Meie Elu = Our life, July 3, 1986

              t
r
«*
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Höuse.958 Broadview|Ave..i Toronto, OntXanBda,M4K2R6
TelV466-0951 • • .
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimeraja New
Yorgis H.i^nrming. 473 Luhmann Dr., New Milford. N.I.,USA.
Tel. (201) 2Ö2-0773.
.,Mf'H' H!u" vciljaandjaks on Eesti KirjasUis Kanadas. ;
Asut A. Weileri algatuselT95ü.
..MritvElu" toimetus ja talitus Kesti Majas. 958 Broadview,
Ave.. Toronto, OntI M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„ M E I E E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap.jä reedel k l . 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
k l . 9 hm. - 1 p.l.
..MEIE ELÜ'Mellimishinnad: Kanadas 1^
3 k. 315.00.' ® ÜSA-sSe l a . S47.00. 6 k. S25.00. 3 k. SlG.OO.
Ülemeremaadesse 1 a, $52.00, 6 k. S28.00. 3 k. $18.00.
KiriposUlisa: Kanadas l a . S28.5Ü, 6 k. S14.25.. 3 k. .S7.00.
USA-sse 1 a.133.00, 6 k. S16.50. 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . S62.0Q,Gk. S31.ÜQ, 3 k.SlS.50.. ^
Üksiknumber - 75ft
Kuulutus^hinrjad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
tekstis S5.00.
,00,
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Teatiiid ebamugavused Kanada
poliitilistes arusaamades tungivad
sisse niipea, kui küsimus kaldub
USA ja Nõukogude Liidu teljele.
Oli mulje, et Trudeau valiisus, pea­ministri
algatuše!,oli otsimas polii-liliseit
tasakaalustavaid vahekordi
N. Liiduga USA mõjuvõimu vastu
siin. Lootsime, et konservatiivide
valitsus jõuab nfiis küsimustes ter­vemale
arusaamisele. Paistab ome­ti,
et püüdlused lähevad samas vai­mus
edasi. I
Küsimuse tõi uuesti päevakorra­le
minister D. Crombie ringreis Si­beri
aladel, kus ta nägi omaarvates
positiivseid tulemusi eriti rahvus­gruppide
integreerimisel Nõuko­gude
üldisse pilti. Tagasi jõudnult
leidis Crombie isegi koostöö vaja­dust
Nõukogudega, etleida raken­dust
Kanada põhjaaladel. Siit on
kasvanud Crombiel mõte Kanada
Põhjaalade Instituudi ellukutsumi­seks,
mis asuks koordineerima se­niste
mitmete agentuuride tööd
siin.
Kunagisel peaminister J. Diefen-bakeril
jäi teostamata tema Põhja
visioon. Diefenbaker ei otsinud
põhjaalade arendamisel N. Liidult
abi ega nõuannet Trudeau visioon
nägi ette otsest koostööd Moskva­ga.
Trudeau Külastas isegi Norilskit
Põhja-Jäämere ääres, milline linn
ehitati suurel määral nälgivate sun­nitööliste
poolt ja sõna tõsises mõt­tes
sunnitööliste luudel. Nüüd sõi­tis
Crombie Leningradist Jakutskis­se,
Magadani, Novosibirskisse, Ha­barovskisse
l^uniSahhalini saareni,
Crombie leidis mõningaidki õppe­tunde
N. Liidu Siberi arendamisel.
Kuid vaevalt näidati Crombile
Siberi- sunnitööiaagreid või suvat­seti
ütelda, et Siberi asustamine on
olnud sunnivii^siline ja miljonid
Inimesed on siia ümber;paigutatud
N. Liidu Euroopa sisemaalt Kui
nüüd Crombie tahab valitsusele
raporteerida oma kogemustest Si­beris,
siis oleks temal kasulik ka
külastada Alaskat, kus on näha
USA tehnoloogia näiteid ja^ siia
oma algatusel ja tahtel asunud ja
töötavaid inimesi ja nende saavu­tusi.
