Meie Elu = Our life, May 3, 1984

              ..Meie Elu" nr. 18 (1783) 19|B4
WELIÄPÄEVAL - THÜKSDAY, MAY 3 „MeieEBu" nr. l ö (1783)'1984
aBŠaõxBSfKOttimxtm
• „W8EBE ELU" ~ „(DÜR LIFE'
Published by Estonian Püblishing Go. Toronto Ltd., Estonian
Hoüse,958'Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K, 2R6
'Tel. 466-0951 •
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 LuhmannDr„Ne'w Milford, N.J.,USA.
Tel. [201] 262-0773.
,,Meie Elu" väljaandjaiks on Eesti Kirjastus Kanadas;
Asut.A.Weileri algatuse
„ M e i e E l i i " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
- Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.^-
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MEIE ELU" tejlimishinnad: Kanadas la.S40.00:-6k. $22.00,
3 k415.50. USAUse - 1 a; $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- l a . $48.00, 6,k. !^26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa K^jiadas: 1 a. $28.50, ei k. $14.25. Kiri-'-ja .
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesše: l a . $58.00, 6 k. ^29.00.
Üksiknumber — 75^ ,
Kuululushinnad: 1 toll ühel veer-ul — esiküljel $5.50. '
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
iillilllllllllllllilllllllUlllilllllltllllllilltillllilillilH
Moldaavia päritoluga, Siberis
üleskasvanud ja üldiselt tasakaa-
Ijika Nõukogude Liidu uue presi­dendi
Konstantin Tshernenko va-
Mtsemise ajal seisab Moskva raske
valiku ees, kas loobuda senisest
partei dogmast ja doktriinist või
vallanda suursõda, et jõuga viia
võidule kommunism kogu maail­mas.
Taktikal valimise ees seisab
president ja kainimunistliku partei
presiidium põhjuäel, et kommunis­mi
levitamine ei ole edenenud va-jülise
kiirusega ega ole apnud soo­vitud
tulemusi. Kommunistlik ma­nifest
on kaotanud oma maagilise
võlu ja rahvad, kelle valitsused on
katsestanud kommunistliku korra­ga
ühel või teisel kujul, ei ole pinud
sellest vaimustatud. On pööranud
tagasi põhilise demokraatliku korra
juurde ja saatnud maalt väljaNõu-kogude
poliitilised nõuandjad, N.
Liidus eneses on kasvamas vaiitse-korra
kritiseerijate arv. Prahas
ootab reforme ihaiai|düslikül alal
ming inimõigusi ja vabadusi, vasta­valt
N. Liidu põhiseaduse sätetele.
Suurtest' sõjalistest ettevalmis­tustest
N. Liidus, noorsoo sõjapolii-tiÜsest
ja patriootilisest kasvatu­sest,
relvade käsitamise tundidest
|a sunduslikest laskeharjutustest
koolide laskeradadel tuleb järel­dada,
et N.Liit teeb ettevalmistusi
selleks, et suursõjaga maal, merel,
õhus ja ilmaruumis levitada kom-,
munismi, kui praegused meetodid
selleks pole küllaldased.
Võimaliku suursõja k(^hta osu ka
N.Liidu sõjaliäed eksperdid arva­misel,
et see võib lõppeda ilma, et
oleks võitjaid^ ja kaotajaid. Elu ja
materjali hävitamine moodsate rel­vadega
võib kujuneda tohutuks.
Sõjalised baasidrtööstused ja suur­linnad,
kaasaarvatud Mpskva või­vad
hävineda ja juhuslikult ellujää­nud
isikutel tuleb hakata uuesti
peale mustalt mullalt, kui seda Veel
kusagil leidub. Kojistajntin Tsher­nenko
ja poliitbüroo oh teadlikud
seliest, et ükski nendeit ei ela üle
seda sõda, mis alustatud selleks, et
kommunism võiks levineda. Kas
olla või mitte olla,ton nendele ras­ke
küsimus. ^ '
Kui saatuslikule nupule ei vaju-tata
ja sõda ei tule, siis N.Liit, kui
kaasaja suurim koloniaalriik, hak­kab
,mõranema, laguneb ja variseb
sisemiselt kokku.nagu on juhtunud
varem koloniaalriikidega. Rooma
ajast arvates. Iga koloniaalriik on
kasvanud ja õitsenud,
teiste rahvaste verest ja vaevast.
Kui piirid on viidud liiga kaugele ja
võimalused on kadunud uute rah­vaste
vallutamiseks, siis tulevad
esile sisemised raskused ja alla­käik,
mis seni on lõppenud kolo-niaal-
impeeriumide kokkuvari­semisega
ja valitseva rahva vallu­tamisega
mõne teise rahva poolt.
