Meie Elu = Our life, July 14, 1983

              41 NELJAPÄEVAL, 14 JUULIL - THURSDAY, ]VU U „Meie ISiu" m, 20 (1741) nm
r
K O G U D U S T E
Toronto Eesti Naisseltsi Jõekääru Suvekodu alustas tegevust 54 kasvandikuga. Pildil jiButkond,
jäid j.t. avamispäeval. Vasakult: Ricky Hiir, Ilmar Kütt, Lydia Van der Veen, IndrekEsken, Paul Pede. 2. ri­da:
Ellen Valter, Sandra Rannu, Edda Leppik, Helle Arro. 3. rida: Karin Jürman, Katrin Kütti, Eve Rebasoo,
Anne Saks (suvekodu esimese 3-e nädalal juhataja). Helju Novek (Naisseltsi esinaine), Riina Roosipuu* 4.
rida: Tiia Hiir, Kadri Koop, Kersti Linask, LeiM Uukkivi, Gina Jalakas, õpetaja Laaneots, Martin Tamm ja
Endel Ruberg. Foto - J. Säägi
Laupäeval, 18. juunil korraldas To­ronto
Evangeelne kogudus Royal
Beächi lähedal asuval perekond Rein
Hõbeda talu avaral õuel vabaõhu
jumalateenistuse millest võttis osa
arvukalt palvelisi.
Jumalasõna lugesid vaheldumisi
Heino Promm ja Herbert Söderholm
ja lauludega kaunistasid jumalatee­nistust
duett Evert ja Ingrid Söder­holm.
Jutlustas dr. Allan Laur.
Pärast teenistust kogunesid palve-lised
pererahva kodus kus perenaine
Selma Hõbe olj katnud rikkaliku
kohvilaua.
•
Pühapäeval, 26. juunil korraldas
EELK loronto Vana Andrese kogu­dus
väljasõidu perek. Sääsk'1 tallu
kustoimus vabaõhu-jumalateenistus
millest võttis osa umbes 150 inimest.
Jutlustas koguduse hingekarjane
õp. U . Petersoo. Jumalateenistus lõp­pes
Eesti hümni viimase salmi laul­misega,
Teadaannete osas teatas õpetaja,
et abielluda soovivad Martin Ilmar
Jõgi ja Brigita Svaige Palintyts.
Lõppsõna lausus U . Põld. Kogudu­se
daamid olid katnud kohvilaua.
J.S-gi
ÖVER 50 YEARS OF GM SALES AND StRVICE
PAUL junus
Müük ja i^htli^ne
Äris 291-5054
ChevOids Limited Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9'
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO.
Insurance
1482Bathurst SL,
Toronto M5P 3H1
.: 653-7815 ja 653-7816
OTTAWA EESTLASTE
KOHTUMISKOHT
Ottawa eestlased saavad kokku
igal kolma|}äeval juuli ja augusti­kuus
restoranis „Full House^', 337
Sommerset St. West, Bank-0'Cön-
E o r ' i tänavate vahel, kell 12—2 päe­val.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akeinüle asendamine thermo-akendega. i( 5 tollised veerennid
kuues värvio. Mästaaluste katmine.
Keldriakendele sissemuriSmlse vastu metallkaltsed.
iMutfö hindamin®. Helistage päeval töökoda tel S32-2238
Kodus 769-0932
OSSO IMVESTMENTS I N C ..
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
aanituli ja Võidupüha
Royal Beächig
ROOTSI KOHUS
Noored säabuyad suvekodusse. Vasakult: Toivo Pajo, Pefter Türk, Tar­mo
Saks ja Mati I^ä j o. Foto — J. Säägi
SUVEL VEREPUUDUS
Puri^he Rist avaldas eriüleskutse
vere annetamiseks mida suvekuudel
on napilt. Eriti suur on vajadus haig­lates
vere jä^gi parast pikki nädala­lõppe.
Seepjärast palutakse kõiki
neid, kes ainult vahetevahel anrleta-vdd
verd aidata nüüd.
Alates 1947. a. kui Punane Rist
alustas verekogumise aktsiooni, on
annetatud kogu Kana4a ulatuses
verd 25 miljonit üksust (11 miljonit
KARL TREI TEGI KAKS
Keskpäraste tagajärgedega Onta­rio
Masterite meistrivõistlused ker­gejõustikus
toimusid 11. ja 12. juuni
nädalalõpul Sudbury tiaurentia|n'^üli-kooli
staadionil
Eestlasi võttis neist osa kaheksa
meest Torontost ja kohalik eestlane
Heino Sild Sudburyst.
