Meie Elu = Our life, December 30, 1977

              REEDEL; 30. DETSEMBRIL'' ,:DECEMBER 3© ete Ehi" nr. 52 (1455) 1977
ena
'77/71
Kui vana ära saadame ja tulevasse maskid oma senise rahu kaotavad ja
astume, siis teeme seda teadmises, omalkäel ja kerkiva ässituse tulemu­st
tuleviku lõikus oleneb mineviku sel senisest kõvemat häält kuulda la-külvist.
Olenemata isiklikust rahul- seväd.
olust või rahulolematusest aastal Kanada tervikluse küsimused on
1977 domineerivad üldühiskondlikud ohtlikud kõigile ja vajavad kõige lä-tegurid,
mis omavad tähenduse igale hemat tähelepanu. Kuid ka siin valit-indiviidile
meil ja mujal. Sest nen- seb ideede või julguse puudus, et
del, kellel on hästi läinud, võib haka- Kanadat' koos hoida. Samal ajal on
ta «halvemini minema ja need, kellel valitsusel kõik instrumendid ühtluse
halvasti on läinud, ei näe parane- hoidmiseks olemas, kaasa arvatud ka
unist. Nii viime lahkuva aasta pessi- põhiseaduse ümberkujundamise või-imsmist
suure annuse endaga kaasa mälus, et määrata maa territoriaal-algavasse
aastasse ja isegi järgne- set ja poliitilist solidariteeti. Tegut-väisse.
semise puudus tuleneb loogilise jä-
\-Spetsiifiliselt huvitavad meid kolm reldusena ideoloogilistest hoiakutest
tegurit: 1) majandus, 2)1 Kanada ter- rahvusvahelisel areenil, kus läbikäi-
¥ikluse küsimus ja 3) inimõiguste mise küsimustes sekkutakse prag-matilistest
kaalutlustest ja mitte põ­himõttelistest
alustest.
Inimõiguste probleemide lahendus,
kui põMmõtteline küsimus, ei ole
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI. ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
« « o o o o t o . o o s o r o e o o o o t o
Intressid, arvestatakse veerandaasta viisi
• o • o » o o • » • < , • ( , 0 • *•••
laenud on lahtised
1.2%
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. '••
BWCTW3?M3nn>girr^nifliii»iiJjarg
Läinud aasta õli surma suhtes eriti rikas, võib ütelda otse rekordiline.
Alljärgneva nimistuga mälestame veelkord neid, kelle kohta ilmusid leina­kuulutused,
või mõned juhuslikud teated, samuti kogudustelt hangitud
andmeid. Iga kadunu nimele järgneb ta vanus (täisaastates) ja elu- või
matuse koht. . .; •;/..•/"• - - ' X X ',
Boris Aaspere — Vigala, Eesti; Linda Maurer; Auli Meiusi, 74 — Syd-köl
Itn.; Karl. Abel, 92 — Uppsala; ney, Austraalia; Alfred Meshin; Ju"
Alide Ädamson 97 — Tallinn; August han Mets; 90 — Erast vere; Felicia
KTUAÄLSEL TEEMAL
probleemid. •
Majanduse osas Kanadas ja mujal
d ole poliitilised juhid suutnud väl­ja
tuua ühtegi konstruktiivset ideed,
mis rattad uuesti käima paneksid ja edasi jõudnud. Kui ei soovita majan-normaaloludele
tagasi viiksid. Töös- duslikku läbikäimist, krediite ja ot-
.tus töötab osalise kapatsiteediga, ra- setoetusi sõltuvaks teha põhimõtte-häkursid
langevad ostuvõimelt, akt- Ustest küsimustest, siis jääb valitse-siaturg
on pässiivne,| tööpuudus šü- ma poliitiline ebaselgus ka selles
veneb ja inflatsioon võimutseb. Ost- sfääris. Ometi on need probleemid
jaskond siseturgudel , hoiab kinni päevakorrale kerkinud president
oma säästudest teadmatusest kui Carteri suu läbi, Belgradi konverent
kauaks neist peab jätkuma, et eluga sil ja ka Kanada valitsuse hoiakuis,
edasi minna. ' See on küll teoreetiline edusamm,
USA presidendil ja Kanada peami- mis on kaugel praktilistest lahendus-aistril
puuduvad ideed ja arusaamad test.
praktilisteks sammudeks üheltpoolt Lõppeva aastaga kõneldakse arva-1 te paljas kõmu, sest Sadat—Begini rahu toetab president J . Garter kõigest
ja puudub otsustusvõime riigiapara- tavasti palju lõpuks rahuproblee- jõust, et oma prestiishi oma rohkete vaenlaste ja liitlaste juures sellega
tuuri kulude kokkuhoiuks teiselt mist, seda eriti Lähis-Ida rahupüüd-: tõsta.
