1980-12-11-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r
0=
Secotid Clasp Mail Registatiom' Mo. 1354
Nr. 50 (1608) 1980 NELJAPÄEVAL, 11.. DETSEMBRIL — THURSDAY DECEMBER 11 XXXI aastakäik
STOKHOLM (EFL) •— Nagu selgub okupatsloomvõimüde propagassdalehtedest pagulastele, oim
Stokholmis tegutseva Balti Instituudi ametlik delegatsioon viibinud f allinnas, Riias ja Vilniuses
sealsete võii
vool.
Delegatsiooni külastuses Riiga kir-jutab
läti pagulastele, • qaadetäv
„Dzimtenes Balsa'' järgrfiist pealkirja
äli:,,Helsingi -vaimus, teadlise^u-yideis'-:,-
V
„Oktoobri lõpus viibis Tallinnas,
Riias ja Vilniuses Stokhölmi ülikooli
ülesandel Balti Instituudi delegatsioon
Rootsist Grupi'koosseisus olid
Balti Instituudi eksekuti.ivdirektor
Imant Rebane, instituudi juhatuse
liige fil. kand. Hans Lepp ja instituudi
'kunstisektsiooni programmikomi-tee
liige fil. kand. ja kunstnik Leo
Jänis-Brieditis. . .
Nõukogude Läti pealinnas kohtasid
külalised Läti NSV kultuuribii-nister
Vladimifš Käupuzhsiga, Läti
^SFSV Teaduste Akadeemia teadusliku
sekretäri akadeemik Vilis Sam-sonsiga
ja Läti Riikliku ülikooli rek-to
prof. Visväris Millersiga. Külalistel
oli ka kõnelus Läti NSV välisministri
asetäitja Nikolajs Neilandsiga-ja
Läti NSV Ühing Kultuurisidemete
löömiseks välislätlastega presiidiumi
esimees Anatols 'Baranovskisega.
Diskuteeriti 'küsimus, m|is on seo-võtmiseks
ja läbirääl
ses kultuuriliste ja teaduslike sidemete
.avardamisega Rootsi ja Läti
:^SV vahel nihg läti teadlaste osavõttu
6. Balti teaduslikust uurimiskonverentsist
-Stoläioliiii ülikooli
juures juunikuu$4981'
• Nagu delegatsiooni juht Imant Rebane
märkis,: oli 'külastus Lätimaale
edurikas, kõnelused toimusid Helsin-gi-
vaimus 'konstruktiivselt ja positiivselt."
• / '
Kaheveerulise sõnumi pühendab
külastusele ka eesti pagulastele saadetav
„Ködumaa", kus informatsioon
on vähem detailsem.
•^„Tallinnas viibis Balti ilnstitüiidi
delegatsioon eesotsas direktor Imant
Rebane, kes on ühtlasi Stokhölmi
ülikooli ja Balti Instituudi Koostöö-komisjoni
liige", alustab „Kodumaa"
pealkirja all „Kultuuridelegatsioon
Rootsist" ja loetleb üles osalevad delegaadid.
Selgub veel; et: „Stokholmi ülikooli
ülesandel külastas delegatsioon 'ka
Riiat, Vilniust, Kaunast ja Tartut",
seega veel Jcahes linnas peale läti teates
mainitute.
Edasi kirjutatakse:
..Külalistel oli kohtumisi Balti vabariikide
teadusasutuste, kultuuriministeeriumide
ja ülikoolide esindajatega,
teadlastega ja kultuuritegelastega.
Kõneluste aineks oli hiljuti
Stokhölmi ülikooli / juurde loodud.
Balti Uurimiskeskuse tegevus - ja võimalused
teaduse-, ja • kultuurialase
vahetuse ja koostöö laiendamiseks
Rootsi ja Balti vabariikide vahel Helsingi
'kokkuleppe vaimus."
„Kodumaa" kommünikeest ei selgu,
kas külastus ka Tallinhas ja Vilniuses
toimus „ministnte nivool" nagu
Riias. Puudutatud ei ole ka küsimust,
miks Stokhölmi ülikool saatis
raudeesriide taha jäänud Baltikumi
just peamiselt balti pagulastest koosneva
era-asutuse delegaadid. .
