Meie Elu = Our life, May 7, 1981

              •J'
li i nr
les plSl•
^erekon-r:
,,See
)riu Vil-
>,i uh'ke
Puhvis-liAdeele
ie poeg
tel Too-avän",
tel; Tuli-
[Toomas
)llata ja
sõnad
lusti täis
lad veidi
vaatan,
je kostis
la kilked.
Ha tööle
ktii, kui
[ttu, Luu-teatega:
it, pei-ain
selle
; need
id ^ ma
peast!"
>t,-kulla-ta:-
vana­nen
enne
või mi-lõtl^
s va­lsin,
pole
rd oli ala-leitia
sea-ivalt
koo-lausa
kor-
?d põran-l
albumist
lükid, soh-lal
sasitud
idis mida-ja
Riina
md Luule
|ugi sõna.
)önia, hil­jas
vana-
?iaega jäid
piid eri-vanaema
fšis kapist
(e/seadis
ladratseid.
Oma voo
kõiganoo-
[a suikusid
)öl, oli vaid
tõusis ma»
neiie tekke
LEfVAT
l i !
süle.
inud Eestis,
lemad Rootsi
|d rootsi koo­diks
oli root-t
käisin ma
:aias. Siis kui
astusin ma
n ainult kaks
asus kodust
[tsfn kangesti
sin õppimist
1.1 gkoolis. Seal
grammatikat;
eesti keeles,
esti Algkoolis
uudub selles
assis olin ma
Innaks on mul
eesti keele õp-kodukeelena,
tte ainult vaja­ta
rääkimiseksv
mul on tädi-b
ii|eil loomuli"
keeleks eesti
leil kodus, kus
ts. on eesti keel.
>tokholm) i
•I
i
l ja 10. mail
dr. T.
n. ja 18. mail
dr. A.
l ja 24. mail
, , . . . 1 .
B@. ja 31. mail
481-6834
ame­tiühingute
eluõiguse eest äratas siin
suurimat huvi &ui ükski teine väliš-
> lioiütiline sündmus. Suhtumises sel­lesse
võitlusesse valitseb sün ka ha­rukordne
üksmeel: valitsuse ja c^p>sit-Ühendriikides
läinud aastal aruta­tud
uue eesti kirjastuse Symposia
Press väljaandel ilmus äsja 'kordus­trükk
J. Silveti inglise-eesti sõnaraa­matust.
Selle, üle 1200-lehekürjeIise
kapitaalse sõnastiku varasemad väl­jaanded
on ammugi müügilt kadu­nud,
va jadus taolise sõnaraamatu jä­rele
aga mitmelgi põhjusel isegi kas­vanud.
Teos on trükitud seekord eri­lisele
õhukesele kvaliteetpaberile ja
köidetud nii, et paks ja üle kolme
naela raskune raamat soovitud ko­hast
avamisel jääb kergemini lahti.
Müügi peakõrraldus toimub kirjastu:
se kaudu, Jälgida vastavaid kuulutusi,
eesti ajalehtedes;
Tööerakonna mitmesugustel I
ikutulekutel on korduvalt võetud vas­tu
resolutsioone üleskutsega Nõuko­gude
Liidu valitsusde mitte tarvitada
vägivalda Solidaarsuse liikumise kal­lal
ja saadetud vastavad kirjad Npu-kogude
Liidu saatkonnale Canberras.
Opositsiooni juht Bill Hayden käis
koguni Nõukogude saadiku Sudari-ikovi
jutu! ja tegi talle teatavaks, et
opositsioon, piooldab vabade ameti­ühingute
liikumist Poolas ja mõis­taks
hukka nende mahasurumist
Nõukogude Liidu valitsuse poolt. Ta
nõudis seejuures Sudarikovüt kate-gooriiist
kinnitust sdle kohta,^et te­ma
valitsus ei rakenda sõjaväelist
jõudu Solidaarsuse likvideerimiseks.
Haydeni suureks pettumuseks Su-darikov
keeldus seda kinnitust and-
:mast.'''
t)llatu§eks oli siin endastmõisteta­valt
mitte see, et Sudarikov ei and­nud
Haydenile sellist kinnitust, vaid
see, et viimane oli nii naiivne, et läks
sellist kinnitust saadikult nõudma
justkui saadik täpselt teaks oma va­litsuse
kavatsusi või võiks neid oina
kinnituse andmisega mõjutada.
