1981-05-07-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nttmrn.rwMiiž
••Ba e e • I :
Kanada välisministeerium! Jda^Eii-roopa
osakonna direktor A. P. McLai-ne
saatis välisminister Mark MacGui-gani
ülesandel pikema vastuse temale
dr. Jüri Kukk'e surma ja Mart Nikluse
Kanadasse väljanõudmise asjas
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja
Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise
Toimkonna poolt saadetud telegrammidele.
Dir. A. P. McLaine teatab,
et välisministeerium on palunud
Kanada saatkonda Moskvas saata
ministeeriumile kõiki informatsiooni
mida neil on vioimalik hankida dr.
I . Kukk'e vangistuse ja tema surma
kohta. •.
Välisministeeriumi vastuses märgitakse
ühtlasi, et välisminister Mac-
Guigan on Madriidi konverentsil rõhutanud,
et Kanada nõuab Helsingis
kokkulepitud põhuiiõtete täitmist
lõppaktile allakirjutanute pooltl ja
mõistab hukka Helsingi kokkulepete
jälgijate tagakiusamise. Madriidi
konverentsi jooksul on Kanada delegatsioon
jälginud neid põhimõtteid
nii Balti riikide kui ka kogu Nõukogude
Liidu kohta.
Veel öeldakse välisministeeriumi
kirjas, et võimalused inimõiguste
küsimustes Nõukogude Liidult midagi
saavutada on väga piiratud ja poliitiliste
vangide küsimuste ülesvõtmiseks
tuleb piirduda valitud üksik-juhtumitega.
Mart Nikluse asjas on
immigratsioniminister oma nõusoleku
andnud ja mai kuu algul Madrii-.
di konverentsi uuesti kokkutuletul
teeb Kanada delegatsioon Nõüliögü-de
delegatsioonile otsese esildise selles
asjas, taotledes tema sunnitöölaagrist
vabastamist ja Nõukogude
Liidust lahkumise võimaldamist, ühtlasi
Kanada teeb jätkuvalt pingutusi
inimõiguste küsimuses nii Madrii-dl
konverentsil ja pärast seda; mär-gitakse
välisministeeriumi kirjas.
sid möödunud aastal 15,7%, Ajavahemikus
aprillis^t 1980 kuni käesoleva
aasta aprillikuuni 72 toiduaine hinna
tõus viis üldise inflatsiooni 12,4 protsendile.
Puu- ja aedvili läks kaljlimaks
42,7%, teraviljatooted ja leib 27,8%
jä linnuliha 25,8%. Ainult söögiõlid
ja rasvlanges/Mimas murdosa ühest
ILMUS' KAUAOODATUD
S I I VE
i-nSTI SÕNARAAMAT
— 1918.
gliiillililllinillliiill8S|lil9IIIIIS!li!iliilllillilt!HIH^^^^
ss^^ÄBw^^^w*» VI, . 44'>,-^-i? siil <' Jfävvs'' Sž WwWÄ''!*.("JSSSi
üüa AKSEL TAMME linool-mäal
1207 lehekülge
See ülimalt tarvilik käsiraamat ei 1:ohi puududa üheski
eesti kodus. Sobiv kink õpinguid lõpetävaile üliõpilastele,,
õpilastele, leerinoortele ja ka kõigile teistele —
kes vajavad seda tagasitulekuks emakeele paremale
valdamisele) •
Sõnaraamat on trükitud kvaliteetpaberile, paremaks
käsitamiseks kohandatud eriti heas, tugevas ja nägusas
köites.
Hind USA vääringus $30.—, Kanada $36.—, posti saatekulu
arvel lisada USA $2.50, Kanada $2.85 (sõnaraamat
kaalub 3,5 naela).
Tellida otse kirjastuselt: Symposia Press, Post Office
Box 418, Moorestown, New Jersejf 08057, U.S.A. Lisada
pangatsekk võiposti rahaorder Symposia Press nimele.
nr .
Hind $1,500.00
päeval 222439S, õlitul 447-5695
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595. _
390 Princess Ave., Willowdale
ume
(Algus esiküljel)
presidenti H ; Assadi venelaste agendiks,
kes kõik korraldused Moskvast
täidab vasturääkimata.
