Meie Elu = Our life, September 20, 1984

              ^ yHURSDÄY, SEPTEMBER 20 „MQie Elu" nr. S8 (1803) 1984
Teenetemärgid Ulo Tamrele j
Herbert
Kodumaalt lahkumise 4Gjnda ja
Kanada Eesti Võitlejate Ühingute
Liidu asutamise 30-nda aastapäeva
tähistamiseks Põhja-Ameerika
võitlejate ühingute traditsioonilis­teks
suvisteks kokkutulekuks, kor-mldati
15. sept. Seedriorul võitle­jate
ühine perekonnaõhtu. Toronto
korraldajad olid Toronto ja Hamik
bhi Ühingud» TorontdÜhingu esi­mehe
Ülo Tamre üldisel juhtimisel.
õhtu avatalitusise kuulus lillede
asetamine II maailmasõja kangelaste
ausambale pr. Lemberi poolt. Palvu­se
selle juures pidaS õp. Tõnis Nõm­mik,
kes meenutas lahingutes lange­nud
kangelasi ja palvetas kannatava
rahva eest kodumaal. Ülo Tamre
meenutas viimaseid' võitlusi kodu­maal
ning lahkumist sealt 40 aastat,
tagasi. '
. Mälestusausamba juurest siirduti
peahoonesse, kus jätkuks ametlik osa.
Selle algades Lydia Tori deklameeris
oma luuletuse 40, Eestist lahkumise
aastapäeva mälestuseks.
VÕITLEJATE ÜHINGUTE LIIT
30-AASTANE ;
Liidu tegevusest 30 aasta jooksul
andis ülevaate esimees Kalju Tori.
Liidu asutamise mõttele tuldi, kui
võitlejateühingud piid ihodud Mont­realis,
Ottawas, Torontos ja Edmon-tonis
nirig üksijkuid võitlejaid leidus
mitmel pool vähemates keskustes.
29. mail 1954 peeti asutamiskooso­lek
Montrealis. Sellest võtsid osa 12
volitustega võitlejate ühingute esin­dajat.
Edmontoni võitlejate ühing oli
saatnud oma esindajate, A. Kivi jaG.
Nelendi volitused H. Puupillile
Montrealis. Kokku oli lepitud selles,
et võitlejate ühingute liikmed on
omavahel kaasvõitlejad ja sinasõb^
rad.
Avakoosolekut juhatas E. Tüvel,
protokoUisis J. Kuuskänd ja K. Kim­mel.
Koosolek kinnitas Liidu pöhi-korra,
võttis vastu Liidu tegevuskava
ja eelai;ve ning valis Liidu esimese
juhatuse koosseisus: esimees H. Puu-pill,
abiesimehed I. Peiker ja J. Här-matare,
sekretär A. Kajandi, laekur
Hi Teder, liikmed H. Kote ja A. Kivi.
juhatuse asukohaks valiti Montreal.
Põhikorra kohaselt on Liidu eesmär­giks
ko-ordipeerida ühingute tege­vust
ja aidata'kaasa ühiste ürituste
korraldamisel; täiendada ühingute
liikmete sõjalisi teadmisi ning aidata
kõigiti kaasa Eesti Vabariigi iseseis­vuse
taastamisele.
1962. aastal peeti Liidu esindusiko-gu
koosolek Torontos. Ena'mik juha­tuse
liikmeist valiti Toronto Võitleja­te
Ühingust ja Liidu juhatuse asuko­haks
määrati Toronto. See otsus keh­tib
tänaseni. Liidu koosseisust on
lahkunud likvideerimise tõttu Ed­monton!
Võitlejate Ühing ja juure tuli:
Hamiltoni Võitlejate Ühing, kes on
kujunenud üheks aktiivsemaks
ühinguks Liidus.
Liit aildiš välja oma häälekandjat
„ Sõdalane" 2 korda aastas. Selle väl­jaandmine
lõpetati, kui sõjameeste
häälekandja ..Võitleja" toodiSaksa-maalt
Kanadasse 1979.al Viimane
„Sõdalase" number oli Liidu 25-ndä
aistapäeva erinumber.
