
meie oma : silma .all üles kasvanud
: nii eestlase kui kunstnikuna. Klaveri:
õpinguid- alustas Linda Küttis Talvi
• Jaldre klaveristuiidios. T<j)ronjto üli­kooli
muusikaiakulteedi ta lõpetas
eestlastele hästi tuntud Clifford
Poolel, õpilasena.; Praegu. on Linda
Küttis õpinguid jätkamas New Yor-
' kis Juilliard School'i juures selleks,
et saavutada magistri kraadi.
. Mõlemad noored: kunstnikud vaa­tavad
tagasi juba1 nelja aasta pikku-
. sele. koostööle. Nende avalikud kont­serdid
on viinud neid arvukatesse ni­mekatesse
kontsertsaalidesse nii
Ameerikas kui Kanadas. CBCs on
nad koos esinenud hoolikalt jälgita­vates
programmides nagu „Recital"
ja, „Jeunes Artistes". Värskelt lõpe­tasid
nad oma tegevuse õpetajatena
tuntud muüsika-kooli ,,Camp Musi-cal
de Lanaudiere" suve-semestril. '
Eelolev kontsert on mõlemale tuhi­se
esinemise mõttes debüüdiks To­rontos;
. •
Kontserdi kava, mida Cash-Küttis
esitavad, on nõudlik ja väga vahel­dusrikas
nii esitatavate heliloojate
kui tööde valiku valguses.
Meloodiaküllane ja sarmikas Schu-berti
a-moll Sonatina ön loodud aas­tal
1816. Seda ajajärku Schuberti
elus nimetatakse nüüd loomingu-üputüse
ajastuks: oli päevi kus heli­looja
kirjutas kuni kaheksa uut lau­lu
j ä seda kõike abikooliõpetaja päe­vatöö
kõrval.
ClaudeDebussy' ainus sonaat viiu­lile
ja klaverile on kirjutatud sada
aastat hiljem 1917.. Äga see sajandi
pikkune distants on vähe oluline De-bussy
sädeleva ja geniaalselt tolle­aegseid
muusikaprobleeme diskutee-riva
helitöö kõrval. .
Bach'i E-duur Partita viib meid
barokk-muusika varasalvedesse, mil­le,
taustal viiuliliteratuuri ,,püroteh-nikute"
Paganini ja Kreisleri tule­värk;
veel värvikamalt ref lekteerub;
. Eesti heliloomingut vaadeldakse
Kunstinäituste eeloleva hooaja al­gust
võtil^ime tähistada Rutt Tul-vingu
näitusega McDowell Gallery's
(2600 Yonge \Stiy) 7.—16. septembril.
Näitus iseenesest ei pakkunud uut,
vähemalt neile mitte, kes kunstinäi­tusi
järjekindlalt jälgivad. 18-nest
serigraaf töödest on enamik varemalt
väljas olnud mitmetel näitustel ja ka
näituse pealkiri „What is Man" on
tuntud. Kunstnik ise lausub, et pike­mat
aega Kanadast äraolles oli tahe
kunstisõpradega kontakti leida ja
seekord näitusele on koondatult väl­jas
tööd sellest seeriast. Publikut
näitusel oli hulganisti, rohkesti teis|
ja omasid.
Tundes Rutt Tulvingu kunstitege
vuse ja kunstnikuks saamise proloo­gi
alates Õpilasena Ontario College
of Art'is, tagasihoidlikke esinemisi
Toronto E. Kunstnike Koonduge
näitustel kuni silmapaistva kunstni­kuna
maailma tähtsamates kunsti­keskustes
ja nüüd Kanada Kunsti­akadeemia
liikmeks valituna, tekkis
tahe kunstnikuga vestelda ja seda
„Meie Elu" lugejatega jagada. Nii
siis küsimustest ja vestlusest:
.— Kuidas, tekkis „What'is Man'4?
— See seeria sai alguse ühest pro­jektist,
mida kasutasin oma õppe­töös
õpetajana olles Ontario College
of Art. Õpilastele sai tehtud ülesan­deks
seda teemat käsitada, kas maa­lis
või skulptuuris. Igaüks lähtus
oma vaatepunktist. Nagu noored
„maailmaparandajad" ikka,:, nägid
nad peamiselt inimese probleemi sot­siaalselt
— inimene-tehnoloogia, ini-i
mene-poliitika, inimene-evolutsioon
jne. Inimene, kui mees ja naine ei
leidnud, käsitamist ega; katsetamist
õpilaste seas. Nii siis juurdlesin selle
põhjusi ja seadsin enesele,ise üles.
selle projekti, mis nõudis mul õige
pikka aega..