Konservatiivide partei juhtivalt
kohalt' Torontos sunniti lahkuma
Mississauga keskkoolilõpetaja Paul
Fromm, kelle vaadete kohaselt Kanada
peaks kinni pidama sisserännuks
lubade andmisel valgete ja värviliste
vahekorrast. Samuti kritiseeris ta
vietnami 60.000 põgeniku Kanadasse
toomise pärast ja soovitas neid asustada
mõnele lõunamere saarele, kus
kliima ja elamistingimused on..neiIe
vastuvõetavamad. I
ärgmise nädala lehes.
Rahu on ajaratta hädapidur.
li meie meetrimõõtu lü
siis oleksime suuremad.
•Kogunud NIHltS
lahtioleku ajad; esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.-.kl. 5 p.l.
Laupäeyal kl. 9 hom.~Hkl. 5 p.l. KESKNÄDALALTEL SULETUD.
Pärast keü 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
EoncešvallesÄvei, Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. S3!-;
Süite 600, 55 ÜsiSverkty Ave., Toronto, Ootarib, M5J 2H7
]E;makeitie,dmaseida ... -
Jõua iial unusta,
Kuis nii soojalt sinu süda
Mulle tuksub armuga!...
^ . L I L L E D K A L L I L E E M A L E ;
L I L L E D
Suures valikus • värsked lõike- ja potililled
Tellige
Tel. eesti keelt rää
•i f
MINEVIKKU
Soomusrongi naissõdur
Eesti Vabadussõjast osa võtnud
Maistest kirjutab Jüri Remmelgas
„l£esti Päevalehes", kus ta ütleb
muuhulgas:
^Ligikaudselt on suudetud kindlaks,
teha eesti rahvaväe sõduritena 11
naist, Surma sai nendest L.R.Sr. nr. 2
sõdur Juuli Buchwardt Pihkva taga
22. juulil. 1919 Tsherjoohha silla juures..
Peale tema kuulus L.R.Sr. võitlevasse
koosseisu Rakvere gümnaasiumi
õoilane Elfriede Burk (sai haavata),
Tartu Tütarlaste gümnaasiumi
õpilane Julie Aaman ja Olga Tomson.:
Julie Aaman sai lahingus raskelt haavata
ja suri selle tagaiäriel 1. märtsil
Tartu haiglas. Anne Vares-Kukk,
kes sõdurina 'kandis nime Peeter
Pronk, teenis 1. ^atsaDolfiTus jä Salme
Bergman sanitarina 3. jalaväepolgus.
Nende ridade kiriutajale tuli SÖ-dertäljes
elunevalt Jaak Puhki vanima
lanse Marie pöialt Joakim Vei-marnilt
kiri, mille kiria autor meenutab
Anna Vares-Kukke. kes pikemat
aega oli Aleksander Puhki perenaiseks
Tallinnas. Joakim Veimarn
'kirjutab muuhulgas:
„Anna oh minu onu Aleksandri
(Lexi) Puhki juures koduhoidjaks,
lastekasvatajaks. OHn toona juba pikad
püksid jalga saanud ja aastais
12—13, kui Annat mäletama hakkan.
Küna ise alaliselt maal elasin oma
vanematega, alguses Viljandimaal Pilistvere
lähedal Pilu talus, kus üles
kasvasin — ja parastDoole Võrumaal
Ruusal, käisin tihti Talinnas jä peatusin
alati onu juures Kadriorus Oru
tänavas. Sealt siis mäletangi Annat.
T | oh tragi ja hakkaja perenaine,
polfcd tädü ega onul suurt käski-mis;
t-keelamist selles majas. Mis Anna
(itles ja tegi — see oh nagu aamen
kirikus. Tuh onu vahel öösel hilja
koju jä oli jommis, oli Anna kohe
jaol ja käskis, et — nüüd läheb härra
voodi! Vasturääkimist poliiud, ^Annal
oli alati õigus ja teda respekteeriti.
Meil, poistel-tüdrukutei oli suur
aukartus tema vastu jä kuulasime
alati tema-sõna. Nii mõnelgi korral
saime Anna käest tutistada, kui. olime
liiga hilja väljas aias tiigi ääres
ega tahtnud niagama minna.
• , . . ' - • " . . ' •
Anna oli alati kaasas, kui onud
.maal jahti- pidasid — kas Viljandimaal
või Võrumaal -^onfia külalistega.
Anna.käes olid viina- ja veinikor-vide
võtmed ja kui pidu juba püler-kariks
ähvardas kujuneda, ütles Anna
„Stopp — nüüd kõik magama!"
