Meie Elu = Our life, November 17, 1983

              •T
NELJAPÄEVAL, 17. NOVEMBRIL-THURSDAY,
„Meie Elu" nr. 46 (1759) 198S)
Lipkond alustab varustuse uuendamisega
Dr. Vello Soots esineb
loenguga
Kolmapäeval, 23. novembri õhtul
kell 7:30 esineb dr. Vello Soots Tartu
instituudi loengusarjas teemaga
„Prppaan, alkohol ja muid võima­lusi
jõuvankrite küttes". Loeng toi­mub
Tartu Gollege'i suures saalis ja
käsitleb võimalusi bensiini' kui jõu­vankrite
kütteaine asendamiseks,
kui õlitagavarad hakkavad kahane­ma.
Propaan on juba nüüd kasutusel
mitmel pool maailmas; tulevikus või­me
näha auto kütetena vesinikku ja
elektrit aatomjõujaamadest. -
Vello Soots on Tartu Instituudi
•direktoraadi liige ja on juba aastaid
olnud ka tegev Metsaülikoolis ja
Lembitu Lipkonnas. Dr. Šoots saavu­tas
doktorikraadi füüsikas 1964. aas­tal
Toronto Ülikoolis. Ta oli füüsika
Õppejõuks Toronto Ülikoolis kuni
1974. a„ mil ta siirdus Ontario Trans-
'pordimi.nisteeriumi uurimisosakon-da,
kus ta tegeles uute transpok-energia
süsteemidega. Praegu on ta
jõuvankrite alternatiivkütete osa­konna
juhataja.
. Ootame kõiki sellele huvitavale
tuleviku transportprobleemide arut
,,Kalevi'Mipkonnajuhikogu liikmeid nõupidamhel/laua ümber istuvad, vasakult 1" w Sff„t^^^^^
Paju, Rein Lainevool, Peeter Poolsaar, nskm. EndelMell, Ilmar Kütt, lipkonnajuht nskm. Rein Pajo, nskm. 1 ^ , ' k o h a l ^ H^
Mati Kontiis, nskm. Margus Tae, lipkonna vanem skm. Enn Kiilaspea. Taga istuvad nskm. Arvu on^^^
.jaanTeHa. Foto^A. Talla . .
KOTKAJÄRVE
JUUBELIPIDU
Asutajaliikmed aukülalisteks.
^ Laupäeval, 19. novembril on To­ronto
Eesti Skaudisõprade Seltsi sü-gispidu
Eesti Maja suures saalis. Au­külalisteks
pn palutud seltsi asutaja­liikmed,
kes 26. oktoobril 1951 kir­jutasid
alla asutamise dokumendile
ja kes praegu on veel elus. Asuta-jalüHmeid
oli 29. Seltsile kuuluval
Kotkajärve skaudilaagril on tänavu.
30. aastapäev, sest esimesed krundid
osteti kevadel 1953.
' '• • • • , • • • • • . . )•
Asutamiskoosolekul oli koos 33
inimest. Nendest kirjutasid asutami­se
dokumendile alla 29: Aksel Salu­mets,
A. Ruusauk,. Aadu Toming,
Heino Jõe, Georg Orav, Hendrik
Tanner, Aino Mägiso, Linda Kruus,
Aleks Kruus, Mai Põder, Paul Põder,
Ilse Madise, Hilja Kuutma, Karl
Sütis, Ervin Aleve, Endel Kareda,
Aksel Nippäk, ValdurTrelin.Armin
Vaher, Lisanne jVaher, Maret Le­pik,
MetaAmoš, Õie Ilves, Mart
Tarum, Endla Komi, A. Sepa, Enn,
Salürand, Elmar; Peetsu ja 0 . Mar­mel.
Aastal 1953 jleidis seltsi taluring
Muskokas kõlbuliku maatüki, mis
otsustati ära.osta. Tänavu on sellest
mööda 30 aastat ja seda päeva tähis-tataksegi
pidul.
Pidul laulavad kolm tuntud laulu­meeste
Mark Teose, Erik Teose ja
Alar Kivilo populaarseid nielopdiaid.
Tantsitakse „0rpheus" orkestri saa­tel.