Viimaseaja . koloniaal-impee-riumid
Inglisniaa, Prantsusmaa,
Hispaania ja teised on jagunenud
rahvusriikideks pärast oma õitse­aja
möödumist. N.Liit peaks mine­ma
sama rada ja andma maad rah­vuslike
riikide tekkimisele om to­hutul
territooriumil. Ajaloolise
arengu kohaselt on see ennustatav,
kuid kommunistliku manifesti ko­haselt
võimatu. Selle kohaselt
kommiinistlik ühiskond on täiuslik
— tipp, millest edasiminekut enani
ei ole. Seepärast ei ole ükski te­gevus
jB ohver liiga suur, et kom­munismi
süvendada ja levitada. Ka
suursõja vallandaniine selle ees­märgi
saavutamiseks on õigusta­tud,
arvestades,'et sõda on lühike ja
võit kindel. Selles siiski kahtlevad
kõik, kaasaarvatud N.Liidu juhid.;
Ainukeseks võimaluseks nendele
on hoida praegust olukorda nii
kaua kui võimalik, suruda maha ja
saata Siberisse igasugused teisiti­mõtlejad
või dissidendid ja isolee­rida
nõukogude rahvad vaba
maailma mõjutustest, et need ei
saaks võrrelda oma elu rahvaste
eluga demokraatlikes iriikides.
Kommunistlik dogma on võide­tav
ja asendatav dogma poolt, mis
on uudne ja lubab paremini lahen­dada
kaasaja ühskonna elulised
probleemid. Ikestatüd rahvaste va­basse
maailma pääsenud liikmed
omavad laialdasi teadmisi ja koge­musi
elu kohta Idas ja Läänes; Nad
on ühises koostöös suutelised ku­jundama
uued alused rahvaste
koostööks, mida kontrollib N.Liit.
Ka eesti ühiskond omab küllalda­selt
vastavaid isikuid, kes on suute­lised
selles töös kaasa aitama. Neil
ei pruugiks oodata, kuni teised seda
tööd alustavad,vaid võtma algatus
oma kätte. Arvestame seejuures,
niida raskemaks läheb Moskval
oma kütkes hoida ikestatüd rah­vaid,
seda kergem on neid rahvaid
koondada ja liikuma panna uues,
nende elu paremaks muutuvas suu­nas.
Aeg algatuseks on küps.
• M. .
Prof, dr.agr, E. Järvesoo
Prof. E. Järvesoo pidas 26. aprillil
Tartu Instituudi loengute sarjas et­tekande
teemal „Mis sünnib kodu­maa
põllumajandusss". Toome sel­le
kokkuvõttes.
Ulatuslike administratiivsete ja
juhtimise ümberkorralduste kõrval
põllumajanduse sotsialistlikus sek­toris,
on suurimaks ja mõnevõrra
ootamatuks uudiseks põhilised
muudatused põllumajandusliku ja
aiandusliku tootmise erasektoris -
kolhoosnike nn. individuaalsete õue-aiamaadel,
kaasa arvatud sellega
kaasunev loomapidamine, tööliste,
teenistujate ja teiste kodanike aia­maadel
ja aianduskooperatiivides.
TOOTMISE
KONTSENTREERIMINE
Sotsialistliku sektori muudatustest
on kõigepealt märkimist vääriv juba
paar aastakümmet tagasi olnud kol­hooside
ja - sovhooside koondamine
suurematesse üksustesse — ilmselt
hõlpsama partei kpntrölli teostami- .
seks, kuigi publitseeritud põhjuseks
antakse tootmise ratsionaalsem kor^
raidus uutes suurmajandites — täp­semalt
öeldes hiidmajändites.
See koondamine on sündinud nõu-
^kogude süsteepiis ammu tuntud-
„range vabatahtlikkuse põhimõttel,"
Sovhoosides pole koondamised, liit­mised
kunagi probleemiks olnud.
Neis riiklikes majandeis on direktori
sõna seaduseks ja direktor teeb, mida
partei — tavaliselt rajooni parteisek-retärikaüdu
käsib.Töölistel pole kõr­gema
juhtimisega tegemist ega mu­ret.
Probleemid tekivad aga kolhoo­side
omavahelistel liitmistel, eriti aga
kolhooside Jiitmisel sovhoosidega,
sest kolhoosides kui vormilistel ko­operatiividel,
kus liikmed on ettevõt­te
nominaalseiks omanikeks, o n l e ­ninlikul
dempkraatiaV' ikkagi teatud
mänguruum, kuigi enamasti üsna
piiratud. Sest ka siin on partei soov
ülimaks käsuks.