Isegi välismaa diplomaadid jä kõrgemad
riigitegeiased, kes jahist osa
võtsid, pidid Anna sõna kuulma ja
kuulasid ka! Hommikul oli Anna esimesena
ülal, võttis jahisarve ja tuulutas
seni kuni kõik külalised ärkasid
ja söögilauda ilmusid, kes haige pea-j,
ga ja kes mitte, kuid kõik pidid
%ommr ist osa võtma.
Anna oskas hästi ratsutada, ka minule
õpetas Anna sadulas istumist
ja see oli suureks. teeneks temale,
sest pärastpoole, kui juba kaitseliidu
ratsarühmas olin, polnud mul vaja
seda kunsti õppida,
: Anna oli ja jääb minule meelde kui
tore ja kange naisterahvas, kelle
sarnaseid elus enam ei
Ka soome vabatahtlike hulgas oli
üks naine, keda vaäristati Vahvuse
Vabadusristiga (VR II/3), nimelt Aino
Mälkönen. Sõjaliste teenete (VR
1/3) risti annetamisega autasustati
31 soomlannat ja 10 taanlannat. Kui
juba -kõnelda Vabadusristist, siis
väärib mainimist ka asjaolu, et ka
uks paavstidest, endine kardinal Piet-ro
Gasparri oli kodanliste teenete
(Sinine VR) kavaler.
Sellele kirjutusele hsandatüd foto
kujutab soomusrongide naissõdurit,
kelle isikut poliiud; kahjuks, võimalik
indentifitseeridai. Noore amatsooni
on pildistanud fotograaf Peeter
Parikas umbes 1919. a. algul. Peaks
keegi lugejaist suutma selgitada naissõduri
isiku, oleks selle kirjutuse autor
väga tänulik."
362 Ban^orth Äve.,
Toronto, On.t.M4E
Tel. 466.1551
Eesti Rahvusteater Kanadas esitas
2. mail sobiva lõppakorduia taas
elavnenud eesti teatrihooajale Lydia
Koidula „Säärase mulgi". Selle kohta
maksab tuntud ütelus „lõpp hea,
kõik hea". Populaarset naljamängu
esitati rõõmustaval kombel koguni
kahel etendusel, kummalgi täissaalile.
Lydia Koidula ajaloolisel küla-näidendil
täitub tänavu sada aastat,
see on nagu kajaks kaugest minevikust.
Näidendi loomise tõukejõuks
oli vajadus eesti teatrit varustada
omakeelsete, uute näidenditega.
t)heks innustavaks teguriks eesti ärkamisajal
oli ka seniste tõlgitud või
laenatud ainetel kirjutatud näidendite
suur edu. „Säärane mulk või sada
vakka tangusoola" esilavastus toimus
S. Ja 4. juunil 187L aastal Tartus,
olles teerajajaks eesti orighiaal-sele
lavakirjandusele. T^ekst on kirjutatud
soravas rahvakeeles, hea huumori
ja maaolude põhjaliku tundmisega,
tõsisema alatooniga kajastub
aga muretsemist maarahva haridusliku
ja majandusliku taseme pärast.
Rudolf Lipp lavastajana oli asjaolude
sunnil teksti kärpinud ja kohandanud,
seejuures säilitades murdekeele
omapära. Lavastus kulges
üldjoontes hoogsa pingega, välia kasvades
alguses tekkinud venivusest.
Ansamblimäng ja tihe kontakt publikuga
olid head, kuid alles vilunud,
elukutseliste näitlejate lavale astumisel
tekkis säde lava ja publiku vahel,
etendus saavutas tõelise hinge ja
hoo.
Mäeotsa talunik Peeter Pindi osas
esines vilunult Rudolf Linn. Ta mängis
talle omase hoogsa bravuuri ja
osava tekstinüahseerimisega, pigem
alla kui üle mängides. Lipn kehastas
Ilmekalt kirjaoškamatiit, lihtsameelset,
ent isekat talunikku, kes kergesti
langes ferastu Ennu kavalate senit-süste
ohvriks ia alles hiliem tainas
hariduse ivaialikkust elus. üheaegselt
rõhutades tolleaegset kariuvat vala-dust
rahva üldharidusliku taseme
tõPtmiseks.
Tä käbeda naise Anne osa sobis
Riina Rehiikule otsekui loodult. Elavalt
askeldav, naiselikult kaval la
erksalt kädistav, sidus ta tegevustiku
ja ansambli nauditavaks ühikuks.