Boolt. Kui P; E. Trudeau suvatseb lustes iisraeli ja Egiptuse vahel.. . T T . . p u u n . ivui JU. i i . u u M u _ •. - . . . . j - . A.A - i - v 7 "'"-.•; /: , •• . . • , T 1r ... . , i N. Ludu delesaadid pidid suurest kaubandusminister Jack
ainult julgustavate sõnadega usal- Ometi on see vaid püüdlus likvidee-dust
äratada majandusliku tuleviku rida ühte tülekollet, kuna suurem
vastu, nagu tä seda alles eelmisel kõikidest jääb ähvardavalt püsima*
nädalal tegi, siis on need ainult tühi- Selleks ön suurvõimude kestev kon-ÜSA
vabariiklasest senaator Robert Dole tõstis Belgradis üles N. Liidu
illegaalse Balti riikide okupatsiooni ja saatis N. Liidu peadelegaat J . Vront-spvile
kirja, milles ütles, et tuntakse muret K. Mätliku, M. Kiirendi, S. Sol-datovi
ja A. Juskevitsi pärast Siberi vangilaagris. J. Vröntsov ainult imes­tas,
et ameeriklane sellist vana asja veel meelde tuletab. Kui meenutame,
et samal ajal meie Kanada oma peaminister P. E. Trudeau Mitlesparlr-mendls,
et Kanada ajab kuldset äri terrori- ja mõrvasüsteemidega, kuil
teeb kõiki võimalikke takistusi parempoolse Lõuna-iAafrika nütmerasii,
maaga kaubavahetusele. Selles olukorras on nagu üheks aja märgiks kahe;
põlise verivaenlase Egiptuse ja Iisraeli rahuiäbirääkimised, mis ei ole mit-sed
sõnad- õhku. Majandust ei ter- frontatsioon, mille kujunemine või
veridata sõnade, vaid tegude ja tööga nuttekujunemine sõltub suurel mää­ja
tagatisega, et riik ei neela jälle-kordselt
misneste töö praktilisi tule­musi
maksukoorma näol.
Ottawas loodetakse ikka elanik­konna
rahulikule lojaalsusele jä sel­lest
tulenevale võimu kindlusele —-
rai kolmest esimesest lahendusest
või ummikust: majandus; Kanadas
Quebec ja rahvusvahelises ulatuses
inimõiguste restaureerimine.
Aastavahetuse südaöö) võime küll
üksteisele klaasi tõsta koos heade
ükskõik millise lhinnaga. Kuid selle soovidega. Kuid meie sügavama pal-
Mnnaks on ligemale |1 miljon töötut, ve pühendame selleks, et poliitilisi
kes on viimase paari aasta jooksul rahvajuhte õnnistaks mõistuse ja et
j N. Liidu delegaadid pidid suurest
üllatusest jääma .keeletuks,.kui USA
l viimastel. presidendivalimistelr napi
häältearvuga läbikukkunud .abipre-sidendi
kandidaat 'vabariiklane se­naator
Robert Dole. Belgradi konve­rentsil
tuletas venelastele meelde, et
N. Liit okupeerib seadusvastaselt
Balti riike ja USA Kongress ei ole
kunagi tunnistanud Balti riikide in-korpöreerimist
N. Liitu. Seda otsust
ei ole muutnud ka Helsingi kokkule-
On iseloomulik, et R. Dole väi-teid,
kinnitas' ka USA peadelegaat
i Belgradis A. Goldberg. N . Liidu pea-
.v
näidanud imetlusväärset kannatlik- tenägelikkusega, et nad külvaksid^ ^ e ? a ^ f : ^ ? ^ ^ 5 ^ ^ : !
kust, mis võib oma ülempiiri saayu- seemne, mis hakkaks kord
tada. Seda ülempiiri paljud otse kai?, kandma,
elavad ja on hirmul siis, kui töötute
. Horner,
'kes märkis, et äri.on äri ja Kanada
aritseb kõikide riikidega/vaatamata
nende riikide riigikorrale. Toodi et­te,
et. enamikus Aafrika mustade rii­kides
valitseb kohutav, terror ja vä­givald,
nagu Ugandas Idi-Ammi dik­tatuuris,,
kuid sellepeale vaatamata
äritsetakse nendega;
Ainukene paikkond kus praegu pu­huvad
kuumad rahutuuled on Egip­tus
ja Iisrael. Iisraeli peaminister .M.
Begin viibis Washingtonis ja J. Car-ter
andis talle ja tema rahuplaanile
kaasa oma õnnistuse. Iisraelil ei ole
kerge kümneid aastaid okupeerida
HiiiiiiiiiiHiiiiuHiiinw
il©
• of]
UI
j te» lil
esimene
se tmm II
— Teie kätte on koondatud kaks
tähtsat ülesannet, Võitlejate Ühin­gute
Liidu ja Toronto Eesti Võit­lejate
Ühingu esimehe kohad, mis
on seiie põhjuseks?