— „Kas see seeria „What is...Man"
on erootiline grupp erootilisi lehti,
j nagu seni mõneti on sellele osuta-
\ tud?
; — Kindlasti mitte. Erootiline mo­ment
ori- väga nõrk. Eelkõige, olen
püüdnud lahendada ; mees-modelli
kontsepti nähtuna läbi naiskunstni­ku
silmade, vastandina traditsiooni­le,
kus modell on peamiselt naine ja
kunstnik mees. Mulle oli see intel
lektuaalne.probleem. Muide/näiteks
— punane pilv sümboliseerib agres­siivset
meesolevust ja roheline maaš-tikuvörm
ootavat naispooli. Omas
paaris tumesinises töös (1 ja 2) olen
püüdnud näidata meest kui anatöp
milist, intellektuaalset ja emotsio­naalset
olevust korraga.
— See seeria on teil paljudes koh
tades ringi rännanud, kas läheb
veel kusagile?
— 0, ja! Järgmine koht on Oak-ville
Centennial Gallery.
— „01ite tegev Rahvusvahelisel
Naiste Aastal. Kas „What is Man"
oli see grupp töid, millega esinesi­te
Pariisis ja Londonis tookord?"
— Pariisi ja Londoni näitused, olid
mul koos ühe teise Kanada nais­kunstnikuga
ja seal esinesin oma li­tograafiatega.
Võtsin osa mitmest
Naiste Aasta projektist nii näituste
kui loengute seeriast. '
— Juba aasta tagasi valiti teid Ka­nada
Kuningliku Akadeemia ••liik­meks.;
Olete sellest vaikinud. Kas
oli mõnesugune osatähtsus selle
tiitli saamisel ka „What is Man"?
— Kunstnik valitakse; Akadeemia
liikmeks üldise tunustuse ja karjää­ri
põhjal. „What is Man" on vaid üks
episood mu tegevusest. .Kindlasti
vaadeldi ka seda episoodi. Praegu,
minu teada, kuulub Kuninglikku
Akadeemiasse üle Kanada umbes 80
kunstnikku. Eestlastest on akadee­mikuks
olnud 1962. a. valitud vana
emigrant Oskar Lall (akadeemia nL
meštikus Oscar de Lall (surn. 1970.
a. paiku) ja Osvald Timmas. Vello
Hubel kuulub rakenduskunsti sekt­siooni.
-
KLAVERI ja TEOORIA TUNNID ALATES 15. SEPTEMBRIST
254 Hillsdade Ave. E. Peetri kiriku lähedal
tel. 484-0495
EALIST I00RTEIRI CD
Kahju veidi, et Montreali noored
olid veidi tagasihoidlikud sedapuhku
oma külaliste kutsumisega — see
kokkutulek väärinuks arvukamat
osavõttu. Need, kes olid kuulnud
selles
le tui
tud.
sündmusest ja teadsid koha-a,
olid ilmselt rõõmsalt üllatä-
Kaasa arvatud need, kellede
muus kaline maitse mitte just alati
ei ole samal lainepikkusel noorte
omaga'. Milline asjaolu nagu kallutab
arvama, et seda noorte esinemist
oleks ehk nautinud veidi rohkem
meist •["
See sündmus oli Montreali' noorte
poolt korraldatud ja .Toronto poo
lelt rohkearvuliselt kaasa löödud
„Festoval" Montreali eestlaspere po
pulaarses Pruuli suvituspaigas La-bour
Day pikal nädalalõpul. Selle
kokkutuleku kõige silmapaistvam ja
kindlasti .kõige kuulda varn osa oli
laupäeva hilisõhtune rock-kontsert
karge tähistaeva ja sooja lõkketule
meeleolus. Selle õhtu muusika oli
enne-aares.
ka muretses
küllal
helise
Jvõrd
jkaga,
internatsionaalne, et seda kok-
• Kunstnik Rutt Tulving
— Veetsite möödunud aasta Oxfor-dis,
Inglismaal. Mis viis teid sinna
ja mis muljed toite kaasa?
—. Mu mees oli Oxfordi ülikooli
juures Cömmonwealth professorina.
