Meie Elu = Our life, January 17, 1985

              Elu" nr. 3
„Meie Elu" M . 3 (1821)) 12)85
Jaskasse i
iheränniku
•NELIAPÄEVAL, .17. lÄANUARSL -."^HURSDAY, JANUARY 17
Hmalik kaasa teha 33-G°
Ireis Alaska sse ja Lä äne-;
]i Päevadele Portlandis.
septembris alustatud
Ine tõi 39 reisihuvilist;
lest on siiski vahepeal
Jd, kas reisi kestvuse või
lustel. Reis on ajaliselt
nii, et reisiseltskonna!
)sa võtta kolme viimase
lest Lääneranniku Eesti
lis seekord toimuvad
(egonis. Selleks ön ka
|ritud M arriott hotellis,
Inainus üritusi.
\s and Travel firma kau-
:orraldatud 2 reisi eesti
Ironto Eesti Maja õuelt
). juuni hommikul kl.8
|akse samasse 12. juuli
^htame kaasmaalasi ka
5tes^ mida läbime. Eel-
In näidanud, et alati on
[as pillimehi, laulüme-iehi,
mis teeb puhkuse
fa pika reisi puhul,
kogupikkus on üle
|i ehk 16.000 kilomeetrit
nie läbime järgmised
ka öömajale jääme:
rie, Thunder Bay, Win-
Icatoon, Edmonton,
:, Fort Nelson, Watson
lorse, Tok, Anchorage
Is, Dawson Gity (2),
j ööd veedame parvlae-l^^^
ayst Prince Rupert'1,
George, Hope, Van-
)eattle, Portland (3),
J, Bozerman, Cody, Ra-laha,
Joliet ja ilusate
:oju tagasi.
Kanadat on reisiks
md isikud ka Saksa»
liastjaOhio osariigist.
In endiöeh— kahekesi
• - . . • - •
)0; kolmekesi toas
leinimese tuba $3,429.
le on arvestatud 32 ööd
}s hotellides, transport
lobdsas õhujahutuse,
tualetiga bussis; ka-jrvesõit
Alaska State
(parvesõit Vancouveri
liseks;-tutvumine vaa-
3ga Whitehorse's AnC"
icouveris, Victorias,
[ov^stohepargis; kulla-
^sonCity's; sissepääs
}s** ja Gaslight Follies
sissepääs Butchart,
iceNeedle torni Seatt-feud
Mount Rushmore,
'ä]acejaBoysTown'i.
ma sisse arvestatud
line hotellides. .
|tu jääb2:3 kohtatüh-.
ruumi ainult 44-le
|ti toimub igal päeval
ettepoole ümberistu-veebruari
alul kavas
^toimkonnale ühine
et arutada reisiga
küsimusi ning koos
J Lääneranniku Eesti
Itele. Reisi sissemaks
jlejäänu tuleb tasu-
1985. Tshekid kirju;
lürs and Travel Ltd.f
lata aadressil:. Pettes
Ltd, 184 Main St.^
Ont. NOG 2L0 või'
|adressil 55 Duggan
)nt. M4V l Y l . Reisi-atud
neljalehekülje-selgitus
reisi kohta
fistades Kalju Jõgi'le
b-2094.
KALJU JÕGI
M B ^ M W . i a a ••••II MMMMntMmMMMaü^CCD
niat ja paljusid aja-
PastorH.Rüdmikon
avandanud, et see ei
vanematele inimes-äev
puhkuseks Jeruu-iroopa
linnades pea-ssireise
on keskpäe-iedpuhkeajadhotel
»
|lõunäselebussireisi-areis
Vahemerel on
uhkus.' See on laia-
|eisikavaga turismi-'
H.Rüdmik siiani on
[ik^ ja reisikavEiks'
tada:Rey. Helmut
fton Lane N.E. Pbrt
a 33452,USA.
s
-)
Eesti Teadusliku
Seltsi Rootsis
Gaidide raamatu tähtpäeva pikendatud
oistluse tingimused
aastal 1985
\: Võistlusest võivad osa võtta üli­õpilased
ja teaduslikud edasiõppijad
Et paljude soovile vastu tulla, on
Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo ot­sustanud
edasi lükata kavatsetud
mälestustekogu artiklite sissesaat-mise
tähtpäeva. Uueks tähtpäevaks
on 31. märts 1985.