— Mind valiti Kanada Võitlejate
Liidu esimeheks juba varem, kuid 2
aastat tagasi.^pandi'1 mulle ka Ühin­gu
esimehe koht; et Ühingu 25-le
j uubelileä j ?. E. V. '60-le, juubeli aas ta­ie
vasturamnes näidata eesti sõja­meeste:
ühtlust ja. terviklust. Teise
.Maailmasõja vabatahtliku ja tol
ajal noorukina ..esiten ,'seda võitlejate
ürituse korraldamiseks Võidupüha
ajal?
Läbirääkimised toimusid, kuid
need ei andnud meist mitteoleneva­tel
põhjustel tagajärgi; Võidupüha
korraldamise asjas on kõikumatuks
juhiseks ühingu peakoosoleku avalik
resolutsioon, mille järele eesti vana
rahva traditsiooni Jaanipäeva ja Või­dupüha,
ajal korraldatava ürituse
üldnimetuseks olgu Võidupüha,, mit­te
halva tähendusega killamängud.
Võitlejad olid .senini Võidupüha kor­raldajad
ja killustajad ja sissemurd­jad
on killamängijad, mitte ..meie.
tala, et kesVvana asja; enam meelde Uöhiituid Siinai kõrbealasid.
tuletab. Pealegi hääletasid Moskva T päeva moodsate relvade, rakettide,
poolt okupeeritud Balti'maad vene'lennukite ja tankide, juures on küsi-tääkide
survei ise kommunistlikud tav, kui suurt abi on; sellest kõrbe-
Vaütsused seal ametisse.
Senaator R. Dole saatis veel vene
alast. Iisrael loovutab selle neutraal­seks
territooriumiks. Ta annab ka
sugupõlvi kes möödunud sojas läk- ^ s i i n o n . t e s emist ulatuslikuma
sid võitlusse.kodumaa vabaduse eest
ainult ideelistel põhjustel.
— Mida loete möödunud 25-e aasta
jooksul võitlejate suuremaks saa-vutuseks?
i '1 . .
; —Minu arvates'on see suurel mää--
iral Kanada, võitlejate teene, eesotsas
Vabadusristi kavaleride:' ja Teise
' Ivl-jailmasõja võitlejatega) et Kanada
ja Toronto eesti.ühiskonda peetakse
üle maailma -• laialipillatud eestlaste
seas; kõige. rahv.uslitc(.imalt meelesta­tuks..
--Võitlejad on need, kes möödu-
;. mid 25-e aasta jooksul ainukese eesti
••: organisatsioonina on püüdnud Eesti
•ajaloo heroilisemaid sündmusi, na­gu
Vabadussõja imet ja Eesti ise­seisvuse
suurt ja imeväärset rah­vuslikku
ja riiklikku ülesehitustööd
väärikalt esile tõsta. Selleks korral­dasid
sõjamehed, igal aastal Vaba-
' dussõja alguse tähistamiseks Vaba­dusvõitluse,
nädala. On korraldatud
rahvusväeosade asutamise juubeleid
ja Tartu rahu -malestuspäevi suurte
kontsertaktustega, millest tuhanded
eestlased, on osa 4'õtnud. Võidupüha
on olnud.meie korraldatud senini nii
Deviis Elbows ja mujal. On korral-'
datud kaks sõjameeste .ülemaailmset
kongressi. Peale selle oma aastapäe-
, vi, suvepäevi. Nende saavutuste dö-a
1
kumenteerimiseks. töötab 25-da juu-
•: beli albumi.toimetus vastava trükise
• .koostamisel...See suur töö on tõhu­saks
•vastukaaluks neile, kes otsb/ad
ainult iludusvigu iseseisvuse ajast ja
nimetavad eesti riigijuhte ^diktaato­riteks
jne. Oleme oma ridadest kus­tutanud
need; kes on kiilasi anud M.
Liitu ja eksinud sõjameeste Kongres­si
otsuste vastu.
— Hiljuti -toimusid- läbirääkimised
sissemurdega R. Kreem nõudis
A4ontreaiis sümpöosiumil üldyali-mis.
te korras valitud EICN-u ja lehes
isegi ..Kanada Senati ümberkorralda­mist.'
Sellist ühiskonna pihustamist
ei saa sõjamehed toetada. Usun eest­lusse
..ja eesti rahva elujõusse ja loo­dan
kõikide rahvuslikult mõtlevate
eestlaste kaasabile. Nende mõtetega
läheme, optimistlikult vastu uuele
aastale.
Hoia Jumal Eestit, meie-kallist ko­dumaad
ja eesti, rahvast!
13
GEISLINGEN (ME) — Inimõigus­te.
Päeva puhul 10. dets. serveerisid
Ida-Saksa marionetid sajandi april­linalja,
väites et Ida-Saksamaa ole­vat.