Kõige tõsisemalt peaks aga
valitsust Ottawas hoiatama igasu­guste
Nõukogude ekspertide sisse­toomise
vastu Põhja-Kanada alade­le
ükskõik millise sildi all ,
Crombie ringreis N. Liidus ei o^e
üksik nähe. See paistab Kanada
uue saadiku Vernon Turneri ju­tuajamisest,,
Globe and Mallile", kus
ta mainib, et üheks tema ülesan­deks
on Ida ja Lääne vahelise koos­töö
otsimine. See eeldab isiklike
kontaktide loomist, ^kultuurilist
suhtlemist, ning kaubavahetuse
arendamist Ka koostööd Kanada
põhjaalade väliaarendamisel.
Peab olema selge, et Crombie
Siberis käik ei toimunud valitsuse
teadmata ja toimus välisministri
teadmisel. Seepärast tuleb jälgida
Croii^bie ekspeditsiooni aruannet
valitsusele paari kuu jooksul, et
selgemat arusaamist saada valitsu°
se välispoliitilisest kavast Kui see
kava võtab sama joone, mis oma­aegse
peaministri Trudeau kava,
siis oleks ^ee kahjatsusväärne, kui
mitte täielikult ohtlik ^
Või on see vaid poliitiline male-käik
USA vastu seoses nn. vaba­kaubanduse
arendamise läbirääl 1°
mistel kontsessioonide väljakaup] i°
misel, kus sellesuunaline algus ei
ole just kõige sobivam olnud. Iga­tahes
oleks ka see pööre kahjatsuö:'
väärne, sest USAlõunanaabrina on
Kanada kasulik ning julgustav
partner. Selles mõttes on meie lõu-nanaaber
võrreldamatum kui seda­sama
saaks kunagi ütelda põhja­naabri
kohta.
Odav hakkliha
tuleb'Euroopas
3 5 aastat
9 3
Euroopa Ühisturu, riikidest. Iiri­maalt
ja Taaniit^ eksporteeritakse
Kanadasse, odavamat hakkliha^ ja
•müüakse siin hWnaga $1.10 nael.
KanadaDepartraent of Revenue and­mete
kohaselt see on vanemate. Dii-malehmade
liha ja' 5|sl]e^ tootmisele
maksab Ühisturg juurde.Iirimaäl 8.1
centi ja TaanÜs 69 centi naela pealt.;
Kanada liha tootvat^ farmerite ühing
proiesteerib s^lle sissetoomise vastu,
kuna; import surab .alla liha hinnad
Kanada turiil Protest ei ole andnud
soovitud tul-emusi ja sissetoodud liha-
,kogus,00 ^ tõusnud viimase 3. aasta
jöbk sui 12,8 miljoni naela pealt 21,9
miljoni naela peale 1985.a.. Ka.USA
lihaloomade farmerid USA-s on häi­ritud;
läbi Kanada see liha. Jõuab, ka
USA turule pGhiapoolsetes osariiki-
; des; USA lihatootjate üking taotleb
üldist: lihasaaduste sisseveo. piira­mist
Kanadast" oma lihatööstuse
KaitsmiseKS,'-
eestikeelseid saateid
..Ameerika' Hääle" eestikeelsete
saadete lähetamisest, okupeeritud.
Eestisse möödus äsja 35 aastat, mida
tähistati 2. j u u n i l kokteilvastuvõtuga
..Voice of America'" konverentsisaa­lis
Washinstonis.;
^Amieerika Hläle" ^ eestikeelsed
saated toimuvad.3 korda päevas, 2'
pooletunnist õhtusaadet ja .üks ve&-
randtunnine hömimikusaade. Eesti
aja järele. Eestikeelsete saadete, t o i ­metusse
kuuluvad Karl Laantee osa­konna
juhata]a.na ningametivanuse
iäriekorras-:^ .•Ilmar Mikiver. Ilmar
Küivet. Ive.Leesment, Harr>' Verder.
JüriTäht, Heldia Estam. A r / i Tinitš..