„DziEfitenes Balssi" /kommünikees
nimetatud okup. Läti välisministri
-asetäitja Nikolajs Neilands oi) Rootsis
tuttav tegevusest APN (Tassi ala-
. osakond) Stokhölmi kontori juhatajana.
. ••.,. • '.
lafit sõjasüüdlastele USA-s, jatkulb
ka uue presidendi R. Reagani ajal,
selgus kohtuministeeriuml eriuuri-niiskomisjoni
esimehe A A , Ryani
seletusest USA Eesti Vabadusvõitlejate
Liidu esimehele YIo Ansonile
neljapäeval, 4. detsembril Washing-fonis.
Kokkusaamisest pidi osa võtma
ka kirjastus „Vaba Eesti Sõna"
esimees Pau! Saar, kes aga kohale ei
tiilnud.. .
Ä. A. Ryati ei ole vastanud «küsilausele,
palju eestlasi on uuriniise
all, kuid märkis üldarvuna umbes
300. Eriuurimiskomisjon toetub suurel
määral okupeeritud maadest saadud
KGB informatsioonile. Andmeid;-
on püütud koguda ka väliseestlastelt,
itiillekš' USA-s saadeti laiali küsimuš-lehti
ja Rootsis avaldati eesti ajalehtedes
kuulutusi. V
Nõukogude Ve^e: saatkond
monstratsioonist osa võtnud
politsei kaitse all. All — de-
1. • Foto ~ H. Kivi
Taani kuninganna Margarethe II
on nimetariüd Taani riigiarhiivi
ülemarhivaari dr. phiL Vello Helk'i
Bannebrogi ordu rüütliks riiütliris-ti
kandmise õigusega.
Pühapäeval tolmus Ottawas Üldise Inimõiguste
ja köloniaalmaade iseseisvuse nõudmist taotleva UN-i deklarat-siooni
20. aastapäeva puhul Ukraina-Balti demonstratsioon Nõukogude
Liidu haardes asuvatele rahvastele iseseisvuse ja Nõukogude
Liidu dekoloniseerimise nõudmiseks. Demonstratsiooni kor-rsildäjäiks
öM^kräittlped:^^ se^^
. . . , jatele okupeeritud Eestis . viimastel
päevadel. Saatjaks oli Eestils Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkond. Kokku on toimkond
saatnud Eestisse käesoleval aastal 49 pakki. Saajaiks on 16 vabadusvõitlejat, kellega oli saadud
Saadetised, peamiselt pisipakid^(500
gr.) sisaldasid, vastavalt vabadusvõitleja
ja tema perekonna vajadusele
kohvi, vürtse, sukke, sooja pesu ja
sooje ülikondi lastele, niiti, nõelu ja
nööpe. '.• ';•)•.•. ' • •
/ Toetuspakkidega on 'püütud anda
vabadusvõitlejatele ja nende perekondadele
füüsilist ja moraalset tuge.
Surve on pidev ja ei lõpe pärast
karistusaja ärakandmst, nagu ilrpselt
näitab Mart Nikluse ja Teodor Reih-holdi
elukäik. •
Mart Niklus on- korduvalt olnud
ülekuulamise all ja vangistuses^ ligemale
20 aasta kestel. Nüüd on ta
jälle vanglas. Ülekuulamine arvatavasti
lõpetatakse 13. dets. ja siis tuleb
järjekordne 'kohus ."Mart Nikluse
tervislik olukord on halb, kuid vaatamata
sellele on tä praegu näljastreigil.
Kanada valitsus otsustas 18.
juulil s.a. anda M. Niklusele luba
asuda Kanadasse, aga N, Liidu valitsus
ei luba temal maalt lahkuda.
Teodor Reinhold on õigusteadlane,
võttis^ osa kommunismivastasest
võitlusest vümases sõjas, oli metsavend,
tabati 1.951. a., peeti 3 aastat
'kinni eeluurimise all ja 1954. a. mõisteti
sunnitööle Siberis' 25 aastaks, Ta
vabanes käesöievä aasta 3; märtsil ja
tuli oma kodukohta Puhjas. Kohalik
täidesaatev komitee seal temale elamisluba
ei andnud ja Reinholdil tuliv
lahkuda Eestist; Ta asus elama Pet-serisse,
mis kuulub
ratsiooni piiridesse.
