Meie Elu = Our life, February 27, 1986

              \
27
« . « i i i i ] u i f l . l - | i | | | i " - ' " ' i ™
MeielSk" nr. 9 (1878) 198S
ai II
Publistied by Estonian PüblishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadyiew Ave,, Toronto, Onl. Canada, M4K 2R6
' Tel. 466-0951 ' \ -
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N^.w Milford, N.I.,^
i ' Tel. (201) 262-0773.
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut A. Weileri algatusel 1950.
0V 0
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave., T(jronto, Ont. M4K2R6 C a n a d a - T e L 466-0951
,,MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Ösmasp.,kolmap'. ja reedel k l . 9 hm. - 5 p.l. Alates-okt.
15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
• , * kl. 9 hm. — 1 p.l. ' ~
„ M E I E E L U " tbllimishinnad: Kanadasl a.S43.00,.6 k. S24.00,
31<. 115.00. ®' USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ölemeremaadesse 1 a.452.00, 6 k. S28.00, 3. k. Sl.8.00.
Kiripostilisa: Kanadas l a . ^28.50^; 6 k. S14.25. 3 k., S7.00.
USA-sse 1 a. S33.(!)0, 6k. S16.50, 3 k:S8.0ü. Õhupostilisa üle-,
meremaadesse: iSa. S62.00, G k. $31.00, 3 k. S15.50. :,
Üksiknumber — 75«£
Kuurulushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
^ tekstis $5.00.
Kokkuvõte Robert Kreemi kõnest
Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel
08 An
„Mida mööduBijid traagilised
sündmused ja murrangulised ^jad
meile tähendavad? — Ainult jatkju-vat
võitlust.", ütles Robert Kreem
oma programmilises aktusekõnSss
Los Angeleses, !
ma
UUS UPPER BEACHES KONDOMIINIUM EESTLASTELE
3734, 3736 St. Clair Ave. E.
18 m ü ü d u d 36-6st korterist
KÕiGE PAREIVI O S T Ü V Ä Ä R T Ü S TOROWTOS
Ehitus algab aprillikuul, 1986. Plaane saate näha 3734, 3736 St.
Clair Ave. E. ehitusplatsil olevas büroos, igal laupäeval ja pühapäeval
kella 1-5-ni p.l., v õ i kokkuleppel.
Inform. helistage G. E. Laikve, arhitekt - Estonnän Enterprises Inc.
101 Cassandra Bl. Don Mills, Ont. M3A1 Tl, tel. (416) 444-6405,444-2897
i i S i l l l l l l l l l l l l l l t t l i l l l l l l i l i l l l ) iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Kui finantsminister M. Wilson vad, et sotsiaalseid hüvitusi
oma uue eelärVega^arlamendi ette veelgi võimalik kärpida. Teisedar-jõüab,
siis koos tugevate hoiatus- vavad, et neid hüvitusi on kärbitud
tega, et see eielarve ei saa kellelegi liigagi ja kokkuhoid siit otsast ei ole
kerge olema. Kuid kuna eelarve võimalik. Kuid arvatakse, et loterii-üksikasjad
on enne ettekandmist võidud tulevad panna tulumaksu
salajased, siis neid ridu kirjutades alla. Teiste arvates $1000 investee-pole
võimalust ka finantsministri ringutulu vabastus tuleks likvidee-hoiatusi
üksikasjades teada. Neist rida või vähendada,
hoiatustest peab väfja lugema nii- Aprillikuul täituv senine eelarve
palju, et valitsus t^hab senisest näeb ette $33,8 miljardit dollarit
Eohkem raha saada ja maksumaks- puuf^ujääki. Kuid eksperdid ei ole
ja peab seda maksma. selleski osas kuigi kindlad. Mõned
Kanada majanduslik olukord ei näevad sadandeid ja sadandeid
ole kuigi palju kergemaks läinud, miljoneid kokkuhoiuvõimalusi,
Ametlikel andmeil on tööpuudus mis iseendast vähendab puudujää-küll
vähenenud ja inflatsioon ösaV ki.Teisedpanevadsellele jälle vas-liselt
peatunud, kuid Kanada dollar tu valitsuse erakorralised kulud 1,2
rahvusvahelisel - rahaturul teeb miljardit dollafpit, mis valitsuse ga-hõiatantsu
jal valitsus püüab seda rantiina tuli maksta kahe Lääne-stabiliseerida.