56—59 a. meeste klassis tuli Jaan
Lents kettaheites 32.04 m-ga esime­seks,
kuulitõukes 11.45-ga, odahei-tes
29.18-ga ja teivashüppes 2.55-ga
teiseks ja kaugushüppes 4.35-ga nel­jandaks.
Samas vanuseklassis tuli
Valden Sadul 800 m jooksus 2.33,7-
ga esimeseks ja .1500 m-s 5.25,2-ga
leiseks. ^
60—64 a. klassis võitis Antoni
Truuvert kuulitõuke 13.04 m-ga ja
tuli kettas 35.94 ja odas 24.30-ga tei­seks.
, •
Uno Limit tuli samas klassis 5 km
kiirkõndim|ses 30.21-ga esikohale,
800 m-s 3.p4-ga teiseks ja 15iÖ0 m-s
5.51-gä kolmandaks. 5 km kõnd on
Uno uus isiklik kui Ifa Välis-Eesti
rekord.
Samas klassis tuli Thep Vellend
kolmikus esimeseks, 100 ja 200 m
ooksus ja kauguses teiseks. Taga­järjed
vastavalt 3.50, 15,3, 33,1 ja
7.35.
65—69 a, klassis tuli Ermo Kulmar
kuulis ja kettas kolmandaks ja odas
neljandaks.
V,, 70—74 a., klassis. tegi Karl Trei
kaks uut Kanada rekordit. Ta tegi
kahe päeva jooksul kaasa seitse ala,
tulles neist esimeseks kauguses 3.68=
ga, kjõrguses 1.20-ga (KR), kettas
26.68-ga, odas 22.88-ga ja kolmikus
uue Kanada rekordiga 8.08! Kuulis
tuli ta 9.22-ga teiseks ja 100 m jook­sus
16,8-ga kolmandaks.
45—49 a. klassis võistles laupäe­val
kaasa 5 km kõndimises dr. Jaan'
•Roos, tulles 25.41,5-ga ülekaalukalt
võitjaks. i
Idla võim
STOKHOLM (EPL] - Kolm näV
dalat kestnud USA-turneelt saabus
hiljuti tagasi 16-liikmeline Idla nais-,
võimlejate valikrühm, nende hulgas
kaks eesti tütarlast — Helena Parik ja
Cecilia Ödmark. Õnnestunud reisil
oli kaasas nende treener ja pedagoog
Däisy Idla-Nilsson ja Idla Sihtasutu­se
liige Harriet Gustavsson. Turnee
kujunes igati edukaks ja valikrühm
Imponeeris ameerika publikule.
The summer
arafrebird.
tnf Cjnjd nn Bw C'0« Socult
pärand jagatakse
eesti seaduse järgi
STOKHOLM (EPL) - Kuidas va­nad
seadused võivad ebameeldi­vaid
üllatusi tuua pärandusküsi-mustes,
näitas hiljuti juhtum Stok-holmis
ühe 68-aastase eestlannaga,
kelle mees jaanuaris suri. Kuigi
mõlemad olid juba 14 aastat rootsi
kodanikud, selgus päranduse ot­sustamisel
rootsi kohtus, et 1912
aasta abieluseaduse sätete järgi tu­leb
välismaal abiellunute kohta ko­haldada
pärandi jaotamisel selle
maa seadust, millise kodanik mees
abiellumisel oli. Käesoleval juhul
Eesti Vabariigi kodanik.
Kuna Eesti seaduses puudus tei­se
abielupoole pärandusõigus poo­lele
abieluvarandusele, siis tabas
leske üllatus, et\tal ei ole õigust
abieluvarandusele, millesse mh.
kuulub ühiselt ehitatud maja, mii­le
ehitamisel mõlemad pooled töö!
käies oma sissetulekud panustasia.
Arusaadavalt tuli see lesele sho-kina,
kes võib dokumentidega
tõendada, et ta on kõik oma hoiu-summad
ja sissetulekud maja ehi­tamisele
ohverdanud. Testamenti
ei tehtud ega abieluvaranduse la­hutamise
lepingut, sest abielupoo°
led olid heas usus, et nende kui.
rootsi kodanike kohta kehtib rootsi
seadus.
Kuid just rootsi seadus määrab,
št välismaal abiellunud oma koda­nike
kohta ei kehti rootsi seadus.