Orkestris mängivad Mehis Vaht­ra,
Aarne Tork, Margus Heinmaa ja
Jim Worleng. Orkester saadab ka
ühislaulej Veel on pidul baar, eine­laud
ja paljude võitudega loterii.
Skaudisõbrad ootavad pidule palju­sid
külalisi^ kes võivad laudasid ja
pileteid ette tellida Bruno Lindre'
käest, telefon 421-5541.
KENNET MEIPOOM
Sport
Medaleid eesti ujujatele
üle kolmekümne aasta on Toron­tos
tegutsenud skautlipkond „Ka-lev"
ning selie^aja vältel on lipkon-
Eia ridadestläbi käinud mitmed sa­jad
eesti noored. Kõik oh saanud
skautlikku kasvatust ja treeningut,
mis neile eelplevatel aastatel ka­suks
olnud. Paljud nendest pn nüüd
aktiivsed juhid ja eestvedajad eesti
ühiskoüinas, nii Torontos kui ka
Nende aastate jooksul on Kalevi
li|)kond korraldanud lugematul arvul
laagreid, matku, retkeidja^mitmesu­gust
muud välistegeVust. L^agriva-rustust
on muretsebd, parandatud,
paigatud ja uuendatud vajaduse kor­ral
oma jõu kohaselt.
Nüüd on aga kujunenud olukord,
kus suur osa varusfust ei ole enam
kõlbulik korralikuks V|älistegevu-geks,
olles olnud'kasutusel mõnel ju­hul
juba ligemale 20 aastat; Mureks'
on see,et näpud on kassa põhjas, -ja
varustuse uuendamine läheb maks­ma
minimaalselt $4,500 dollarit.
Maailmalaager „Eesti Lipp" toi­mub
juba seitsme kuu pärast, kuhu
on oodata suur Kalevi lipkonna osa­võtt,
nii poiste kui ka juhtide ja kor­raldajate
näoL Press on peal!
Sellepärast pöördub Kalevi lip­kond
esmakordselt oma' 30- aastase
tegevuse vältel avalikult eesti selts­konna
poole ,et paluda majanduslik-k
i abi oma varustuse uuendamiseks.
Aktsiooni nimeks on„Vihmava-r
i " . Sihiks on koguda vähemah
$4,500 dollarit. Lõviosa läheb telkide
ostuks,misön tellitud eesti ettevõt­telt.
;
Ön ka sooviavaldus sisse antud
Wintario toetuse saamiseks, kuid sel­le
tulemus on ebakindel.
Eesti Šihtkaptal Kanadas kaudu
avaneb võimalus annetatud summad
tulumaksust maha arvata „charitab-le
donations" näol, ja seda võimalust
saab juba kasutada 1983. aasta tulu­maksu
arvestamisel, kui annetus te­hakse
enne aasta Jõppu, Tol juhul.
tuleb teha annetus „National Esto­nian
Foundation of Canada" nimele
ja saata Kalevi lipkonnale aadressil:
nskm. Rein Pajo, 20 Learmont Dr.,
Weston, Ont. M9R 2E7. (Tel. 249-
3677).
' Annetajatele saadetakse tagasi
kviitung summak.mida tulumaksust
maha saab arvestada. "'^
Kui annetuse tulumaksust maha-arvestamine
ei ole oluline, siis palu­me
toetus saata „Tororito Kalev" ni­mel,
samal aadressil.
Loodame,et aktsioon „ Vihmavari",
leiab sooja vastuvõttu eesti seltskon-nas,
kuna need, kellede nimel abi pa­lutakse
on meie noored. Nemad on
need, kes saavad edasi skautlikku
kasvatust ja treeningut ning kelle­dest
sirguvad tulevased juhid ja eest­vedajad
eesti ühiskonnas!
Peame olema — alati valmis!
Toronto Eesti Maleklubi oktoobri»
kuu maleõhtu meelitas kolm daami
maletama. Mängisid Mai Järve, Koi­du
Vasila ja eriti edukas oli Lea
Alang.' Šõprusmänge mängisid H.
Avik ja E. Pajo.