.Tähi LaeviaMaretAranovich. Une­le.:
vakantsele kohale .pn kandidaat
selekteeritud, A r v i Tinitsi tasasisiii-dumise.
tottu.Torontos5e...,Vaba Eest-lase''
toimetusse, vabaneb uks koht
j u ui i lõ p u i J a -Tal ^ ' i ; L ae va s iird u.m is e-'
sa üheks õüoeaastaks augustis Soo-me
.vabaneb alutiselt teine koht
NELJAPÄEVAL, 3.. JUULIL - THURSDAY, JULY 3
Hüvastijätt Euroopaga. Grupp eesti tütarlapsi Saksamaa USA
tsoonist 1948. a. sügisel a§umas teele Kanadasse. Reis algas
mudteel Bremenisse ja sealt lennuteel üle ookeani
Noored naised olid teerajajad
majaieenijateiia Ottawas
Hiljutine uurimine näitab, et pä­rast
sõda Saksamaa DP iaagreisse
koondatud põgenike massis sobi­vate
immigrantide selekteerimisel
eelistas Kanada valitsus eestlasi,
kes ka esimestega' Kanadasse*
toodi. •
Leedulanna MildaDanys'i pool et­tevõetud
uurimistöö „DP:. Lithua-nian
Immigraüon to Canada After
Second World War" (Leedulaste
immigratsioon Kanadasse pär=5- II
maailmasõda], mis ilmus Ontaric Mit-mekultuurilise
Ajaloo Ühingu fM:.:i-culturai
History Society of On-,i:loj:
kirjastusel,ei piirdu ainuüksi !re:u-lastega,
nagu võib tiitlist järei:sia.
Immigratsiooni küsimusse süver.e-misel
on autor avastanud nii mcr.cä-gi
huvitavat tolleaegse Kanada viiit-susliikmete
ja teiste juhtivate trxe-laste
seisukohtades DP-de vastuvõt­mises
Kanada ühiskonda ning ner.de
suhtumises sõjapõgenikesse üldiselt.
Pärast II maailmasõja ]õppu.'öel-;
gus, et miljonid olid põgenenud
Nöuk. Liidu haardest j'aotsinudkait-set
Lääneliitlaste juures. Nad.stag-neerusid
laagreis. ja' ootasid ning
püüdsid leida võimalusi purus:atud
elu uuesti alustamiseks ükskõik kus,
aga ainult vabades tingimustes. Mit­med
maad. hakkasid nende hulgast
"omale sobivaid uusi kodanikke otsi­ma.
A l g i s immigratsioon, Kanada oli
üks viinlastest. kes pärast mõneaas­tast
kõhiklemist siiski oli valmib DP-dele
oma väravaid avama, kuidolles
sealjuures väga selekteeriv.
EESTLASED .EELISTATUD, •
. Alles 1947.a. hiliskevadel oli Otta-'
wa ametlikult valmis näitama hu­maanset
palet.ja oli ..suuremeefeeit'
nõus vastu võtma 1000 põgen.kku.
Need pidi olema ainult naised. Tiitte
üle 40 aasta vanad. Igaüks pid, läbi
<äima rangest arstlikust kontrcllist.
mille hulka kuulus raseduse jä sugu­haiguste
testid. Nad pidid olema vä­hemalt
keskpärase intelligentsiga ja.
tasakaaluka • ning rahuliku iseloo­muga.-
Sealjuures oli eelistatud Balti
päritolu. Kõlbulikuks tunnistatid ja
vastuvõetud . naised pidi sõlnima
töölepingu üheks aastaks. Palgaks
oli ette nähtud 36,00 dollarit kuus
koos ruumi ja toiduga.
Immiigratsiooni vastutavates ring­kondades
oldi isegi nii ettevaatlik, et
otsusiiili kidHOlada unna väikse gru­piga
jti iilhüi i)lirH!{| H(;llo õnnestumast
pilli jiu'Ki»<iiMa lOOOnaise valimine ja
ü l e l o o i i i h i M . Kaiiaila osindusele Lon­donis
l ( ! l i t i ühisandoks selekteerida
10 naisesi koosnev enpakgrupp.
Nõudeks oli, et nad pidid olema pro­testandid,
eelistatult eestlased, ühe­sõnaga
kõige paremad, kes saadaval.
Grupist pidid pooled naistest mine­ma
tööle ühte Quebeci haiglasse ja
ülejäänud ma]ateenijaiksO::av,-asse.
Viimastestpid: üks minema :õole :o:-
.leaeHse väMsminis::: ab: Les:e: ?r=:-
soni juurde/ kaks kuu-sa" nr... .li.:
asjades. kodus o!5v= m:n:5:r: CD.