Dollar langes kuu Kanadas pankroteerunud panga
alul 69y24 peale võrdluses USA hoiusummade väljamaksu tagami-dollariga.
See oli^lfanada dollari seks. ^
sügavaim madalseis tema olemas- Jääb küsimuseks, paljuks teeuiib
olu ajal. Kanada Panga suurte pin- keskvalitsus vahepeal suurenenud
gutustega suudeti dölfar tagasi viia toodangu arvel..Kuid aasta lõppar-
72 eendile. , { ved ei ole kaugeltki koos. Ilma sel-
Kuid eelarvelised ettepanekud leta oleks varajane spekuleerida
peaksid tegelikult Kanada maksu- toodangu suurenemisega seostuva-maksjale,
kui ka rahvusvaheliselt, le kasule. Pealegi ei ole hindade
pakkuma terveid pilte, et usaldust stabiliseerumine üldturul toimu-oma
vääringu vastu tagasi võita, nud näiteks õlihindäde küsimuses.
See ei ole kerge ülesan|ne. Sešttbe- Kunstlikult kõrgel hoitud Kanada
tades ühest otsast, kipub teine ots õlihinnad on riigile kasulikud. Ma-lagedale
jääma. Viga ^(fn selles, et dalamad õlihinnad on kasulikud
aga tarbijaile. Elamuehitus on ol­nud
senini elav. Kui valitsus leiaks
aga vajaliku ehitusmaterjale mak­sustada,
kaotavad elamuostjad,
elamute müügitegevus peatub ja
uuesti kaotab lõpuks saamata mak-peale
tulumaksude tõstmise, mille sude näol valitsus.
arveLpüütakse puudujääke katta? Need on kõigepealt valitsuse
Kas kavatseb valitsus midagi teha mured ja oleneb valitsuse juhtide
kokkuhoiu poolel? Kas püütakse tarkusest, kuidas neid küsimusi la-valitsuse
koosseise piirata? Miili- hemdada. Kuid tarbija vaatab oma
seid sotsiaalala pidurdusi tehakse? seisukohast ja igasugune maksud®
Kas majanduslikus produktsioonis tõstmine on vastuvõtmata, sageli
antakse jälle t.äisyoli maksude ka valus. Kolmapäeval teatab Wil-määramisele?
|<as piitatakse ühis- son, millist teed tahab valitsus min-kondlikke
projekte, ilma milledeta na. Kui see on kokkuleppe tee mak-ühiskond
läbi saab? kas leitakse sumaksjaga, peaks asi olema kor-ousi
aluseid tööpuuduse kindlus- ras. Kui maksumaksjale liiga te-
1use kitsendavaks täpsustamiseks? hakse, siis peab valitsus teadlik
Küsimusi oleks palju. Paljudele olema, et kolm aastat hiljem seisab
suudab Wilsoni eelarve vastata? valitsus uuesti valimiskastide juu-
Kui jälgida majj^nduslike teoree- res koos maksumaksjaga ja siis on
tikute arvam\isi,siis näeb, et ka siin viimase käes ajutiselt poliitiline
esineb lahkarvamisi. Ühed leia- võim. ¥.
aiiiiiiiiiiiiHi!iiiniiiiiiiiiiiiii9iini)!iiiiiiiiiiiitiiiiH
nada võlakoormus eelmise va­litsuse
pärandina ei anna finantsi­liselt
hingamisruumi ja valitsusel
puuduvad vabad.reservid, mida va­jadusel
käiku paisata.
Mida ütleb ag!a Wilsoni eelarve
LÜGB.IA KIRJUTAB
,MeieEhL'\ avüldah meelsasti
oma lugeiate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisiikoh'
tadeqa. P^alume kirjutada kokku-võtlikult
ja lisada oma n i m i ' ja
aadress. Toimetus jätab endale õi-quse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada niiig mittesohivuse
korral jätta av(fldamata:
Eesti Vabariigi :
k u n s t n i k 0
Sõbrad, jätkeni üksteisel oksa saa­gimine^
kus, ta istub! \
Maailmas on olnud juba '45. aas­tast
peale „RAHU", kuid niikaua kui
Ida-Saksamaal on Läane-Berliin, mi­na
Nõukogude Ee'stisse ei lähe ja oma
Kanada kodakon^jsüst välja ei kavat­se
võtta. See on minu väikene süm­paatiaavaldus
iseseisva- Eesti Vaba-nigivast|
u, kelle ko(Japikuna ma Tar­tu
linnas, Eesti Vabariigis, sündisin.