I Liidu esimeesteks on ^ olnud H.
Puupill, J. Norman, E. KÕiv. H. Kore
ja A. Nõmmik. Alates 1974.a. on
olnud Liiidu esimeheks K. Tori. Pea­le
K. Tori kuuluvad Liidu praeguses­se
juhatusse abiesimeestena V,
Raiend ja A. Kimmel, laekur V. Lilla­kas,
sekretäri H. Kruuv ja ametitai
liikhietena A. Jurs,; H. .Lember, E.
Lindaja, R. Moks, M. Pihlak, E. Ru-berg,
A. Tooming ja E. Uduste.
Peale põhikorras ettenähtud üles­annete
on Liidu juhatuse ülesandeks
kujunenud sõjameeste ürituste ette­valmistamine
ja korraldamine Üle­maailmsete
Eesti (Päevade raamides.
Nende korraldajatena on kuulunud
Eesti Päevade juhatuse koosseisu A.
Nõmmik 1972.a. ja K. Tori käesole­val
aastaL Tervitas Ülemaailmse
Keskuse esimees A. Jurs. Ta märkis,
et eesti sõjamees Teises maailmasõ­jas
tegi oma parima, et kodumaad
kaitsta. Üldolukqrd kujunes teiseks
ja meil tuli kodumaalt lahkuda. Vaa­tamata
sellele, võitlus kestab, kuni
Eestimaa saab vabaks. '
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo tervi­tuse
andis edasi A. Jurs, soovides
võitlejate kokkutulekule head korda­minekut.
VABA MAAILM VAJAB'VAIMSET
jyHTi
Endise Liidu esimehena tervitas A.
Nõmmik. Tervitusele ta lisas, et aja­leht
„Võitleja", mida ta toimetab,on
hakanud lähemalt selgitama teid,
kuidas Eesti võiks, saaaa vabaks.
Vastava ühisrinde moodustamisel on
komistuskiviks Euroopa rahvaste.
nõrkus. 500 miljonit eurooplast kar­dab
Nõukogude Liitu, kus on 140
miljonit imperialistlikku venelast ja
samapalju ikestatud rahvastest, kes
taotlevad iseseisvust. Sellise rahvas­tiku
juures N. Liit pole suuteline
pidama pikemaajalist suursõda. Tei­seks
kardetakse N.Liidu sõjalist jõu­du.
See on ehitatud üles pikema aja
kestel ja ;iäib kohutavana. Tema sõ­jatööstus
'ei suuda võistelda NATO
liikmesriikide sõjatööstusega ega
suuda toota sõja ajal relvi, laskemoo­na,
tanke, lennukeid ja rakette selli­sel
määral, kui neid lahingutes kasu­tatakse
või hävib. N. Liidu armee
olla ülekaalukas ainult mõnel rindel
lühemat aega, siia tuleb allakäik. See
armee ei suuda viia suursõda võidu-rikkale
lõpule.
Võrreldes Läänega, omab N.Liit
ülihea propagandaorganisatsiooni
ülemaailmses ulatuses. Selle organi­satsiooni
kaudu on sisendatud sõja-hirmu
mitte üksi Euroopa, vaid kogu
maailma rahvastesse. Hirmu ajel on
Lääs, eriti Euroopa, staatilises olu­korras
ja ei suuda end kaitsta.
Lääs, eriti Euroopa, vajab vaimset
juhti, kes paneks sealsed rahvad u-nustama
hirmu ja omavahelist aja­loolist
vaenu üksteise vastu ning ai­taks
neil vaimselt moodustada ühis­rinde
vene imperialismi tõkestami­seks
ning surumiseks sinna tagasi,
kus ta oma alguse sai. Selleks vaim­seks
juhiks võib kujuneda praegune
paavst^kes praegu külastab Kanadat.