Oodatakse jutustusi meeldejäänud
sündmustest Eestist, põgenikekag-reist
kui ka tänapäeva gaidlusest.
PSkemaajalise kestvusega ja ula­tuslikum
eesti kunstnike ühisnäi­tus
toimub Suur-Toronlo Etobico-ke
Civic CenjreMs (West Mall &
BurnhamthropeRd.), mis jääb ava­tuks
31. jaanuarini (avat. nädala­päevadel
k l 9—5; laip. ja pühap.
kl. 2—5). See on suurim ja ainulaa-dusem
rneio kunstnike ühisesine-mine,
kes seni teinud tuleproovi ka
väljaspool meie endi ühiskonnas
esinedes; Algatus tuli Etobicoke
Givic Centre h^vi Conimittee poolt
pöördumisega mööd. suvel 0'Keefe
Centres Esto'84 kunstinäituse kor­raldajate
Livia Holmberg ja Maret
Razinsi poole vastava ettepaneku­ga.
Tulemusena avati vaatajaile 7.
jaanuaril näitus 25 kunstnikult 90
tööga. Näituse illustr. kataloog iga
osavõtva kunstniku tutvustava lü-hikirjutise
|a eksponaatide juurde ^
kuuluva andmestikuga, märgib tii°
tellehel:^ „The Civic^ Centre Art
"Gommittee presents Estonian Art
atthe Centre'*
Selles uues ja moodsas Centre'!
hoones asuv kunstigalerii näitust©
ruumide juures on arvestatud kõi°
gi vajaduste ja eeltingimustega,
eeskätt ruumide asetus ja valgus-
: tus. .... ^
AVAMINE - :
Näitus, mis yaatajaüe tegelikult on
olnud avatud alates 7. jaanuarist,
avati.vormiliselt mÖöd. neljap. õhtul
(10. jaan.). Esimesena kõneles Givic
Centre Art Gommittee juhataja, mai­nides
selle Centri ülesandeid. Minnes
üle näitus juürde.rõhutas kõneleja, et
see on seniolnuist suurim ja.mitme­kesisem
ning nii siis ka huvitavaim.
Ta rõhutas näi usele valikutegijaid-ettevalmistajaid
prouasid Holmbergi
jaRazinsi nende väärtuslikku panust
ning asjaliku ja sujuvat koostööd,
tutvustades neid.
Seejärele Livia Holmberg andis
ülevaate näituse saamisloost, maini­des,
et suureks abiks ettevalmistamis-
^öödeJ^iOii olnud E sto' 84; loogem
ja osaliselt sealt,pärinevad ka siinsed
väljapanekud. Suure eelisena aga
C.G.kunstikomitee - kutse, sõbralik
suhtumine ja tegelik abi näituse ku­jundamisel.
Ta tutvustas E.V. aüpea-konsulit
Ilmar Heinsood, paludes te­da
näitust avada,
Öma ayasõnacje^ Ilmar Heinsoo
märkis eestlaste kultuuri püüdlusi,
mida siin vabal maal valitsus etni­liste
gruppide juures soodustab,et
need omakultuuri edasikandes ja
arendades, saaksid oma osa ja panu­se
lisadaKanada üldkultuuri. Ta ava­las
E.V. aupeakonsulina Kanadas
kogu siinse eestlaskonna nimel tänu
ja austust kõigile selle näituse toi­metulekul
kaasaitajaile, esinejatele
ja avamisele tulnud rohkearvulisele
publikule, mille järele kuulutas näi­tuse
avatuks.
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo
kunstinäituse avasõna ütlemas.
KUNSTNIKUD JA
Livia Holmberg
näitusis
Esitatud on 25-elt kunstnikult
kokku 90 tööd, enamikusrmõõtmeilt
üle keskmisei suuruse. 'Osavõtjaist
' murdosa Kanadast 13 (Tör. ^, Morttr.