Emigreerusin VenetsueelastKana-dasse/
E.V. välispassiga.^ Kui kohutav
maaifrinasõda lõppes, ei antud meid
eestlasi venelastele sellepärast välja,
et USA veel tänaseni ei ole tunnusta­nud
Sovjeti ülemvõimu okupeeritud
Eestis.
Kui ma E.V. konsul Markuse juu­res
käisin oma välispassi pikenda­mas
(Kaiv'i poolt New. Yorgis välja
antud), olin juba l^ujutavkunsti alal,
eriti kujurina tähelepanu äratanud,
aga mu passis oli elukutseks „opila-ne*".
KonsurMarkus vaatas mulle
otsa ja küsis, et kas paneme nüüd
,,kujur". Soovisin „kunstnik", ni|i on
see tänašehi.
1968 ja 1969 oli mul oma esindus
CNE-1, kuna aga E.V. šini-must-val-get
ei saanud teiste maailma rahvaste
lippude kõrvale üles tõmmata, loo­busin-
iseseisvast esinemisest ja ühi­nesin
oma uue kodumaa — Kanada
— kunstialaliste inimestega. See oli
pärast Expo '67 Montrealis, kui ot­sustasin
,,rahvusvaheliseks" muutu­da.
; : •
Minu õde Mai Järve, EKKT laekur
ja mu ema, Benita Vomm, EKKT
esimees, on jubaüle veerandsaja aas­ta
meie uue kodumaa alamad, nagu
enamus Eestist lahkunud kaasmaa­lasi;
.
Ma soovin siiski ainult ühte, ärgem
saagem üksteisest valesti aru, eriti
mis puutub EESTI KUNSTI,
Oleme kõik südames "eesti kunst­nikud",
vaatamata mis passi me ka­sutame.
EKKT-1 tuleb kevadnäitus
terve märtsikuu jooksul ühes Toron­to
raamatukogus. Võtan sellest osa
ka, aga ma ütlen, meie elud on kul­genud
nii erinevaid radu, ^t pean
seda ajakirjanduses möönma.
Ars lõnga, vita brevis est.
„Eestlane kodupinnal võitleb eda­si
oludest sunnitult varjatud kujul ja
riskib aeg-ajaltka oma'seisukohtade
julge avaldamisega. Ta võitleb polii-ttliselt.
Võitleb kultuuriliselt. Võit­leb
iga asja-ja rahvusliku vara eest,
mis talle veel järele on jäänud. Ta
püüab iga hinna eest säilitada ja kas­vatada
eesti identsust..
Meie võõrsil oleme põhiliselt sama
teinud, kuid vabas olukorras. Meie
käes olev vaba sõna mõõk ort sähva­tanud
mitmes suunas ja mitmesugus­tes
olukordades. Kui Vabas maail­mas
olevad eestlased moodustavad
ühe suure rahva-välisdelegatsiooni,
siis on selle tulemuseks, et Lääs pole
Eesti küsimust kunagi varem rohkem
tundnud kui praegu. Meie võitluses
vabaduse eest ei ole Eestil ka kunagi
varem rohkem sõpru olnud kui prae­gu.
Sellepärast ei tohi me lakata us­kumast
ka vaba Eesti taassündi, üks­kõik
millal see ka ei tule. Sellepärast
peame oma Läänes olevate võitlus-sillapeade
olukorda ka kaugema pil­guga
vaatana. Peame olema teadli­kud
oma olukordadest, jõutagavara­dest,
sihtidest ja nende poole jõud­mise
teedest, et meie rahvuslik töö ei
kujuneks rassimiseks või lapiti löö­miseks.
VÄHENEV EESTLASTE ARV
Meil-seisab vabades maades elades
tõsiseid probleeme ees. Neid varitse-vaid
hädaohte eipeä me mitte üksnes
nägema, vaid midagi ka koos nende
lahendamiseks ette võtma.