Samias peeti 7-vooruline kiirmale-
.turnnri(2xl0 min.], millest võtsid osa
8 maletajat. Võitjaiks olid turniiri
kohtunik Lembit Joselin ja Jaak Järve
jagades I ja IL koha, kusjuures mõle­mal
oli 5 punkti. Andres Loorits ja
Valter Puna jagasid III ja IV kohta
saavutades 4,5 punkti. Turniirist võt­sid
osa veel 0 . Naelapea, V. Pikkand,
E. Talve j a E . Tani..
•
Etobicoke Ujumisklubi poolt Iau°
päeval, 5. ja pühapäeval, 6. nO"
vembril korraldatud ujumisvõist°
iustel Etobicoke ujulas osutus
Graig Potsep 10-a. ja nooremate
vanusegrupis üheks paremaks
võistlejaks. Ta sai kolm kuldmeda­lit
ja kaotas neljanda ainult ühe
sajandiku sekundiga. Võistlustest
võttis osa 10 klubi 451 võistlejags.
Eestlastest võtsid nendest võistlus­test
osa Craig Potsep, Valia Hein­salu,
Kia Puhm ja Robert Reiman.
Graig Potsep võitis kolm kuld- ja ühe
hõbemedali. Valla Reinsalu ühe hõ­be-
ja kaks pronksmedalit. Kia Puhm
11 a. ja Robert Reiman 15 a. olid mõ­lemad
kõige nooremad oma vahuse-
.gruppides'ja selletõttu esikohad saa­vutati
nendes gruppides vanemate
võistlejate poolt. Eestlaste saavutu­sed:
Craig Pots jp, võisteldes 10 a. ja
nooremate vanusegrupis, tuli esime­seks,.
saavutades kuldmedalid:
50 m vabaltujumises: 1. Craig Pot-
,sep, Whitby Iroquis S.C. 31,71, 2.
Frank Samel, Etobicoke S.C. 33,35,
3. Peter Galanyk, York S.C. 34,14.
100 m seliliujumises: 1. Craig Pot­sep
1.22,17, 2. Frank SameM.25,53,
•3. Trevor Manning, N.York A.C.
1.27,95.
100 m liblikujumises: 1. Craig Pot­sep
1.18,03, 2. Frank Samel 1.19,47,
3. Trevor Manning 1.27,61.
Tuli teiseks, võites hõbemedali:
50 m rinnuliujumises: 1. Frank Sa­mel
41,16, 2. Craig Potsep 41,17, 3.
Mike Szepetyk, Etobicoke S.C.
44,60.
Valia Reinsalu 14 a. tuli teiseks
13—14 a. vanusegr. võites hõbeme­dali:
100 m liblikujumises; 1. Elisabeth
Gyuran, Etobicoke S.C. 1.08,38, 2.
Valia Reinsalu, North York A.C.
VALIA REINSALU
1.12,10, 3. Lara Bohatyretz, Etobico­ke
S.C.
Tuli kolmandaks.võites pronksme­dalid:-
50 m liblikujumises: 1. Elizabeth
Gyuran 30,98, 2. Lara Bohatyretz
32,46, 3. Valia Reinsalu 32,71.
100 m seliliujumises: 1. Janet Mc-ketsy,
Laurentian U.S.C. 1.10,83, 2.
Kim Exelby, Trenton Dolphins S.C.
1.13,32, 3. Valia Reinsalu 1.14,80.
Peale selle tuli kuuendaks 50 m
vabaltujumises ajaga 30,20 ja 200 m
indiv. kompleksstiili.s ajaga 2.41,7.
HARALD RAIGNA
sugulastele jä sõpradele eesti
JÄEIE ELU' KiNKETELLIMISEP
Saatke ,3fiele iditusele lellimin® ja meie s&aäame teil®
©ndmlseks Mnkekaardi, või saadame teie nimel otse ea&Jal©»
Kontsert-
]umalateenistu§
Vana-AEdrese kirikus
Vana-Andrese kogudus tähistas
Martin Luther'! SOOaasta sünnipäe­va
kontsert-jumalateenistusega
möödunud pühapäeval. Kaastege­vad
olid muusikalises osas Toronto
Eesti Meeskoor Charles KipperM
juhatusel, orelil dr. Roman Toi; sõ­nalises
osas õpetaja Uno Petersoo.