Howe kodusse.- üks .:mm:g:=:s:::n>
ministri abi Hugh Keenieyside': : e r - .
nistusse ja üks tolleaegse CCF partei
juhi M.J. Coldwelti juurde.
NAISED TEEMIÄJAD
Ettevaatlikult, tagasihoidlikult ja-reservatsioonidega
ning Kanada
kõige kõrgema võimu silma all ala­nud
immigratsioon, milles eesti noo­red
naised olid katsejänesteks ja ka
teerajajaiks.'tõi järgnenud aastate
jooksul Euroopast Kanadasse mitu­sada
tuhat sõjapõgenikku.
Tuleb lisada, et esimesed immi­grandid
olid tõesti intelligentsed ja
haritud ning sellega haigla-^majatee-riija
kohtadele ülekvalifitseeritüd.
Mõnel juhul jättis Ottawas tööandja
kohtlemine . soovida. Ühes majapi­damises
pidi teenija osa võtma sõi­dutee
ehitamisest tsemendi segajana
ja teisal anti teenijale kasutada van­nituba
ning ka ülejõu käivaid üles­andeid.
Kuid mõnel oli elu ja koht­lemine
eeskujulik ning liberaalne,
nagu seda eeldasid meie haritud daa­mid.
Juhtus, et üks kaunis eesti neiu
võlus leivaisa poja, millele järgnes
abielu. Daam sulas raskusteta Otta­wa
eliitlikku ühiskonda.
Tänapäeva immigratsiooni poliiti­kat
tolleaegsega võrreldes näeme, et
see on liikunud ühest äärmusest tei­se.
Viimastel aastatel on sadule tu­handeile
illegaalselt maaletulnuile an­tud
„landed" immigrandi staatus i l ­ma
igasuguse eelnenud sõelumiseta.
Ka legaalselt saabuvate suhtes pole
peaaegu mingeid valiku tingimusi.
Kõige selle tõttu^ pole praeguste im­migrantide
tase mitmes suhtes enam
üldse võrreldav mullusega.
L K.
567 MT, P L E A S Ä N T RD., TORONTO, ONTARIO
- ,W4S 2M5 .
(MurrayE. Newbiggingmatusemaja lähedal]
ULLED IGAKS SÜNDIVIUSEKS
KOJU SAATMINE METRO-TQRONTO^
lai
958 ^to&dvkw Ave., Toronto,
ühenduses on jõud
EI
M-INGIT .
mwRomssi
KOMMUNISTIDEGA
: K. Päts - 19IS. :
Töökohast huviiatuil paiutaks-e
helistada eesti. osakon.na f-jhatajale
tel-202-475-2301 v a i p õ ö r d u d ä V GA
personaab-sakonna.poole infonnat-sioon.:.
s-aami5-8ks- •
• - • VES-]
isiklikud ia@nud oiates 11.00%
iimf©matsiooniks heljistag®
„Meie Elu*, nr. 27 (1895) 198(5
Teisip. Ja nsljap. õhtuti 5:30-8:00
use areng
Eestis
Mag-agr. Alsksander Ratfilt il­mus
raamat „ M õ n d a maaviljeluse
arengust Eestis läbi aegade" Tal­linnas.
Raamat on trükitud heal pa­beril
ja kõvas köites 270 lk.
Lehitsedes lähemalt seda raamatut
paistab, et autor on pikemat aega
uurinud maaviljeluse arengut Eestis
muinasajast tänaseni, toetudes ar­heoloogiliste
leidude põhjal tehtud
oletustele, ajalooallikais leiduvaile
andmeile möödunud ajast ja lõpuks
tänapäeva hulgalisele informatsioo­nile.
Raamatu sisu on jagatud peatükki­deks.
EESTI ALA ASUSTUS JA
MAJANDUS ESIAJAL
Alajaotuses on toodud territoo­rium
ja rahvastik. Eesti territoorium
oli 18.57. a. 4.5.146 km^ Mõisamaad
58% jö talundite maad 42%. Praegu
on EitnW pindala onam-vähem sama
Buur. Tartu rahulfipingu järgi 1^20. a.
oli Kfjfjti pindala 47..549 km , aga
V.m. a. uUiUiH 45.215 km^ Kuhu on
kadunud üle :J00 km^? See liideti
Suur-Vfine külge. •
I:J. sajandi alguses eestlaste üld­arvu
arvestati kuni 200.000. Ajaloo­lased
arvavad, et see oli 16. sajandil
kuni 280.000 ja 18. sajandi keskel
kuni 490.000. Venemaa rahvaloen­duse
andmeil oli Eesti alal 1897. a.