TALLINNAS VEERAND
SEGAABIELUD
Tallinnaelanike hulgas on esinda­tud
rohkem kuMOO rahvust, kirjutab
„Kodumaa". Ajalookandidaat Elisa-veta
Richteri andmete kohaselt on
pealinna eestlaste abikaasade hulgas
ligi 40 rahvuse esindajad. Viimasel
ajal Tallinnas sõlmitud abieludest on
veerand segaabielud, kus üks abielu-poolt^
est ön eestlane.
Heino Laulik, kes reageerib ,,Ilta-
Sanomate'' hiljutisele kirjutisele
oludest okupeeritud Eestis, ei ütle
kui pal|\i muulastest on venelased,
kuid kiidab keelteoskust ja märgib:
„Kuidas näiteks oleks mõeldav eest­lastel
suhelda kas või oma kõige
lähema naabri lätlase, rääkimata
kaugemal elava ukrainlase või ar­meenlasega
muul moel kui vene keele
Vahendusel.."
— — ™ • • • ———^-rmi-rr—rr^^^^^^^
IKZIH><B»<>aMKI3>1><&I»0CI»1K]3>0<ia»O<=I>O<Z^^
E I .• .
M I N G I T :
K O M P R O M I S S I
K O M M U N I S T I D E G A
K. P ä t s 1 9 1 8 .
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiir
Eesti Sihtkapital Kanadas
Äiinetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Ruunake oma annetused noortele Ja
/teistele eesti organisatsloonideld
I Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-nbseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
1, 24. juunil kogunes 46
rahvuslikult mõtlevat eestlaei
Royal Beachi juures asuva pere­kond
Rein Hõbeda tallu tähistama
jaanipäeva ja Võidupüha.
Pärast õhtusööki pidas päevako­hase
kõne Johannes Säägi, kes.viis
kuulajad mõttes tagasi kaugesse mi­nevikku
kõneldes jaanipäeva ja Või­dupüha
tagapõhjast. Meie vanemad
pühad on pööripäevad. Aastaaja lü­him
öö millal koit annab ehale suud
ja kogu loodus pakatab uuele õitsele,
on meie esivanemate elu võidupüha
juba muistest muinasajast peale.
Pööripäevas on,;süvenenud; m^je
teadvusse eriti ilmekalt, et elutervi-kus
ei ole „algust" ega „lõppu" vaid
aina pöörded ühelt faasilt, ühelt olult
teisele. Ka surm ja elu pole vastased,
vaid üleminekuvormid.
Meie põhjamaade pehmemeelse-male
vaimulaadile on jätkunud ju­maliku
tunnetamisest juba sellestki
imest, et suvisel pööripäeval, kus
kõik loodus on nii kui nii ülekülluses
täis elusigitavaid õisi, sellel pööri­päeva
ööl sünnib isegi veel sõnajalal
nägematu õis, mida otsivad siis need,
kes vajavad lunastust või lisajõudu
oma elu kindlustamiseks.
Aga mitte ainult meie olemus ja
hingelaad ei õilistu siin pühas, vaid
selles kehastub ka meie ajalooline
missioon. Sest rahvuslikuks pööri­päeval*
s võideti landesväär, võideti
meie t( Iie aja uue põlve noorte poolt
'— otsekui selle sümboolseks tähis­tuseks
J et meie päralt on olnud ja olgu
põlves põlve eluvõit. Landesvääri
hävitai nisega me põletasime oma mi­neviku
sajandite saasta ja ehitasime
end vabaduse õitega. Olgu siis eesti
rahva mõte selles, et me tulevikus
sisemiselt tugevad ja üksmeelsed pü­sime,
ise liitume ja lepime, oma kau­gele
kodumaale ustavust tõotame.
Pööripäev on käes ja järgnema
suvi — valmimise valu, küpse­mise
kuum ja loomihgu leil. Ning jul­gustava
laulu ja kustumata aatetule-dega
tervitagem taas tulevast suve —
mitte selleks, et närtsida ja närbuda,
vaid selleks, et vabaneda talvetardu-musest
ja väärset elu võita tahtekind­luse,
vaimuvärskuse ja südamesoo-jusega.
Sumedalt soe suvinepäevoli jõud­nud
õhtule, hämarikus süütas talu
peremees R. Hõbe kõrgel lati otsas
rasvatünni.
Peale süütamist,lausus |. Säägi;
..Umbes 615 aastat tagasi seisis ühel
Harjumaa kõrgustikul tubli eesti
mees, kes süütas tule, et kutsuda oma
kaasmaalasi üles vabaduse eest võit­lema.