Esmalt peame teadma, et peami­selt
nooremate ja keskealiste inimes­te
pagulusse saabunud põgenikelai-ne
on nüüd jõudnud vanemasse ikka
ja jõuab järgmise 15-ne aasta pärast, "
a. 2000, rahukaldale. Iga aasta ja kiri­kukella
helinaga väheneb nende
hulk meie keskelt, kes on olnudi^osti
ühiskondades tugisambaiks. Mure ja
lein on meie sagedased külalised ol­nud
juba mõnda aega. Üha suureneb
pensionäride arv, mis näiteks Kana­das
ületas poole kogu eestlaste ar­vust.
Kui selline protsent normaalses
ühiskonnas on alla kümne, siis suu­rearvuline
vananemine muudab suu­resti
ka eesti elu karakterit ja dünaa-itiikat.
Tagasivaatavate juubelite
kõrval on vähe julgeid mõtteid väl­jendatud
uute edaspidiste sammude
astumiseks.
ÜMBRUSE MÕIUDE SISSEMURD
Teine realiteet on ümbruse mõjude
suurem sissemurre meie ühiskonda­desse.
Üha enam väheneb eesti keele
valdamise oskus ja selle kasutami­ne.
Üha enam abielluvad estlased
teisemaalastega. Kui aga kaob keel
kui eesti kultuuri sidevahend, kaob
tähendusrikkam kontinuiteet ka ees­ti
rahvaga. Me ei ole õieti kunagi
tõsiselt küsinud, kuhu kadusid need
kümned tuhanded vanaeestlased ja
nende järeltulijad USA-s, et sellest
midagi õppida. Ainult New Yorgis
on veel pühitsetud Välis-Eesti Päeva.
Uurimused siiski kinnitavad, et ini­meste
laialipaisatud olukord on kõi­ge
suuremaks assimilatsiooni soo­dustavaks
teguriks kõikides immi-'
grantide gruppides.
PROBLEEMID
PRGANISEERIMISEGA
Kolmandaks realiteediks on, et
eestlaste majanduslik, hariduslik,
kutseoskuslik ja huvide skaala on
muutunud väga laiaks, mis mõnel
määral omavahelist sidestust pidur­dab.
Kõik ei ole omale kohta eesti
ühiskonnas leidnud. Sellele aitab
kaasa ka teiste eestlaste kriitika ja
oma arvamuste pealesurumise tahe.
Nooremad on ka kõrgema haridus­liku
tasemega kui vanemabi. Ja nii
algab eemaldumise protsess.
Meie organisatsioonid ja nende te­gevus
on arenenud vabas demokraat­likus
olukorras alt ülesse. Inimestel
on loomupärane oma huvikohase-mat
tegevust kõrgemalt hinnata. Kui
mitmel pool liitorganisatsioonide
alasektorid töötavad edukalt, on
keskjuhatused varjusurmas: Ei leidu
küllalt inimesi, kes kõikide tegevus-sektorite
elustamise vastu erilist huvi
tunnevad. Oma ühiskondades oleme
loonud juba nii palju fonde, et peak­sime
uurimusi hakkama tegema, mis
meil on ja mida nad teevad.. Kõik
fondid ka ei teata,, keda nad on toeta­nud.
Oma kultuurivarasid oleme sa­mal
viisil paigutanud mitmesugus­tesse
oma ja asukohamaade arhii­videsse
ja muuseumidesse nagu ora­vad,
kes sageli hiljem unustavad,
kuhu nad oma. pähklid on pannud.
Plaanitsemine toimub paljude ini­meste
poolt, kellede vahel puudub
tarvilik side. Üldpilguga vaadates on
tulemused loomulikult juhuslikud..
Viimasel ajal on ka silma paistma
hakanud teatud suurte organisat­sioonide
tegevusest ja kavatsustest
rahvale informatsiooni mitte andmi­ne.
Kust saab siis tulla nende tege­vusele
vaimustav kaasalöömise ta­he?
:
Organisatsioonide seisukohalt on
õige parool nooremate juurdekutsu-miseks
— „Tõmbame kaasa!" Suure­mates
eesti keskustes on see seotud
teatud probleemidega. Torontos on
umbes sada organisatsiooni, sageli
mitmesuguste eriülesannete ja ala­gruppidega.
Stockholmis ei ole neid
mitte palju vähem. Kuigi osa neist on
vanade organisatsioonid, ei jätkuks
olemasolevatest noorematest kõiki­de
juhätusliikmekohtadegi täitmi­seks.