986.000 inimest. Eestis rahvaloendu­se
järgi 1922. a. 1.044.100 ja 1934. a.
1.061,300.1940. a. Eesti alal 1.054.400,
seega 7000 kadunud (küüditatud),
1980, 5- 1.473.800 inimest. Seega
/.=5v üle 400.000 inimese. Venest.
P Õ L L U M A J A N D U S M A A
Iv-\SLTUS
Maakasutusviiside areng alates
"000-2000 a. e.m.a,
I Maaparandus muinasajast, kuni.
1940: a. ja Nõukogude Eestis kuni
1980.a.
• Põllu- ja rohumaaviljelus kuni 1940.
a. ja Nõukogude Eestis kuni 1980.ä.
TÄHTSAMAD MAAVILJELUSE
ARENGUT M Õ J U T A N U D
TEGURID
Agraarpoliitilised ja majanduslikud
tegurid, teaduse ja tehnika üldine
areng, maaviljelusalane kirjandus
Eestis.
Esimesteks raamatuteks võib pi­dada:
„ D e r getreude Amt-Mann" ja
kirikuõpetaja Salomon Guberti koos­tatud
teos ;,Stratagema Oeconomi-cum
oder Akker-.Student", ning Jo­hann
Hermanni „Lieffländischer
Landmann". Need raamatud ilmu­sid
või trükiti Riias 1645-1696. a.
vahel. Edasi järgnevad J. Fischeri
„Liefländisches Landwirschaftbuch",
trükitud Riias 1753. a. ja Põltsamaa
õpetaja A. Hupeli tööd 1774 Riias.
Esimeseks eestikeelseks raama^-
tuks võib pidada 1970.a. ilmunud Fr.
Arveliuse teost,,Ramma Josepi häd-daja
Abbi-Ramat". Sellele järgnevad
P. Wilde, J. Luge. J. Rothi j.t. 0. W.
Masingu väljaandel ilmus 1821-25
„Marahva Näddala-Leht". Selles lei­dus
õpetusi põllumehele. Hoopis ula­tuslikumalt
hakkas põllumajandus­likke
kirjutusi ilmuma J. V. Januseni
pooh „Perno Postimees ehk Nädala­leht"
1857-63.3. Esimene puhtpõllu-majanduslik
eestikeelne õpperaamat
ilmus 1869. a. Peterburis C. R.Jakob­soni,,
Teadus ja Seatus põllul". Eesti­keelne
ajakiri,,Kündja" ilmus mõis­nike
väljaandel 1882-91.a. Riias. Ees­tis
1920-40 ilmus rohkesti põlluma-
-jandusajakirju ja raamatuid. Ajakir­jadest
võiks nimetada: Agronoomia,
Konjunktuur, Põllumees, Uus Talu,
Põllumajandus, Aed.
Selles ppatükis veel lähemalt: põl­lumajanduslik
katse- ja uurimistöö,
põllumajanduslik nõuanne ja õppe­töö,
agrotehnilised ja bioloogilised
tegurid Kodanlikus Eestis 1920-40 ja
Nõukogude perioodil 1941-1980.
MAAVILJELUSKULTUURIDE
SAAGIKUSE ARENG
Maaviljeluskultuuride kasvatuse
areng, kasvupinnad ja kogusaagid.
Selles peatükis võetakse vaatluse al­la
kõik taimekultuurid. Antakse üht­se
näitajana maaviljeluse kogusaa­gid
inimese kohta ja haritava maa
hektari kohta.
Autor on läbitöötanud 150 eriraa-matut
ja ajakirja saksa, vene ja eesti
keeles.
Aleksander Ratt on sündinud 23.
augustil 1902. aastal Rannu vallas
Tartumaal. Lõpetas Tartu Ülikooli
põllumajandusteaduskonna 1931. a.
Mag.agr. kraadi omandas 1932. a.