JriimÖiguste tõeline kodupaik".
Samal ajal on üldiselt' teada, et Ida-
Saksa kommunistlik rezhiim on üks
kõige jõhkramaid kogu idablokis.
Siinkohal tarvitseb ainult meenuta­da
häbimüüri Berliinis ja surma-vöondit
idatsooni läänepiiril..'
SED parteiorgan „Neues Deut-s.
ehland" avaldas jultunud> vale ja
vassimise, et ,,DDR"-is olevat inime­ne,
.[ema ^heaolu ja väärikus kõigi
ühiskondlike nürgimuste keskpunk­tiks.
Samaaegselt kritiseerib leht, et
peadelegaadile Belgradis; kirja,: kus pprdaania joe läänekaldal elavatele
märkis, et tuntakse• suurt muret Tal­linna
protsessil, paljudeks aastateks
Siberisse mõistetud -Kalju Mätliku,
Mati Kiirendi, Sergei Soldatovi ja
Ärthöm Juskevitsi pärast; Nad mõis­teti
: orjalaägrisše"•.sellepärast, et saat­sid,
kirja Liitunud rahvaste organi­satsioonile,
kus nõudsid vabadust ja.
iseseisvust venelaste poolt oku.p:eri-,
tud Eestile ja : inimõigusi, nida
Brezhnev Helsingis; ise oli. lubanud.
N, Liit sooritab järjest uusi vägival­la
akte kogu maailmas ja' imestab
siis. kui sellist vara asja 'nagu Balti
•riikide oku peerini ist talle juletakse
meelde tuletada. Kahjuks vaikivad
sdle maa lehed R. Dole jutu täieli-kiilf-
maha: „Sun'is" leidus küll osa
A. Goldbergi jutust; Belgradis, kuid
seoses ühe vangistatud juudisoost
mehegaShchranskiga.
• Kuid-'.kui: tänapäeva kommunistli­ke
terrori ja rnõrvarezhiiniidele sõb-
•rajikku meeleolu arvestada, siis :tu-leb
tõesti imestada, et senaator R.
Dole Balti küsimuse Belsradis. šel-avaabTastele
autonoomia. Kuid see
piirkond, jääb Iisraeli kaitsta. Roh­kem
kui 30-ne miljonilise Egiptus?
tõmbamisega oma leeri on jäänud
Iisraeli naabreisi ainult Süüria ja
tema mõju alk olev Liibanon vaenu­likku
leeri. Jordaania keeldus Kai­rosse
tulema ainult sellepärast, et
fa kaotaks siis vahemehe osa Iisraeli
j?, üleiäänud Araabia riikide vahel.
Kuid Sadäti-Begini rahu toob uue
olukorra Lähis-Itta. USA ja; rikaste.
Araabia riikide - kapital -rakendab
Egiptuse suured niassid tööle ja elu
hakkab .1 ii kuma. suures kaares. -Ainu­kene
küsimus on, et mis teeb Mosk­va;
kuna Moskva ree peal on Süüria.
Iraak, Liibüa ja Lõun.a-Yeemen, kes
katkestasid; diplomaatilised vahekor­rad
Egiptusega. Igal juhul on tege­mist
väga vastuolulise rahuofensiivi-
•"•'." < .V-vV- '•."• • A J K .
SAKSA LEHED;
lisel kujul üles tõstis.. Kanada lehed
kirjutavad, et Kanada teeb äri kõi­kide
mõrva ja terrori-rezhiimidega.
Terasetööliste ametiühingud kaeba­sid
hiljuti, et neid ähvardab tööiõuu-dus,
sest P; E. Trüdeau. valitsus oma
toetustega ehitab: Kuubale suurt te-rasetööstust.
Samal ajal teatas välis­minister
D. Jamieson, et Kanada "küt-süb
Lõuna-Aaf.rikast ära oma kau-bandushõuniku
ja valitsus teeb kõiki
võimalikke takistusi kaubavahetu­seks
Lõuna-Aafrika .parempool se-;rez-hiimigä,
milline ajab rnitmerassi po­liitikat.
Opositsioonijuht Joe Clark
märkis, et liberaalide valitsusel on
üks poliitika Loüna-Aafrika rnitme­rassi
rezhiimi suhtes ja teine poliiti­ka
nende maade suhtes, kus valitseb
terror ja vägivald, P. E. Trudeau
kiitles, et; terrori ja mõrvasüsteemi­dega
ajame; küll kaubavahetust ja
teeme . äri. Kuid Lõuna-Aafrikaga
meie äri ei tee. Ainukeseks vabandu­seks
tõi P..E.Trudeau;ette, et endi­ne
peaminister J. Diefenbaker on ju­ba
17 aastat tagasi -nõudnud Lõima-
.Aafrika Commonwealthist väijäheit-mist.