Kui kavakohasemat koondu­mist
nieie organisatsioonides ei toi­mu,
võime edaspidi oma ühiskonda­des
näha üha suurenevat võitlust, kes
jääb ja kes peab oma tegevuse lõ­petama
või siis vaikselt kaduma. Sel­le
nähte teisel poolel leiame, et' noo-reniad
eestlased ei olegi eriti huvita­tud
organisatsioonide tööst ja eelis­tavad
omavahelist läbikäimist infor-maalsemalt.
Nad ütlevad, et eestlus
on neile liiga formaalne. Nii siis fe­nomen:
vanad peavad üha rohkem
aktusi ja mälestuspäevi vägevate isa-maakõnedega
ja noored teevad sa­mal
ajalWode juures parkimisplatsi
eestlust.
Küsime, mida peaksime siis tege­ma?
. EESTI HÄLLID TÄIS! •
Esmalt peaksid eestlased panema
oma hällid täis. Seda on muidugi
kerge öelda, aga meie ühiskonnas on
siiski nii palju neid, kes üksteist otsi­vad
ja ei leia. Nende hulgas on ka
vanu. IV Ülemaailmsete Eesti Päe­vade
raames lasti käiku väga kasulik
programm — eesti kirjasõprus. Kirja-sõprus
on üks teid, kuidas võib jõuda
kosjašõpruseni. Kompuuteri ajastul
ja abil ei tohiks raske olla üle maail­ma
samuti intiimseid sõpru leida.
Sõprussidemed tekivad aga ennekõi­ke
isiklikes kokkupuuteis mitmesu­guste
kokkusaamiste ja ürituste kaas­abil.
Me kõik saame teatud määral
kosjakontorite osa täita suurema ar­vu
nooremate inimeste kutsumisega
perekondlikele"sündmustele, suvis­tele
kokkusaamistele jne^
Meie avalikkus saaks palju enam
teha suuremate eesti perekondade
tutvustamiseks ja väljai^õstmiseks,
kuidas nad oma lastest head eestla­sed
on suutnud kasvatada.
TEGEVUS OLGU TULEVIKULE
SUUNATUD
On selge, et liigselt eraldatudeest-las.
ed peaksid püüdma kolidaelujõu-lisematesse
eesti keskustesse, et seal
mš. ka õppida, täiendada ja prakti­seerida
eesti'keelt ning hoolitseda et
ka muulasest abikaasad seda teeks.
Õnneks on sellist arusaamist viima­sel
ajal võinud ka märgata. Kui pal­jud
teisemaalastest abikaasad on ees­ti
keele laitmatuli^ ära õppinud, siis ei
saa kuidagi õigustada, et eestlased
ise seda mugavuses ei suuda. Paljud
siin üleskasvanud eestlased, kelle­dele
vanemad üldse eesti keelt polegi
õpetanud, on põhjustatult hiljem ki­bestunud
selle vanemate teguviisi
pärast. Identsus on igale inimesele
tähtis ja eesti keel on igale eestlasele
sillaks eesti kultuuri juurde. Eesti
keskused, kus ei õpetata eesti keelt ja
kus puudub noortele ja nooremale
põlvkonnale suunatud eesti tegevus,
ei suuda pikaajaliselt vastu panna
eestluse ja selle võitluse sillapea­dena.
Meie juhtmõtteks praegu saab
olla vaid eestluse mitmekülgse vaim­se
abi teostamine ajalehtede, ajakir­jade,
raamatute,.heliplaatide, video­programmide
ja muude kültuuriva-hendite
saatmisega neile, kes seda
abi vajavad. Kingime oma sõpradele
eesti asju! Sellega aitame kaasa ka
oma rahvuskultuuri eluvõitlusele.
Eesti kultuurilise kommunikatsioo­nita
poleks eestlust. Eestlus ise ei ole
midagi muud kui kommunikatsioo­nisüsteem.