3, Vanc. 1] 49 eksponaadiga, lõuna-naabriUSA-
st 6 esinejat 26 ekspon. ja
mujalt 6 esinejat(Pariis, Lääne-Sak-sam.,
Rootsi ja Austraalia) 15 tööga.
Nii võiks näitust pidada Põhja-
Ameerika e. kunstnike näituseks,^
mõneda külaliseesinejatega kauge­malt.
•
Teostustehnikalt pooled töist
maali grupis (õli, akrüül, segatehn
ika, akvarell, kolaash jt.), küllaltki
arvukalt huvitavat graafika" ja
skulptuuri alalt, eriti .suuremõõt­melised
etchingud.
Üldiselt näitus värvirõõmus ja
hea kvaliteediga, tervikuna, hästi-mõjuv.
Kunstnikud, nimeliselt vä­hemalt,
meile tuntud, kunstiteostu-sis
väljaspool esinenutena ja nime
teinud mitmed meie kunstipubli­kule
alles vähe tuntud.
Peatume lähemalt kunstnike ja
väljapanekute juures hiljem.
PROF. A. VÕÕBUS
Prof. VõÕbuse teosed
eesti märtritest
Prof. A. VõÕbuse teosed on meile
ainulaadsed ja vajalikud. Autori en­da
ohvritega, mitme Suurema anne­tusega
Vancouveri eestlastelt ja tel-limistega,
neist üle 200 Torontost,
oleme kätte saanud üheksa köidet —
see on kokku ligi 1800 lehekülge
Eesti ajalugu! Projekti lõpetamiseks
on kõige kriitilisem käsikirja valmi­mine.
Selle osas on lootused head
kogu projekti lõpuleviimiseks, ni-
.melt ka kümnes köide (muusika) on
niikaugel, et ootab nupule vajutamist,
et trükipressi käima panna. Köide XI
(kujutavkunstid) on teises.korrektuu-ris
ja võib valmida kolm kuud hil­jem.
Köide XII (lavakunstid) võtab
pisut rohkem aega, kuid käsikirjast
on 85% valmis, ütleb professor Võõ-bus.
Lisaks senisele sissemaksule on
vaja veel kümme tuhat US dollarit.
Sellest on praegu S3500 Torontost
välja saadetud, nii et vaja on veel
$6500 US.või Kanada $8700. Seda
praegu ei olp, kuid peab hankima ja
saab, kui senised tellijad jätkavad.
Kuigi üheksas köide on juba ammu
Torontos, on ainult 76 isikut selle
kätte saanud ja tasunud (osa neist ka
X, XI ja XII eest ette tasudes). Üle­jäänud
umbes 150 tellij^ale pole seda
Estb töökoormuse tõttu saa^
kuda.
Teine, äärmiselt suure poliitilise
tähtsusega töö on professor Võõbusel
ettövalmistusel olnud üle 20 aasta.
Need on eriraamatud eesti märtritest.
Nende ingliskeelsed pealkirjad on
sisuselgitavad aga pikad. Eestikeel­seks
lühipealkirjaks võiks ühele pan­na
„Usumärtrid" ja teisele „Rahva
kannatused ja ohvrid". Esimene on
trükimasinas,kuid ootab raha. Eel-tellimise
hind on Kan. $15.00. Teine.-
raamat, ,,The Tribulations and Mar-tyrdom"
on paisunud kaheköiteliseks.
Selle esimene köide on trükimasi­nas,
selles valgustatakse meie ajalu­gu
Euroopa perspektiivis kui Euroo­pa
kultuuri eelposti ja kaotuseid sel­les
võitluses. Esimene köide katab
ajajärgu ajaloo algusest kuni saksa
okupatsiooni alguseni 1941.
' ENDEL ARUJA
Toronto laohoidja
37 Groveiand Grescent, Don Mills,
Ontario, Ganada M3A 3G4, tel. (416)
447-8958. '
paguluses, kes on ülikooli sisse kir- Teretulnud on fotod, väljavõtted päe-jutatud.