See mees oli Tasuja. Olgu see
süüdatud tuli meile kutseks valmis­olekuks
ja püüdluseks vabadiise
taotluseks."
Endel Jukk oma lõppsõnas tänas
pererahvast suure töö, vaeva ja vas­tuvõtu
eest.
J.S.
M A J A N D U S K L U B I
L A E V A S Õ I D U L ^
Eesti Majandusklubi Kanadas lä­heb
neljapäeval, 14. juulil lõbu-sõidule
Ontario järvele. Kui mullu
risteldi saarte vahel kuuvalgel, sile
seekord on väljasõidu nimeks „Sü°
dasuvine Sunset Cruise". Klubi
liikmed koos külalistega kogune­vad
kl. 6.30 õ. sadamas York tänava
lõpus. Reis algab täpselt kl. 7 õ.
moptorjaht „Torontünia'ga".
NÄDALAS
Aitame palgata töö
tame tööotsijat
>9
^*ONTARIO NOORTE TÖÖPROGRAMM on kavandatud, et
ettevõtted palkaksid noori ja abistaksid neid kutseliseks
tööks. Valitsus tasub osa palka ^2.50 tunnis kuni SIOO.OO
nädalas, 20—26 nädala jooksul.
ÕIGUSTATUD.TÖÖANDf AD: eratööandjad, kelledel on
. olnud 1 a. äritegevust 1. juuliks 1983 ja teised ühis-
: kondlikud tööandjad nagu haiglad.
ÕIGUSTATUD TÖÖD: uued töökohad mis ei ole
võimelised eksisteerima ilma programmilise abita.
Peavad andina vähemalt 25-tunnilise töönädala
20-neks jägnevaks nädalaks ja peavad
andma oma panuse töölisele kutsehariduse
arenguks.
ÕIGUSTATUD TÖÖLISED: peavad olema üle
20, aga.mitte veel 30 a. vana 1. juuliks 1983..
Õigustatud töötama Ontarios ja mitte'
sugulane tööandjale.
Nad peavad olema üks nendest:^
§ 3 kuud töötatööline enne programmist
osavõtmist
© või omandama tunnistatud keskhariduse 1
a. enne jaan. 19B1 — dets. 1982 ja ei oma
kindlat oma kutseharidusele vastavat töö­kohta.
ONTARIO NOORTE TOOPROGRAMM
Aitahie palgata tööjõudu ja abistame tööotsijaid
MAKSUVABA - helistage
YOUMQ OriTARlO CAREER PROQRAM
Ministry of Municipal Affairs öf Housing
Subsidies Branch
Queens Park,
ONTARIO® TOROnTO (OnTARJO) M7A 2R8
Ministry of
Municipal
Affairs and
HOUSIQC
Frank Miller, Treasurer
Claude Bepnett, Minister
William Davis, Premier
„Mele Elu" m. 28 (1741) 1983
KIRJAND
N
„PÄIKE PAIS
Ungari kirjaniku, Lajbs Zilahy,
komöödia 3-8 vaatuses, lavale too*
dud esmakordselt Budapestis 1924.
a. Ungari keelest tõlkinud Ants
Murakin. Tegevus toimub ühes
Ungari külas pärast Esimest maail­masõda:
1. vaatuti- kirikumaja õues.
2. vaatus -V koolmeistri toas, 3.
vaatus — Mihöly Sämsoni maja
õues.
Vabaõhulavale seatud ja la vas­tatud
Lydia Vohu poolt Eesti Rah­vusteatrist.
Muusikajuht: Olaf Kopvillem;
Santsud: Kalev-Estienne tantsu-ipühm
Evelyn KoopM juhatusel ja
Linda Laanes'e assisteerimisel; la­vakujundus:
Elmar Silm ja Astra
Karro; kostüümid: Endla Komi ja
Aino Tera; valgustus: Kasper Kang­ur;
heli: Artur Vaart; dekoratsioo­nid:
Raimond Vist, Ferdinand Ko­ger,
Elmo Piil, Anastas Petriaska,
Harry Pärkma j.t.
„Päike paistab" on külakomöb-dia
rohkearvulise näitlejaskonna-ga.
Näidend sisaldab vähesel mää­ral
situatsioonikoomikat ja harva
sekka ka sädelevat teksti, kuuludes
seetõttu vaid keskpäraste komöö­diate
hulka.