- '
Kuid J..Diefenbaker ei jätnud vaa­tust
võlgu, vaid ta märkis, et see on
odav, löök L.-Äafrikale otse näkku.
P . E . Trudeau otsib sõpru Castro'jTatu?"
ia tema kommunistliku rahvusvahe--'
lisevbrigaadi' ridadest.; Selle poliitika-e-
smark on: yäärismetalliderikast;!
Lnüna-Aafrikat kiiresti viia N. U\dv.'
mõjusfääri.1 Kanada see vastuoluiir^
GEISLIMGEM (ME) —-. Selle peal­kirja'
all kommenteerib vaidlusi
Saksa Liidupäevas terrori vastu võit­lemise
seaduste kehtestamise üle
paljulcetav päevaleht „Bild": :
' ,,Hea.uudis terroristidele. Rangem
kansiuskQQcleks jookseb arvatavasti
,,oja$t alla". ;
Politseivalve karistuse kandnud
terroristide üle, välikadvökaatide
kõneluste kontroll terroristidega,
suured haarangud elamublokkides —
kõik see näib SPD ja FDP (valitsus­koalitsiooni
parteid, -kk märkus)
tõttu nurjuvät, kes jällegi kapitulee-ruvad
oma pahempoolsete rahvasaa­dikute
ees.;
Pärast iga terroriakti lähevad
kõik terrorit ohutuna nägevad esi
Adelfeldt 72 — Vancouver; kirjanik
Artur Adson, 88 — Stokholm ( surn.
dets. 1976); Edgar Adamson, 77 —
San; Francisco; Salme Adler — Tal­linn;,
Mihkel Alas, 79; — Elorida;. Ag-;
nes Amijärv-Oissaar, 68 — Tallinn;
Albert Apollo, 70 — Eesti; Mihkel
Algö, 68; — Göteborg, Rootsi;'Eha
Assor — Toronto; Karl Astok, 72 —.
Toronto; Leida : Asu. — Stokholm;
Edward Aun, 70 — Kettleby, Ont;
Alfons Berg, 57 — Toronto. • ; !
Karl Grühn, 70;—.;Niendorf, Ost-see;
major Claes Gripenberg, 65;
Karl Grünthal, 83 — Dundas,'Ont. ..
Helga Eelsaare — ÜSA (surn. dets.
1976); Aldo Eelsaare, 66 - USA; Jaan
Eier, 57 — Toronto; Joonas Eistrat,
.37 — USA; Artur Ernits, 76 - - N ew
Jersey (USA); Elmar Etverk'— Sa-
'atsi (Eesti);. Marie Evard — Dur-ban,
-L.-Aafrika; Alice Foog — Nürn­berg,
Saksamaa.
Arthur Haa.blahe — Rootsi; Katri-na
Hamm, .89 — Toronto; Johannes
Haiismann, 94; Erik Heinman, 60 —
Tallinn; r . Sonja Maria Hint; Anna
Hõbe, 89 — Saaremaa; Hans Horn,
51 — New York. ;
Arnold Ivandi, 57 — Toronto; Hel­mi.
Ignajev,.64 — Eesti; August
Jaakson, 78,— St; Catharirieš; Luise
Jalakas, 81 — Toronto; Frieda Jaa-,
son.-T%dney;-Huida Jalakas,-73 —
Scarboro. (Toronto); Hans. Juudas,
•65 ~ Toronto; Silvia Jõks, 56 — To­ronto;
Arnold Ivard, 53 — Stokholm.
Itn. Boris Kaasik, 62 — Toronto;
Juhan Kaarlimäe, ; 7.6. — Tallinn;
Salme. Kalep — Pärnu; Alfred Kal­met,
76 — Rootsi;< Efimi Kauber, 69
— Toronto; Edgar Kangur; Laura
Kampus, 76 •— Toronto (surn. dets.
1976); kirj.:: Agu' Kask,V70 — :S.tok
hõlm;. Ida Kasak—Lakewoöd; Sel
ma Kansa-^ Flint, Michigan; Johan­nes;
Kadai, 71— Toronto; 'Miivi Ka
jaste, 45,— Hamilton;.Irja Kallas -
Sudbury; Charles Kerteliner, 81 —
Toronto; Kristine Kertchner, 89 —
Toronto; Hilda Keskküla, 84 — To­ronto-
Ivar Keddis, 47 Vancou­ver;
dr.' med. .Märt Kilk, 49 — S.
Francisco; Hendrik Kirik, 64 - - Bra-cebridge
• (maet. Torontos)-" Juho
Kõggel, 68 — .Toronto; Eugen Kom-missaar,
62; —'torönto,: Benno" Kop­pel;
Valentin. Kökla, 72 — Toronto;
Therese Kolt, 81 .— Espanola; Mai
Kaja; Kork Greeribet -Md. USA;.