TEADLIK EESTLUS
Teadmistes ja kogemustes on suur
. jõud. Meie hulgas on mitmesuguste
alade eksperte. Nad on kirjutanud
omal'alal väärtuslikke teaduslikke
' töid ja esinenud mõnikord ka eestlas-'
te keskustes. Kui me aga eesti küsi­must
vaatame kogu nende teadmiste
taustal, siis tekib küsimus,kas oleme
oma teadlastele ja teistele mitmesu­guste
kogemustega inimestele esita­nud
küsimuse, mis viisil nende teadmi­sed
eestlust kõige paremini saaks tee­nida.
' Kui vabades maades juba küsitak-
99 Djurö-vahejuhtum"
Võõrad
Stockholmi skäärides
Piiririkkumised N. Liidu poolt õõnestavad
Rootsi ja Norra suveräänsust
STOCKHOLM — Viimastel aastatel aset leidnud piiririkkumised
allveelaevade poolt õõnestjivad territoriaalvete puutumatust, väitis
Norra sõjaliste jõudude ülemjuhataja kindral Fredrik Bull-Hansen.
Eriti Rootsi rannavetes on võõrad allveelaevad käinud korduvalt ja
paaril juhul tehtud kindlaks nende päritolu N. Liidust.
Rootsi sõjajõudude ülemjuhataja UNO-s raevus selle üle\ et USA U-2
rapordis piiririkkumiste kohta tüübist luurelennukid lendasid üle N.
1985.a. neljandas kvartalis nimetatak- Liidu territooriumi,
se kooskõlastatud operatsiooni Kümme aastat hiljem, Salt-2 lepin-
Stockholmi skäärides mitme võõra gugajqlid nii USA kui N. Liit nõus, ei
allveelaeva poolt. Vahejuhtum lei- „rahl^uslike vahenÜitega" ehk satel-dis
aset oktoobri lõpus ja sai kait- liitidega kontrollitakse relvastust tei-sejõududes
nimetuse „Djurö-vahe- neteike territooriumidel. Kuid suur-juhtum",
kuna esimene alarm saabus riikide tehiskaaslased lendavad ka
Djurölt. ' üle teiste riikide territooriumide. Kus
. Riigikaitsel õnnestus jäädvustada on siis piirid?
võõraste allveelaevade poolt tekita­tud
helisid Kanholmsfjärdenis. Um^ SUVERÄÄNSUSE
bes samal ajal saadi tehnilisi indi- ÕÕNESTAMINE .
katsioone Oxdjupetis, mis asub Va;c- Piir on seal, kuhu ulatuvad omad
holmi lähedal. . vahendid, s.t. ohutõrjeraketid ja len-
Eespool nimetatu ja lisaks sellele nukid, ütleb Norra ülemjuhataja,
muud tähelepanekud samas piirkon- Väikeriikide suveräänsuse seisuko-nas
viitavad faktile, et tegemist oli hast ei ole see hea, kuid nii kaua kui
sissetungijate poolt teostatud suure- meil pole olemas vahendeid sellise
arengu mõjustamiseks, on see para­tamatu.
Edasi ütleb kindral, et suveräänsu­se
õõnestamist merepiiridel on sel-ma
kooskõlastatud operatsiooniga.
Kuid sellised pole riigikaitsele ming­iks
uudiseks, sest juba nn. Harsfjär- .
deni vahejuhtum a. 1982 oli koos­kõlastatud.
AUveelaevakaitse ko- " gelt märgata, näiteks territoriaalpii-misjon
tegi kindlaks, et tookord töö- ride teadlikku rikkumist N. Liidu
tasid koos.kuus allveelaeva — kaks poolt Põhjalas. Asi on ju täiesti selge,
suurt ja neli väikest. eriti kui veel üks nende allveelaeva­dest
jooksis karile.
ÕHURUUMI PUUTUMATUS On täiesti võimaluste piirides, et
Norra sõjaliste jõudude ülemjuha- N. Liit valmistab ette oma allveelae-taja
leiab, et väikeriikide rahvuslik- vapositsioonide ettenihulamist krii-ku
suveräänsust on piiratud kõrge­mas
õhuruumis ja maailmaruumis —
õigemini orbiidil. Ja viimastel aasta­tel
asetleidnud piiririkkumised all­veelaevade
poolt nii Norras kui Root­sis
vüvad pikemas perspektiivis olu­korrani,
kus ka territoriaalvete puu­tumatus
on õõnestatud. .
, Bull-Hansen ei välista võimalust,
et N. Liit püüab olematuks teha väik­semate
riikide sõltumatüsnõudeid
merepiirkondades umbes nii, nagu
see on toimunud õhuruumis.