Tema põlveneb Kesk-Euroopa ühest
paljukannatanud rahvast ja nõuab
vabadust ning üheõiguslust kõigile
rahvastele. „Võitleja" saatis temale
erilise kirja kui rahvaste silmapaist­vamale
vaimsele juhile, et ta ärataks
rahvastes usku ja ühtekuuluvuse
tunnet, eriti Euroopa rahvaste seas,
mis vajalik kommunismi kütkes
vaevlevate rahvaste vabastamiseks.
Selle kirja ümberkirjutamise ja i l ­lustreerimise
lõpetas kunstnik Joann
Saarniit paar tundi enne haiglasse
minekut ja 12 tundi enne surma.
Saarniit oli tõsine, aateline võitleja.
„Võitleja" kiri anti üle piiskop
Karl Raudsepa poolt paavstile edasi­andmiseks
kardinal Hildebrandt'iie
14. sept. St. Pauli kirikus, Torontos.
• ^ • • . '
TEENETEMÄRGID
Ülemaailmse Vabadusvõitlejate
Keskuse esimees August Jurs kasu­tas
võitlejate kokkutulekut selleks, et
pidulikult anda üle Keskuse teenete­märgid
kauaaegse ja väsimatu tege­vuse
eest võitlejate ühingutes Toron­to
Võitlejate Ühingu esimehele, Ülo
Tamrele, ja Liidu juhatuse liikmele,
Harald Lemberile. Neid tervitati tu­geva
aplausiga.
< ' • • • • . • . • •
Õhtu korraldaja tegi veel teata­vaks,
et koosviibijatele, oli tervituse
saatnud Toronto Võitlejate Ühingu
auliige ning Vabadusristi kavaler,
kolonel-leitnant August Tomander ja
endised Liidu esimehed major Erich
Kõiv ja leitnant Herbert Puupill.
Eeskavalises osas, mille oli koos­tanud
Raimond Tralla, esinesid lau­luga
Hilda Sepp ja Aino Tera, Mein­hard
Niinvee, Viktor Raag ja Rai­mond
Tralla. Oma sõjaaegseid luule­tusi
esitas Harald Kruuv. Loteriilaual
EESTI VÄSTÜPANUUIKÜR<9ISE PÕRANDAALUSE
LISANDUSI
MÕTETE JA UUDISTF
VABALE LEVIKULE EESTIS
OkupeGritud kodumaal väljaa"^"^''^ ^^^9" 625 ®co-ginaallehekülje
ulatuses iitnuvad Abistamiskeskus®
väljaandel kolmes köites. Esimene köide (ilmus juiili
alguses 1984) sisaldab kroonika kogud 1—-VII (origi-naalväljaandes
251 lk.), teine köide (ilmub varasügisel
1984) sisaldab kroonika kogud VIII-XIII (originaalväl-jäandes
225 lk.) ning kolmas köide (iihnub tiilissügisel
1984) sisaldab kroonika kogud XIV—XVII (originaal-väljaandes
149 lk.). Kroonikate trükitud kujul väljaand­mine
Läänes toimub kodumaise vastupai^uliikumise
ülešandeL Kroonikate müügist ülejääv suvnma läheb
Eesti vastupanuliikumise vajaliku dokumentatsiooni­ga,
informatsiooniga, raamatutega jne. varustamiseks.
Kolme köite, st. k5igi 17 kogu I
ETTETELLIMISHIND KOOS SAATEKULUDEGA
mm 31. OKTOOBRIN11984 CAN.DOLIi 4 5 .
Eeltellimised ja ntüük:
,,MEIE ELU^'talitus
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
Sui
JOHN E. SOOSAR, C.Ä„
' Charterad Accouniant
,181 University Ave., Toronto, Ontario,
Tel. 8640099
Aili Helm
REŽIIM;
SEE
See on nüüd triloogia kolmas raamat Eesti naiste
kannatustee kirjeldusest Nõukogude okupatsiooni
all. Algas see romaaniga "Kuradil ei ole varju"
Tallinna Naistevanglas a. 1945. Teine osa, "Vägi-vallamaa"
kirjeldas poliitvangide elu Vorkutas
Stalini ajal. Käesolev teos kirjeldab naisvangide
elu pärast Stalini surma poliitvangide eri laagris.