Katarina: Kolk, 89' — Toronto; Jo­hannes
Koppel, '88 — Tallinn; Kän­du
Kari, 72 — Florida; .Ärmiide Kuu­se.—:
Viljandi; Helmi Kukk; Mihkel
Kuld, 75 — Toronto; Erich Kurss —
Stokholm; Endel, Kuuskand, 55; ^~
toronto; Klara Koppel, 80' — Pär­numaa;
Jüri Köster — New. York;
Martin Köstner- — Göteborg; Arvo
Kõks, 53 —: Orebro, Rootsi; Nora
Külm, 67. — Toronto; Lydia Klaas,
63 — Toronto; Taimi Kruusmaa, 30
— Toronto; Johannes Kruusvall, 79
— Preston: (Kan.); Ado Kõrgemets,
88 - Toronto; Olga K. Klaus, 93 -
Settler, • Alberta; Aleksander Krabi,;
82 Haapsalu;. Aleksander Kreek,
63 — Toronto; Mea Krims — Rootsi;
Luise Kobin, 82 — Toronto; Liisa
Krein, 92 —vToronto: ; Liisa Kaer;
Mi lvi Ka laste. 45 — Hamilton; Au­gust
Kõhelik. 80 — New York (surn.
dets. 1976); Niini Kotkas, 57 — Sao
Paulo; Hilda;Koppel; 60 —Toronto;
Arnold Kärner, 67 — Toronto, Alf­red
Kääramees, 59 — Toronto;. Erna
Keddis - - Vancouver (surn. 1976).
Aleksander; Laan, 89 — Ohio; Evi'
Laanep — Göteborg; Kaljo Laane­mets,
53 — Toronto; Peeter Laane-väli,
27 — Austraalia; Tiit Lahtmäe
— Tallinn; Adolf Lahe,' 66 — Mont-,
real; Paul Laisaar —'Toronto; dr.
Lembit Lainvee. Hans Laur, 77 - -
Mikk-Pärlin, 63 — Winnipeg; kpt.
Magnuš Mikehberg Toronto; Mag-dalena
Miivand, 73 — Torönto (surn.,
dets. 1976);. Sulev Moks, 52 —; To-ronto;
Meeme- Mägi, 74 — New York
(surn. dets. 1976); Rutar Mägi, 69 —
Detroit; Hilda Mölter; Lola Vera
Metsaots,'55 — Toronto; Mart Meiu­si;'
•• . '. • :•:•;',.•
' Gustov Nelend0, 69 — Edmonton;
Bernhard Nelberg, 77 — Toronto;
Ottomar Niggol, 88 — Surrey, B r . C ;
Emilie Nigol, 91 — Tartumaa; Au-gust;
Niit,';85 — Steiner, Ont.; Vladi­mir
• Niit, 70 — Toroi\to; Marie
Nõmm — Montreal; Irmgard; Olev,
44 — Tallinn; Willy Neuendorf —'
Winnipeg.
Edward 0<iga — Albanv, Kalifor-
•ma; Ferdinahd Olt, 76 — Göteborg;
Aleksander Otis, 65 — Toronto.
Miihä" Paju,; 68 — Kuusnõmme
(surn. dets. 1976); Erich Paju; Ser­gei
Padu, 6 9 ' N o r r k ö p i n g ; Heino
Pabstel, 63; Marie Pabstek, Evald
Paulberg; Vera Pavski, 91 — Hamil­ton;
Juhan Papp, 56 — Buffalo; He­lene
Paris — ÜSA, Illinois; Jaan Pe-da,
95 — Montreal; Miia Peterson —
Tallinn;,Herman Peterson. — Toron-
Tallinn; Adolf Lauba Tallinn; Ida
L e h t K u r e s s a a r e ; Mäthilde Lem­ba,
88 — Montreal; Madise Lehtmets
— Media,.' USA:; •Mari,;.Leius,;77 ,--
Pört Credit, Ont:;-Eci?ar-Leyden, 64 T ^ i v r\ , '7WT- C 1 OO
. .-c ; ^ , , • terboro, Ont;. Muna Sulg, 88
algul varju. Siis nad seletavad, et [ —? a r ALeuPg^s>b u—r.q ,P eStaekrbsaomroa, alO; ntk.;a pHt. elEmdi
nad on eksinud ning tõotavad edas­71
— Toronto; Maria Lidge;
pidi oma kaastööd terrorismi vastu
võitlemiseks. Kui kodanike;''ärevus'
ori vaibunud, on naa jälle platsis, et;
pidurdada kõiki energilisL vahendeid \
iierreri vas*u- võitlemiseks,. ' •;.'!