Pole haruldased juhtumid, kus kol­hoosi
koosolekud on kõrgemalt poolt
tulnud soovitused liitumiseks mõne
naabruses asuva sovhoosiga, kordu­valt
maha hääletanud. Sel puhul as­tub
tegevusse nn. individuaalne po­liitilise
veenmise meetod. Kolhoosi
esimees, reeglin parteilane, asub koU',
hoösi liikmeid nende kodudes külas*^';
tama, et neid Individuaalselt valgus-^
tada ja ümber-veenda, mille kinni-'
tuseks võetakse „ümbersündinult"
ka kohe vastav allkiri.
On liikmete enamuseh seesugused
allkirjad korjatud, siis on järgnev
, liikmete koosolek üksnes pitsati pea­le
vajutamiseks juba ette otsustatud
asjale. Niisuguse meetodiga on kol­hooside
arv langenud 722-lt 1960.
aastal 151-le 1982. Sovhooside arv on
aga muutunud üsna vähe: 144-lt
1960.a."tõusnud 158-le 1982. Muidu­gi
on mõlemat tüüpi sotsialistlike
majandite suurused kasvanud. Sot-
, siahstlike majandite koguarv 309 on •
ainult pisut suurem kui iseseisvusaja
valdade arv. ca. 250 pärast valdade
reformi.
Kontsentratsiooni kõrval On tei­seks
oluliseks muudaituseks maaka­sutuse
suhte nihkumine suuresti sov- ^
hooside kasuks. Kui sovhooside ma­jandada
oli 1960.a. pisut üle 10%^
põllumajanduslikust maast, siis 1982
oli sovhoosides üle 50% kogu Eesti
'pjõllumajanduslikust maast. Sellest
võib järeldada, et parteil on olnud
tubli tükk tööd kolhoosnike ümber-veenmisega,
et nad loobuksid kok
hoosiliikme teatud eesõigustest ja ee­listest,
ning vastu võtaksid riigimõisa
moonaka koha. Ja tänapäeva moona­kal
on kasutada maad ainult 0,15 ha
— vähem kui pool riia vakamaad,
omaaegse moonaka paari-kolme va­kamaa
asemel. Ja loomapidamisega
on. tänapäeva moonamees hoopis
kehvas seisundis, vormiliselt pole tal
isegi lehmapidamise õigust.
TERRITORIAALSED
AGRAARTÖÖSTUSKOONDISED
Pärast, mõneaastast katsetamist
Viljandi ja hiljem Pärnu rajoonis nn.
agraai^tööstuskoondiste süsteemiga,
kehtestati see 1. oktoobriU982 Eesti
kõigis 15 Yajoonis. Selline koondis
ühendab ühise juhtimise alla lisaks
rajoonis asuvatele kolhoosidele ja
sovhoosidele veel kõik põllumajan­dust
tootmisvahenditega varustavad
ja teenindavad ettevõtted ühest kül­jest,
[nn. agraartööstuskompleksi
sfäär I) ning põllumajandussaadusi
turustatavad ja töötlevad ettevõtted
(agraartööstuskompleksi III sfäär).
Iga ettevõte saadab agraartööstus-koondise
kõrgeimasse kohalikku
juhjlimisorganisse — nõukogusse —
ühe esindaja.
Refomi sihiks oli lootus, et tervet
rajooni põllumajandust ja sellega
Majanduslikult seotud ettevõtete
koostöös on võimalik teostada teatud
kulude ümberjaotust. Soveti põllu­majanduslikul
hinnasüsteemil on
sisseehitatud hinnamehanism, mis
teeb rikkad rikkamaks ja Vaesed vae­semaks.
Headel maadel asuvad sov­hoosid
ja kolhoosid võivad pidevalt
müüa üleplaanilist toodangut 50%
hinnalisaga, kuna plaanilised müügi-normid
on määratud maa pinnaühi­ku
— hektari — alusel. Majandid,
kus maad on vähem viljakad, ei jõua
aga normaalseis oludes müüginormi
pea kunagi täita ja jäävad riigile
• müügivõlglasteks. See toob neile li­sakaristusena
jaotatavate tootmisva­hendite—
kunstväetiste, jõusöötade,
jne. — kärpimise. Hinnasüsteem, mis
oli alguses mõeldud paremini majan­datud
sovhooside ja kolhooside pre­meerimiseks,
on vaesestanud halve-mais
tootmistingimustes olevad ma­jandid.