Mina töötasin sealses' kunstiosakon­nas
kui „visiting artist". Tegelesin
graafika alal, mul. olid õpilased ja
Õppeprogramm. Võtsin osa sealsest
kunstielust ja tutvusin ajaloolise
kultuuriga,, mis on nii stimuleeri­valt
erinev. Näen nüüd juba, kuidas
see on. mind mõjustamas. :.
Š — - Mis on •• teil praegu käsil ja • mil­lal
saab seda näha?
— Olen juba pikemat aega tööta­nud
ühe uue seeria kallal. Need on
tehtud ühes teatud graafika tehni­kas.
Näituse väljapanekutena tulek­sid
need esitamisele: vast järgmisel
kevadel. ;
: ;•
R. ANTIK
kutuleküt võinuks kutsuda fahvusva-t
^Festivaliks", ent ometi nii-läbi
koetud meie oma muuri-et
„Festoval" oma tagasihoid­likult
peidetud „esto" näol oli roh­kem
kui õigustatud. Esinesid Mont­reali
noorte orkester koosseisus
Raoul Langvee, Sheila Langvee, Ju­han
Leemet, Erik Teose, Mark Teo­se,
Enn Lillakas ja Karl Raudsepp;
Toronto ,,Külapoisid" koosseisus Piit
Aru va ld, Raimo Heyduck,' Mati Le­hesalu/
Valev Vastopä . ja Martin
Ahermaa; külaline Ühendriikidest
Unna5 Kärner, ja teise .Montreali
grupina. Erik Teose, Mark. Teose ja
Ilmar Soom. Ümmarguselt 200-peali-se
publiku hulgas viibis vähemalt 60
eesti noort Torontost ja noori New
Yorgi:vt ning Vancouverist. Pühapäe­va
õhtul nautis kogu see pere end
Kai Käärid avab
Torontos baliefiko©
Paljude eesti ettevõtete, teatrite,
koolide ja kursuste kõrval on Toron­tos
pikemat aega puudunud pidevalt
¥anemgaidsde koor
esineb Royal York
Heino Elleri palaga „Männid''. Ühes töötav balietikool. Kunagine, edukalt
eesti muusika-äjaloo raamatus nime­tatakse
.Elleri t „vaigulõhnalise muu­sika
loojaks" ning tema „Mände"
sellele koduhõllandusele kõige lähe­mal
seisvaks.
Reedel, 29. sept., kell 8 Õhtul, Wal­ter
Hallis. :
Toronto Eesti Maja väikeses saalis avamine esmaspäeval, 2.
EEL-REGISTREERIMINE kl 6-7 ja
-.ÕPPETUNNID ALGAJATELE (7—12 a.) kl. 7—8 õ.'
) PHYSICAL FITNESS KLASS (18-60 a.) kl. 8—9 õ.
Kolmapäeval, 4. oktoobril algavad klassid
^EDASIJÕUDNUTELE (12—18>i) kl. 7—8 õ.
PROFES^IÖNÄL BAIXET (alates 18 a. vanusest) kl. 8—$
Informatsiooniks tel. 225-5595
„CARpUSEL ^ 3. Florida
spetsiaal, alates $349.—. Tehke reservatsioonid kohe.
Eesti Maja, 958 Bröadview Ave. Toronto, Oht. M4K 2R£
Tel. 466^^13 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588
JOHM I. SOOSAAR,
Chartered Accountant
Süite''600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7
Tel.862-7115
töötanud Dionys..ja Rita Anvelli bai
letikool lakkas töötamast omanike
õnnetu surma järele, Küll püüdis
kooli tegevuses.hoida nende läheda­ne'ja
trupi esitantsija Kai Anvelt,
kuid seegi kestvus oli vaid paar aas­tat.
Kai. abiellus Ärni Käaridiga- ja
perekonna juurdekasv oli takistu­seks,
et pikemalt tegevust juhtida.'
Kuid vähemas ulatuses on Kai Kää­rid
balleti õpilastega siiski, töötanud
ning eesti üritustes- ja . teatrilavas­tustes
on neid võidud näha. paljudel
kordadel.