T.E.M. esitas: „Eks teie tea" - R.
Tobias, „Sanctus" — K. Türnpu,
«Elutormis" — R. J. Dürner, „Su
ette astun" — R. Toi,, Jehoova ko­da"
— C. Kipper ja „Meie Isa" — A.
Thomson. Dr. R. Toi esitas orelil;
«Dialoog" — R. Toi ja D-moll pre-iuudium
ja fuuga — J. S. Bach.
Peale jumalateenistust õlid kõik
palutud kiriku seltskondlikku ruu­mi,
kus koguduse perenaised pak­kusid
kohvi.
Tellin «MEIE ELU" (aastaks, jjoolaastaks)
I^Ft^ ^irlf oooooo«oo*ooooo9<oii*«*(ta»»a«Ma*«*k«eflaa c*aooooooQo«0AoaooooeaaotooooBooooifioato«fo«i««*flo>tat«i>iabo<ia'»> |
f d l i ia nimi:
Aadress. . . . . • • . . . • • • • • • H OOOqo011"000» 0 . . . . « 0 0 ! i a a . O < i a « O . O O O . I 1 0 . 0 0 0 0 0 3 01IOO»l>3.»OCJOQ , 0 0 0 0 « 0 1 H ! 0 0 0 0 0 1 J O « « » . . « « 1 M C C«
Palume käe^solev kupong täita ja saata koos rabaga „Meie Elia",
958 Broadview Ave; Toronto, Onl. M4K2R6 ^
TÖÖPAKKVMISED
Soovitakse lahket, hoolitsevat
tööle Läti kodusse, alates detsemb­rist.
Kerge majapidamisetöö, natuke
lapse järelva-atamist,4—5 tundi päe-vaš.
Asukoht 5 min. tee Sherbourne
Subway jaamast. — Helistage-
961-2517 kella 7-9.30 5. '
Toronto Eesti Maja klubiruumis
toimus 30. oktoobril juba kauemat
aega 1. Joselini ja J. Järve poolt plaa­nitsetud
„vanemate ja nooremate"
vaheline meeskondade-malevõistlus.
Turniiri peakorraldajat L. Joselini
usutledes selgus; et oldi sunnitud
vareni ette teatatud formaadist loor
buma kuna 22-st registreerunud ma­letajast
olid „vanemad" arvulises '
ülekaalus ja nii oli vajalik osa nen­dest
noorte meeskonda paigutada.
Varem ettenähtud võistlustabel säi­lus
ainult neljal esimesel laual. Män­gu
aega oli igal maletajal üks tund ja
see oli küllaldane, ning ei seganud
see.et osa maletajad mängisid male­kellata.
Meeskonnad olid nii koos­tatud,
et esimestel laudadel mäleta­sid
tugevamad maletajad, need kes
on Kanada maleliidu edutabelis ja
nendele järgnesid teised, kes said
omale vastased loosimise teel.
,.Vanemate" meeskond mängis
valgete malenditega laudadel 1, 3, 5,.
7, 9 ja 11 ja „Nooremate" meeskond
maletas, valgete malenditega lauda­del
2, 4, 6, 8 ja 10. Meeskonna võist­luse
tagajärjed on järgmiselt märgi-,
tud: (Number nimede ees on male--
laua number (1 kuni 11) ning taga
sulgudes on märgitud tulemused,
võit = (1), kaotus = (0) ja viigimäng =
(0,5). Turniiri kohtunikuks oli L. Jo­selin.
Ainukesed A-klassi tasemega ma­letajad
mängisid esimesel laual ja
mängu võitis vanameisterH. Jürman,
kuid ka teiste tagajärjed olid tähele­panuäratavad.
1. H. Jürman {lj - 0. Randoja(O);
2. G. Orgusaar(O) — A . Kõresaar(l);
3. V. Puna (0,5) - J. Riga (0,5); 4. V.
Pikkand (OJ - ' A . Loorits (1); 5, 0.
Makio (0) ^ A. Kuus (1); 6. E. Rein-maa
(0) - E.Türner(l); 7. P. Smeelen
(1) - A. Puna (0); 8. A . Mustel (1) -
0. Naelapea (0); 9. V. Kori (0) - E.
Pajo (1); 10. A . Luiker (1) - M. Pajo
(0); 11. L. Tamberg (1) - T. Pajo (0).