Nende järeleaitamine ongi
üks territoriaalsete tootmiskoondiste
ülešanideid. ' ' ; /
Teiseks ülesandeks on vähendada
soveti süsteemi ametkondlike bar­jääride
majanduslikult halvavat toi­met,
tuues põllumajanduslikku toot­mist
toetavad ja teenindavad ettevõt­ted
tootja muredele lähemale. Kol­mandaks
hõlbustavad rajooni hõl­mavad
majandusorganisatsioonid
parteil nende tegevuse kontrolli.
TORONTO EESTI OHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2E6
tJhenduses on
SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE
Snformateiooniks helistag®
465-4659
Tont või tondi vari?
Viimasel aastakümnel on terro­riaktide
jõhkrus ja arv märgatavalt
tõusnud. Selgunud on süsteem ja
pilt, et terror elab ainult läänepool­ses
maailmas.
Kõik poliitilised terroriaktid on
otseselt või kaudselt kas Nõukogu­de
Liidu hüvanguks või Ühendrii­kide
kahjuks. Kõik terroriaktid (või
geriljalahingud) pole Nõukogude
süüdatud ega juhitud, kuid kõik on
Nõukogudelt (otseselt või kaud­selt)
soodustatud ja sageli ka abis-
(><n»(>aB(KQ9l><IX>(><ID'(KISKKIX»(>«II><>«n><KE^
EI •
MINGIT . •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
iiilllliiiiiiiiililllllllllllllllllllllllllllllllillilllllllllllllllllllllllllllllllllllll
Põhja-Ameerikas On kombeks .ühis­kondlike
ettevõtmiste tähtsuse tõst­miseks
paluda auväärseid isikuid ol­la
selle ettevõtte patroonid. Välis­eestlaste
puhul tundub sellele põhju­sele
1 sanduvat tänutupde ja lojaal­suse
lohutamine motiiv. Selle põhi­mõtte
kohaselt /olid esimese üle­maailmse
eestlaste kokkutuleku pat­roonideks.
Kanada rfigislekretär, On­tario
peaminister ]äf|Toronto linna­pea,
ning viimasena tähtsuse alane­vas
reas ka Eesti Vabariigi'konsul.
Teise suurko^unemise l^orraldajad
olid vist vähem alandliku meelega
ning liende päevade liatroonid olid
kõik peale Ameerika Ühendriikide
presidendi meie rahva prpminentse-'
inad pojad. Rootsis seisis III ÜEP
eesotsas ainult eestlastest koosnev
aukolleegium. Kõrgemate Rootsi rii­gitegelaste
soojad sõnavqtud ja eest­lastele
pühendatud leialdane kate
0 0
Rootsi ajakirjanduses tõendasid, et I
ÜEP juhatuse hoovikummardus ka-nädalaste
ees oli üpris asjatu.
Ülemaailmsed eestlaste kogune­mised
on küpsenud kolmes tuleproo­vis
ja Toronto rahvajuhtidel on teist- -
kordselt võimalus läbi viia suurt eest­luse
jõu ja vabadusnõudluse kuuluta-mist.
Seniste andmete kohaseh on ka
seekord ürituse patroonid esmajär­jekorras
kanadalased kuni Ida-Yorgi
linnapeani välja. Kuna üks pisilinn
eestlasi mitte rohkem ei saa teenida
kui mõni keskvalitsuse osakond,
KAS VÕIKS siis meie austust kana-dalaste
osas laiemale pinnale viia,
ning kõigi postkontorite esindajad
ÜEP patroonideks paluda? Või pole
ehk veel hilja eelseisvale ÜEP-le
eestlastest aukolleegiumi moodusta­da?
Aukolleegiumi, kuhu kuuluksid
ka" kõik praegu Nõukogude Liidu
vanglais kinnipeetavad eesti vaba-
Kõikideks kindlustusteks
LATER & CO. LTD
Insurance''
1482 Bathurst St.,
Toronto M5P 3H1
Tel,: 653-7815 ja 653.7816
badusvõitlejad. See samm väljen-daks
meie tunnustust Eestis toimu-vale
vabadusvõitlusele, ning annaks
aktuaalse põhjuse meie taotlust vaba
maailma tähelepanu tulipunkti vii-miseks.
Aukolleegumi liikmeile va­badusnõudluse
rongkäigus varutud
tühjad toolid neid kinnipidavate
vangilaagrite nimedega ei saaks küll
ühtki ajakirjanikku ükskõikseks jät­ta.