Sümpatiseerivat hoiakut Solidaar
suse vastu ön ilmutanud üksmeelselt
ka tööühingud, välja arvatud vaid
need,Mkus eesotsas seisavad punased
juhid. Viimased kas ei ole teinud as­jast
välja või Wrunud Austraalia In-duvalitsust,
et see nõuab ametiühin­gutele
vabadust Poolas, kuid püüab
igatpidi kitsendada nende vabadusi
oma kodumaal.
Keele- ja kooliaasta puhul soovitati
kirjutada emakeelsetest taimede ni­metustest,
et eriti noored saaks tut­vuda
nendega, mis olid ja on kasuk
tamijsel isade maal. Allakirjutanu ar­vates
on neid mõnel juhul tarvis ka
pensioni ealiste], kes on n^id imusta-nud
ja ekslevad ringi tõlkides neid
asukohamaa keelest meie keeldej mis
mõnel juhul on naeruväärne aga (laia­miste^
segadust tekitav.
Meenub kunagine trükisõnas aval­datud
„Tulerohi". On kuuldud nime­tusi
„Tulevesi" j a ,,Eluvesi" aga „Tu-lerohi"
oli pähkliks. Tõlgi siis tagasi
siinse maa, keelde ,,Fireweed", otsi
teatmeteosest selle botaaniline nime-us
— Bpilobium jä käes tä siis ongi
meie lihtne pajuJill. Pikad püstjad
vitsad, paju Idhed, õied tippudes roo­sades
pööristes, andis poisikesel pä­ris
otsa vahtida.
Teinekord jäHe
net'i" ristime „Hispaania täägiks",
oh mis vaimustav, tegelikult on see
„Palmliilia", suur ootamatus. Täna
alustame toalilledega, jällegi ootama­tusi
ja vast ka lõbu.
Alokaasia Elephanfs-ear Plant Alocasia
Araukaaria Norfolk Island's Pine Äraucaria
Aukuuba • Japanese Laurel Aucuba
Begoonia Begonia Begonia
Draakonipuu Dragon Ivy pracaena
: Fatseedera . Aralia Ivy Fatshedera
Fatsia Paper Plant Fatsia
Filodendron PhilodendroK Philodendron
Helksiine Baby'S"tears Helxine
Kikkapuu Japanese Spindie Tre £ Euonimus
Kirinõges ; • Flame Nettle ; , Coleus
KärsSliilia , Palm Grass Curculigo
iehtliilia Barroom Plant Äspidistra
Loorberipuu Sweet Bay Laurus
Maranta • iÄrrowroot Maranta
Monstera Mexican Breadfruit Monstera
Datlipalm Date Palm Phoenix
Madal kääbuspalffl Fan Palm Ghamaerops
Papüürus UmbreWa Sedge Cyperus
Peperoonia Radiator Plant Peperomia
Ruskus Box Holly Ruscus
Tõlypuu Grass Palm Cordyline
Viigipuu, kummipuu > Rubber Plant ^ Ficus
ÕITSEVAD.TOALILLED:
Äbuutilon, toavaher
Alpikann
Asalea:
Fuksia
Hortensia
Kalla .
KingM
Kliivia.
Meelistäht
Mürt
Oleander
Pelargoon
Priimula
Rätsuritäht
Sinningia
Säntpoplia
Tsineraaria
Verilill :
Flpwering
Persian
Äzalea
Lady's-eardrops
Rose Mallow
jFrench Hydrangea
Galla Uly
Slipperwortli
Kaffer Lily
Amazon Lily
Myrtle ,
Oleander
Geranium
Frimula
Barbados Lily
Gloxinia
Äfrican Videt
Groundsel
Blood Lily
Cyclamen
RiwdodendroB
Fuch^ia
Hibiscus
Hydrangea
Zantedeschia
Calceolaria
Poola kriisi ja muude tõsiste välis-ning
siseprobleemide kõrval on sage­daseks
kõneaineks massmeediumides
jällegi olnud „Punase bikiini tüdruk"
Liliana Gasinskaja, kes teatavasti
põgenes 1979. a. läbi kajutiakna ühelt
Nõukogudes reisilaevalt, riietatult ai­nult
punastesse kaheosalisse nappi
supeltrikoosse.