Tundes oma elukaaslase nõrkusi,
püüdis ta oma osas parimat teha, et
ületada selle vastumeelsust mulkidele,
panna teda oma eksitust nägema
la tütre huvisid tähele panema Koos
Linuga suutsid nad teisigi osalisi ansamblimängu
tõmmata ja neis lava-tuld
süüdata.
Kosllasterohke peretütre Male osa
kehastas Rita Illsson-Sui nauditavalt
lihtsa südamlikkusega. Ta evlb meeldiva
lavakuju ja Ilusa, moduleeritud
häälematerjali. Oma rollis kehastas
ta tolleaegse tava kohaselt püüdlikku
ja kuulekat peretütart, austades oma
vanemate soove, kuid jäädes kindlameelseks
oma väljavalitu suhtes.
Uueks, tervitatud lavaüUatuseks oli
noor Kristiina Valter Jütsi osas —
vastupidiselt Koldula-aegsele teatri-kombele,
kui hoopis mehed esinesid
naisosades. Bravuurikas, elavalt välejalgne
ja hda koomilise annusega,
tundus ta laval täiesti kodusena ja
meelitas publikult rea hitensUvseld
aplause. Loodame seda lootustäratavat
noort lava jõudu tulevikus jälle
näha.
Male kahe kosilase karakterkujud
on kujundatud vastanditena, tarvitades
paiguti liigagi tugevaid Iseloo-mutoone.
Tolleaegseis näidendeis
nähtigi karaktereid rõhutatult vaid
must-valgetes värvides. Erastu Ennu
negatiivset | osa kujundas August
Tomband läbimõeldult ja usutavalt.
Tundudes hval vanemana kui tekstis
märgitud 2p-aastane noormees, andis
ta viimistletud osakujunduse nll füüsiliselt
kui vaimselt vigasest Inimesest,
kes kulges omakasupüüdlikkusest
kättemaksuni, seades Male enesele
sihtmärgiks kui saavutamatu auhinna.
!
Sellevastu oli rõhutatult positiivne
Männiku Märt Jaan Lentsi karakte-riseerlngus.
Maie väljavalituna oU ta
armastav ja õrnatundeline kosilane,
kuld isa poolt põlatud „säärane
mulk". Suuremeelsena ja naispere
poolt abistatuna vääris ta lõpuks
ometi Maie käe ja isa tänu viimase
raskest olukorrast väljaaitamlse
eest. Lentsi osakujutus oli tagasihoidlikult
meeldiv ja lavavllumusllk.
Heino Vellner täitis vallavanem
Kure Aaduna küla-asjamehe kohustusi
täie väärikusega ja andis omapoolse,
tubli panuse tegelaskonna
täiuslikkuseks kujundamisele.
Tiina Lipp oli loonud tehniliselt
meisterliku lavapildi, mida saavat
kergesti lahti ja uuesti üles monteerida,
hõlbustades eelseisvaid teatri
ringreise. Dekoratsioonide ehitus
toimus Maido Silma poolt, lavameist-rina
toimis Merike Teene.
Täissaal publikut võttis esitatu tanulikult
vastu ja austas kõiki nais»
näitleiaid sületäie lilledega. Mõttes
ulataksin ka meesnäitlejaile, eriti Rudolf
Lipule, lilli meeldiva meelelahutuse
eest. Sama näidendiga esinetakse
mulde iuuli lõpul XV Lääneranniku
Eesti Päevadel Seattle'is.
Näidendiga üheaegselt tolmilis teatrihoone
teisel korral väikösem, hoolikalt
valltu(| näitus rahvariietest koos
lisandite ja tarbekunsti esemetega,
täiendades rõõmsa värviküllusega
näidendi ajaloolist talumiljööd.
jatähtpä^
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Kinnisvara
LINDHOLM Ltd. - REALTOR
Ter. 486.7752
vahmdaja Torontos kaasmaalastel® teenistuses alates
aastast 1954.
Tel. kõdus 489-9932
JA TORUD
AKNAD JA UKSEU
LÄTI ETTEVÕTE
•2226 Bwndas St.. W, Toronto,
Võtke ühendust 0rma omanikuga. — Ei mingit vahemeest...
T i i > [ . . . . i i i:uLi. | ^ i , i , i . , , „ . , , i . »m I r i i i . i . . . i . . . . „ i f . . . f , . . » , . i i . . , . . j - ! L . T n f r ^ - ' " " ' ' - ' ' ' " ' ^ ' '^
Ostke Otse tööstusest suleteki^d,
sulgvoodid, — padjad ja voodipesu.