Viimase veerandsajandi, jooksul
on õhuruumi puutumatuse mõiste
radikaalselt muutunud. Võib vaid
meenutada kunagise N. Liidu partei­juhi
Hruštšovi kingagatagumist
siolukorra jaoks. Seejuures võetakse
meelega ja teadlikult suuri poliitilisi
ja sõjalisi riske. Kui selline areng
tohib jätkuda, tähendab see suuri
riske teatud liikide suveräänsusele,
leiab kindral Bull-Hansen.
Lõpuks nendib ta, et väiksematel
riikidel on raske kaasa leha relvastu­mist
ja tehnilist arengut relvatehnili-sel
alal. Ni ollakse sõjaliselt nõrge­mad,
kuna väikeriigid ei suuda pa­nustada
relvadele nii palju kui suur- ,
riigid. Näiteks N. Liit, kus relvastu- .
mine päratsõjaaegsel perioodil on
olnud tohutu ja kus seda on tehtud,
tsiviilelanikkonna arvel, kelle stan-j
dard on näiteks Põhjala riikide omast
palju madalam.
1*-
landet nt/-^
Võõrad allveelaevad Stockholmi skäärides. Tähtedega
märgitud on vasakul Vaxholmi juures Oxdjupet ja pare­mal
Kanholmsfjärden, kus merekaitse salvestas allvee­laevade
liikumisest tekkivaid helisid.
se, miks peaksin eestlane olema, siis
kasvab sellest küsimusest välja ka
.uus mõiste, mida meil kodumaal pol­nud
vaja. See on teadlik eestlus. Kas
meie etnograafid, ajaloolased, sot­sioloogid,
kirjandjUs- ja teised kultuu­riloolased
saaksid anda sellele mõis­tele
sügavama jalerviklikuma tähen­duse?
Eesti Õpetajate Keskliit Root­sis
on juba avaldanud oma seisu­koha,
mis on eesti rahvusliku kas­vatuse
ja õpetuse alused ja eesmärk.
Rahvuslikust idealismist üksinda
on vähe eesti töö tõhustamiseks. Aga
meie hulgas on inimesi, kes juhivad
sadadesse miljonitesse dollaritesse
ulatuvate korporatsioonide tööd ja
meil on majandusmeeste ühinguid.
Kuidas nende teadmisi ja ettevõtlik­kust
suuremal määral eestluse hü­vanguks
kasutada?
Kõige rohkem on meie tulevik ja
jõud olenev ühiskondliku jõu kasva­tamise
ja kasutamise oskustest. Sot­siaalteadus
teeb mõistetavaks infor-maalse
ja vormilise organisatsiooni
opereerimise viisid, vormiliste ja
vaimsete juhtide osa ühiskondlikus
arengus, programmi plaanitsemise
alused väikestest inimgruppidest
kuni suurte ühiskondadeni.* See kõ­neleb
ühisprojektide teostamise alus­test.
Kõneleb administratsioonist ja
kommunikatsioonikanälitest ini­meste
vahel. Seda teevad ka teised
administratsiooniteadused. Kui me
siis vaatleme oma ühiskondlikku
tööd nende äraproovitud tõdede val­guses,
siis,leiame, et oleksime võinud
nii mõndagi asja teisiti korraldada ja
et oleme, mõnikord isegi teadmatult
kirveg^ oma rahvusliku puu juurte
kallal pinud.
Uusi teadmisi ja ideid on otstar­beks
jagada teoreetikute, vanema ja
noorema, põlve juhtkonna ja potent­siaalse
juhtkonna ühistes arutlusis.
See on ka üks viise,kuidas oma rah­vuslikke
patareisid laadida.
Nüüd, generatsioonide vahetami­se
perioodil,peame oma pentähelepa-nu
pöörama suuremale, kogu meie
väliseestlust vaatlevale ühiskondli­kule
protsessile, et selle kaudu täp-semaltl
selgitada, kus me seisame ja
kuidas teadmised, õiged töömeetodid
ja läbimõeldud programmid meie
jõudu saaksid paremini kasvatada.
Vajame kaugemaleulatuvat vaatlust
igas eestlaste keskuses ja igal maal,
et leida uuesti „kadunud" hingi ning
avastada meie keskelt uusi jõude roh­kem
hingelähedasemaks tegevuseks.
