Meie Elu = Our life, July 14, 1983

              '/'•"Il ijMeie Elu" nr. 28 (1741J1983
^^(^!(?:(^:(^:(^!(^!^gaj^jgg<^^
IsJO SERVICE
PAÜL junus
Miiük ja r^htliMne
Äris 291-5054
K(€lus 423-5716
Jji, Oiit. J^IS 4L9'
KOMPANl!
[ga. i( 5 tollised veerennid
iluste katmine.
k vastu metallkaltsed.
ml töökoda tel 832-2238
)32
•j\ . • •
NTS INC.,
itarloLOJlEO
lõidupüha
|e, ise liitume ja lepime, oma kau-kodumaale
ustavust tõotame,
[ööripäev on käes ja järgnema
s^uvi — valmimise valu, küpse­le
kuum ja loomiiigu leil. Ning jul-jiava
laulu ja kustumata aatetule-i
tervitagem taas tulevast suve —
|te selleks, et närtsida ja närbuda,
selleks, et vabaneda talvetardü-kest
ja väärset elu võita tahtekind-
[, 'vaimuvärskuse ja südamesöo-ka."
jumedalt soe suvine päev oli jõüd-õhtule,
hämarikus süütas talu
J mees R. Hõbe kõrgel lati otsas
l^atünni, .
:)^le./siiütamist lausu,^ Jr Säägii:
ibes 615 aastat tagasi seisis^ühel
[jumaa kõrgustikul tubli eesti
}s, kes süütas tule, et kutsudaoma
Isniaalasi üles vabaduse eest võit-la-
iSee mees oli tasuja. Olgu see
[elatud tuH meile kutseks valmis­tuks
ja püüdluieks vabaduse
LAEVASÕIDULE
e iti Majandusklubi Kanadas lä^^
neljapäeval, 14. juulil lõbu°
Iile Ontario järvele. Kui mullm
te di saarte vahel kuuvalgel, siis
kord on väljasõidu nimeks „Sü-uvine
Sunset Cruise". Klubi
med koos külalistega kogune-k
l . 6.30 õ. sadamas York tänavsi
|us. Reis algab täpselt kl. 7 õo
torjaht „Torontonia'ga".
*
0
t
Iduse 1
ži oma
lattöö-
)tsijaid
lOGRAN
' Hbusing
J-
|ndel Jukk oma lõppsõnas tänas
jrahyast suure töö, vaeva ja j^as- ,
ütu eest.
• J.s.: ^ -
„MeHe Elu" m.m (1741) 1883 NELJAPÄEVAL, 14 JUULIL - THURSDAY, JULY 14 5
m
_ . , Läjos ZilalÜy,
komöödia 3-8 vaatuses^ lavale too­dud
esmakordseltBudapestis 1924.
a. Ungari keelest tõlkinud Ants
Murakin. Tegevus taimub ühes
Ungari külas pärast Esimest maail­masõda:
1. vaatuä- kirikumaja õues.
2. vaatus — koolmeistri toasV 3.
vaatus — Mihäly Sämsoni maja
õues. ,
Vabaõhülaivale seatud ja lavas­tatud
Lydia Vohu poolt Eesti Rah­vusteatrist.
Muusikajuht: Olaf Kopyillem;
tantsud: Kalev-Estienne tantsu­rühm
EvelynXoop'i juhatusel ja
Linda Laanes'e assisteerimisel; la­vakujundus:
Elmar Silm ja Astra
Karro; kostüümid: Endla Komi ja
Aino Tera; valgustus: Kasper Kang­ur;
heli: Artur Vaart; dekoratsioo­nid:
Raimond Vist, Ferdinand Ko­ger,
Elmo Piil, Anastas Petraska,
Harry Pärkma j.t.
„Päike paistab" on' külakomöö­dia
rohkearvulise näitlejaskonna-ga.