Asi sai alguse veebruarikuu viima­sel
päeval Austraalia üleHidulises
parlamendis, kus liberaalist rahva­saadik
Falconer pööras immigrat-siooniministri
tähelepanu ühe ajale­he
teatele, mille kohaselt L. Gasins-
'kaja, kes elab Austraalias põgeniku
-štaätfuse alusieli, olevat külastanud
vahepeal oma emä Nõukogude Lii­dus.
Immigratsiooniminister vastas,
et selline reis ei oleks kooskõlas üN
vastava konventsiooni tingimustega,
mille põhjal Gasinskaja sai põgeniku
staatuse, ja lubas anda asja selleko­hasele
komiteele selgitamiseks. .
Samal ajal immigratsiooniministee-rium
tegi teatavaks, et L. Gasinskaja
olevat helistanud neile ja kinnita­nud,
et ta tõesti käis 'Nõukogude Lii­dus,
kasutades selleks oma. Nõuko­gude
passi. Sellist passi aga tal ei
olevat olnud kaasas, kui ta põgenes
laevalt. Järelikult ptidi ta vahepeal
iaama uue Nõukogude passi. Minis­teerium
tegi järelpärimise Nõukogu­de
saatkonnas ja sai vastuse, et saat­konnal
ei ole andmeid selle kohta, et
Gasinskaja olevat käinud Nõukogude
Liidus Saatkonnal ei olevat olnud ka
mingit kontakti Gasinskajaga ta ära-ikargamise
järele.
Asja selgitamine võttis ebatavali­selt
palju aega, sest.ainult 8. aprillil
immigratsiooniminister esines amet-
Mku seletusega sellekohase uurimise
tulemuste kohta. •
Ta ütles, et komisjon leidis, et L,
Gasinskaja ei ole käinud Nõukogude
Liidus; vaid külastas Inglismaad,
kusjuures ta ei reisinud sinna Nõu­kogude
passiga. Ta rõhutas, ietL. Ga­sinskaja
seletustes oma reisist Ing­lismaale
ja oma tegevusest seal esi­neb
palju vastukäivusi, mil puhul on
raske saada asja kohta selget pilti.
Sellegi poolest talle otsustati piken­dada
Austraaliasse jäämise luba
kuueks kuuks ühes tööloaga. Tema
senine luba lõppes nimelt tema saa­bumisel
välismaalt.
Minister ütles ka, et L. Gasinskaja
on pöördunud Nõukogude Liidu saat­konna
poole palvega anda talle taga­si
nõulkogude kodakondsus, kuna ta
soovib pöörduda tagasi Venemaale.
Nagu näha, asi on äärmiselt se-gane>
ja inis selles loos vastab tõele
ja mis mitte, on raske ütelda. Ilmselt
aga on „Punaste biknnide tüdrukul"
mingi salapärane seljatagune, mis lu­bab
talle karistamatult mängida oma
mängu. Ainuüksi ilu ja isikliku sar­miga
seda seletada ei saa, ehkki on
teada, et tal on haruldane võime aja­da
segi meeste päid ja et selle vastu
ei ole immuunsed ka bürokraadid.
Eucharis
Myrttts •
Nerium
Felargpnium
Frimula
Hippeastrum
Sinningia
Saintpaulia
Senecio
EIPP- JA
Aspar
Ilunõges
Lu,uderphi
Nõelköis
Passifloora
Rohtliilia
Seebralill, j
Setkreaasea
Tradeskatsia
Tsissus
Vahalill
Adelaide Eesti Seltsi aasta-peakoos-olekul
valiti tagasi senine juhatus
koosseisus: esimees Heino Lonip, abi­esimees
Ilmar Mägraken, sekretär
Ene^Mai Reinpuu, laekur Karl Roger,'
kultuurala juhataja Endel Haas.,
noorteala juhataja, abisekretär ja
varahoidja Eduard Selge. Kopsole"
kust võttis osa 22 seltsiliiget.
Koosolekul otsustati valida seltsi
uutdks auliikmeteks Heino Sommer
Ja söör
Sprenger Aspara
gSwedish Ivy
English Ivy
Shingle Plant
Passionflower
Spider Ivy
Wandering lew
Purple Heart
Flowering Inch
Grape:Ivy . '
Wax Vine
•gus Asparagus
Plectranthus
Hedera -. • .