Seda hinnatavam on aga lavasta­ja
ja näitejuhi Lydia Vohu töö, kes
selle kohandas vabaõhulavale ning
kujundas osalistest nii tugevad ka­rakterid,
et kogu lavastus muutus
täiesti nauditavaks. Arvukale tego-leskonnale
lisaks oli lavastaja lisa­nud
veel kolm massistseoni laulja­te
ja tantsijatega, mis andsid näi­dendile
kiiruväärt lisa.
Vaadeldes 18-nimeIist tegelaste
nimekirja võijks kõljgepealt välja
noppida need, kes oma osakujundu-se
ja mänguga eriti silma paistsid ja
meelde jäid.
Oudi Kalm kirkuõpetaja tütre
Särika'na andis tõetruu tütarlapse-tüübi,
kes vaatamata tollal kõrge­maks
peetud õpetajatütre seisusele
igatses klassivahetut elurõõmu ja
armastust, igatses talupoja vaba­dust,
muUalõhna ja viljapõlde ning
meest t)ma maitse kohosolt.Toma
endasse peidetud tunded vollan-dusid
viimases vaatuses ülemeeli­kus
rõõmus armastatud noormehe
käte vahel.
Leida Järvi postmeistri-emendo-na
pakkus kindlasti ühe näidendi
tugevama ning koomilisema korak-teri.
Koomilised lovatüübid on ol­nud
alati Leida järvi eriolaks, kuid
täheldusväärne on tema rolli tõe­truu
tunnetamine ja sisemine mõõ­dupuu,
mis ei luba tal kunagi üle
mängida. Leida Järvi ei saa ka kõi­ge
tugevamat karakterit üle mängi­da
seepärast, et ta kunagi ei ,mängi'
oma osa, vaid elab selles osas.
Harril Mürk jaamaülemo osos
andis naeruväärselt koomilise ka­rakteri,
kaldudes paiguti ebareaal­susse.
Komöödias on ago eboreaal-sus
tihtipeale mitte vaid lubatud»
vaid koguni soovitav. Ka seekord 77
eriti vajbaõhulavastuses, kus puu­dub
intiimteatri hõng — tuli Harr
N^ürk'1 ülikoomiline jaamaülem la­vastusele
kindlasti kasuks; mille
eest kõigepealt tänu näitejuhile,
muidugi ka Harri MürkMle. Näib, et
temast on kujunemsis meie pagu-lasteatri
tugevaim meesnäitlejast
lavakoomik.
Edgar Kink koolmeistrina andis
peenekoeliselt läbimõeldud tava­kuju
väga mitmepalgelises väljen­dusvormis.
Neid viimstletud lava-tüüpe
on Edgar Kinknii palju pak­kunud,
et keegi ei ootagi temalt
enam midagi muud, kui vaid pari­mat.
Alaliselt kitsikuses vaevlev
koolmeister oli kurvalt tõsine ,oli
hooplev, oli uljas, oli unistaV ja oli
praklili
gar Kinj
da.
E r l k l
Pongo J
ning häl
panuvBi
tes.
Heinl
lase M I
kindlas
des van
näinud!
kuna,
kordnel
tulesäJ
jõulinJ
lasti üH
koguni
eriti v i
ning tf
tundeq
publikl
ja SOO]
tee! S
publik
siiralt!
sel.
Jaaii
osas a[
valjuli
küll kj
nud.
Raol
va loi
seekoJ
kodusf
sellosa
mängil
olla kl
iemala
alaks j |
tüübid
Endi
prouu
vanam
tumisi
tuso
keerull
sooritu
selles
Aind
go nai
hapran
Ta toaf
tamisi
haarad
raha n|
EIni
Pongöl
MihdN
sobival
mõicnj
MnJ
tütre ]\
külani
andsid
sobival
Tllnf
Lilliojj
oma
terikol
KülJ
,KitchJ
rist ni
tantsul
piilju
väboõj
vahel
dega.
PubI
jalt, üfl
poated
publid
Näid
lavasti
juhatul
ning l( wf si
lohutaj
ILMUNUD
HELMI RAJAMi
Marie Under il
22 Ihk. Hind $41
LOOIVl
Loomingupäevade album, toimeta
dab artikleid ja allikmaterjali loon|
teater, kunst, tants, võimlemine,
loovmõtlemine, eneseväljendus •
jooniseid ja karikatuure. • 170 11
Postiteel tellides saatekulu Kanada^
Müügil „MEIE ELU'
958 Broadview Ave., Toronti
J-
•J •