Näidend sisaldab vähesel mää­ral
situatsioonikoomikat ja harva
sekka ka sädelevat teksti, kuuludes
seetõttu vaid keskpäraste komöö­diate
hulka. ' ^
Seda hinnatavam on aga lavasta­ja
ja näitejuhi Lydia Vohu töö, kes
selle kohandas vabaõhulavale ning
kujundas osalistest nii tugevad ka­rakterid,
et kogu lavastus muutus
täiesti nauditavaks. Arvukale tege-leskonnale
lisaks oli lavastaja lisa­nud
veel kolm massistseeni laulja­te
ja tantsijatega, m|s andsid näi­dendile
kiiruväärl lisa.
Vaadeldes 18-nimelist tegelaste
nimekirja võijcs kõijgepealt välja
noppida need, kes oma osakujuiidu-se
ja mänguga eriti silma paistsid ja
meelde jäid.
Oudi* Kalm kirkuõpetaja tütre
Sarikaena andis tõetruu tütarlapse-tüübi,
kes vaatamata tollal kõrge-ma^^
s peetud õpetajatütre seisusele
igatses klassivahetut elurõõmu ja
armastust, igatses talupoja vaba­dust,
mullalõhna ja viljapõlde ning
meest oma maitslelkohaselt.Tema
endasse peidetud tunded vallan­dusid
viimases vaatuses ülemeeli­kus
rõõmud armastatud noormehe
käte vahel.
Leida järvi postmeistri^emanda-l
a pakkus. kindlasti ühe näidendi
tugevama ning koomilisema karak­teri.
Koomilised lavatüübid on ol­nud
alati Leida Järvi erialaks, kuid
täheldusväärne on iema rolli tõe-,
truu tunnetamine ja sisemine mõõ­dupuu,
mis ei luba tal kunagi üle
mängida. Leida Järvi ei saa kä kõi­ge
tugevamatkarakterit üle mängi­da
seepärast, et ta kunagi ei,mängi'
oma osa, vaid elab selles osas;
Harri Mürk jaamaülema osas
andis naeruväärselt koomilise ka­rakteri,
kaldude^ paiguti ebareaal­susse.
Komöödias on aga ebareaal-sus
tihtipeale mitte vaid lubatud,
vaid koguni soovitav. Kä seekord—
eriti vabaõhulavastuses, kus puu­dub
intiimteatri hõng — tuli Harri
MürkM ülikoomiline jaamaülem la­vastusele
kindlasti kasuks; mille
eest kõigepealt tänu näitejuhile, ja
muidugi ka Harri Mürlclle. Näib, et
temast on kujunemas meie pagu-lastpatri
tugevaim meesnäitlejast
lavakoomik.
Edgar Kink koolmeistrina andis
peenekoeliselt läbimõeldud tava­kuju
väga mitmepalgelises väljen­dusvormis.
Neid viimstletud lava-tüüpe
on Edgar Kinknii palju pak­kunud,
et keegi, ei ootagi temalt
enam midagi muud, kui vaid pari­mat.
Alaliselt kitsikuses vaevlev
koolmeister oli kurvalt tõsine ,oli
lev, oli uljas, oli unistav ja oli
praktiline — seda kõike oskas Ed­gar
Kink oma osas selgelt väljenda­da.
Erjk Kastein rikka taluperemehe
Ponge Juh^z'i osas andis usutava
ning hästi sisseelatud tüübi tähele­panuväärt
laialt lehvivates püks­tes.
Heino Halling noore sõjakange-läse
Mihäly Sämsoni osas üllatas
kindlasti kõiki neid, kes teda palju­des
varasemais lavakaraktereis on
näinud tagasihoidlikuna, rahuli­kuna,
vahel isegi tuimana. See­kordne
Halling oli aga täis elu nagu
tulesäde, uljas, teravmeelne, äge ja
jõuline. Heino Halling andis kind­lasti
ühe oma pareniaist, võib-oUa
koguni parima, lavakarakteri. Seda
eriti viimases Vaatuses: ägestudes
ning talu müüa ähvardades. See
tundepuhang oli nii aus, et kiskus
publiku kaasa elama tõsise kartuse
ja sooviga, et ega ta seda ometi ei
tee! See on näitleja õilis kontakt
publikuga, mis põhineb näitleja
siiralt sisseelatud tundeväljendu­sel
Jaan Kivisild kiriku kellamehe
osas andis usutava tüübi selgelt ja
valjult esitatud tekstiga, millest
küll kellelgi midagi kaduma ei läi­nud.