Vajame selle protsessi suunamiseks
ja koordineerimiseks tuleviku kujun­damise
kpmisjoni, et see võiks oma
töö tulemustest raporteerida V Üle­maailmsetel
Eesti Päevadel Mel-bournes
1988, kus me jälle globaal­selt
koos oleme. Kui me seda tahame
ja suudame, võiksid ka väiksemaar-vulised
Eesti Päevad oma mõttelt ja
vaimult väga suured olla."
„Meie Elu" nr. 9 (li
Km
Eesti no(
(Algus esil
meie sõdalastest koi
hoidis tagasi tohut^
masse, võimaldades
tuhandetel põgenedal
gust. Vabadusse pää|
elu lunastati eesti sc
• Mälestagem neid,
maid poegi ja tütrelt
nud paljudel sõjatam
meie vaenlaste vasti
Mälestagem kõiki]
poegi ja tütreid, kes
nase terrori ohvreikJ
Rahvas tõusis jJ
Meeskoorilt „Uinugj
kad" (E. Võrk).
Ingliskeelse terviti
tele ütles Mehis Vahil
üksikult. Olles' tuti
saatust, meenutas ta
misi N. Liidu poolt j|
duse väärtust.
ÜLESKUTSE NOOl
Eestlasi tervitas
mar Heinsoo:
Lugematute suguj
ja meie laulikute lo(
seks sel külmal küünlJ
Eesti Maapäeva Van
gelt proklameeris n|
Eestimaa rahvastele:
Eestimaa temi^ a^
nograafilistes piirid(
'tänasest peale ised
kraatlikuks vabariigi
Märkimisväärne o
tekomitee esimees K|
ajal44 aastat vana jn
kes sama aasta sügisl
rahvaväe ülemjuhaüj
rahva pojad sangarlij
kasse Vabadussõtta,
tat vana.
Palju nooremad a^
lipoisid, üliõpilased,
lised, kes oma elu
ühinesid Eesti rahval
vastu vaenlasele, kei
Minu tänane E.V.I
vitus on ennekõike!
noortele paguluses k|
tis.
Kõik märgid näitai
rus kodumaal, hoolij
neid kestnud komu
vest ja ajudepesemis]
oma rahvusliku vaii
— kui laulupeo roj
laulavad trotsivalt: ,|
ti meri, saa vabaks
~ kui laulupeo kl
handed noored ja vi
mustusega ühineval
tõotuseks laulus , , M [
nu arm , . . " , mis onl
ebaametlikuks hümi
— kui ikka rohi
noori eesti haritlasi d
riske võttes protesll
guste rikkumisi Noi|
nõuavad oma rahv;
misõigust;
— siis see kõik
aastakümmet meie|
nistlikku ümberkasi
nn. ,,nõukogude ini^
ole Kodu-Eestis õnf|
Viimastel Kanadi
nõukogu valimistel
nähteks, et üle 50%
iioorteks eestlastekl
nud väljaspool kodul
red eestlased, endi(
did, eesti täiendusi
rahvuslikult meelesl
de ja üliõpilaskoonc]
ne sid oma rahvusli
nistusele ja otsusli]
oma rahva pürgimi
Soodustagem. k(
vahtkondade vaheti
kidel meie rahvus]
del!" ütles aupeak(
Aktusekõne pida|
nõukogu Kanadas
vat. (Väljavõtteid
sai.)
„MEIE MUINASl
ja siis viisid skaul
tuserahva matkale 1
Harjumaast ja lõ|
maal. Põimiku ,,Mi
mille taustaks Oski
lehelid, oli koostai
Runge. "Gaid Marjl
skaut Marcus Sili
heldumisi teksti, m]
ku maakondade oi
tanud luulega ja ml
dumaa tuntud poej
maakonna nimetai
üks noor selle maak(
neid sai 11 ja kõigj
Vabariigi vapp.
Matk mälestusti
nelgi silma pisaraij
andsid skautide ja
aupeakonsul Ilmari
temärgi Tammetähj
teks olid peagaid g(
gaidmaleva juht
Kaunismaaia skaut
Egbert Runge.
TERVITUSED
Tervitajaistsaies|
lamendiliige Anilre
ges ette peaministel
tervituskirja teatad!