See on kirjeldus raskest ning lootusetult hallist
laagrielust, kus ometi alati midagi ka juhtub. Tä­helepanu
pälvib vangide vapper psühholoogiline
vastupanu raskes olukorras.' Teosesse liitub ka kir­jeldus
streigist ja selle julmast mahasurumisest
meestelaagris,
958 BROAimEW A V E . ; T O R O N T C O N T . M 4 K 2^6
aTfurrirics
Valev Uibopuy
MEIE J A MEIE ffff
PEATÜKKE SOOMEUGRIUSTE MINEVIKUST
r JA OLEVIKUST
Ülevaade eestlaste ja nende hõimurahvaste päritolust,
ajaloost ja aktuaalsest olukorrast uusimate teaduslike
allikate valdusel Ühisele üldosale lisaks esitab eriline
üksikkeelte osa uusimat entsüklopeedilist andmestik­ku.
Ulatuslik kirjandusloetelu haarab fennougristika niö
klassikalist kui värskeimat allikmaterjalL
iaamatu ulatus ligi 300 Ihk., sisaldades rikkalikust
kaarte, tabeleid ja muud illustreerivat materjale.
Raamatu hind $Ž7.00.
aSnnalJ lisandub postiteel tellides saatekuBos^
Kanadasse $1.90, USA-sse $4.24.
Müügil ,,MEIi ELU''tdi^^^^
9S8 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
oli palju annetusi ja tantsuks mängis
Georg lital.
SUDBURY KROONIKA
Sudbury EELK Koguduse 13. mai­kuu
jumalateenistusel esinesid Sud­bury
Eesti Täienduskooli õpilased
Emadepäeva tähistamise raames
põimikuga: kodumaa lillede tervitus
emadele. Marja Nielsen, täiendus­kooli
õpetaja, oli valmistanud ette­kande,
kus kodumaa päikese säras
kevadel lilled ärkavad talveunest ja
puhkevad õitsema, ilu ja rõõmu val­mistamiseks
emadele. Pooletunnises
kavas õpilased esinesid kui lilled pär­gadega
peas ja lillepiltidega vasta-vais
riideis. Oli sinililli, rukkililli,
maikellukesi, kuUerkuppe, lumikel­lukesi
ja teisi kodumaa lille. Ette­kanne
lõppes Eesti lippude käes
hoidmisega ja tõotusel: olen küll väi­kene,
kuid Eesti lippu kannan kõrgel
üleval.
Koolil on olnud võimalik lahedalt
töötada Eduard Trei rahaliste anne­tuste
tõttu.
' Emadepäeva koosviibimine toimus
kiriku allsaalis kiriku nõukogu esi­mehe
Jaan Kõveriku organiseeritult,
nõukogu liikme T^vi Saaremetsa
poolt teadustatült ia tublide pere­naiste
poolt valmistjatud suupistete­ga.-
Laste poolt ehiti dmad lilledega.
variideis pärjakandjad ja Balti riikide
ning külalisesinduste lipud.
Kaugemaist osavõtjaist olid pere­kond
Luhaäär Masseyst, Ontariost.
Järelkajaks kirjutas kohalik kooli-õpetaja-
luuletaja artikli ajalehes
baltlastele tehtud ülekohtust ja pü­henduse
luules baltlastele.
-6337
STEREO/VIDEO ÜHIKUD-lAMBID JA
7310 WOODBINE AVE. - j ^ Ä R K H A M - PÕHJAPOOL STEELES AVE. E.
Juunikuul 17-ndallkell 7 õhtul toi­mus
Sudburys järje cordne küüdita­tute
mälestusaktus St. Andrew kiri­kus.
Vaimulikest olid kaastegevad
õpetajad Arvid Chelnis ja Albert
Roost Torontost. Õp. Chelms oma
jutluses oli baltlastele tehtavat üle­kohut
paljastav .. .jTa nimetas balt­laste
mälestus-aktustest vähest osa­võttu,
kus ainult 5% tuleb aktusele.