Raoul Edari, jkei^a tunneme tuge­va
lavakoomiicuna, ei tundunud
seekord oma kirikuõpetaja osas
kodusena. Võib-olla ei jõudnud ta
sellesse ossa veel sisse elada 'm
mängis selle lihtsalt ära, aga võib­olla
ka ei sobi sellelaadsed osaii
temale. Näib, et Raoul Edari eri­alaks
jäävad ikka koomilised lav^-
Endla Komi kirikuõpetaja emk
proua FeheriM osas oli usutav om'a
vanamoelises klassiteadlikus kai-tunjises,
välja aryatud esimese vaa­tuse
alguses, kus esines liigset pea-keerutust
ja kerget ülemängu fors­seeritud
teksti kaudu. Ta leidis aga
peagi oma õige karakteri ja pusas
selles lõpuni.
Aino Tera koolmeistri kopsuhai­ge
naise osas oleks võinud olla
hapram ja oma mehe vastu leebem.
Ta teadis ju, kuis mees end ületöö­tamisega
kurnas ja meeleheitlikult
haaras igast õlekõrrest saamaks
raha naise ravimiseks.
Elna Libe esines kahes osas,
Ponge Juhasz'i tütre pisirollis ja
Mihäly Sämson'i ema osas, andes
sobivalt usutavad lavakarakterid
mõlemas osas.
Linda Kukk postmeistri-emarida
tütre Jolänka ning Valve Tali noore
külanaise Mari SzücsM pisiosis
andsid mõlemad tek>3tikohaselt
sobivad karakterid.
Tiina Suit, Susan Süit, Harry
Lillioja ja Olaf Kopvillem täitsid
oma pisirollid veenvalt ja karak-terikohaselti
Külanoored St. Gatherinesist,
Kitcheneristja Hamiltoni segakoo­rist
ning tantsijad Kalev-Estienne
tantsurühmast andsid lavastusele
palju kiiduväärt lisa, kuna suur
vabaõhulava nagu nõuab vahete­vahel
selle täitmist massistseeni-
ARVED VIIRLAID
LÄTI KEELES
Arved Viirlaiu kaksikromaan Kus­tuvad
tuled/Sadu jõkke ilmus jiiuni
esimestel päevadel New Yorgis läti
suurima vabas maailmas asuva kir­jastuse
„Gramatu Draugs" väljaan­del.
See eesti metsavendade' saatust
käsitlev kaheosaline teos on läti kee-^,
les paigutatud ühiste kaante vahele
pealkirjaga Mezos vel briviba elpo
(Metsad veel hingavad vabadust). ,
Raamatu tõlkijaks on läti filoloog
Reinis Mertens.
Metsad veel hingavad vabadust"
(435 Ihk., hind Kanadas ^18.-) on
välimuselt meeldiv raamat, jättes
varju enamuse meie viiinaste aastate
väljaandeid. On imetlemisväärne ja
hinnatav, et lätlased panevad oma
raamatute välimusele veel praegugi
nii suurt rõhku. Kuna kirjastusele
kuulub ka läti suurim pagulasajaleht
„Laiks", siis on väljaandjail raama-\
tute müügiks kasutada ülemaailmne
hästi organiseeritud levitamisvõrk ja
laiad reklaamivõimalused. Kirjastu­se
teadaandeis reklameeritakšegi
Viirlaiu teost kui käesoleva aasta
' tähelepanuväärseimat ja kindlasti
enim loetavat romaani läti kirjandus­turul.
(Raamat ori müügil „Meie Elu"
talituses). .