Kuigi esimesel neljal laual olid
..nooremad" edukamad kui „vane-mad",
läks see meeskondade võistlus
,viiki,kuna kumbki meeskond saavu­tas
5,5 võidupunkti. Tuleb märkida,
et see maleüritus, pingerikas ja põ­nev,
oli heaks ettevalmistuseks Esto
'B4 malevõistlusteks. Arvestades
osavõtjate innukuse ja mängurõõmu­ga^
võib oletada, et üritus leiab kor­damist.
•
Novernbri Kuu alguses külastavad
TEM maletajad austria maletajaid ja
järjekordne klubi maleõhtu peetakse
24. novembril kell 7 õhtul Toronto
Eesti Majas.'Ka on ruumid juba nüüd
varutud 15. detsembriks ja 19. jaa­nuariks.
Kõik malehuvilised on palu­tud
klubi tegevust toetama ja mida
rohkem, on osavõtjaid seda ijiitme-
Icülgsem ja .huvitavam on klubi tege­vuskava.
Jaan Roos edukas
kõnnivõistlustel
Kanada ja Ameerika Ühendriikide
vahelised traditsioonilised kõnni-võistlused
toimusid laupäeval, 5. no-;
vembril Buffalo lähedal Grand Is­land'!
Beaverl.S. Park'is. Võisteldi 4-
liikmeliste mees- ja naiskondadega,
mis Ühendriikides oli osariikide ja
Kanadas provintside ulatuses moo­dustatud.
Võistlused olid lahtised,
kus tagajärjed arvestati ka indivi­duaalselt.
Masterite ikka kuuluvate
võistlejate tagajärjed arvestati üld-kui
ka masterite klassis eraldi. Me­hed
võistlesid 20 ja naised 10 km dis­tantsil.
Ontario oli esindatud kahe
meeskonnaga A ja B ja Quebec ühe­ga.
Ühendriikide meeskonnad olid
seekord enamuses New York'i osarii­gist.
Auhindadeks olid üldklassis esi­mesele
kümnele ja masterite klassis
esimesele kolmele karikad. Mees­kondade
vahelistel võistlustel, kus
auhinnaks oli üks karikas meeskon­nale,
tuli esimeseks New York'i A
meeskond, teiseks Ontario A, mille
koosseisus võistles ka Jaan Roos.
Kolmandaks tuli Ontario B mees­kond.
Jaan Roos saavutas ajaks 11.35
min. 50 sek.,millega tuli individuaal­selt
üldklassis kuuendaks ja masteri­te
klassis esimeseks. See aeg on üks
tema parimaid saavutusi sellel dis­tantsil.
Saavutatud aeg on Kanada
paremustabelis 14-dal ja sel aastal
saavutatud aegadest 10-dal kohal.
Temperatuur oli võistluse ajal 0 C ja
võistlusrada eelmisel päeval toimu­nud
vihmasaju tõttu kohati märg.
m
Otsime kaasmängijat
D^OKI VÄRAVA-VAHIKS
Helistada:
757-6445, küsida Matti
, • 1
Narva lahingute
mälestusõhtu
Eesti Liit Kanadas koos Toronto
Eesti Seltsiga korraldab 5. veeb­ruaril
1984 Eesti Majas Narva la­hingute
mälestusõhtu. Eeskavas on
sõnalised ja muusikalised ettekan»
ded.
•
Ontario Kergejõustiku Liidu pooH
korraldatavad üldklassi 3, 5 ja 10 km
kõnnivõistlused laupäeval, 12 nov.
olid ettenähtud Torontos Islington'is,
kus selleks vastav rada on olemas.
Kuid kui korraldajad, kohtunikud ja
võistlejad kohale saabusid, siis leid­sid
nad eest täiesti jäätunud raja, mis­pärast
võistluste läbiviimiseks tuli
siirduda North York'i Ülikooli sise-rajale,
kus see peeti ainult 5 km
distantsil. Jaan Roos saavutas seal
teise koha ajaga 22.31, kaotades esi­koha
ainult 5 sekundiga. Võistlus oli
ettenähtud Ontario võistlejate tree­ninguks
ja nende võimete katseta­miseks.