Sudbury baltlasist elanike osavõtt
küüditatute mälestusaktustest on
seevastu alati olnud 35%-line.
Ka on Sudburys korraldatud leina-teenistused
olnud teadustatud raa­dios,
televisioonis ja artikleid kirju­tatud
kohalikes ajalehtedest baltlas­te
ja sümpatiseerivate vana-kanada-laste
poolt*
Käesoleva aasta leinateenistusel
õp. Roost oma inglisekeelses palved
sidus kõikide baltlaste ja teiste osa^
võtjate südamed üheks tervikuks.
Kohal olid ukrainlaste, ungarlaste,
kroaatide, poolakate ja vana-kana-dalaste
esindused koos lippudega;
Leinateenistus lõppes kolme balti
hümni laulmisega. Unustamata olid
momendid küünalde süütamisel rah­varõivais
tütarlaste poolt. Teenistust
kaunistas perekond Viinalasside lau­lukoor.
Leinateenistusel^ järgnes mäles-tusrongkäik
ja pärja asetamine lan­genute
mälestussambale linna kes­kel.
Rongkäik oli juhitud õpetajate
Chelmsi ja Roosti poolt koos kohali­ku
kadettide üksuse poolt kantud
Kanada lipuga, millele järgnesid rah-
Täienduskooli õpetaja Marja Niei-seni
korraldusel toimus õpilastele,
vanematele ja teistele osa võtta soovi­jaile
laevasõit-ekskursioon 24-ndal
juunil Nipissingi järve Commanda II
pardal. Laevale asuti North Bay*s.
Pardal oli palju teisigi suvilisi mit­metest
rahvustest laevasõidu nauti­jaid.
Õpetaja hoidis lapsed kogu aja
tegevuses. Nii valmistati ja kanti pär­gi,
tehti pajupille ja mustriga keppe.
Õpetaja rääkis võidupühast ja jaani­päevast,
koidust ja hämarikust ja
lauldi eesti laule. Grupi tegevuse tõt­tu
olid teised pardalolijad väga huvi­tatud
meie lastest, inimestest, rahvu­sest,
keelest ja saatusest. Oli kuldne
võimalus eestlasi ja eestlust tutvus­tada.
Laevasõit kulges vanade prantsla­sist
kaubavahetajate jälil, mööda'
müstilisest Manitow saarest ja in­diaani
küladest.
®
Olgugi et Sudbury eestlaste osa­võtt
Ülemaailmsetest Eqsti, Päeva­dest
juulis ei võrdunud 1972 aasta
osavõtuga, kus esinesid võimlejad,
noored ja täiskasvanud rahvatantsi­jad,
oli Vabadusrongkäigu osavõtt
rohkearvuline. Sudbury esindust
juhtis ja kandis seltsi lippii Gustav
Luhaäär Masseyst koos perekond
Tiisleritega Elliot Lake'ist.
5-ndal augustil toimus Sudbury
eestlaste suvepäev perekond Mal­miste
Rock Lake'is asuvas suvilas.
Perekond Malmiste on paljuid aas­taid
kutsunud ja väga lahkelt vastu
võtnud ümbruskonna eestlasi suve­päevale.
Alati on rahvale kasutada
olnud saun, kalastusvõimalused ja
hästi hoolitsetud muru palli- ja muu­deks
mängudeks. Alati on ka kala­suppi
valmistatud ja serveeritud pr-de
Veedleri.ja Malmiste pooltj Täna­vusel
suvepäeval anti Älvine Ilvese­le
ja Karin Saaremetsale tunnustu­seks
mälestusalbumid paljude aas­tate
tehtud töö eest eestluse heaks.
Kõige kaugemalt tulnud suvepäe-vaÜÄe
oli'Marit Pool^Bahrafnist. keo
külastas oma isa-ema Saaremetsi
Sudburys. Kaugemalt Ontariost tul­nute
hulgas olid hr. ja pr. Tiisler
Elliot Lake'ist, Aiki Saaremets bsha-wast,
pr. Vist Maltonist, hr. Viia
Kitchenerist ja hr-d Oja ja Päären To­rontost.