, „Gramatu Draugs" (Raamatusõber)
oli Riias juba Läti Vabariigi ajal suur
ja populaarne kirjastus, mis avaldas
nii läti kui maailma kirjanduse tipp­teoseid.
Äsjailmunud uudisteos naaberrah­va
kirjanduslaual on Viirlaiu loomin­gust
teineVomaän läti keeles. Aastal
1956 ilmus ta kaheköiteline Ristideta
hauad (Kapi bez krustiem I & II), mis
müüdi läbi rekordiliselt kiiresti -
kahe kuuga.
Jaak Järve Võitis
turniiri
Meeli Sööt ja Heino Mandri — Kirjamitni ja LiMsa rol­lide
kandjad (Foto Tmmmer).
Tallinna Draaniateater Stokholmis
9jVifu laulik ja Koidula 66
valitsuse
tunnustus etnilisele
pressile
— Ontario pühitäeb 1984. a. oma
200 aastapäeva, mis annab suure­pärase
võimaluse anda tunnustus
mitmete gruppide panusele kes
moodustavad Ontario elanikkon­na,
ütleis kodakondsuse- ja kultuu­riminister
Bruce McCaffrey kõnel­des
Ethnic Press Associationi aas­takoosolekul.
Ministeeriumid on
rakendanud kaheksa piirkonna-koordinaatorit,
kes abistavad ko­gukondi
nende pidustustel. Minis­ter
rõhutas, et Ontario valitsus an­nab
tunnustuse osale, mis on etni­lisel
pressil mitmesuguste kultuu-rignippide
informeerimisel.
Tjallinna Draamateater külastas
ülej paari aasta uuesti Stokholmi,
ka-seekord miniatiiurtrupiga. Hei­no
Mandri esitas Stokholmi Linna­teatris
uuesti ja sama hiilgavalt
Jaan Krossi jutustuse põhjal dra­matiseeritud
„Pöördtoolitunni",
milles Harry Jansüu meenutab ja
kaitseb omaisa. Uudisena meile oli
toodudlavale Mikk Mikiveri lavas­tuses
Aino Undla-Pöldmäe poolt
näidendivormi seatud stseenid
Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahe­tuse
põhjal, osalised Heino Mandri
ja Meeli Sööt.
Ka see etendus oli detailideni lä­bitöötatud,
hingestatud ja dramaati­line
kirjavahetuse inimlikkude lõi­kude
esiletoomise tõttu. Näitlejate
diktsioonitäpsust (mida Rootsis har­va
kuuleb), nende armastusega välja
nikerdatud stseenide sisemist hõõ-guvust
välise tagasihoidlikkuse taus­tal,
oli nauding jälgida — algusest
lõpuni. Loodame samatasemelisi esi­tusi
jälle näha — kord ka vahest
suurema trupi esitusel.
Kodumaa poliitilised olud lubavad
esialgu ärkamisaega siiralt uurida ja
esitada (juba pisut hiljem tekib „po-liitilisi
raskusi"). Seda võimalust on
ka kasutatud ja möödunud sajandi
teine pool on põhjalikult läbi tööta­tud.
Paratamatult kerkib küsinius, mi­da
oleksid arvanud asjaosalised, tea­des,
et nende intiimne kirjavahetus u.
110 aastat hiljem annab ainet avali­kult
esitatavaks lavatükiks?
suurteos
Aga kas nende missioon rahvuslu­se
osas ei oma praegugi küllalt kand­vust?
Kirjad kirjutati ajal, mil eesti
rahva kultuuriline ja poliitiline tõu­sutee
ei olnud veel kuigi selge ja tu­lemused
ning sihid udu varjus. Täna­päeval
lasub rahval raske rahvuslik,
poliitiline ja kultuuriline paine —
teisest suunast kui siis.
»
Nii mõnedki kirjade sõnad näisid
olevat kirjutatud ka tänase päeva
tarvis. Seinale projekteeritud tsaari­aegne
kaart meenutas oma piiride
poolest küllaltki' tänapäevast. Ja
kaardil ära märgitud Tartu ja Võru
linnad asuvad esialgu veel pisut kau­gemal
põhjast ning loodest peale va­juvast
võõrrahva-lainest.