Vene föde-ür
Canada kuulutas välja talvise
)iletite odavmüügi> alandades
sisemaal ja. USA-sse lennu hindu kuni
57% normaalsest hinnast.
Alandatud hinnad on maksvad 17;
jaanuari ja 28. veebruari vahel müüdud
lennupiietitelt 'kõigisse sihtkohtadesse,
välja arvatud Florida. ,
Piletite maksvuse lõpptähtpäeväks
on 14. märts, milliseks ajaks tagasi-lend
peab olema teostatud.
Samasugust karmi kohtlemist võib
loetleda paljude tuntud ja tundmatute
Eesti vabadusvõitlejateiikohta.
Pakkide saatmiseks Eestisse Abis-,
tamise Toimkond Kanadas korraldas
üritusi ja võttis vastu vabatahtlikke
annetusi. Kokku laekus nendest
:S204L31 ja pakkide saatmiseks kulutati
|1100.00. Järgmise pakkide saatmise
Abistamise Toimkond korraldab
jaanuaris, lootusega, et need
jõuavad kohale veebruarikuu teisel
poolel.
Tulevase USA presidendi R. Reagani
poeg abiellus salajasel laulatusel
treeningülikonnas. Pruudi laulatuse
riietuseks oli samuti treening-ülikond
säärikutega. R. Reagani poeg
on balletitantsija. Peigrtiehe vanemad
ei võtnud laulatusest osa. R.
Reagani abikaasa ütles ajakirjanduse
esindajatele, ^t nad olid teadlikud
a abiellumiS'
Demonstratsioonist osavõtmiseks
sõitsid ukrainlased Öttawasse kokku
5 bussiga Torontost, St. Cathari-nesist
ja Montreahst, kuna balti rahvaste
poolt võtsid demonstratsioo
nist osa grupp eestlasi ja lätlasi Torontos;
ja Ottavvast. Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esindusena võttis
demonstratsioonist osa neli juhatuse
Inget esimehe L. Leivatiga eesotsas
ja Toronto, Eesti Võitlejate.poolt esimees
H. Kivi.
Dernonstratsiooniks koguneti pühapäevaks
kella kaheks päeval parlamendihoone
ette hulgaliste plakatitega,
milledel nõuti vabaäust Eestile,
Lätile, Leedule- ja Ukrainale. Kokku
oli demonstratsioonist osavõtjaid
umbes 300. Kogunemisel parlamendihoone
ees esines lühikese ^ sõnavõtuga
demonstratsiooni mõtte kohta ukrainlaste
esindaja 0. Romanyshyn.
Demonstratsioonist osavõtjaile kõneles
endine väliskaubanduse minister
M.Wilson (konservatiiv) Torontost.
Parlamendiliiget M. Wilso.ni tutvus-
,iestl
0 0
cm
31. detsembril 1980 kell 20.30 Tartu College (väike saal)
$22.50 isikult koos õhtusöögiga"
iid veel saadaval. Helistada õ. Türk,
1, 5. dets. sai liiklusõnnetusel
surma 82-aastane Älvine Oluper. Ta
oli õhtuL kl. 5 paiku läinud viima
posti pühadekaarte ja tänalvat ületades
jäi auto ett^. Surm oli silmapilkne.
AMne Oluper das p^Eesti. Ko-i^.
Ameerika ühendriikide Kongress
kinnitas välisabi programmi 5 miljardi
dollari ulatuses. Välisabi ei anta
Vietnaniile, Kuubale, Kambodsha-le
ja Salvadorile. Suuremad õigused
antakse presidendile otsustamiseks,
lesel ole otseselt Ameerika ühendriikide
liitlased. ,
w Toronto Eatoni kaubamajas kõrvaldati
miiügilt ühed jõulukaardid
kuna juutide ppolt peeti neid halvustavaks.