HARALD RAIGNA
Tööstuse äri avatud ostjaile
Meie spetsialiteediks on suitsukala:
euroopamaitselised šuitsulõhed, -angerjad ja -heeringad
HULGIMÜÜGIHINDADEGA SAADAVAL:
külmutatud kala ja „seafood", heeringasalat, bismark-heeringas,
roll-momps, soolaheeringas ja liha. ,
Ostke kohapeal või tellige koju. TASUTA KOJUTOOMINE kui
tellite korraga üle $100 väärtuses.
NORTHRAND FOODS LTD:
10144 Weston Rd. Woodbridge, Ont. L4L 4J7. Tel. 832-2234
EHITUStOOD
Puu« ja alumiiniumaknad ja seinakatted.
Ehitan kööke, esikuid, patloid, garaaže, katuseid
ja korstnaid.
Teen igasuguseid värvimistöid.
Helistage: 466-7366 kella 7-mest h. — 9-nl ö.
„Meie Elu" nr. 46 (1759) 1983
KIRTA
TAI
' li
Heinz Kiivaid'! juubeliltontserdil ülli
H/Hüüve, Rahel Olbrci-Kompus, Rl
Heinz Riivald jutusta|
Laulu
Heinz RiivaldivSt kui lauluvõlurist, õ|
näitlejast või rahvush"kusl võitlejast h|
on palju ja pikali kirjutatud. Vesi- ifj
lusest (emaga nöib, et kogu la siind-musterikka
eluloe kirjeldamiseks s|
möödunud poolel .sajandil ei piisaks
ühest koguknsi rnomatustki, vasI ehk v|
kahest. Ta köidab kuulajal sedapuh- gl
ku huvitava jn ilmnka julusiajnna, jil
pajatades oma muusiknlisesl arengu- r|
teest ja tegevusest. p|
vi
Muusikahuvi jookseb pärimusliku nj
niidina ta perekonnas — juba vana­ema
küla-leelolajana esines mõisa- lij
perele rahvaviisidega. Heinz Riivald
laulis kõige varasemast lapsepõlvest ,,|
peale ja karjapoisina isatalus. Sello
piirides asub muide muistne Lombi- k|
i M linnamägi. Laulmine jötkus kooli
laulukooris ja leeripoisina Kaarli ki- 'Il
rikus Tallinnas ning kiriku muusi- si
kajuhi Karindi kutsel kirikukooris, sd
4
NII SEE A L G A S . . . k
Lõpetanud Tallinna Gustav Adolfi "|
Gümnaasiumi, siirdusid noored lõ-
, pupühitsemiseks kohalikku lokaali"; ^|
Mängis ajaviiteorkesler ja Riivald
hakkas kaasa laulma kõiki populaar- M
seid laule, alul ikka vaikselt, hiljem 'j
juba vabalt valla lastes oma kõlava H
tenori. Juhuslikult samas lokaalis M
viibiv Viktori Päts astus noore laulja M
juurde ja soovitas talle ,.Estonia" M
ooperikoori astuda. Pätsi õhutusel
siirduski. nooruk lõpuks „Estonias-se"
lauluproovile. Ta kohtus Rai- '(
mund Kulliga, kes la proovisaali ju- ['|
hatas - kuid Riivaldil polnud laule
ette Valmistatud, ta ei osanud isegi H
nooti lugeda! Siis pandi ta Eesti n
hümni laulma. Rahel Olbrei juhtus "
laulmist pealt kuulama ja küsis, kas M
taka tantsida oskab. Ta kutsuti samas ' l
tantsima, Kull lõi.takti ja Riivald võe-ti
vastu teatri abikoori. Selgus, ei la
andeid vajati „Tristan ja Isolde" la­vastuses.
Kuigi ta veel noote ei lugo- h^
nud, aitas hea mälu meloodiaid meel­de
jätta ja need olid tal paari päevaga II]
peas. 'M
Rööbiti teatritööga alustas Riivald
luubelikontserdil Torontos tervitasij
8ed Rahel Olbrei-Kompus ja Riina Rei