, HARRI KIVILO
VIIMASTE AASTATE
MUUDATUSED ERASEKTORIS
Soveti agraarpoliitikas kolhoosni-keja
teiste kodanike isiklike aiamaa­de
ja loomade suhtes võib reeglina
tähelepanna seda, et mida halve­maks
muutub üldine toitlusolukord
— eriti aegajalt esinevate tõsiste vil-jaikalduste
tagajärjel — secla enam
tõuseb võimude huvipunkti erasek­tori
toodang. Kodanikke kohustatak-
• se oma aiamaadel rohkem tootma
eriti kartuleid, köögi- ja puuvilju ning
marju, aga ka loomasaadusi — piima,
liha ja mune. Sama reegel on drasti­list
rakendamist leidnud ka viimastel
kõhnadel soveti vilja-aastatel.
/ Kuigi Eestis on erasektori toodang
pidevalt vähenenud ja on viimastel
aastatel moodustanud napilt 20%,
võrreldes N.Liidu terviku 30%-ga, on
siingi eratootjail turgude varustami­sel
toitainetega küllaltki oluline
marginaalne osa täita.
Näiteks tootis erasektor Eestis vii­mastel
aastatel 75 - 85% kogu puu­viljadest
ning marjadest, 40-45% üm­ber
köögiviljadest ja ühe kolmandiku
kartulist. Loomakasvatuses on lam­mastest
ja kitsedešl (,,stalini leh­mad")
terveh 95% eravalduses. Selle­le
vastavalt dn muidugi villatoodan­gu
osa. Kanamunadest toodeti 30%
ümber, piimast 18% ja sealihast 5-7%
erasektoris.
^ Juba aastaid on ilmunud ajalehte­des
kõrgemalt pooltinspireeritud ette-
, heiteid kohalikkudele võimudele jä
kolhoosiesimeestele ning sovhoosi--
direktoritele, et need ei pööra küllalt
tähelepanu erasektori toodangule. Ei
abista küllaldaselt neid „kääbusta-
' lundeid" tootmisvahendite andmise­ga,
ma.aharimisiga — ning eriti väi­ketootjate
saaduste turustamisel.
Eratoodangu tagasiminek on suurelt
osalt tingitud sellest, et eriti noored ei
• taha end siduda eriti loomakasyatu--
sega, mis nõuab pidevt hooh aasta
ringi, päev päeva kõrval.
KUMMALINE 18.1.1981 MÄÄRUS
Too ajalehes „Rahva Hääl" 18.
jaan 1981 avaldatud määrus on kum­maline
seepärast, et selle NLKP
Keskkomitee ja N L ministrite nõuko-
- gu nimel antud määruse kuulutamis-viis
oli erinev tavakohasest avaldus­viisist.
Seda määrust pole kunagi
avaldatud NLKP Keskkomitee hää-
Paavsti mõrvamise katse, pommid
Londoni kaubamajas ja Pariisi resto­ranis,
Lõuna-Korea valitsuseliikme-te
mõrv (Tais), ElSalvadori parteijuh­tide
mõrvad (just enne valimisi).
Ühendriikide kindrali „kidnappi-mine"
ja teise tapmine Itaalias, üli­kooli
rektori mõrv Beirutis jne. jne.
— terroriakte on laialt ja siin pole
mõeldud neid hakata üleslugema.
Vaja on teada, et Nõukogude Liidus,
Liibüas, Kuubas, Bulgaaria$ ja mujal
kommunistlikes riikides on pika aja
kestel väljaõpetatud ja jätkuvalt koo-htamisel
kümneid tuhandeid erilisi
sõdijaid — geriljavõitlejaid-terroris-te,
millised hoolikalt selekteeritud
mitmetest rahvustest ja rassidest.
See faktidega tõestatud teadmine
sunnib igat terroriakti, ükskõik kus
või kuisugune, vaatlema ja hindama
kui käimasoleva geriljasõja üht la­hingut.
Seesugune sõda Ühendriiki­de
vastu algas üsna varsti pärast
Suure Sõja lõppu, olles sel ajal süs­teemitu
ja juhuslik.
UUED RELVAD
Tol ajal oli sõjajõu mõõduks tuu-mapomrnide
võimsus ja.arv. Ühehd-
" riikide ja Nõukogude L'ii(Iu vatiel tek­kis
relvastuse võidujooks ja võistluse
õhinas kihutasid mõlemad pooled
mitmekordsesse üleproduktsiooni.
Aastakümme hiljem tõstis mõistlik­kus
häält — tuumapommide ülepro­duktsioon
oli ju rumal! Ja pommid
ise!? Silmad selgusid veelgi ja tekkis
kahtlus, kas tuumasõjas on võitjat?
Suurvõimude-vahelisele vaenulik­kusele
ja.usaldamatusele vaatamata,
otsiti maharelvastumise mooduseid,
kuid püüdlused ei annud njärgata-vaid
tulemusi, ja pommide ehitami­ne,
eriti aga heitevahendite arenda­mine
jätkub tänapäevalgi.