Kai ise on õige noorelt, seitsmeaas­tasena,
asunud balletti õppima. Te­ma
esimeseks kooliks on olnud Ing­lismaal
Rambert Ballet School, mil­line
kuulus Londoni Royal Ballet
School'i juurde, kust õppestipen-dium
üle kanti tema Ühendriikides­se
asumisel Boris Volkovi juures
edasiõppimiseks. Kanadas, peale ju­ba
mainitud Anveltide kooli,- ja oma
eratrupi, on Kai olnud külalisköreo-graaf
Joan Kohali tantsurühma ja
Kalev Estienne'i võimlejate eliittru-pile
eriõpetuse alal.
Et täielikult ettevalmistuda Kana­das
oma balletikooli käima panemi­seks,
tegi Kai läbi Torontos Seneea
College'! kaheaastase teooria, tantsu-tehnika,
tervishoiu ja teiste vajalike
alade kursuse, lõpetades selle möö­dunud
juunis kiitusega. Ta on re-gis
treerinud omanimelise balleti koo­li
ja üürinud sellele Eesti:Maja väi­kese
saali.
Kool algab tegevust '2. oktoobril
kolmes grupis --esimeses vahusega
7—12 aastased, teises 12—17 ja kol­mandas,
üle 18-mne aastased.
• R. Ä.
LAULJAD •TERJETULNUP ^
Toronto Eesti Vanemgaidide Koor
alustab sel sügisel oma 9. tegevus­aastat,
Aasta-koosolekul, mida juha­tas
esinaine Vivian Mägi ning proto­kollis
Aime Nurmse, esitas, tegevus­aruande
abiesinaine Katrin: Kütti,
majandusaruande Liii Loorand ja
varandusliku aruande Maret: Liik'.
Aruannetest selgus, et möödunud te­gevusaasta
lõpuks oli koori liikmete
arv paisunud. 25-le. Koori liikmes­konnas
olnud; tütarlaste arvu kogu
8-aastase tegevusp.erioodi jooksul,
võib arvestada üle saja. Möödunud
tegevusaasta jooksul peeti 38 harju­tust
ning koor esines 14 korral mit­mesugustel
eesti, rahvuslikel kui ka
rahvusvahelistel üritustel,, millede
hulka kuulus, ka 3-päevane väljasõit
Montreali. Koosolekul valiti koorile
eelolevaks tegevusaastaks uus juha­tus,
mille esinaiseks sai Maret. Liik
ning' liikmeteks Maris-Ann Heinmaa,
Ingrid Kütt, Helen Sadul ja Silvi;
Terts; "':•••.. • .-:
Koori liikmeskonda võivad .kuulu­da
yanemgaidid vanusega. 15—23.
Koori harjutused toimuvad teisipäe­va
õhtuti Toronto. Eesti Maja neljan­dal-
korral asuvas noorteruumis, kus
asub ka koorile kahe aasta eest oste­tud
Klaver, Koosolekul arutati ka ka­vasid
eelolevaks aastaks. On kutse
esinemiseks Toronto Royal York ho­tellis
toimuval Põhja-Ameerika inse­neride
konverentsil esmaspäeval, 2.
oktoobril: Varase;. esinemise tõttu
alustas koor sel aastal harjutustega
pisut Varem kui tavaliselt, nimelt tei­sipäeval,;
12.:''septembril.. -
Uute lauljate vastuvõtmisega õn
alustatud ja koori juhtkond loodab,
et lisaks-uutele liikmetele liitub koo­riga
uuesti ka endisi lauljaid, kes
minsi] põhjusel on koori tegevusest
viimase aasta või paari jooksul ee­male
jäänud. Koori liikmetest pn eri
ti. viimne aasta jooksul kujunenud
lisaks laulule ja muusikale ühtlasi
ka tore sõprusring, kuhu. praegused
koori' lüknied ütlevad teretulemast
esines
ROY MADALVEE
Torontos Kanada Rahvusliku]
Naitusjel 100 aasta juubeli tähistami
sel flöödi soologa (OpenClass)'tul­les
esikohale kuldmedaliga. See või­maldas
tal järgmisel päeval võistel­da
kuldmedali võitjatega puhkpillide
stipen(liumi klassis, ja ta saavutas,
250-doIlari suuruse stipendiumi Te
da sae tis klaveril Karen Viinamäe
1. oktoobril annab Roy Madalvee
kontserdi Sudbury kunslimuuseu
kõikidele lauluhuvilistele eesti va-ifiemga:
didele. Kooriga liitumiseks
;õib ; pöörduda kas koori vanema
(Siiri Lepp, 447-2269), koori esinaise
(Maret Liik, 421-1139) või koorijuhi
(jGunnar Mitt; 767-7065) poole, r
laulude praegune tagavara
lähenema 60-le, millede hul­ka
terve- rida vaimuliklce ja
Koor
hakkat
.eas on
.mg..