Jõulukaart 'kujutab vanausu juuti
kirjutusega Meie vaesed juudid oleneme
teie jõuluostudest. Ktai teie
kFistlased ei osta küllaldaselt jõulukinke,
siis kannatame meie".
Kaartite valmistaja ameerika kompanii
ei pea oma tooteid juute hal-
Tulge.kõik liikmed! 30. jaanuaril, 1981.
vustavateks, vaid naljakateks ja on
senini müünud neid Põhja-Ämeerika
jõuluturul. Kanada esindaja teatel
neid laos enam ei ole.
^Jr Iraak ja Iraan nõustuvad välisriikidele
kuuluvate laevade vabalt läbi-laskmisega,
mis on kinni peetud sõja
algusest saadik. UNO erisaadiku
Olof Palme andmetel ulatub välisriikidele
kuuluvate kinnipeetud laevade
arv üle kuuekümne. Laevatee
tuleb aga enne puhastada ja sellega
kaasuvate küsimuste lahendamisega
ei ole veel alustatud.
^ Kolumbias oli maavärisemine, mis
nõudis 30 inimohvrit. See juhtus samas
piirkonnas, kus 1875 a, said surma
250 inimest maavärisemise tõttu.
i( Poola kommunistlik valitsus vabastas
kaks kutseühingu aktiivset liiget,
kes olid vangistatud riikliku saladuste
kaitsmise seaduse alusel.
Kutseühingud ähvardasid streikidega,
kui nende juhte ei vabastata.
N. Liidu välismiiništri abi L. Ilyic-hev
ägestus läbirääkimistel USA de-legatsiooniga
Madrii^is inimõiguste
küsimuste üle ja lõi rusikaga lauale
mitu korda 3 tundi kestnud koö'soie-t
taš demonstratsioonist osavõtjaile
EKN abiesimees M. Epner, kes pärast
,M. Wilsoni sõnavõttu tänas teda
kõnelema tulemise eest jä andis üle
'kolme balti rahva, ukraina ja valgevene
esindajate poolt UN-ile esitatud
Nõukogude Liidu dekoloniseerimise
nõude raamatu, • :
Parlamendihoone eest siirduti ron-gikäigus
pikemale demonstratsioonile
Vene saatkonna ette. Saatkonna
hoone ees oli tugev politsei kaitse.
Demonstratsioonil hüüti, kõnekooris
demonstratsiooni loosungeid Vaba-dust
Ukrainale'',„Vabadüst Eestile",
„Vabadust Lätile" Jne. Lõpuks hei- ,
deti tänavale Nõukogude Ludu lipp,
tallati seda jalgade alla ja lõpuks rebiti
tükkideks. Demonstratsiooni lõpetamisel
laulsid ukrainlased oma
rahvushümni ja kogu protestiavaldus
lõpetati 0'Ca!nada laulmisega.
Detnonstratsioonist. esiti ti repor-taazhi
raadios ja seda näidati lühidalt
TV-s.
'kui. Afganistani küsimuse päevakorrale
tulekul kordas ta juba varemalt
esitatud nõuet, et seda küsimust
mitte arutada ja juhtum unustada.
i{)r Cadbury sokolaadivabriku tooted %
lähevad kallimaks Hinnatõusu põhjuseks
on kompanii presidendi tite-luse
järgi kakaovõi kallimaks minek.
Šokolaaiditahvll hinnaks on 35 cendi
asemel uuest aastast 40 c. Kanada
teine suur sokolaaditööstus Nellson
tõstab samuti oma toodete hindu.
iftr Toronto värviliste aktivisti D.