Brezhnev lubas ja Andropov kin­nitas:
Nõukogude Liit ei heida ku­nagi
esimesena tuumapommi! Hästi­tuntud
valelikkude lubadused pole ju
midagi väärt, kuid seda lubadust
võiks küll analüüsida ja isegi usal­dada!
Tuumapommide arvu, võimsuse ja
paigutamise üle kauplemine jätkub
lekandjas ,,Pravda". „Rahva Hää­les"
avaldatud määrusel puudus selle
andmise aeg, samuti kui selle andja,
mis oli nimetatud ainult määruse sis­sejuhatuse
osas.
Kuid määrus on kummaline ka
oma sisult, kuna on täielises vastu­olus
arenenud kommunismi majan­duslike
põhimõtetega. Näib, nagu
oleks määruse andjail nõunikuks ol­nud
mõni Janos Kadari majandus­mees.
Või siis Lenini omaaegse
NEP'i ehk uue majanduspoliitika uu­rija.
;
Määrus algab juba populaarseks
saanud süüdistustega, et partei ja
. valitsuse kohalikud võimukandjad
on lubamatult hooletusse jätnud põl-lumajanduse-
aianduse erasektori
toodngu asendamise. Järgneb range
korraldus see viga kiires korras pa­randada
ning edasi viiside ja vahen­dite
loetelu, mida partei keskkomi­tee
ja valitsuse hindamisel selleks
teha tuleks. Üksikasjadesse lasku­mata
võiks selle lühidalt kokku võtta
järgmiselt: põllumajanduslik ja aian­duslik
eraettevõtja tuleb vabastada
kõikidest seni kehtinud kitsendus­test
tingimusel, et ta sõlmib selleko­hase
lepingu, et ta toodangu müüb
riiklikile varumisorganitele, või tar-bijateühisuste
kohalikele äridele.
On selline müügileping sõlmitud,
siis nõutakse määruses, et NL riigi-panlk
avaks tarvilikud krediidid
tootmisvahendite hankimiseks ning
et kodanlikud võimud defitsiitsete
tootmisvahendite eraldamiseks ette-
^ võtjale igati kaasaaitavad. Kui selli­ne
eraettevõtja on kas kolhoosi liige
või sovhoosi tööline, siis on kolhoosi
. (Järg Ihk. 3),
endiselt, kuid need relvad ja selle­kohased
konverentsid, ja lepped
oleks nüüd Nõukogude hoopis vähe­ma
tähtsusega — tuumarelv oleks
temale tagala kaitse tagatiseks, mitte
ründamiseks.
Ega Nõukogude maailma valluta­mise
plaanid pole muutunud. Ei.
Kuid ajajooksul' on nad avastanud
parema strateegia ja paremad rün-nakrelvad,
mis ei hävita väärtusi, mis
ei hävita elu maakeral ja mis kunagi
kõik võidud Moskvasse koju toob!
GERILJASÕDA
See strateegia on globaalne /ge-riljasõda-
terror, millele võib järgne­da
anarhhia, valitsuse varitsemine,
revolutsioonilise miilitsa ilmumine,
ja vajaduse korral konventsionaalse
armee sissemarss, kas paraadi või
lahingukorras. I
Siinjuures meenutame omaaegset
Brezhnevi doktriini, et N9ukogude
Liit mõistab hukka kõik sõjad, peale
rahvaste vabastussõdade. Selle kuu­lutamisega
andis Bresjhnev kogu
maailma riikide valitsusvastaste ge-riljadele
eluõiguse ja revolutsionääri
uhke mantli. Invasioonide õigusta­miseks
süvendas Brezhnev oma dok-toriini,
kuulutades, et Nõukogude
Punaarmee kaitseb igat sotsialistlik­ku
(kommunistlikku) valitsust, riigi­korra
muutmise katsete vastu.
Brezhnevi Doktriini avalik kuulu­tamine
oli järjekordne väljakutse
Lääneriikidele, kust aga vähematki
reaktsiooni ei tulnud. Vaikuse hääl­tega
anti, Brezhnevile õigus ehitada
ja konsolideerida kommunismi teis­tes
riikides! i •
Nii nüüd — igas maailma riigis, ka
Ühendriikides, on terroritejhnika ko­gemustega
jõugud ootel, kuni rahvas
seal riigis (propaganda takkatõuka-mise
abil) hakkab rahu, õiglust ja
vabadust nõudma, marssides täna­vail
kümne- ja säjatuhandelistes ar-
• vudes.