õululaulusid lisaks rahvuslikele
bvusvaheliselt tuntud laulu­dele.
Üldine tendents laulude valiku
suhtes näitab, et lisaks rahvuslikult
häälest atud lauludele on vajalik ka­sutada
ka rahvusvahelisi, moodsaid
j a lõbusaid laule, mis: aitavad kaasa
mitmekesise programmi loomisele
ning . teevad nii esinemised kui ka
harjutused noortele- lauljatele huvi-,
tavamaks. Möödunud kevadel koori­juhi
poalt koori liikmete hülgas kor-raldatuä
..gallup" näitas, et meeldi­vamate
<s lauludeks .ongi suhteliselt
moodsad, rütmikad ja lõbusad lau-lud.
•': Koor: eeloleva: aasta tegevuskavas
on veel vastu võtta esinemis-kutseid
nii eesti organisatsioonidelt kui ka
väljas poolt. Ka sel aastal loodetakse
korraldada vähemalt üks pikem väl­jasõit
ja iseseisev esinemine või
kontsert kevadel. Samuti on tegevus­kavas:
koorile sobiva nime leidmine
ja lisaks rahvarõivastele ühtlase
esinemivriietuse väljatöötamine ning
vastuvõtmine.:- '
Pruulf peotares ja esmas
kojusõitu Pmüli j arve
Kui : keegi kunagi
Pruuli peoväljaku väljanägemise üle
pärast nende pidupäevade lõppe­mist,
siis need mured olid asjata..
Nii meeldivalt puhast paika pärast
ühte roetkdntserti oli hellitav vaa-delda...
^ .
Ühedeks nende pidupäevade, küla­listeks
olid Kalev ja Ingrid Ruberg,
mõlemad naabruses Lättemäel üles-se
sirgunud ja eesti elus aktiivsed
noored. Nende esiletõstmist siinko-.
hai õhutavad nende mõlemi erakord­sed
akadeemilised . saavutused. Ni­melt
sai teatavaks, et Kalev Ruberg,
kes pärast keskkooli lõpetamist .
Montrealis siirdus Norton Simon sti-pendiaadinä
edasi .õppima Massa­chusetts
Institute of Technology ar-,
hitektuuri fakulteedis, ühe aasta
jooksul; end täiendas Montrealis
McGilli ülikoolis ja seejärele saavu­tas
magistrikraadi -MIT. juures, on
nüüd kutsutud selle maailmakuulsa
instituudi, õppejõuks. Sama märki­misväärne,
on Kalev Rubergi kutsu­mine
suvel Benveris, Colorados USA
National. Bureau of Ständards pooli '
korraldatud Passive Solar Techno­logy
and Application Design Compe-tition
auhinnakomisjoni, liikmeks..
Ainult 23 aastat, vana, on Kalev Ru­berg
võitnud enesele päikese-energia
rakendamise uurimise alal laialdast
tähelepanu ja tunnustust. Tema abi­kaasa
Ingrid on samuti valinud arh-hitektuuri
oma huvialaks, õppides
praegu McGilli ülikoolis. Mõlemad —
Kalev ja Ingrid on kahekordsed Lek
lepi ja Tartu Instituudi stipendiaa­did.
^-
Ometi ei ole Kalev Ruberg esimene
või ainuke eesti päritoluga õppejõud
Massachusetts Institute' of Techno­logy;
juures; Tema veidi vanemateks
kolleegideks seal on Montrealist pä­rit
dr. Keto Soosaar ja Torontos võr- :
sunud dr. Ain. Sonin,
Ja kprd juba selle veeru pühenda­nud
^orele põlvkonnale — Montrea­li
Jaani Koguduse õpetaja. Heino
Laaneotsa äsjane '50-ne aasta sünni­päeva
tähistamine oli omakorda ü.ks
neid südantsoojendavaid sündmusi,
mis kosutab meie rahvuslikke tun­deid
ja mõtlemist. Heino Laaneotsa
isiksus inspireeris eriliselt südamlik­ke
õnnesoove, mis kõik kokkuvõttes
kõlasid nii sobivalt Dagmar Muru
laulutervituses kõikide koosolijate
nimel: ,,Siis sa ise oled süüdi, et nii
armas oled meil..."