•. Ernns-Martm:;.' Schleyer pidi sure-1;
na. Oli tema ohver meie riigile as-1
r J
to (Scarboro); dr. Siima Perendi —
Austraalia; õp. Helmut Piir, 52 —;
Vancouver; Leonhard Pint, 66
Thunder Bay; Anna • Paikre, 92 —
Tartu; . Gustav Pimberg ~ . Boras,
Rootsi; Vai t^r Piiber — Eesti;- Liisa
Poobus, 58 :— Kihelkonna (Saare­maa);'
Helene Petermann, 84 — To­ronto;
Renate Poom — Göteborg;
Dagmar Piliste, 56 — Valter Puidak,
7 9 E e s t i ; Alma Poola, 69 — Hunts-ville;
Ju lius Pullerits, -90 — Eesti
(Virtsu); Kaarel Puusaar, 73'— To-ronto;.
Helene Purre, 71 — Rootsi;
helilooja Riho Päts, 77 — Tal!hm;
Salme Puhkason — Vancouver;' AÜ-;
de Põld, 63- — S. Ste. Marie; Kustas
Põldmaa, 80 — Eesti; kpl. Leonid;
Prees, 57 — Saksamaa; Martin.Pruu-'
li, 77 — Virumaa; dr. Henn Rnei­man,
56 — Dämascus; dr. Lembit
Puusepp — Harmosand, .Rootsi; Jo­hanna
Pats, 87 -p Toronto; Ingrid
Poom, 57 — Toronto; Raimund Pa­kassaar
(surn. 1976).
Alma Raed la, 83 — Toronto; Mih­kel
Raed la, 93 — Toronto; Jüri Raik
-— Kihelkonna. Eesti; Ella Rannik,
.91 — Mississippi; dr.med; Lydia Rie-senkampf,
83 — Reutlingen, Saksa­maa;
Johan Randvere, 90 — Võru;
Emma Rannamets, 77 — Toronto;
"Heino ReiöJ 73 — Hamilton; Gustav.
Rava — Stokholm; Voldemar Rei-man
— .(surn. dets. 976); Adele Rei-mann,
85 — Vändra; Victor Rebane,
67 - Hai nii toh; Leo Reisman —
Bröwnsville, Texas, USA; Aleksander
Riis, 80; Mihkel Riis, 83 — S. Cathari-•
nes; Marie Roos'— Tallinn; Elisa­beth
Rooseh — Niagara F.alls; Mar­ta
Roosa, 74 - - N o r r k ö p i n g ; Anna
Rosin, 86 — Mustjala; Jaan Ridala'
— Eesti;'Renata Room — Jalajas;.
Leena; Roos, .83 — Lihula; kirjanik
Karl Ristikivi — dr. Henn Mihkel
Ruetmän, 56 — Damaskus; Hilda
Rätsep, 72 — Toronto; Valiv Roosi­leht,
72 — Toronto;-Maria Rüüiel-mann;'
Elisc Pärnits - - U u l u , Eesti;
Reginalcl Remmei,. 81 — Toronto. ;
Elmar Saage.-69 — Thunder Bay;
Marie Samarüütel, .79; ' Ferdinand
Saukas, 68 — Sao Paulo; Armand
Saunik, 62 — Toronto; Evald Sand-re,
78 — Thunder Bay; Lembit Sel-berg,
52 — Toronto; Marta Sermat,
78 — Suure-Jaani; Artemon Sepp, 70
— Newmarket, Ontario;- Juhan Seis,
62 — Torönto; Elmar Seppa, 74 —
Stokholm; Heinrich Sillaste, 74 —
Ridala; Jaan Südra, 60 — Colling-wood,
Kanada; Miina Sinisalu, 86 —
Norrköping, Rootsi; Toivo Sippa, 41.
— Toronto; Voldemar Sisask, 56 —
Tallinn; Sulev Sooviste, 65 — Toron­to;
Magdalena Soomer, 76 — .Toron­to;
Arnold Sööm; Mare Sütis, 73 —
Toronto; Endel Hendrik Susi —. Pe-
• Ku­ressaare;
Leo Suits — Toronto; dr.
Jpb-^nes Sõrra,77 — New York; Ar-
^ ':. ~ : - - - - - - - - ; tur Schmuui,, 62 - Sault. Ste. Marie;
Geoi g Ludeman, .-/,8 —-Toronto;- Os*.
kar Linde, 70 — Toronto; - Selda Lille,
be.r^;,Erika::Linde; 61 —..Vancouver;
Artur LiHefors,' 74; — Kanada;. Karl
lindmaa, 74'—. Stokholm; Alide Loö-
:ri!s, 81 — ;Tpronto; Helena Loodus,
80; Toronto; Udo Loigom, 66
Dieburg, Saksamaal; >• Aleksander.
LUUD ~ Norrköping-:•. •Brigitta Luiga
— 'USA "•( surn. dets. 1976).; Voldemar
B.C
c
Snrink-Pikner. 102 —. Duncan,
(suri. dets. .1976); Aleksander'
ir-el—.Toronto; Michael Stack, 53
— Toronto; Kalju Saar 65 — To­ronto.