Ka on möödunud kolme aasta
jooksul Nõukogude propagandal
õnnestunud inimeste loomulik tuu­masõja
kartus arendada hüsteeriaks.
Massid marsivad, intelligents laine­tab
rahult, televisioon näitab õudseid
filme ja press trükib suurte tähtedega,
et maailma lõpp on koWe minuti
kaugusel!
PIMESTAV HIRM
Vaenlase propaganda on teinud
tubli töö. Kõikepimestav hirm tuu­masõja
ees on Nõukogudele miti.ieti
vajalik. Geriljaatakid institutsiooni­dele,
sõjatööstustele, õli- ja relvala­dudele,
tähtsaile isikuile, pangaröö­vid,
autopommid — kõik kujundub
nagu oleks tegu 'rahva ülestõusuga'
sõda-õhutava valitsuse ja presidendi
vastu. Raske on rahu ja vabaause
nimel võitlemises näha,- riigi vallu­tamist
terrorisõja kaudu!
Ameerika linnades pole geriljasõ­da
arenenud veel kuigi kaugele, kuid
põhjendatud hirm ulatas juba Valge
Maja väravate ette. Kui terror laie­neb
ja sellele pidureid ei leita, siis
linnade elu võib kujuneda niisugu­seks,
nagu on Belfastis ja Beirutis.
Eehoodud oletuse järeldusel on
suurvõimudevahelised tuumapom­mide
tasakaalsutamise konverentsid
— väärtusetud. Need on muutumas
avaliku tähelepanu kõrvalejuhtimi­seks
käimasolevast geriljasõjast, mil­les
Moskva on olnud senini üsna edu­kas
ja mille ainsaks tõkestuseks on
olnud Ühendriikide uhkus ja visadus
(stamina), kuni seda jätkub.
Pole põhjust nutmiseks, et Nõukjo-gud
demonstratiivselt Genfi konve­rentsidelt
lahkusid. Päris suur hulk
aastaid on lavastused Genfis jäänud
tulemusteta. Neid on siiski peetud
inertsi tõttu. Nõukogude õhutusel, ja
need oh olnud kõigile tuumasõda
kartvaile - rahustavaks bromiidiks.
I Relvade vähendamise konverent­side
pakilisem osa olgu — Terrori
vähendamise ja terrori likvideerimi­se
(Freeze!) konverentsid. Brezhnevi
Doktriin on vajalik igakülgselt ja val­jult
avalikkuses selgitada ja kõik ter­roriaktid
häbiposti lüüa ning nende
teostajad võlla riputada! (Juutidelt on
mõndagi õppida!).
Selleks on vaja Läänemaade riiki­de
valve-, kaitse- ja kohtuinstantsid
vabastada kummalistest 'inimõigus­te'
köidikutest. N i i võib kunagi saa­vutada
inimesele õigusjrahus ja vaba­duses
elada! '
H.RIGA
näevad või õppima ja rääkima hak-kavad.
Need, kes omd keeles ja mee-les
pole enam eestlased, ei sia meie
rahvuslikku elu edasi kanda."
Aarne Vahtra kohta arvas Enn Sa-lurand,
et tal oli õigus moraalse laos-tumise
ja liigjoomise osas, mida toob
endaga kaasa kommunistlik süs­teem.
Sama muret tundis ka Jüri
Lina. Aarne Vahtra oli ka ainus, kes
„Esto-Amerikas" kirjutas eesti kee-
Muret teeb E. Salurannale kodu­maal
partei peasekretär, Karl Vaino
kõne, mis võttis oma alla peagu te^
ve lehekülje „Rahva Hääles" 4, april-lil.
Seal kajastub nende mure välis­mõjude
üle vabast maailmast. Pisi­asjust
on tehtud suured numbrid^ mis
näitab, kui tugevalt nad arVestavad
meie, vaba maailma mõju kodueest-lasile.
Karl Vaino sõnade järgi võib
oodata raskemaid aktsioone eestlas­te
vastu nii seal kui ka siin.' Ka moed
ja kombed, mis kanduvad vabast
maailmast Eestisse, teeb neile muret.
Tugevat sõimu lendas aga meie kesk­organisatsioonide
vastu, mis näitab,
et nemad seal hindavad meie tööd
ilmselt kõrgemalt kui meie ise siin.
See Moskvale pühendatud kõne toD-|
di ära ka „Pravdas".
E. Salurand soovitas meil kõigil 1
olla valvel ka Esto '84 ajal, mil meie
vaenlased võivad midagi ette võtta.