Alates 1927. a. töötas ta seemnekont­rollis,
hiljem Seemnekontrolli ja Tai-mekaitsja
Ametis Tallinnas, alul abi-,
hiljem juhatajana. Sovjeti alal 1946-
1983.a. oli tööl Eesti NSV Teaduste
Akadeemia Majanduse Instituudi
põllumajandusökonoomika sektoris
vanema teadusliku töötajana.
Ratt'i poolt on trükis avaldatud
üle 200 artikli ja 14 raamatut.m:s kä­sitavad
mitmesuguseid pcüuma^an-dusala
küsimusi. .
ARTUR TARMET
19 M E I E ELU"
Jaupäevitl suletud
juuni, juuli ja augusti kuudel.
BOZl
aus
„Kihvüsed"
postkaardid ja
esimesed kirjakastid
Tartus
Teatavasti võeti Venemaa postias-janduses
1872.a. algul kasutusele
hoopis uus ja tundmatu ühendusepi­damise
vahend — postkaart. Kähku
hakkas ,,Eesti Postimees" neid ka
oma lugejaile tutvustama. Avalda­megi
allpool uude kirjaviisi ülevii-duna
esimese^ seesuguse kirjutise,
mille autoriks on kindlasti toimetaja
J.V. Jannsen ise.
,,Kirjakaardid. Kuida teame, et 1.
Jaanuari kuu päävast saadik postide
valitsuse poolest avalikud kirjakaar-did
ehk planketid väljaantud, mis 4
tükki kopiko eest postkontoris
müüakse; ühele poole kirjutakse
aadress ja teisele poole kiri ise, mis
kellegil teisele ütlemist ehk tellimist
on. Kirjasaatja võib oma nime alla-kirjutada
ehk ka kirjutamata jätta.
Niisuguse avaliko kirjadel, mis iga­päise
talituste juures hõlpsad ja oda­vad
on, ei ole mingisugustkuveeri, ei
ka lakki ega pitsari tarvis, ning läh­vad
kä 5-kopikuse. postmarhidega
edasi. Et see uus pruuk tulus, on,
näeme, sest, et juba esimineplanket-tide
trükk jaanuari kuu lõpetusel ot­sas
olnud."
(„Eesti Postimees" 16.11 1872, nr. 7.)
Poolteist aastat hiljem pidi Jannsen
aga tõsiselt kurjustama nende ini­mestega,
kes hakkasid postkaarte
kasutama sootuks inetult. Ta kirju­tas,
et ,,nii hääd asja ei olegi, mis
jõledad, tigedad ja rumalad inimesed
kurjaste ei või pruukida" ning jätkas
nii: „Nõnda sündis see ka sagedaste
postkaardidega. Häbemata narrila­sed
ja musta sappiga tigedad ja kihv-tised
määrisivad kõiksugu häbemata
sõnu ehk oksendasivad oma kihvti
ciiiiniiiiiiiiiiiiiiiiniiiiitiiiiiiiiiii!]ii!nii3Miiiuimm^^^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele ee^tl organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saar
miseks. — Eesti Maja, 958 Broad
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiitiiiiiiiiiiiniiiniinniiniimiiiiHniiiiinniiiiTwiiiiiiiiiiiiiB
postkaardi pääle. muidugi ilma oma
nimeta, aga selle adressi ai. kelle
pääle neil viha oli. ja panivad siis
posti pääle." Pahanduste ärahoidmi­seks
ei antudki sääraseid sõimupost-kaarte
enam adressaatidele kätte.
,,Eesti Postimees" 12. IX 1873. nr.
37.)
Et samal ajal oli suureks uudiseks
ka Tartu linna esimene ning ainus
avalik postkast kirjade postitami­seks,
seda võime aimata järgneva kir­jutise
põhjal (nii selle õpetlikust kui
informatiivsest osast).
';,,Kirjakastid, Et igal pääva ajal
postkontori uksed mitte lahti ei või
seista, siis on suurema linnades ära-määratud
kohtade pääl iseäranis kir­jakastid
seina pääle välja pandud,
kelle kaane sees plekkummi all n ii
suur pragu on tehtud, kust läbi igaüks
oma kirja, kui tarviline mark pääl, igal
ajal sisse võib panna. Kaks kord pää-vas
tuleb postiljon, teeb kasti lahti,
viib seesseisvad kirjad postkontori ja
saadetakse säält postiga edasi.