Rhaphidophora
Fassiflora
Chlorophytum
Zebrina
Setcreasea
Tradescantia
Cissus
H. Sommer on kohaliku Eesti
ja kauaaegne esimees ja hiljuti tähis­tas
oma 60. sünnipäeva. Söör A. Par­bo
elab ja tegutseb küll Melbourne's,
kuid elunes ennemalt Adelaide'is ja
käis siin ka ülik(X)lis.
Nimestikus on antud vaid popu­laarsemate
toalillede perpkondade
nimetused. Inglise keeles on neid hiõ-nel
perekonnal kuus või enamy mär­gitud
on ainult üks Jnis pruugis sa­gedamini
esineb. Igas taimeperekon-nas
esineb veel arvukalt liike, be­gooniatel,
näiteks üle 1000. Viimaste
hulgas ka huvitavaid rahvapäraseid
nimetusi: „I;riglitiib",„Vanapoisi sil­mavesi"
j.t. Igas liigis ka suurel hul­gal
sorte, neiude kõigi loetlemine va­jaks
enam iiiumi kui ajaleht võimal­dab.;
i r
Keel elab ja areneb seal kus rah­vas
asub omal maal.
emakeelsetest nimetustest, mis kõik
pärinevad kodumaalt, paljud on tule­tatud
ladina keelest. Ja nii on see
hea, kaitsevad meid masendama kip­puva
võõrkeele eest, meenutame ja
võrdleme vaid kunagisi nimetusi
„brohhenärts", ,,nezabudkä" j.t.
Toalillede kasvatajaid peaks huvi­tama
raamat mis ilmus kodumaal
1973. aastal: „Toalilled", autor Virve
Roost, trükiarv 40.000, hind rbl. 1.34.
Raamat on väga hea aga paber vilets
kuigi on Komi „vennasvabariigi" too-
••de,;No'L • '
uti ilmus Sydenys a
„Küü-ii" teine number. Ajakiri on
teatavasti kaksikkeelne ja antakse
välja grupi noorema generatsiooni
'esindajate poolt. Oma radikaalse suu­na
poolest pn selle ajakirja esimene
number äratanud rahulolematust va­nematesse
gendratsioonidesse kuulu-vate^
inimeste seas. Ajakirja mõista­tusliku
pealkirja kohta kuuleme, et
see vastab ingliskeelsele- hüüdele
„coo-ee", mida valged kolonistid ole­vat
omal ajal üle võtnud pärismaä-lastejt,
et hõigata üksteisele metsas.
Antud juhul aga olevat tegemist mit-mekultuurilisuse
metsaga, kus noo­red
otsivad teed, signaliseerides üks­teisele,
et koos edasi minna.
L TRETT
Kalastamine Oli väga harrastatud sport Ontarios..Ontaria valitsus
pidevalt kontrollib ja teeb uurimusi ja katsetusi kalade kohta,
katseid on tehtud 1036-es järves ja jões.
FISH ffff
1 • - i
Tulemused on ära toodud kolmes väljaandes „Guide to Eating
Ontario Sport Fish" (Northern Ontario, Southern Ontario
Great Lakes editions).
AASTAK!
Teie võite saada tasuta broshüüre oma lähemast
THE ONTARIO MINISTRY OF THE ENVIRONMENT
THE ONTARIO MINISTRY OF NATURAL RESOURCES
THE ONTARIO MINISTRY OF NORTHERN AFFAIRS
Ministry of the
Environment
HON. KEITH NORTON »^ HON. ALAN POPE
MINISTER Ontario MINISTER
Ministry Of
Natural Resource
INFORMATION SERVICES BRANCH
ONTARIO MINISTRY OF T H E ENVIRONMENT
P.O. BOX 2700;TERMINAL'A': TORONTO, ONTARIO M5W1H3
PLEASE SEND ME THE INDICATED BOOKLET "GUIDE TO EATING ONTARIO SPORT FISH"
Northern Ontario Souilhern Ontario Great Lökes
NITIALS SU RN A M E
1 . •
HOL;SF/APT. N 0 ST REET NA ViE /R/R
, J
CITY/1 rowN
PROV NGE POSTALCODE
Spordihuviline eesti pereKond: Mart Ja Tiina Mägi, tütar Vivian ja
Eestlaste hulgas Kanadas on ainult
üksikuid perekondi, kes oma laste
kasvatamisel motoks on valinud —
terves kehas terve vaim. See mõis^te
on põhialuseks olnud Mart ja Tünä
Mägi perekonnas.