Lawsi süüdistatakse alkoholiseadu- .
se rikkumises. Aafrika Ühingu poolt
'korraldatud koosviibimisel, mille
korraldajaks oli D. Laws, müüdi alkohoolseid
jooke Il minutit hiljem
kui oli see müügiloal märgitud.
ii( Raskeid eksimusi tulekaitse määruste
vastu on avastatud Las Vega-ses
põlenud M.G.M. hotellis, kus said
surma 84 inimest. Tulekindlatesse
seintesse oli puuritud auke, mille
kaudu võidi jälgida mängusaalis tol-muvat
tegevust.
lür Puha-Hiina kunstimuuseumi tööline
.Tiang provintsis graveeris 28-sõ"
nalise ajaloolise luuletuse 1/5 tolli ,
pikale juuksekarvale. Ta käsuta?
mikroskoopi ja oma enda tehtud
erilisi tööriistu..Saladus sellele erilisele
oskusele olevat magada küllaldaselt
ja olla heas meeleolus.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 11, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-12-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E801211 |
Description
| Title | 1980-12-11-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | r 0= Secotid Clasp Mail Registatiom' Mo. 1354 Nr. 50 (1608) 1980 NELJAPÄEVAL, 11.. DETSEMBRIL — THURSDAY DECEMBER 11 XXXI aastakäik STOKHOLM (EFL) •— Nagu selgub okupatsloomvõimüde propagassdalehtedest pagulastele, oim Stokholmis tegutseva Balti Instituudi ametlik delegatsioon viibinud f allinnas, Riias ja Vilniuses sealsete võii vool. Delegatsiooni külastuses Riiga kir-jutab läti pagulastele, • qaadetäv „Dzimtenes Balsa'' järgrfiist pealkirja äli:,,Helsingi -vaimus, teadlise^u-yideis'-:,- V „Oktoobri lõpus viibis Tallinnas, Riias ja Vilniuses Stokhölmi ülikooli ülesandel Balti Instituudi delegatsioon Rootsist Grupi'koosseisus olid Balti Instituudi eksekuti.ivdirektor Imant Rebane, instituudi juhatuse liige fil. kand. Hans Lepp ja instituudi 'kunstisektsiooni programmikomi-tee liige fil. kand. ja kunstnik Leo Jänis-Brieditis. . . Nõukogude Läti pealinnas kohtasid külalised Läti NSV kultuuribii-nister Vladimifš Käupuzhsiga, Läti ^SFSV Teaduste Akadeemia teadusliku sekretäri akadeemik Vilis Sam-sonsiga ja Läti Riikliku ülikooli rek-to prof. Visväris Millersiga. Külalistel oli ka kõnelus Läti NSV välisministri asetäitja Nikolajs Neilandsiga-ja Läti NSV Ühing Kultuurisidemete löömiseks välislätlastega presiidiumi esimees Anatols 'Baranovskisega. Diskuteeriti 'küsimus, m|is on seo-võtmiseks ja läbirääl ses kultuuriliste ja teaduslike sidemete .avardamisega Rootsi ja Läti :^SV vahel nihg läti teadlaste osavõttu 6. Balti teaduslikust uurimiskonverentsist -Stoläioliiii ülikooli juures juunikuu$4981' • Nagu delegatsiooni juht Imant Rebane märkis,: oli 'külastus Lätimaale edurikas, kõnelused toimusid Helsin-gi- vaimus 'konstruktiivselt ja positiivselt." • / ' Kaheveerulise sõnumi pühendab külastusele ka eesti pagulastele saadetav „Ködumaa", kus informatsioon on vähem detailsem. •^„Tallinnas viibis Balti ilnstitüiidi delegatsioon eesotsas direktor Imant Rebane, kes on ühtlasi Stokhölmi ülikooli ja Balti Instituudi Koostöö-komisjoni liige", alustab „Kodumaa" pealkirja all „Kultuuridelegatsioon Rootsist" ja loetleb üles osalevad delegaadid. Selgub veel; et: „Stokholmi ülikooli ülesandel külastas delegatsioon 'ka Riiat, Vilniust, Kaunast ja Tartut", seega veel Jcahes linnas peale läti teates mainitute. Edasi kirjutatakse: ..Külalistel oli kohtumisi Balti