Eestluse mineviku uurimine ja esi­tamine
kodumaal on peale muu ka
rahvusliku identsuse rõhutamine ja
näitamine, et meie olen^e meie ise,
mitte midagi muud. Sellest ka ar­mastus
ja hool, mis eesti kultuurile
oisaks.saab — uurija töölauast kuni
näitelavani välja.
Näidendis jäid muidugi tsiteerima­ta
ühe Kreutzwaldi kirja sõnad, kus
kogenud haritlane ja saksa kultuuri
austaja hoiatab noort entusiasti vene
kultuuri ihalemast. Kreutzwaldi
prohvetlikud sõnad Aleksandrikooli
kohta olid kull sees.
Aga Kreutzwald märkas ka teisi
märke ega pidanud vene kultuuri
veel üldse küpseks ega iseseisvaks —
küll aga tahtlikuks end teistele peale
suruda.
Mineviku aken näitab vahel ka
tulevikku...
AR-GI (EPL)
Toronto Eesti Maleklubi lõpetas
kevadhooaja seitsmevoorulise kar­male
turniiriga. Turniiri võitis Jaak
Järve, kes saavutas 7 punkti võites
kõik vastased. Endel Talve tUjli viie
punktiga teisele kohale. Kuna kolm
mängijat saavutasid 4 punkti, Valter
Puna, Peeter Smeelen ja Valdeko
Pikkand, siis jäi kolmas koht selgu­mata.
Turniiri juhatas Lembit Jose-lin.
Esmakordselt võttis turniirist osa
noor maletaja Erik Spirka ja kaasa
mängisid veel Elmar Pajo ja Enno
Türner.
. - • • • (
Manalasse varises 71-aastane tun­tud
kanada-leedu maletaja Paul Vai-tonis.
Ta mängis neljal maleolüm-piaadil
leedu meeskonnas ja Kana­dasse
asudes võitis ta 1951 aastal
Kanada malemeistri tiitli. Ta esindas
Kanadat 1952 aastal Rootsis maail­mameistri
tiitli algvõistlustel.
•
Vancouveris toimus üheksas Paul
Kerese mälestusturniir. Selle kolme­päevase
turniiri (21. 5. - 23. 5.1983)
avamisel luges trrniiri direktor Yves
Farges ette läkituse Toronto Eesti
Maleklubilt kus muuseas 6\\ märgi­tud,
et „eestlaset[ rõõmustavad kuna
Paul Kerest ja tema "saavutusi ei ole
unustatud". Turniir toimus kolmes
osas ja sellest võttis osa 132 maleta­jat.
„Open" klassis mängis 37 ma­letajat,
nende hulgas oli 10 meistrit ja
9 eksperti. „Amatööride" klassis oli '
53 osavõtjat ja ,,Booster" klassis
.võistles 42 maletajat. Turniiri või­tis
rahvusvaheline malemeister John j
Donaldson (USA), kes saavutas 5,5
punkti 6 võimalikust; Möödunud
aasta võitja, B. Zuk (B.C., Kanad^)
• tuli 5 punktiga teisele kohale. Esi­meses
kahes klassis ei olnud ühtegi
eestlast ja arvatavasti lätlane Victor
Pupols, kes oli osavõtjate edutabeli
kuue^(2253 puiikti) loobus turniirist
pärast kolmandat vooru saavutades 2 ^
viiki ja ühe võidu.
•
Järgnev male suurüritus leiab aset
Torontos (900 Bay Street) 9. kuni 17.
juulini, mirtoimub lahtine ülekarta-daline
malevõistlus. Vähemalt pool
tosinat T.E.M. liiget võtab osa sel­lest
malevõistlusest mis tõotab tulla
selle aasta maletegevuse suursünd­museks.