Hiliuti avatud EBtf ULLEÄM
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
Omanik LINDA SEPSP
Avatud 7 päeva nädalas ®
736-1170
Btodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
Ülelinna kohaleviimine LTD
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
E^escriptions 9 Pationt Record System for Senios' Citizoot
We deliver 0 Kojutoomine
T. GUDOFSKY DRUGS LTD
255 fVlomingside Ave., West Hill, Ont. Ml E 3E6- TEL (416) 28V3000
Lauludega esinenud daamidele an- ^ö"""^!^ P^^""^'
ti lilli ja teised said tugeva aplausi, inetusele anda
Sama said loteriikorraldajäd ' hr. HILJEMALT REEDEL,
Reinoja ja prouad Lember ja Tori, kui et kindlustada nende ilmumine
teatati, et loteriipiletid olid kõik järgmise nädala lehes,
müüdud. Toitude eest hoolitses pr. ^. ; '.'.. • •
Kirs. ^^^BBamsammmmmma
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Nüüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine.
C^sOistage päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-
OSSO INVESTMENTS INC.,
110335 Keele St., Maple, Ontario LOJ lEO
Läti äri
Uus aadress: ARGADE BUILDING -Tel. 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'stidapoolja 1
tän. Queen'ist lõunapool). Postiaadress: 137 Võnge St.,
„Shppping Mall", Toronto M5C 2A5
Rikkalikus valikus imporditud lõngu igaks otstarbeks. Haap­salu
rätiku lõng. Linaseid materjale. Kanvaa ja palju mifud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUST­RIGA;
® Tasuta Õpetamine ja nõuanne. ® Soodsad hihnad.
Avatud; ešmasp.—reideni 9.30-5^6, laup. 9.30—4.
„Meie Elu" nr. 3 8 (1803) 1984
40 aastat tagasi
KodUj sinu
Sügis aastal 1944. Suur põgeriikelail
ootama koristaiaid. Tuhanded on lahi
Raske on otsus jätta maha oma isade i
suur põgenemine üle maa ja vee.
Saksa idarinne vankus 1944. aasta
suvel peagu täies ulatuses. Algatus/sic
oli täielikult läinud venelaste kättŽ, NL
Väsinud üksuste väljavahetamine ja del
asendamine uutega oli aga võimatu, da|
kuna liitlaste invasioon Normandias mt
tõmbas sinna viimasedki varud. Rin- loe
deteades ilmusid üha sagedamini vat
nimed, mis olid rahutustekitavalt lä- nel
hedal Ee^ti territooriumile. hei
Soomes sundis venelase suur võit JQ(
Karjalas Soomet uuesti alustama lä­birääkimisi
separaatrahu sõlmimi- S!
seks.
Nelikümm
ja ed
Nelikümmend aastat! Peagu us­kumatu.
Mitte sel põhjusel, et aeg ni
on lennanud nii kiiresti. Aeg ühtla­si
on üllatanud paljude avastustega
ja küsimustega. Keegi ei tea ja see Hi
ei selgu kunagi, kui palju eestlasi ri
tõepoolest lahkus 1944.a. augustis- mi
septembris oma kodust ja kodu- . nt
maolt. Meretormid ei pea statistikad GJ
ja mereveed ei anna välja saladusi. R
Vaikivad ka maanteed ja metsara- ,
jad sellest, kui paljusid tabasid ja M|
lömastasid seal vene tankid ja pi- la{
lusilmad-verekaanid kahel jalal. lul
Küsimused, mis 1944.a. lahku- nii
miste taustal kerkivad, on selged, ki
kuigi nendele vastamine ei ole iga- kll
kord lihtne ja leidub ka neid, koda tit
vastused ei rahulda. Kõigepealt: te
kas olid lahkujad oma rahva ja ko­dumaa
reeturid, kelleks neid on
püütud tembeldada? Ja ~ inis on
neist saanud 40 aasta jooksul?