...-' j - . ' ' ..
' Tnns: Taalberg;. Gustav Taimla;
Andreas Tamm; 60 —: Culljngwood;
Ar^n^l Tamboom, 68 —, Toronto;
Leo. Tamm,' 60 — Toronto; Lvdi
kõik lääneriigid pole veel alla kirju- poliitikakalfiustab rohkem Karadi-tanud
Helsingi kokkuleppe inimõi-: kuiLõuna-Aafrikat, sest K a n ^ e k š -
guste konventsioonile. Kommentaa- p 0rteerib\ sinna peamiselt põllutöö-:
rid ülearused. ..j. masinaid ja muid tööstuse'saadud
.ja hulga töölisi jääb.Kanadas nüüd
; ilma tööta. Hoopis: erineval seisuko­hal
on. liberaalide poole ülejooksnud.
T on ^ •. . _ ,•_. , , far-man---Austraalia; Sergei Tatar
l.u!k, Ml — Brsmpton.; Paul Lukas,: T o 1 >
Toronto:, Aleksei Lõusas, '8.1.— ' '
R. Kreemi killamängude toimkon- Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa-na
ja /ühingu juhatuse vahe! ühise sa sisukamale ajalehele.
E E S T I S I H T K A P I T A L K A N A D AS
..AIEIE: Ü H I S K O N N A '
T E E N I S T U S E ^ ; ; ' -
• ... '.EESTIMAJA ^ -
... 958 Broädviev/.Ave,
Toronto. Ont. -M4K 2R6 . : -
; Västerik, Rootsi; Oskar;Lõvi. 75 —.
. Montreal;. Viktor Läkk —. Toronto;
Kaarel Landina! '53 — Tallinn; 8š-:
vald;Meivel, 70— .Sao paulo. .,
' Alfnede Maasik; 80 — Vancouver;
Merike de^Magoss, 40 — Ontario;
• 'And Maitsalu, Eric. Mašepn,. 61- '
Svdney, Austraalia; • Mart. Mandri;
?'"nes Tavast — Rootsi; Alide
Teesalu, 80 — Toronto; Robert Tee­ne,
54 >- Buffalo; Johannes Teder;.
Richard Teder, 72 — Stokholm; Vai-;
ke T"'\suca-Orav — Bad Wiessee,
Saksamaa; 'Eduard Tent; Osvald '
Xii1;. 63 — Kiviojal, Udoras; Heino'
Tohver, 52 — Toronto; Anna Türk,
";V\;-;•..,'.'.-. (Järg lk, 3) X
frMeie Ehi
STOl
Eesti Rahl
ias Stokhl
vüeteistkil
(use liikni
Kešknõul
Euroopasj
NõupidJ
\'-uskona;r<
esimees
kõnes rõH
Kesknõukl
ea l i . jm
laste Esiil
dada. Eesi
ülemaa ilnl
paguluses]
et ešimel
peeti j uu]
Estonia,
"vastu Ee:
kavad.. Et j
Rahvuskol
tcc loomi
praegu sesp
seltsid ja
kodumaal
kohapeab
kultuurilil
(cc nöör dl
ši läbiviii
katt kohi
•oonide'. [xl
Kolmafl
põhialu|
Rootsi
lj.se' l-ioil
soo.
Yasiaval.tl
Välja löö ui
\\'}iväd- Rl
rahvusku
- sel, USMli'
duslikul'
iiisaisiocl
• yuskongd
. i-lcnvu.ail
. liiknied;
• kcskcsinci
dus on
Kcsknõui
Ee ••ii Pai
asukoha;]
Rahyušlu
liikmeil
.j'a eriaki
kuni 50
. \:\ üjc i(
• .'. ('iks. isik
"üanisalii
• vuskongl
F.csti Kl
tlelud pii
•• ^i- (ceehl
H es I laste
esit.itaviij
sed saa (j
maailnisj
Roulsi
Rahvuskl
• v;s!iivoll
kui.
. Vasta\|
Liidu et|
koneres:
. muie : ii
Eesti
d e l Ä c m l
Rahvusi
vasluvõii
neh ]aa'l
Esindusi
ra cl te
kcvade'.|
Järguv
R ahvil
(1972)|
siva
korral
/ö —
liannes-remaa;
holm;
Enrik j
'Tähistel
Leinl.il
L SA; 1]
nia;. di
holm;.
si: Han
• Johanni
l'mb —I
1'e.ssa...
linn; Al
Helenal
.•• (surn.
hauin.
197.6);.'!
Helenal
.Kali 1
. Wslcr
ri .Viin
Toron t
Ont.;
• Jaak A|
no Vi
Wool.
9y -.•
; - Röi
Joron
Eufro:
; sabeti
Vokk
Arnole
nes V
siia, 5
i'4