^ Parandamine ja ümbertegemine.
MASTERDOWN
PSODUaS
4544 Dufferin St., Unit 25, Downsview (lõunapool Finch'i)
Telefon: (coliect) (4^^^^^^
Äri avatud: nädalapäevad kella 10—6, neljap. 10—9, laup. 10—4
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 7, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-05-07 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810507 |
Description
| Title | 1981-05-07-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | nttmrn.rwMiiž ••Ba e e • I : Kanada välisministeerium! Jda^Eii-roopa osakonna direktor A. P. McLai-ne saatis välisminister Mark MacGui-gani ülesandel pikema vastuse temale dr. Jüri Kukk'e surma ja Mart Nikluse Kanadasse väljanõudmise asjas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkonna poolt saadetud telegrammidele. Dir. A. P. McLaine teatab, et välisministeerium on palunud Kanada saatkonda Moskvas saata ministeeriumile kõiki informatsiooni mida neil on vioimalik hankida dr. I . Kukk'e vangistuse ja tema surma kohta. •. Välisministeeriumi vastuses märgitakse ühtlasi, et välisminister Mac- Guigan on Madriidi konverentsil rõhutanud, et Kanada nõuab Helsingis kokkulepitud põhuiiõtete täitmist lõppaktile allakirjutanute pooltl ja mõistab hukka Helsingi kokkulepete jälgijate tagakiusamise. Madriidi konverentsi jooksul on Kanada delegatsioon jälginud neid põhimõtteid nii Balti riikide kui ka kogu Nõukogude Liidu kohta. Veel öeldakse välisministeeriumi kirjas, et võimalused inimõiguste küsimustes Nõukogude Liidult midagi saavutada on väga piiratud ja poliitiliste vangide küsimuste ülesvõtmiseks tuleb piirduda valitud üksik-juhtumitega. Mart Nikluse asjas on immigratsioniminister oma nõusoleku andnud ja mai kuu algul Madrii-. di konverentsi uuesti kokkutuletul teeb Kanada delegatsioon Nõüliögü-de delegatsioonile otsese esildise selles asjas, taotledes tema sunnitöölaagrist vabastamist ja Nõukogude Liidust lahkumise võimaldamist, ühtlasi Kanada teeb jätkuvalt pingutusi inimõiguste küsimuses nii Madrii-dl konverentsil ja pärast seda; mär-gitakse välisministeeriumi kirjas. sid möödunud aastal 15,7%, Ajavahemikus aprillis^t 1980 kuni käesoleva aasta aprillikuuni 72 toiduaine hinna tõus viis üldise inflatsiooni 12,4 protsendile. Puu- ja aedvili läks kaljlimaks 42,7%, teraviljatooted ja leib 27,8% jä linnuliha 25,8%. Ainult söögiõlid ja rasvlanges/Mimas murdosa ühest ILMUS' KAUAOODATUD S I I VE i-nSTI SÕNARAAMAT — 1918. gliiillililllinillliiill8S|lil9IIIIIS!li!iliilllillilt!HIH^^^^ ss^^ÄBw^^^w*» VI, . 44'>,-^-i? siil <' Jfävvs'' Sž WwWÄ''!*.("JSSSi üüa AKSEL TAMME linool-mäal 1207 lehekülge See ülimalt tarvilik käsiraamat ei 1:ohi puududa üheski eesti kodus. Sobiv kink õpinguid lõpetävaile üliõpilastele,, õpilastele, leerinoortele ja ka kõigile teistele — kes vajavad seda tagasitulekuks emakeele paremale valdamisele) • Sõnaraamat on trükitud kvaliteetpaberile, paremaks käsitamiseks kohandatud eriti heas, tugevas ja nägusas köites. Hind USA vääringus $30.—, Kanada $36.