vabariikide teadusasutuste, kultuuriministeeriumide ja ülikoolide esindajatega, teadlastega ja kultuuritegelastega. Kõneluste aineks oli hiljuti Stokhölmi ülikooli / juurde loodud. Balti Uurimiskeskuse tegevus - ja võimalused teaduse-, ja • kultuurialase vahetuse ja koostöö laiendamiseks Rootsi ja Balti vabariikide vahel Helsingi 'kokkuleppe vaimus." „Kodumaa" kommünikeest ei selgu, kas külastus ka Tallinhas ja Vilniuses toimus „ministnte nivool" nagu Riias. Puudutatud ei ole ka küsimust, miks Stokhölmi ülikool saatis raudeesriide taha jäänud Baltikumi just peamiselt balti pagulastest koosneva era-asutuse delegaadid. . „DziEfitenes Balssi" /kommünikees nimetatud okup. Läti välisministri -asetäitja Nikolajs Neilands oi) Rootsis tuttav tegevusest APN (Tassi ala- . osakond) Stokhölmi kontori juhatajana. . ••.,. • '. lafit sõjasüüdlastele USA-s, jatkulb ka uue presidendi R. Reagani ajal, selgus kohtuministeeriuml eriuuri-niiskomisjoni esimehe A A , Ryani seletusest USA Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimehele YIo Ansonile neljapäeval, 4. detsembril Washing-fonis. Kokkusaamisest pidi osa võtma ka kirjastus „Vaba Eesti Sõna" esimees Pau! Saar, kes aga kohale ei tiilnud.. . Ä. A. Ryati ei ole vastanud «küsilausele, palju eestlasi on uuriniise all, kuid märkis üldarvuna umbes 300. Eriuurimiskomisjon toetub suurel määral okupeeritud maadest saadud KGB informatsioonile. Andmeid;- on püütud koguda ka väliseestlastelt, itiillekš' USA-s saadeti laiali küsimuš-lehti ja Rootsis avaldati eesti ajalehtedes kuulutusi. V Nõukogude Ve^e: saatkond monstratsioonist osa võtnud politsei kaitse all. All — de- 1. • Foto ~ H. Kivi Taani kuninganna Margarethe II on nimetariüd Taani riigiarhiivi ülemarhivaari dr. phiL Vello Helk'i Bannebrogi ordu rüütliks riiütliris-ti kandmise õigusega. Pühapäeval tolmus Ottawas Üldise Inimõiguste ja köloniaalmaade iseseisvuse nõudmist taotleva UN-i deklarat-siooni 20. aastapäeva puhul Ukraina-Balti demonstratsioon Nõukogude Liidu haardes asuvatele rahvastele iseseisvuse ja Nõukogude Liidu dekoloniseerimise nõudmiseks. Demonstratsiooni kor-rsildäjäiks öM^kräittlped:^^ se^^ . . . , jatele okupeeritud Eestis . viimastel päevadel. Saatjaks oli Eestils Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkond. Kokku on toimkond saatnud Eestisse käesoleval aastal 49 pakki. Saajaiks on 16 vabadusvõitlejat, kellega oli saadud Saadetised, peamiselt pisipakid^(500 gr.) sisaldasid, vastavalt vabadusvõitleja ja tema perekonna vajadusele kohvi, vürtse, sukke, sooja pesu ja sooje ülikondi lastele, niiti, nõelu ja nööpe. '.• ';•)•.•. ' • • / Toetuspakkidega on 'püütud anda vabadusvõitlejatele ja nende perekondadele füüsilist ja moraalset tuge. Surve on pidev ja ei lõpe pärast karistusaja ärakandmst, nagu ilrpselt näitab Mart Nikluse ja Teodor Reih-holdi elukäik. • Mart Niklus on- korduvalt olnud ülekuulamise all ja vangistuses^ ligemale 20 aasta kestel. Nüüd on ta jälle vanglas. Ülekuulamine arvatavasti lõpetatakse 13. dets. ja siis tuleb järjekordne 'kohus ."Mart Nikluse tervislik olukord on halb, kuid vaatamata sellele on tä praegu näljastreigil. Kanada valitsus otsustas 18. juulil s.a. anda M. Niklusele luba asuda Kanadasse, aga N, Liidu valitsus ei luba temal maalt lahkuda. Teodor Reinhold on