Kuna sooviks on, et eelkõi- vikutest või kroonikatest ja laagri-ge
ergutada nooremaid valima kur- lehtedest.- Soovitakse ka üksustelt
susetööks eesti teema, on võistlusest lühiajalugu ja joonist üksuse märgist,
osavõtjate vanuse ülemmääraks 40 a. Oleks tähtis, et ka nendest üksustest,
;;2. JÖQ peab vastama nõuetele, mis mis enam ei tegutse, mõni endine juht
õppeaine järgkursuste seminaritöö- saadaks materjali,
de kohta on kehtivad. Ulatus peab Laagrimälestuste osas võib saata
olema vähemalt 20 lehekülge masi- kirjutisi või lugulaule huvitavatest
nakirjas. Tööle tuleb lisada andmed sündmustest, tõestisünäinud nalju,
saadud hinde ja akadeemiliste punk- kui ka all-laagrite ja telkide salkade
tide arvu kohta. ; hüüdusid. Gaidid oleksid tänulikud,
j3. Jõistlusele võib esitada semina- kui fotograafid.kes laagritest pilte on
ntoid, mis (vähemalt osaliselt) käsit- võtnud, annetaksid mõned fotod,
levad eestiainelisi küsimusi. Semina- Artiklite saatjaid palutakse lisada
ritöö võib olla kirjutatud kas eesti või linn ja asukohamaa, ka neiupõlve või
mõnes teises keeles.Võõrkeeles kir- hüüdnimi ja gaidlik tiitel või amet.
jutatud töö peab olema varustatud Tippides on soovitav rida vaheljätta;
eestikeelse sisukokkuvõttega. käsitsi kirjutada hästi selges käekir-
4. Võistlusest võib nimetatud va- jas. Oodatakse artikleid ka noore-nusepiirini
osa võtta ka tööga, mis mait generatsioonilt,
pole kirjutatud otseses seoses üli- On juba .saabunud palju huvitavat
õpingutega, kuid see peab vastama - mate,rjali. Kõige virgem oli Juta Järv
gaidrühmast Saksamaal. Kahjuks
aga teistest D.P.-aegsetest Saksamaa
üksustest või malevatest on väga vä­he
sisse saadetud. Samuti oleks vaja
materjali Taani, Inglismaa ja Argen-
*tiina endiste üksuste kohta. Austraa­liast
on senini kõige rohkem tulnud;
eriti palju ajalooliselt väärtuslikke
fotosid Agnes Pank-Pedajalt. Terve
oma gaidluse fotoalbumi laenas Aino
Kaselaan ning Ly Pajusi luba kasu­tada
Geislingenist kaasa toodud hei-lakeste
pere päevikut. Ann Lehtmet­salt
saabus foto Pax Ting maailma-laagrist
Ungaris a. 1939 ning Virge
Hintilt on fotosid gaidide kodus Our
ChaleVs viibimisest ning väljavõtteid
tütre päevikust. Ene Runge on teinud
äratõmbeid ajaloolistest kirjutistest
ja protokollidest hing paljud teised
on kirja pannud huvitavaid mälestusi
ja naljalugusid.
Kõik kirjutised ja fotod saata aad­ressil:
Gdi". Siiri Puust
497 Mt. Vernon Rd.
Buffalo, N.Y. 14226
U.S.A.
Telef. (716)839-0761
heakskiidetud seminaritöö teadusli­kule
tasemele.
5. Võistlustööde auhinnaŽüriiks on
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juha­tus.
-
6; Väljaandmisele võib tulla kuni
kplm rahalist auhinda, kusjuures au­hinnaks
võib. olla maksimaalselt
3000 rkr. Selle suuruse määrab ETSR
juhatus, arvesse Võttes töö teaduslik­ku
taset. \
7. Töö tuleb esitada 1. oktoobriks
1985 varjunime all koos suletud ümb­rikku
lisatud teatega autori nime ja
elukoha kohta aadressil: Eesti Tea­duslik
Selts Rootsis, Box 92,101 21
Stockholm. Informatsiooni saami­seks
võib pöörduda Paul Laani poole
aadressil: Finska institutionen,
Stockholms Universitet, 106 91
Stockholm, tel. 08/16 33 38.