Tütar Vivian, 21 a.yõpib
Waterloo Ülikoolis puhkeaja meele­lahutuse
ala (Recreation Administra-tion)
ja poeg Allan lõpetas gümnaa­siumi.
Lastel huvi spordi vastu tek­kib
juba noorelt ja kui nad on toeta­tud
vanemate poolt nii ideeliselt kui
ka majanduslikult, siis nad täisikka
jõudes võivad areneda suursportlas-teks.
Allan Mägi tutvus suusatamisega
11 aastaselt Lembitu skaudilipkon-na
lumelaagris Muskokas, kus tema
esimeseks õpetajaks oli dr. Jaan
Roos. Võistlusega alustas 14 aasta-selt
Kanada Suusaliidu Lõuna Ont.
Divisjoni võistluste kavas, Järgmisel
aastal saadeti ta juba Kanada noorte
esivõistlustele ja samal ajal algas
tema pidev treening dr, J. Roosi juh­timisel.
Võistlussuusatajad, et saavu­tada
häid tagajärgi, peavad olema
pidevas treeningus. Allan Mägi, enne
kui teda saadeti maailma esivõist­lustele,
oli kehalist harjutust lihaste
tugevdamiseks teinud 75 t., jooks­mist
175 t., suvd rullsuusatamist 65
t. ja talvel suusatamist 150 t. või ca
2000 km, seega kogusummas ligi 500
tundi. Maailmaesivõistlustelt koju-jõudes
alustas kohe treeninguga
järgmiseks hooajaks, milline kestab
juba ca 600 tundi.
HARALD RAIGNÄ
Georg OH
oome televisioonis
: HELSINGI (M.E.) Georg Ots
on Soomes väga armastatud, vaata­mata
sellele, et laulja on juba kaua
tagasi surnud. Ta elab soomlaste mä­lestustes
edasi „Saaremaa valsi" kau­du.
18. aprillil tuli Georg Ots ^soom­laste
kodudesse tv-saates, mis kestis
45 minutit. Toimetaja Jouko Kontti-nen
esitles tuntud laulja seda osa,
mis polnud soomlastele nii tuttav.
Georg Ots oli ju ka väljapaistev oo­perilaulja
ja lavastaja.
Kava algas soome ja eesti keeles
esitatud ^Saaremaa valsiga", millega
ühenduses Ots jalutas ilmselt oma
suvila rannal kalu suitsutades. Siis
pöörduti laulja elutee kirjeldamisele.
Georg Ots sündis 1920. a. laulad pere­konda,
sest ta isa Karl (Kaarel) oli
ka tuntud laulja.
Usutleti Georg 0[tsaga koos tööta­nud
muusikategelasi nii Eestist kui
ka Soomest. Intervjueerimiste vahel
esines Georg Ots Mozarti „Don Gio-vannis"
ja „Figaro pulmas". Kohe
pärast seda ilmus ekraanile Otsa
lesk, Ilona Ots, kes mainis oma abi­kaasa
viimastest töödest ja rasketest
aegadest mehe haiguse tõttu.
Kapellmeister Peeter Sauli interv­juust
kuuldus Georg Otsa viimastest
avalikkudest esinemistest 1975. a., kui
ta laulis viimseid kordi päikseprillid
ees (haigus oli juba nii kaugele jõud­nud)
„Mustlasprimast" Kalmäni
operetist. Elui aja viimsetel sammu­del
Georg Ots laulis publikule just
seda laulu nagu hüvastijätuks,,
Ja nagu auavaldusena suurele eest­lasele
lõppes saade pildiga, kuis uhit
uus reisilaev „Georg Ots" sõitis päi­keselisel
merel kas Soome või Eesti
poole.
palume talitusele anda KUNI
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
224 Ihk. Hind $18.00
IPosttga tellides lisandub saatekuluio
..MEiE ELU" talituses,