Lõpetades, Enn Salurand Ihindas Enn
Kiilaspea julgust oma sõnavõtus, mis]
annab lootust rahvuspoliitilise ko­misjoni
edaspidiseks edukaks tööks.1
Enn Kiilaspea rõhutas eelnenud]
sõnavõtus esinenud pagulase staa­tust.
Poliitiline pagulane on auväürl|
tiitel. Isegi rahvusvahelises skautlu­ses
on pagulasskautidel eriline staa­tus
ja eesti skautidel on oma esinda­ja
peakorteri juures, millist immig-rantskautidel
ei ole.
Inglise keele kasutamine eesti
noorte tegevuses eesti keele aseme
on mõeldamatu eriti nüüd, kus eesli
keel on noorte hulgas eriti au sees]
mida võiksime nimetada oma ..ema-keele
renessansiks", arvas Enn Kiij
laspea, millele lisas oma hinnangu, e|
„kui kaob keel, kaob rahvas".
Raffi Moks nimetas Enn Kiilasi
pea sõnavõttu rahvuspoliitika osaj
üheks verstapostiks EKN ja RVl
ajaloos. Oleme vist täisikka jõudnuc
kui lubame väljendada enesekrilti
kat. „01eme jõudnud üle enesekiiti
sest ja otsime, mis on jäänud puudi
Keskorga!nisatsiooni tähtsus on vaf
tuvaidlematu, kuid senini pole vet
keegi lausunud, et EKN'st tuleks kiJ
jundada võitli^sor^anisatsioon võllf
lemaiks oma maa ja rahva vobadusj
eest", lõpetas ta oma sõpavõtu.
Laas Leival teatas.et kuigi Eesti
Liit Kanadas b ö t a b EKN'ga parai
lelselt, on meil nendega hea koostööf
mis juba väljejidub Esto '84 ajal ühij
selt korraldatavas „Estex" näitusel
Toronto uue raekoja fuajees.
RAHVUSKONGRESS
Järgmise päevakorrapunkti ül^
„E8to '84 Rahvuskongress", andj
selgitust Ermi Soomet, neljanda ees]
Rahvuskongressi korraldava toii
konna esimees. Rahvuskongressi UI
biviimine on EKN teha ja selle kof
raldav toimkond töötas välja pÕh|
korra ja sai sellele kinnituse muudi
tusteta Ülemaailmse Eesti Kesknõi
kogu täiskogult 1. okt. 1983. Järgnj
vah tuli välja töötada Kongressi pä
vakord vastavalt ettenähtud ajale 1
ja 11. juuli hommikupoolel. Päev^
kord saadeti kinnitamiseks Kesl
nõukogu juhatusele 2. dets. 1983
see kinnitati väikese muudatusej
11. dets. 1983.
..Kongressi päevakorra järgi algi
registreerimine 10. juuli hommlki
kell 8.00. Avamine ja rakendus tol
muvad kell 9.00, järgnevalt palvuj
avakõne ja tervitussõnavõtud. Kesl
nõukogu juhatus ej pooldanud piki
tervitussõnavõtte ja seepärast läh(
välja järgmisel nädalal keskorgarj
satsioonidele, kelle arv on 11 või 1^
meie ettepanek, millega piiratakj
iga keskorganisatsiooni tervituss^
navõttu 5 minutile, kusjuures ni
võivad esitada kokkuvõtte oma org|
nisatsiooni tööst, sekretäriaati, m|
selle paljundab ja lisab edaspidisel
kasutamiseks Kongressi väljaanne|
te juures".
„Kell 11.00 järgnevad 4 töökoosj
lekut teemadega: 1) eestluse viljelj
mine, 2) rahvuspoliitiline koostöö;
vabadusvõitlus, 4) kodumaa ja meil
Nii jaguneb koosolek nelja oss
igaüks oma juhataja ja vastava refj
rendiga. Kolme töökoosoleku juhatj
jad ja referendid on teada, neljani
oma läheb klaarimisele maiki
alul".
„11. juulil toimub pidulik koosj
lek: avasõna, Esto '84 esimehe sõn
võtt, kõne Ülemaailmse Kesknõukj
gu esimehelt, resolutsioonide vastl
j võtmine, töökomisjonide aruanne!
teadmiseks võtmine, manifesti va|
tuvõtmine, lõppsõna ja hümn".
..Avapalvuse nõusolek on peapii|
kop Konrad Veemilt, avakõneks
nõusolekE.V. peakonsulilt New Y(
gis Ernst Jaaksonilt. Isikliki^ reglj
reerimislehtede laialisaatmine on lj
linenud peamiselt Rootsis püsii
keskorganisatsioonide dualismi ti
tu, kusjuures ma pole veel vasti
il ' 0