Aeg
Publik reageeris lavatükile soo­jalt,
esines vaheaplause ning kõiki
peategelasi saatis tavalt lahkudes
liku aplaus.
Näidendi lõppedes väärtustati
lavastajat Lydia Vohu't Seedrioru
juhatuse poolt suure lillekorviga
ning lilli jätkus ka Edgar Kingule,
kui Seedrioru vabaõhulavastusfte
e.
ILMUNUD
H i l M l RAJAI^AÄ
inimesena
22 ihk. Hind $4.00
I • • • .
• I .
9
0 0
boomingupäevade album, toimetanud Lilian Puust. Sisal­dab
artikleid ja allikmaterjali loomingualadelt: muusika,
teater, kunst, tants,' võimlemine, interdistsiplinaarsus,
loovmõtlemine, eneseväljendus — ja rohkesti fotbsid,
jooniseid ja^karikatuure. ® 170 lk. (bros.) Hind $15.00.
Postiteel tellides saatekulu Kanadas $2.50, USA-sse $ 4 . 88
Müügilv,^ talituses
958 Broadview Ave., Toroftto, Ont. M4K 2R6
Vabas maailmas Eesti osas aval­datud
uurimustest on dipLeng.
Oleg Roslavlevi 8-köiteline, foolio
kaustas, 1800 lk. originaal doku­mente
sisaldav uurimustöö „Hefte
zur Landeskunde Estlandš", kaasa­arvatud
selle trükkiminev viimane
köide, kahtlematult märkimisväär-semaid
saavutisi, kuid meie avalik­kuses
millegi pärast vähe tähele­panu
leidnud.
On peagu uskumatu, et omas isk-likus
elukutselis töös mitmetel
maadel teede öhitamise, projektee­rimisega
ja järelvalvega ulatusli­kult
seotud 0. Roslavlevil jätkus
veel mahti Eesti, Rootsi, Poola, Läti
arhiivides vajalike dokumentide
uurimiseks ja leidmiseks. Tulemul-seks
on Eesti ajaloo ja eriti eestr
laste osas üks põhjapanevamaid
dokumentide kogusid, mis regist|-
reerib Lõuna-Eestis kuni Ordu-ae-ga
ulatuvalt nimeliselt eesti talu­nikke
ja talusid, nende peresid, su-laste
ja loomade arvu kohustusttp
suurust jne. Annab seega reaalse
ülevaate noist sajandeist, mida nii
marksisftid, kui ka ajalugu harras­tavad
pastorid on tembeldanud or­jaajaks.
Tolle töö vahepeal kadunud ol­nud
ja nüüd Stockholmis üleslei­tud
viimane köide käsitleb LÖuna-
Eesti mõisaid ja talusid ning nende
peremehi kuni aastani ca 1080. On
seega oluline vahelüli Põhjasõjas
kadunud arhiivide ja peale maini­tud
sõda taasrakendatud kirikute
arhiivide vahel. Dokumentide vae-ve
periood on vaid 40 aastat. Seega
usaldusväärse sideme rakendami­ne
on võimalik, mis eriti oluline
eesti genealoogiliste uurimuste
koostamisel. Seega eesti põliste ta­lunike
suguseltside määritlemine
on võimalik, kuni Ordu ajani, enam
kui 400 aasta jooksul, umbes 14
suguseltsi ulatuses. Meil suguselt­sidel,
kellede talude osas Ordaa üri­kuis
leiduvad andmed, koguni
enam. See on haruldane isegi Lää-ne-
Euroopa genealoogilistes uuri­mustes.
Vaid aristokraatia ja-üksi­kud
vanemate linnade perekonnad
võivad seal sellega toime tulla.
Kahjuks . lühikesel iseseisvuse
ajal ja sellele eelnenud mõnel aas­takümnel
gdnealoogilistele uuri­mustele
ei pühendatud meil kuigi
suurt tähelepanu. Lepiti vaid isa ja
vanaisa nime ära märkimisega.