Kanadast.- kes kirjutas Meerbecki mmmmmm<!^mmm^mmm^
Et ei ununeks!
. Meie lahkumine kodumaalt 40
aastat tagasi punalaviini hävingu
eest põgenemiseks on langemas
unustusehõlma, milline aga peaks
olema kirja pandud ajaloo lehekül­gedele
hoiatuseks vabadele rahvas­tele
ja meeles pidamiseks meie järel­tulijaile.
Meie julged ettevõtmised,
teod ja läbiviimised kohustavad iga­ühte
enda seiklusi talletama,>milleks
eeltööd on juba käigus. Nimelt loo­dame
ja ootame seikluskirjeldusi põ-genik-
eestlastelt terve kodumaa ula­tuses,
kusjuures jutustuse pikkus
^leks umbes viis raamatulehekülge
ja hõlmaks endas põgenemise plaa-nitsemise
ja tegeliku retke kuni va-
KAI K Ä Ä R ID
MAALID MÜÜGIL suures valikus,
j - •
Helistage ette 225-5595.
. 390 Princess Ave., Willowdale
Etnograafiline ring
õpetab
ekkide tegemist
,,Natsijaht" õitseb
USA raamatuturul
Üsna ootaipatult on löönud USA-d
naeru\^ääristav ,,natsiiaht" või „sõja-kurjategijateks"
tembeldamise hoog­töö
teem õitsema ka kirjanduses. Nii
pro kui contra.Harcourt Brace Jova-basse
paika või praeguse asukoha- novichi väljaandel ilmus endise OSI
maani väljajõudmiseni. Väga soovi- direktori Allan A. Ryani poolt kirju-
Etnograafiline ring alustab kevad-poolset
tööperioodi 17. jaanuaril kell
6i30 p.l. Eesti Majas, klassiruum nr.
AZi. Sügisel alanud puule põletamise,
.Meepimise ja värvimise kursus lõp­pes
jõulude tulemisega. Õpetajaks oli
selle ala asjatundja Naima Aen Õpi­tav
oleks ka mõni ülesvõte juurde
lisada, mille soovikorral hiljem ta­gastame.
Jutt koos, autori nimega
avaldatakse koguteoses. Kes aga
mingil põhjusel soovib avalikkusele
anonüümiseks jääda, palume kaas­töö
saatmisel sellest teatada. Et tõet­ruud
tagapõhja säilitada ajaloolisest
seisukohast lähtudes, peaks sünd­imuste
ajad jä kohanimed olenia või­malikult
täpsed.
Koguteos on kavandatud umbes.
lased olid innuga töö juures, ning 250-300 leheküljelisena, milline,
valmis mõnigi kena ese. muidugi olenevalt autorite asjasse
suhtumisest ja reageerimise kiiru-
Kõikidel tuleb kaunis lõputöö vai- sest, võiks juba eelolevateks jõulu-mistada
ühes eespoolnimetatud teh- deks lugejalauale ilmuda. Informat-nikas,
mis sügisel näitusele tuleb. siooni saab ja kaastööd saata: R.
. . . . , , Marley, 9 Parravano Court, Willov^;-
alustatakse ^^^^ Q^t^^.^^ kanada M2R 3S8. tel.
lapitekkide (Quilts) tegemise õppega.
Daamide sooviks oli,^jundada tek­kide
mustrid võimalikult eestipära-seks,
mida ka tehtud on. Õppe ajal
alustatud ja suve jooksul lõpetatud .
tekid ja muud esemed tulevad samuti
sügisel näitusele.
* • •
Kursusest on võimalik osa võtta
kõikidel soovijatel, ka väljastpoolt
Etnograafilist Ringi. Nendel palume
kohale ilmuda Ringi esimesel kokku- -
tulekul juba kella 6:00ks, et nimesid
ülesse märkida ning muud vajalikku
õiendada.