—, posti saatekulu arvel lisada USA $2.50, Kanada $2.85 (sõnaraamat kaalub 3,5 naela). Tellida otse kirjastuselt: Symposia Press, Post Office Box 418, Moorestown, New Jersejf 08057, U.S.A. Lisada pangatsekk võiposti rahaorder Symposia Press nimele. nr . Hind $1,500.00 päeval 222439S, õlitul 447-5695 MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595. _ 390 Princess Ave., Willowdale ume (Algus esiküljel) presidenti H ; Assadi venelaste agendiks, kes kõik korraldused Moskvast täidab vasturääkimata. Konservatiivide partei juhtivalt kohalt' Torontos sunniti lahkuma Mississauga keskkoolilõpetaja Paul Fromm, kelle vaadete kohaselt Kanada peaks kinni pidama sisserännuks lubade andmisel valgete ja värviliste vahekorrast. Samuti kritiseeris ta vietnami 60.000 põgeniku Kanadasse toomise pärast ja soovitas neid asustada mõnele lõunamere saarele, kus kliima ja elamistingimused on..neiIe vastuvõetavamad. I ärgmise nädala lehes. Rahu on ajaratta hädapidur. li meie meetrimõõtu lü siis oleksime suuremad. •Kogunud NIHltS lahtioleku ajad; esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.-.kl. 5 p.l. Laupäeyal kl. 9 hom.~Hkl. 5 p.l. KESKNÄDALALTEL SULETUD. Pärast keü 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel. EoncešvallesÄvei, Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. S3!-; Süite 600, 55 ÜsiSverkty Ave., Toronto, Ootarib, M5J 2H7 ]E;makeitie,dmaseida ... - Jõua iial unusta, Kuis nii soojalt sinu süda Mulle tuksub armuga!... ^ . L I L L E D K A L L I L E E M A L E ; L I L L E D Suures valikus • värsked lõike- ja potililled Tellige Tel. eesti keelt rää •i f MINEVIKKU Soomusrongi naissõdur Eesti Vabadussõjast osa võtnud Maistest kirjutab Jüri Remmelgas „l£esti Päevalehes", kus ta ütleb muuhulgas: ^Ligikaudselt on suudetud kindlaks, teha eesti rahvaväe sõduritena 11 naist, Surma sai nendest L.R.Sr. nr. 2 sõdur Juuli Buchwardt Pihkva taga 22. juulil. 1919 Tsherjoohha silla juures.. Peale tema kuulus L.R.Sr. võitlevasse koosseisu Rakvere gümnaasiumi õoilane Elfriede Burk (sai haavata), Tartu Tütarlaste gümnaasiumi õpilane Julie Aaman ja Olga Tomson.: Julie Aaman sai lahingus raskelt haavata ja suri selle tagaiäriel 1. märtsil Tartu haiglas. Anne Vares-Kukk, kes sõdurina 'kandis nime Peeter Pronk, teenis 1. ^atsaDolfiTus jä Salme Bergman sanitarina 3. jalaväepolgus. Nende ridade kiriutajale tuli SÖ-dertäljes elunevalt Jaak Puhki vanima lanse Marie pöialt Joakim Vei-marnilt kiri, mille kiria autor meenutab Anna Vares-Kukke. kes pikemat aega oli Aleksander Puhki perenaiseks Tallinnas. Joakim Veimarn 'kirjutab muuhulgas: „Anna oh minu onu Aleksandri (Lexi) Puhki juures koduhoidjaks, lastekasvatajaks. OHn toona juba pikad püksid jalga saanud ja aastais 12—13, kui Annat mäletama hakkan. Küna ise alaliselt maal elasin oma vanematega, alguses Viljandimaal Pilistvere lähedal Pilu talus, kus üles kasvasin — ja parastDoole Võrumaal Ruusal, käisin tihti Talinnas jä peatusin alati onu juures Kadriorus Oru tänavas. Sealt siis mäletangi Annat. T | oh tragi ja hakkaja perenaine, polfcd tädü ega onul suurt käski-mis; t-keelamist selles majas. Mis Anna (itles ja tegi — see oh nagu aamen kirikus. Tuh onu vahel öösel hilja koju jä oli jommis, oli Anna kohe jaol ja käskis, et — nüüd läheb härra voodi! Vasturääkimist poliiud, ^Annal oli alati õigus ja teda respekteeriti. Meil, poistel-tüdrukutei oli suur aukartus tema vastu jä kuulasime alati tema-sõna. Nii mõnelgi korral saime Anna käest tutistada, kui. olime liiga hilja väljas aias tiigi ääres ega tahtnud niagama minna. • , . . ' - • " . . ' • Anna oli alati kaasas, kui onud .maal jahti- pidasid — kas Viljandimaal või Võrumaal -^onfia külalistega. Anna.käes olid viina- ja veinikor-vide võtmed ja kui pidu juba püler-kariks ähvardas kujuneda, ütles Anna „Stopp — nüüd kõik magama!" Isegi välismaa diplomaadid jä kõrgemad riigitegeiased, kes jahist