Üsna levinenud ja moes olid ka
fantastilised oletused rootsi päri­tolust
jne., mis sageli eostusid ala-väärtus-
kompleksidest. Genealoo­gilisi
uurimusi n.n. lahtisest rah­vast
põlvenejail on võimata teha.
Taludest pärinevatel eestlastel ja
neid on 70% eesti rahvast, on see
võimalus aga olemas. Sellel on
määratu tähtsus ka kogu rahva ja
eriti selle nooruse eneseteadvu­sele
ja sellega seoses rahvuslikule
säilumisele. Dokumenteeritud põl-venemine
sajandeid vanast sugu­seltsist
kaalub kaugelt enam kui
lööklaused „olgem eestlased ja
jäägem eestlasteks!" Teise tulemu­sena
teadlikkus oma suguseltsi tõe­lisest
ajaloost lõpetab ja naeruvää­ristab
ka eesti rahvale kaela mää­ritud
propaganda ,,700-sest orja­ööst.
EDG.V. SAKS.
iSTO 84
SEINAPUKAT
»
Kunstnik Jüri Punno kujundus huu­mori
ja rahvusmotiiviga. Tagaküljel
inglise, ja eestikeelne kirjeldus mida
ESTO 84 ja Toi;onto pakuvad juulis
Hind $3.00, torupakendis, saatekulu
Kana<ias 48 c, USA-sse S3 c.
Samuti:
ESTO KLEEPSILDID autole |2.0@
ESTO 84 TULETIKUD §3.1
(§0 «raamatut")
.MK ELU" tailtasos,
9St Braidylew Ave. Toronto.
M4K2Rt
Pravda:
USA peab tuuma­sõda
Soomes (!)
Ameeriklaste idee piiratud tuuma-relvasõja
kohta on kohaldatud Põh­jala
riikidele, kusjuures Soome terri­toorium
on Pentagoni kaartidel mär­gitud
kui esimese tuumarelvarünna-ku
objekt, väidab „Pravda".
Tegemist on pika artikliga nõuko­gude
partei häälekandjas, kusjuures
selle autor Mihhail Kostikov märgib,
et peamiselt Norra ja Taani on süüdi
selles, et Põhjalasse ei saa asutada
tuumarelvavaba tsooni. Seda peami­selt
selle pärast, et mõlemad riigid
kuuluvad Natosse ja on sunnitud jär­gima
USA poolt ettekirjutatud direk­tiive.
Norra ja Taani tuumarelvapoliiti-ka
tugineb põhimõttele, et rahuajal ei ,
tohi kumbagi riigi territooriumil esi­neda
ei võõraid vägesid ega tuuma­relvi.
Kuid seda muidugi Pravda ei
usu, vaid väidab, et Nato osutab üha
rohkem tähelepanu Põhja-Euroopa-le.
Siinjuures võib juurde lisada, et
peaaegu kõik Põhjala riigid on nüüd
tuumarelvavabad. Välja arvatud ehk
Rootsi, mille rannikuvetes ja skääri-des
neid vahetevahel faktiliselt esi­neb.
Kuid need on N . Liidu allvee-laevade
pardal.
lastavalt, trükikoja tehnÜis-tele
nõuetele palume käs}-
Wriad ,^eie Elu" toimetu­sele
saata m a s i n k i r j as
Ja võimalikult varakult emie
lehe ilmumist.
Läti äri
9 QUEEN ST. E. TORONTO (Yongcl juures) - TEL 368^11
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel ja
kangastelgedel kudiuniseks, heegddamiseks, tUcIdmiseks, rüijuvaipade
valmistamiseks ja sõlmimiseks.
Skandinaaviast huvitavaid materjale käsitööks mustriga ^ Mitut
värvi kanvaad i( ^Soodsad hinnad ^ Käsitöö õpetamine.
Avatud: esmasp^—kohnap. 930—ÄJO, reedel 930—X laup. 930—6
Meie teine äri: 674 Broadviev/ Ävei Toitmto (Tel. 469-2005 või 368^011)
tl