(416) 223-0080.
R.M.
Eesti kunstinäitus tv-s
MacLean & Hunter Gable, ehan-m\
10 Etobicoke näitab 1/2-tunnili-se
programmi eesti kunstinäitusest
Etobicoke Givic GenterMs. Prog­rammis
esinevad aupeakonsul Il­mar
Heinsoo, näituse korraldaja
Lia Holmberg ja kunstnikud Abel
Lee, Osvald Timmas ja Ruth Tul-ving.
Saade on 27. jaan. kell 1.00 p.
Etnograafiline Ring Kanadas |a 31. jaanuaril kell 7.30 õ.
tatud „kirjanduslik süüdistusakt"
pealkirjaga ,,Quiet Neighbors: Pro-secuting
Nazi War Criminals in Ame­rica".
Nev^ Yorgi osariigis Woodha-venis
ilmuv „Americans For Due
process" soovitab mitte kulutada
15.95 dollarit Ryani toetamiseks,
vaid tutvuda tema „elutööga" oma
kodukoha raamatukogus.
N. Liitu deporteerimisele määratud
J. Demjanjuki tütre Lydia Demjanju-ki
koostatuna ja tema poolt väljaan-tuna
ilmus „The Hunters and the
Hunted" — „detailed history õf the
genesis of the OSI". Raamatu hin­naks
on 10 doll. + 1.00 dollar saa­tekulu.
Raamatut soovitatakse telli­da
autorilt aadressil: PO Box 31424,
Cleveland, OHIO 44131.
Nagu Ryani puhul, nii soovitatak­se
ka Rochelle G. Saideli teosega
,,The Outraged Gonscience: Seekers
of Justice for Nazi War Griminals in
America" tutvuda kohalikus raama­tukogus.
Väljaande kirjastas State
University of Nev\r York Press ja selle
hinnaks kõvas köites on 29.50, bros-hüüris
9.95 dollarit.
Tulemas on raamat ennast „nat-sikütiks'*
ülendanud Gharies R. Alle-nih,
nagu ta ABG Nightline's teatas.
Tema (raamatu eesmärgiks või sisuks
pidavat olema käsitleda „ . . . the US
governmenfs efforts to block the
prosecution of alleged ,,Nazi v^ar
criminals".
. a a s
JOONAS UULU
Dostojevskit ühiskonnakriitikuna
on interpreteerinud paljud ta kollee­gid,
huvitaval viisil on seda teinud
baltisaksa päritoluga romaanikirja­nik
ning Nobeli-laureaat Herman
Hesse [1872—1962), .kelle vanaisa
Gari Herman Hesse (siurnud 1896 a.
94-aastasena), keiserlik vene riigi-nõunik,
töötas Paides kreisiarstina.
(Hermann Hesse kirjutas saatesõna
lauluõpetaja Monika Hurlniuse mä- •
lestusteosele ,,Mein Onkel Her­mann"
(E.Salzer Verlag, 1955). Krei-siarsti
Hesse maja asus Paides Pika
tänava alguses — vist nr. 4 — Hans
Kõva maja kõrval ja seal asus lühi­kest
aega kä ajalehe , Järva Teataja"
toimetus. Suur ja haruldaste puudega
aed, millist Hermann Hesse nimetab
„jEden", oli siis veel kenasti korrai
^' j^MpnikaHunniupe mälestusteos,
m
jlies palju meie kultuuriajaloole,
väärib-tõtemist.'Raamatu kaaneil-lustratsiooi^
kujutab vaadet majale
aia poolt, nagu see oli veel aastail
1941-44 - J.U.). Aastal 1920 avaldas
kreisjiarsti pojapoeg esseede kogu \
„Pilk kaosesse" (Blick ins Chaos).
Raamat olevat kirjutatud väheste
Icuude kestel Bernis aastal 1917. •
Maailmasõda käis kolmandat aas­tat...
Kirjanikku huvitas tol ajal ana­lüüsida
maailmapälangu ja meeletu
tapatalgu tagapõhja... ja Dostojevski
kaugele oma ajast etteulatuvat nägi-japilku.