osa võtsid, pidid Anna sõna kuulma ja kuulasid ka! Hommikul oli Anna esimesena ülal, võttis jahisarve ja tuulutas seni kuni kõik külalised ärkasid ja söögilauda ilmusid, kes haige pea-j, ga ja kes mitte, kuid kõik pidid %ommr ist osa võtma. Anna oskas hästi ratsutada, ka minule õpetas Anna sadulas istumist ja see oli suureks. teeneks temale, sest pärastpoole, kui juba kaitseliidu ratsarühmas olin, polnud mul vaja seda kunsti õppida, : Anna oli ja jääb minule meelde kui tore ja kange naisterahvas, kelle sarnaseid elus enam ei Ka soome vabatahtlike hulgas oli üks naine, keda vaäristati Vahvuse Vabadusristiga (VR II/3), nimelt Aino Mälkönen. Sõjaliste teenete (VR 1/3) risti annetamisega autasustati 31 soomlannat ja 10 taanlannat. Kui juba -kõnelda Vabadusristist, siis väärib mainimist ka asjaolu, et ka uks paavstidest, endine kardinal Piet-ro Gasparri oli kodanliste teenete (Sinine VR) kavaler. Sellele kirjutusele hsandatüd foto kujutab soomusrongide naissõdurit, kelle isikut poliiud; kahjuks, võimalik indentifitseeridai. Noore amatsooni on pildistanud fotograaf Peeter Parikas umbes 1919. a. algul. Peaks keegi lugejaist suutma selgitada naissõduri isiku, oleks selle kirjutuse autor väga tänulik." 362 Ban^orth Äve., Toronto, On.t.M4E Tel. 466.1551 Eesti Rahvusteater Kanadas esitas 2. mail sobiva lõppakorduia taas elavnenud eesti teatrihooajale Lydia Koidula „Säärase mulgi". Selle kohta maksab tuntud ütelus „lõpp hea, kõik hea". Populaarset naljamängu esitati rõõmustaval kombel koguni kahel etendusel, kummalgi täissaalile. Lydia Koidula ajaloolisel küla-näidendil täitub tänavu sada aastat, see on nagu kajaks kaugest minevikust. Näidendi loomise tõukejõuks oli vajadus eesti teatrit varustada omakeelsete, uute näidenditega. t)heks innustavaks teguriks eesti ärkamisajal oli ka seniste tõlgitud või laenatud ainetel kirjutatud näidendite suur edu. „Säärane mulk või sada vakka tangusoola" esilavastus toimus S. Ja 4. juunil 187L aastal Tartus, olles teerajajaks eesti orighiaal-sele lavakirjandusele. T^ekst on kirjutatud soravas rahvakeeles, hea huumori ja maaolude põhjaliku tundmisega, tõsisema alatooniga kajastub aga muretsemist maarahva haridusliku ja majandusliku taseme pärast. Rudolf Lipp lavastajana oli asjaolude sunnil teksti kärpinud ja kohandanud, seejuures säilitades murdekeele omapära. Lavastus kulges üldjoontes hoogsa pingega, välia kasvades alguses tekkinud venivusest. Ansamblimäng ja tihe kontakt publikuga olid head, kuid alles vilunud, elukutseliste näitlejate lavale astumisel tekkis säde lava ja publiku vahel, etendus saavutas tõelise hinge ja hoo. Mäeotsa talunik Peeter Pindi osas esines vilunult Rudolf Linn. Ta mängis talle omase hoogsa bravuuri ja osava tekstinüahseerimisega, pigem alla kui üle mängides. Lipn kehastas Ilmekalt kirjaoškamatiit, lihtsameelset, ent isekat talunikku, kes kergesti langes ferastu Ennu kavalate senit-süste ohvriks ia alles hiliem tainas hariduse ivaialikkust elus. üheaegselt rõhutades tolleaegset kariuvat vala-dust rahva üldharidusliku taseme tõPtmiseks. Tä käbeda naise Anne osa sobis Riina Rehiikule otsekui loodult. Elavalt askeldav, naiselikult kaval la erksalt kädistav, sidus ta tegevustiku ja ansambli nauditavaks ühikuks. Tundes oma elukaaslase nõrkusi, püüdis ta oma osas parimat teha, et ületada selle vastumeelsust mulkidele, panna teda oma eksitust nägema la tütre huvisid tähele panema Koos Linuga suutsid nad teisigi