Ajalugu ise on andnud siin vastu- di
se* Lahkujaiks olid enamuses rah- lal
va ja riigi iseseisvuse eest töötajad, ri
haritlased, teadlased, silmapaist- gr]
vad kirjanikud, jõukamad kinnis- v(
ja vallasvarade omanikud, talupi- ml
dajad. Uuele okupatsioonile varsti
järgnenud vangistamised ja küüdi-tamised
— 1945/46 aa. 36.000, tel
1949.a. — 90.000,1950.a. ~ 3000 ja tui
edasi vähemad arvud aastast aas­tasse
— nõudsid ohvriks kuni
140.000 eestlast. Kui arvestada ko- oi
dumaalt põgenenute arymiiHo^A ^
hukkunutega kuni OO.OOQTIO ja o^O" oi
(ado ilma suurema eksimise vdi<
< maiuseta, et see kogui rv lahku-nuid-
põgenenuid liites, ulatunuks tui
üle 200.000 inimesele, sü) on peagu kii
ülearune küsida, millist kasu too­nuks
rahvale nende kohale jääml- ili
ne, kuklalasu ohvriks langemine tol
või Siberisse saatmine, kust tagasi- tal
teed on olnud vähestel. Lahkujad ei lo
olnud elanud kinnisilmi ega um- kc
mistatud ajudega. Meenutagem va
aastat 1479 Russovi „Liivimaa pi
kroonika" alusel. Sel aastal „vÕttis d
Moskva suurvürst Ivan Vassiljevita In
oma valitsuse alla vägeva Novgoro- ^ te
di vürstiriigi ühes linnaga, mis en- ra
ne oli olnud iseseisev võimuala* te
Pärast selle linna ja Novgorodi riigi o
äravõtmist oga küüditas suurvürst k
moskovildi kombel kõik põlised S
elanikud koos nende naiste ja las- vä
tego ning pillutas nad laiali teis­tesse,
Moskva maadesse ja linna- o
desse jo laskis Novgorodi linna tel- si
si viletsaid rahvaid sisse tuua" Tä- k
none moskoviit ei ole muutunud.
Teiseks küsimuseks on: mis on
saanud nendest teadaolevalt 75 —
80.00Ü eestlasest, kes kodumaalt
paljakäsi lohkudes rajasid hiljem jj
uue elu USAs (ca 18.909), Kanadas y
(17.000 ~ 18.090), Rootsis (22.090), .^^
Austraalias (5.009), Inglismaal (ca ^
3.000), Lääne-Saksamaal (co 3.090), ^
Belgios, Hollandis, Prantsusmaal,' j>
Toonis, Lõuno-Aofrikas, Marokos, |^^'
Argentiinas, Brasiilias ja mujal? ^|
Esiteks on nad kindlustanud oma
majandusliku olukorro uute tingi­muste
jo enamasti uue töölaadi ras­kustele
vaatamata sedovõrd, et on
kindlustanud omale vonusepöevod
jo võimaldanud lastele sobiva, ena­masti
kõrgema hariduse. See või­maldab
teisel generatsioonil jätka­ta
omo vanemate rahvuslikku va­badusvõitlust.
Need koks ~ jo osa
juba kolmandast generatsioonist—
on suutnud 40 oosto jooksul istuto-da
maailma teadvusse mitte ainult
tõdesid Eestist jo Balti riikide jo la
rahvast ajaloost ning saatusest, jõ
vaid rajada ka,küll pikkamööda, tõ
kuid nähtava tulemusega,laienevat m
teodlikkust kommunismist ning lo
Nõukogude Venest kui seda värd- se
josfilpsoofiot sildina kosutavast
amperiolistlik-shovinistlikust rah­vaste
topolovest. See seemnekülV
kannab vilja je soab osakeseks
kord soabuvas kultuurmaailma
päästetööd. Eesti rahvas kodumaal ai
ei võitle ka omaenda säilimisvõit- on
lust enam üksi, maailma silm on se
seal sündival.
m(
akl
lai
mi
vai
ku
tal
tut
onj
ku
po|
ikl
mt
eel
ko
un
vul
ei