Dostojevski romaani lahkab autor
silmatorkavalt pealkirjastatud es­sees
„VennadKaramazovid ehk Eu­roopa
häving". Ta leiab, et suurvene
romaanikirjanik ennustab kogu Eu­roopa
langust tolle kihutava troika
ohvriks, nimelt vaimse Euroopa hä­vingut.
Aasialik ideaal hakkab siin
maad võtma, see neelab Euroopa
vaimu. Moraalsed põhialused laostu­vad.
Mis on aasialik ideaal? See on
loobumine senistest moraalinormi-dest,
uue ohtliku usundi omaksvõtt,
nagu vana munk Zosiima romaanis
ennustab... Romaani kolme köite
kestel, väidab Hesse, muutuvad kõik
endised kindlad normid ja ideaalid
tegelastele küsitavaiks... Selline
„vene inimene", kes dn hüljanud
kõik moraalinormid, muutub sümbo­liks,
hea jä kuri. Jumal ja Saatan on
selles ühinenud. Karamazov — see
bn hävingueelne inimene.
Karamäzovlikku elementi —
kaootilist, metsikut, ohtlikku, eba­moraalset
— võidakse hinnata posi­tiivselt
või negatiivselt, kuid see val­lutab
Euroopa. Tol ajal, kui Hesse
kõnesolevat analüüsi kirjutas ja
maailmasõda möllas, konstateeris
ta: Karamazov domineerib enam kui
kunagi varenr. Euroopa häving lähe­neb
kui hirmus katastroof (ilgu revo-utsiooni
ja tapatalgutega või ilma
nendeta — korruptsiooni, varguste,
mõrvade ja muude vägivallatsemis-
. Hävingule vastu minev inimene on
hirmuäratav koletis, see on midagi
looma ja inimese vahepealset. Antii­kaeg,
Euroopa kultuuri särav Öitsen-gufaas,
ei läinud hävingule vastu
Nero, Spartacuse ega germaanide
ajal, see haaras tol koiral kinni Jeesu­se
õpetusest, ütleU Hesse. Aga nüüd
on pool Euroopat, vähemah pool Ida-
Euroopat, teel kaosesse, ta kihutab
pühas hullumeelsuses, kihutab ku­ristiku
poole.
Mis on sus kõnealune sümboolne
troikasõit, miks kihutab püha Vene­maa
hukatuse poole? Kuldasja millal
sai kihutamine alguse?
Kuritegevuse kiiret':lisandumist,
inoraalilangust, pereköftnae^ laos­tumist
ja isatapmist kõri^ütitroika-sõiduga
kirjeldab Dostojevski .oma
romaanis aastail 1879/80, Gogolil
esines trbikasümboolika neli aasta­kümmet
varem... Aastaks 1880 oli
Venemaal ähvardava kuju võtnud
maailmavaateline liikumlni ,mida;
nimetati nihilismiks. Filosoofilise
terminina — ladina keele sõnast ni-hil,
ei miski — oli sõna käibel juba
sajandi algul väljaspool Venemaad,,
sellega mõeldi üldtunnustatud mo­raalsete,
poUitiliste ja eetiliste väär­tuste
eitamist. •
Venes võttis möödunud sajandi
keskel noorsoo hulgas maad oposit­siooniline
liikumine, mis ülistas just
sellist negatiivset hoiakut - religi-oqni,
moraalinormide ja autoriteeti-deeitamist,
atentaatetsaarile ja valit­susvõimu
esindajaile. Selliseid keh­tiva
korra trotsijaid nimetati nilisti-deks...
Nihilismist nakatus esijoo­nes
haritlasnoorsugu _ üliõpilased
ja gümnaasiumide õpilased.
Sõna nihilist sai ilukirjanduses po-larseks
aastast 1862 alates, kui
Ivan Turgenev (1818-1883) romaanis
„Isad ja pojad" (1862) oli seadnud
nihilismi teose keskseks problee­miks...