õigusteadlane, võttis^ osa kommunismivastasest võitlusest vümases sõjas, oli metsavend, tabati 1.951. a., peeti 3 aastat 'kinni eeluurimise all ja 1954. a. mõisteti sunnitööle Siberis' 25 aastaks, Ta vabanes käesöievä aasta 3; märtsil ja tuli oma kodukohta Puhjas. Kohalik täidesaatev komitee seal temale elamisluba ei andnud ja Reinholdil tuliv lahkuda Eestist; Ta asus elama Pet-serisse, mis kuulub ratsiooni piiridesse. Vene föde-ür Canada kuulutas välja talvise )iletite odavmüügi> alandades sisemaal ja. USA-sse lennu hindu kuni 57% normaalsest hinnast. Alandatud hinnad on maksvad 17; jaanuari ja 28. veebruari vahel müüdud lennupiietitelt 'kõigisse sihtkohtadesse, välja arvatud Florida. , Piletite maksvuse lõpptähtpäeväks on 14. märts, milliseks ajaks tagasi-lend peab olema teostatud. Samasugust karmi kohtlemist võib loetleda paljude tuntud ja tundmatute Eesti vabadusvõitlejateiikohta. Pakkide saatmiseks Eestisse Abis-, tamise Toimkond Kanadas korraldas üritusi ja võttis vastu vabatahtlikke annetusi. Kokku laekus nendest :S204L31 ja pakkide saatmiseks kulutati |1100.00. Järgmise pakkide saatmise Abistamise Toimkond korraldab jaanuaris, lootusega, et need jõuavad kohale veebruarikuu teisel poolel. Tulevase USA presidendi R. Reagani poeg abiellus salajasel laulatusel treeningülikonnas. Pruudi laulatuse riietuseks oli samuti treening-ülikond säärikutega. R. Reagani poeg on balletitantsija. Peigrtiehe vanemad ei võtnud laulatusest osa. R. Reagani abikaasa ütles ajakirjanduse esindajatele, ^t nad olid teadlikud a abiellumiS' Demonstratsioonist osavõtmiseks sõitsid ukrainlased Öttawasse kokku 5 bussiga Torontost, St. Cathari-nesist ja Montreahst, kuna balti rahvaste poolt võtsid demonstratsioo nist osa grupp eestlasi ja lätlasi Torontos; ja Ottavvast. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esindusena võttis demonstratsioonist osa neli juhatuse Inget esimehe L. Leivatiga eesotsas ja Toronto, Eesti Võitlejate.poolt esimees H. Kivi. Dernonstratsiooniks koguneti pühapäevaks kella kaheks päeval parlamendihoone ette hulgaliste plakatitega, milledel nõuti vabaäust Eestile, Lätile, Leedule- ja Ukrainale. Kokku oli demonstratsioonist osavõtjaid umbes 300. Kogunemisel parlamendihoone ees esines lühikese ^ sõnavõtuga demonstratsiooni mõtte kohta ukrainlaste esindaja 0. Romanyshyn. Demonstratsioonist osavõtjaile kõneles endine väliskaubanduse minister M.Wilson (konservatiiv) Torontost. Parlamendiliiget M. Wilso.ni tutvus- ,iestl 0 0 cm 31. detsembril 1980 kell 20.30 Tartu College (väike saal) $22.50 isikult koos õhtusöögiga" iid veel saadaval. Helistada õ. Türk, 1, 5. dets. sai liiklusõnnetusel surma 82-aastane Älvine Oluper. Ta oli õhtuL kl. 5 paiku läinud viima posti pühadekaarte ja tänalvat ületades jäi auto ett^. Surm oli silmapilkne. AMne Oluper das p^Eesti. Ko-i^. Ameerika ühendriikide Kongress kinnitas välisabi programmi 5 miljardi dollari ulatuses. Välisabi ei anta Vietnaniile, Kuubale, Kambodsha-le ja Salvadorile. Suuremad õigused antakse presidendile otsustamiseks, lesel ole otseselt Ameerika ühendriikide liitlased. , w Toronto Eatoni kaubamajas kõrvaldati miiügilt ühed jõulukaardid kuna juutide ppolt peeti neid halvustavaks. Jõulukaart 'kujutab vanausu juuti kirjutusega Meie vaesed juudid oleneme teie jõuluostudest. Ktai teie kFistlased ei osta küllaldaselt jõulukinke, siis kannatame meie". Kaartite valmistaja ameerika kompanii ei pea oma tooteid juute hal- Tulge.kõik liikmed! 