osalisi ansamblimängu tõmmata ja neis lava-tuld süüdata. Kosllasterohke peretütre Male osa kehastas Rita Illsson-Sui nauditavalt lihtsa südamlikkusega. Ta evlb meeldiva lavakuju ja Ilusa, moduleeritud häälematerjali. Oma rollis kehastas ta tolleaegse tava kohaselt püüdlikku ja kuulekat peretütart, austades oma vanemate soove, kuid jäädes kindlameelseks oma väljavalitu suhtes. Uueks, tervitatud lavaüUatuseks oli noor Kristiina Valter Jütsi osas — vastupidiselt Koldula-aegsele teatri-kombele, kui hoopis mehed esinesid naisosades. Bravuurikas, elavalt välejalgne ja hda koomilise annusega, tundus ta laval täiesti kodusena ja meelitas publikult rea hitensUvseld aplause. Loodame seda lootustäratavat noort lava jõudu tulevikus jälle näha. Male kahe kosilase karakterkujud on kujundatud vastanditena, tarvitades paiguti liigagi tugevaid Iseloo-mutoone. Tolleaegseis näidendeis nähtigi karaktereid rõhutatult vaid must-valgetes värvides. Erastu Ennu negatiivset | osa kujundas August Tomband läbimõeldult ja usutavalt. Tundudes hval vanemana kui tekstis märgitud 2p-aastane noormees, andis ta viimistletud osakujunduse nll füüsiliselt kui vaimselt vigasest Inimesest, kes kulges omakasupüüdlikkusest kättemaksuni, seades Male enesele sihtmärgiks kui saavutamatu auhinna. ! Sellevastu oli rõhutatult positiivne Männiku Märt Jaan Lentsi karakte-riseerlngus. Maie väljavalituna oU ta armastav ja õrnatundeline kosilane, kuld isa poolt põlatud „säärane mulk". Suuremeelsena ja naispere poolt abistatuna vääris ta lõpuks ometi Maie käe ja isa tänu viimase raskest olukorrast väljaaitamlse eest. Lentsi osakujutus oli tagasihoidlikult meeldiv ja lavavllumusllk. Heino Vellner täitis vallavanem Kure Aaduna küla-asjamehe kohustusi täie väärikusega ja andis omapoolse, tubli panuse tegelaskonna täiuslikkuseks kujundamisele. Tiina Lipp oli loonud tehniliselt meisterliku lavapildi, mida saavat kergesti lahti ja uuesti üles monteerida, hõlbustades eelseisvaid teatri ringreise. Dekoratsioonide ehitus toimus Maido Silma poolt, lavameist-rina toimis Merike Teene. Täissaal publikut võttis esitatu tanulikult vastu ja austas kõiki nais» näitleiaid sületäie lilledega. Mõttes ulataksin ka meesnäitlejaile, eriti Rudolf Lipule, lilli meeldiva meelelahutuse eest. Sama näidendiga esinetakse mulde iuuli lõpul XV Lääneranniku Eesti Päevadel Seattle'is. Näidendiga üheaegselt tolmilis teatrihoone teisel korral väikösem, hoolikalt valltu(| näitus rahvariietest koos lisandite ja tarbekunsti esemetega, täiendades rõõmsa värviküllusega näidendi ajaloolist talumiljööd. jatähtpä^ Samuti käsitöö kinkeesemeid — Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. Kinnisvara LINDHOLM Ltd. - REALTOR Ter. 486.7752 vahmdaja Torontos kaasmaalastel® teenistuses alates aastast 1954. Tel. kõdus 489-9932 JA TORUD AKNAD JA UKSEU LÄTI ETTEVÕTE •2226 Bwndas St.. W, Toronto, Võtke ühendust 0rma omanikuga. — Ei mingit vahemeest... T i i > [ . . . . i i i:uLi. | ^ i , i , i . , , „ . , , i . »m I r i i i . i . . . i . . . . „ i f . . . f , . . » , . i i . . , . . j - ! L . T n f r ^ - ' " " ' ' - ' ' ' " ' ^ ' '^ Ostke Otse tööstusest suleteki^d, sulgvoodid, — padjad ja voodipesu. ^ Parandamine ja ümbertegemine. MASTERDOWN PSODUaS 4544 Dufferin St., Unit 25, Downsview (lõunapool Finch'i) Telefon: (coliect) (4^^^^^^ Äri avatud: nädalapäevad kella 10—6, neljap. 10—9, laup. 10—4 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-07-03