Nagu romaani tiitel osutab,
on vastakuti asetatud kaks generat­siooni
— isad, s.o. vanem, konserva­tiivne
põlvkond, ja pojad — noor
opositsiooniline põlvkond. Tegevus­tik
mängib aastal 18.59, konflikt on
seöga möödunud sajandi keskel aset
leidnud idealistliku ning humanis­mist
kantud isade-generatsiooni. ja
mässulise materialistliku, illusiooni­deta
noorsoo vahel... Nihilist ei usu
midagi, ei tunnusta mingeid autori­teete
ega riõrmisid... Vanemad, nen­de
isad, on nende meelest naeru- ja
kahetsusväärsed ajast maha jäänud
inimesed... Kõik see, mille isad on
üles ehitanud, mida nad kultuuriks ja
eelmiste sugupõlvede pärandiks ni­metavad,
tuleb hävitada ja maha kis­kuda.
Omadest kogemustest teame,
et selline loogika ja sellised fraasid
pole ainult ilukirjanduslik fantaasia,
vaid ka tegelik elu, sest ilukirjandus
on tegeliku elu peegeldus, nagu seda
eriti rõhutab sotsialistliku realismi
teooria. „KÕik vana tuleb hävitada,
see on meie esimene ülesanne!" nii
deklareeris ja õpetas 40 aasta eest
meie kodumaal kehtima hakanud fi­losoofia.
Seda fraasi korrati näit.
Tariu ülikooli filosoofiaõpetuses, se­da
kordas tihtilugu tolleaegne või­mas
prorektor niihästi kateedrilt kui
ka eraviisiliselt. Ilukirjanduses sai
see printsiip populaarseks niisiis
Turgenevi romaani kaudu aastast
1862 alates.
Suured nihilismi prohvetid nagu
Herzen ja Bakunin elasid välismaal
maapaos — Saksas, Shveitsis, Inglis­maal
ja mujal —, nad liikusid kogu
Euroopas ning agiteerisid, vahetasid
alatasa elupaika. Bakunini õpetusele
on iseloomulik suur hävitamiskirg.
Tema peateoses „Riik ja rahvas" sei­sab
esikohal parool: hävita võimali­kult
kõik, tee seda võimalikult kohe!
Kui inimene enda kõigist normi­dest,
traditsioonidest ja autoriteeti­dest
lahti ütleb, kas ta jääb siis vaim­selt
ja seesmiselt tühjaks?.. .Loodus ei'
salli tühjust. Kui inimlikud väärtused
hüljatakse, astuvad asemele looma­likud.
Need pääsevad maksvusele,
kuna nad juba ürgaegadest peale pei­tuvad
inimhinge sügavustes tagasi­surutud
kujul, uinuvas olekus. Algab
inimese loomastumine, bestialisee-rumine...
Looma käitum,ine on meile
hästi tuttav: esimene konfliktide alli­kas
on toiduprobleem. Loom- haarab
toidupala teise omasuguse suust, kui
ta tunneb end jõu poolest üle käivat.
Kõik vahendid ja võitlusviisid on
lubatud eesmärgi saavutamiseks.
Inimene, kes hülgab kultuuri- ja õi­gusnormid,
toimib samuti looma
kombel: ta võtab, kust võtta on, va­rastab,
röövib, tapab. Aga inimloom
läheb veel kaugemale: fanaatilise ni­hilismi
kires hävitab ta ka seal, kus
tal sellest otsest tulu pole, lõbu pä­rast.
Isad ja pojad, generatsioonide vas­tuolu
ning nihilism üldiselt polnud
mingi lokaalne probleem Venemaal
poolteist sajandit tagasi. See on glo­baalne
nähtus tänapäeval ja hoopiski \
aktuaalsem kui Turgenevi ajal, kui
me ainult oma mugavuses suvatseme
sellele tähelepanu pöörata. Millest
tekib noorte hulgaline kuritegevus
(ja laastamistööd koolides, kümne­tesse
miljonitesse ulatuvad kahjud)?
Eks ole nihilismi selged väljapursked
alatasa nähtaval meie endi keskel ja
meie endi silmade all?-
(Järgneb)