30. jaanuaril, 1981. vustavateks, vaid naljakateks ja on senini müünud neid Põhja-Ämeerika jõuluturul. Kanada esindaja teatel neid laos enam ei ole. ^Jr Iraak ja Iraan nõustuvad välisriikidele kuuluvate laevade vabalt läbi-laskmisega, mis on kinni peetud sõja algusest saadik. UNO erisaadiku Olof Palme andmetel ulatub välisriikidele kuuluvate kinnipeetud laevade arv üle kuuekümne. Laevatee tuleb aga enne puhastada ja sellega kaasuvate küsimuste lahendamisega ei ole veel alustatud. ^ Kolumbias oli maavärisemine, mis nõudis 30 inimohvrit. See juhtus samas piirkonnas, kus 1875 a, said surma 250 inimest maavärisemise tõttu. i( Poola kommunistlik valitsus vabastas kaks kutseühingu aktiivset liiget, kes olid vangistatud riikliku saladuste kaitsmise seaduse alusel. Kutseühingud ähvardasid streikidega, kui nende juhte ei vabastata. N. Liidu välismiiništri abi L. Ilyic-hev ägestus läbirääkimistel USA de-legatsiooniga Madrii^is inimõiguste küsimuste üle ja lõi rusikaga lauale mitu korda 3 tundi kestnud koö'soie-t taš demonstratsioonist osavõtjaile EKN abiesimees M. Epner, kes pärast ,M. Wilsoni sõnavõttu tänas teda kõnelema tulemise eest jä andis üle 'kolme balti rahva, ukraina ja valgevene esindajate poolt UN-ile esitatud Nõukogude Liidu dekoloniseerimise nõude raamatu, • : Parlamendihoone eest siirduti ron-gikäigus pikemale demonstratsioonile Vene saatkonna ette. Saatkonna hoone ees oli tugev politsei kaitse. Demonstratsioonil hüüti, kõnekooris demonstratsiooni loosungeid Vaba-dust Ukrainale'',„Vabadüst Eestile", „Vabadust Lätile" Jne. Lõpuks hei- , deti tänavale Nõukogude Ludu lipp, tallati seda jalgade alla ja lõpuks rebiti tükkideks. Demonstratsiooni lõpetamisel laulsid ukrainlased oma rahvushümni ja kogu protestiavaldus lõpetati 0'Ca!nada laulmisega. Detnonstratsioonist. esiti ti repor-taazhi raadios ja seda näidati lühidalt TV-s. 'kui. Afganistani küsimuse päevakorrale tulekul kordas ta juba varemalt esitatud nõuet, et seda küsimust mitte arutada ja juhtum unustada. i{)r Cadbury sokolaadivabriku tooted % lähevad kallimaks Hinnatõusu põhjuseks on kompanii presidendi tite-luse järgi kakaovõi kallimaks minek. Šokolaaiditahvll hinnaks on 35 cendi asemel uuest aastast 40 c. Kanada teine suur sokolaaditööstus Nellson tõstab samuti oma toodete hindu. iftr Toronto värviliste aktivisti D. Lawsi süüdistatakse alkoholiseadu- . se rikkumises. Aafrika Ühingu poolt 'korraldatud koosviibimisel, mille korraldajaks oli D. Laws, müüdi alkohoolseid jooke Il minutit hiljem kui oli see müügiloal märgitud. ii( Raskeid eksimusi tulekaitse määruste vastu on avastatud Las Vega-ses põlenud M.G.M. hotellis, kus said surma 84 inimest. Tulekindlatesse seintesse oli puuritud auke, mille kaudu võidi jälgida mängusaalis tol-muvat tegevust. lür Puha-Hiina kunstimuuseumi tööline .Tiang provintsis graveeris 28-sõ" nalise ajaloolise luuletuse 1/5 tolli , pikale juuksekarvale. Ta käsuta? mikroskoopi ja oma enda tehtud erilisi tööriistu..Saladus sellele erilisele oskusele olevat magada küllaldaselt ja olla heas meeleolus. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-12-11-01