Seiamaale seisis aga Tartu post­kontori
müüri kulges üksi kirjakast,
kuhu kirjad sel ajal, kui kontori uk­sed
kinni plivad, sisse pandi. Post­kontor
seisab esimises linnajaus ja 2.
ja 3. linnajaust oli kaunis kaugel
senna käia. 3. M a i kuu päävast saa­dik
on veel kaks kirjakasti juurde
asutatud, esimene kreiskooli ja teine
üle kiviä^illa von Dehn'i maja kulges.
Seeläbi saavad nii mitmed sammud
lühendatud ja ilmaasjata ajaviidus
vähendatud. Et keegi rahakirjasi
nende kastide sisse ei pea panema,
on iseenesest mõista."
(„Eesti Postimees" 16. V1973, nr. 20.)
Leidnud ja vahendanud
MEELIK K A LM
(„Meie Post")
I
ii
„Meie Elu', nr. 27 (189J
Vabad
21
Kanadi
Eeltööd on algami
võitlejate Päeva tä|
21. septembril, et
tähelepanu neile,kj
vad meie rahva «
võideldes. „Olemei
ga tegeledes selle
jaduse siin Kanada]
russe jätnud", üt
Vangistatud Vabadj
Abistamistoimkom
Henny-Aruja ja V|
„Meie Elule".
Kõikjal ilmneb hej
kuid mõningal mäi
saamatust. Toimi
kuuluvad veol Leid!
retärina ja Priit Arj
rina, töötab E K N ji
kogudes jn selgitusti
litsusvõimude juur)
vabadusvõitlejatele!
Kanadasse. Vangis)
Mart Nikluse osns
kindlaid väljavnati
banenud Veljo Kail
ses, kos taotleb imi)
koos perekonnaga, j|
nii kaugele, et vnji
mendid liiguvad.
PAKID LASTELE
Otsene majandufj
ne toimub pakkida
Kuudita
Vi
Küüditamise 45. aal
malatecnistus Vanco
pühapäeval, 15. juunil
duse poolt. Kirik oli r|
Altar ja ümbrus OFK
leinajate lilledega.
Jumalateenistus alg|
mänguga Liszt-Pagan
paisub minu südames'
selt, millele järgnes kd
alguslaul A. Hinno kogl
nägid kurjuse lööd ko(
kesk pimedat ööd." Vai
Segakoor dr. Eugen Ri
laulis kaks laulu: jolj
,,01e ustav surmani" ja
Aaviku,,Sinu teo". Pull
noored, Markus Vag
Kitching. M õ l e m a nooj
väga sorav, eriti Mnrl
ütluse oli õp. ThonJ
kästi ülese ehitanud nii
Testamendi teenistusi!
dele. Ta esitas uudse
iõlgenduse Vanast jal
mendisi, kusjuures m)
vad oma määratud ot.4
aegumatud. ,,Vana Te^
õpetust ja juhatust, k\
peavad elama siin mi
käsk on see, mis konti
rahvaste vahekordi.'
su alusel, mis on juni
Õpetab, et kurjusele pj
kurjuse tegijaid karist
kus elus maksab ainii
Noortej
globaal
. õppepäi
ANNABERGI LOSSlJ
BERGIS, iJVÄNE-il
Eesti skautlikul ni
vadmaadevahelised
töö. Esimene maaih
juba 1962 Kanadas
peeti ka viimane, li
Eesti Lipu maailmal]
niisugusel kogunemij
juhtide konverentsi(
sed. Tänavu toimuv?
eesti gaidi- ja skaudi|
kestel ülemaailmsec
päevad. Need on ühl
bergis, Lääne-Saksl
Saksamaa eestlaste
pepäevade juhtmott
EESTI SKAUTLUS
histatakse eesti gaidi
40 aastat paguluses.
Annabergi õppepj
kohe pärast Heidel
lõppu ja kestavad sij
viis päeva - 27.
Õppepäevadel on n
ja koosviibimisi.
Skautide Liitude Kel
pepäevade organij
pealse teostamise e(
samaa Eesti Skauti
lev. Õppepäevadele