', *. ••:. ,K
Ja suvi taas lõpukorrale jõudmas
Pruuli- juures ja Lättemäel, Lake
Louisa ümber, Blue Lake kallastel.
Sportlaste Saarel, Champlaini ääres,
Knowltonis ja kus eales- Montreali
eestlaspere oma - suvise elämise­olemise
sisse on. seaemud — kõik on
vaikseks jäämas jälle. Viimased nä­dalalõpud
nendes paikades näivad
olevat pühendatud sügisseente kor-jamisekš
ainult. Ning pea siis talv ei.
saabu. Montreali kandis on talv ja.
lumi; saabunud üsnagi sageli. no­vembrikuus
juba. Ja neile, kes nau­divad
selliseid lõbusid : hägu suusa­tamine
näiteks — see on ülimalt te­retulnud.
Lättemäe ja Pruuli, suvi-tuspaik.
mõlemad on Viimastel aasta­tel
meelitanud suusatajaid eriti roh­kel,
arvul. Ja juba praegu on käsil,
noorte suusapäevade ja suusa-näda-lalõppude
•plaanitsemine seal. Ent
kai lcõik:see peaks veef veidi liisu
varajane kõlama, siis - andke an­deks.!
Tuleme siia juurde tasasi hil­jem!
:;'••-':•.
:. ' Henn".Arvo- • •
Ooper ..kalevipoeg"
tellimine Eesti Kunstid@
Keskuselt
Eesti Kunstide Keskuse algatusel
on tellitud komponist. Kristi Allikult
muusika ooperile Kalevipoeg", mis
tuleb esitamisele arvatavasti 'juba
märtsi esimesel poolel 1979. a. See
oleks esmakordne, kus eesti rahvus­eepos
Kalevipoja näol tuuakse lavale
muusikalises vormis. ^ v
Selle; töö teostamiseks on E.K.K.
vahendusel määratud Kristi Alliku­le
Ontario Arts Councili poolt 2.000
dollariline toetus, mis välja maks­takse
kahes osas. Seda algatust on.
omaltpoolt käendanud Eesti Kesk­nõukogu
Kanadas ja ooperilaulja
Avo, Kittask. Osalistena esinevad
ooperis Avo Kittask, siis arvatavasti
Tngemar; Korjus, ja veel kolm laul­jat
ja Kalev-Estiennide eliitgrupp. •
LANA
Kunstnik eh
niisama nagu
pannes kivi
kiire ehitaja.
. * Et. tema "sul
vaadet saada
päeval pärast
Eaton Centre'
„Canadian Ge|
punased vahti*
mas. Ühel selli
•ges trükises -I
külastajaid jaf
parajas ii- kasi
saan alles siis
nik Asta Mitt
andnud, kelle|
sünnipäevaks.
Uis: nii. naisele]
ruumi vaid pa|
Saame asenc
siirdume 'EaU
ni einele. Lai j
blondiin. Ta
Mürkroheline
tas jumperklel
Vööl on huvi ti
videga voo, .ml
aga on vist toe]
•7- Kuidas lij
näitus Civic
— ••Selle pidij
kuni 8-da augl
majandusi i kull
pühapäeviti
nende hülgas
riste. Mul sai
nimesid täis. ,
10. juuli numU
je suuruse pill
räadioreporlerl
„Mirror", Doni
jelduse väljan
igasuguseid kl
takt on omast
— Kas kiitul
ma või avah
— Arvan e|
tellimisi tuli
dest. Mõni os|
givacl ja ärid
; nurkadesse.
— Kuna suU
vi äratanud,|
ga töötada
da?
— Ega ilnu|
nedzher' Jerry|
mu tööd, sest
• mide osa lasul
selle p^le mul
le riputada.
, Ma märkasiil
ju uut nagu P i
AVALIK
KALLID S<
Ma olei
ja paljud
tutvustaksid
Minuni
Kopenhaag^
võimude poj
Paljud
edasi Kanal
Seden'is 5 \
Olles
teid esindai
13. nov(
Seekord see
hääletama
Mulle o|
Kui teie kõ|
isiku, keda
rinud Regi(
annaksite o|
Rääkige!
tige buss. Tj
1
.1