1984-09-20-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
AJALEHT PAGULUSE
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELIAPÄEVAL, 20.SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 20 XXXV aastakäik
ommunismi vastu
„0n vajalik, et rahvad Euroopas ideoloogiliselt ühineks, omavahelise ajaloolise vaenu unustaks ja
ühiselt paneks piiri kommunistliku terrori lievikule", üteldakse paavst Johannes Paulusele
Mrjas ajaleht,,Võitleja" kolleegiumi poolt.
Lahkujaid jsi kodujääjaid. All paatide korrastamine rannas enne
Rootsi poole teele asumist. (Veel pilte ja kirjeldus sündmustest 1944,
a. sügisel leheküljel 5). Foto — J. Säägi kogust
kuuekämneviiele kogudusele
— HG I— .
jjumal Isa, ja Poja, ja Püha Vaimu
siimel! |
Vägitegu, mis pidi tegema lõpu
peale Je^ruusalemale aastal 587 e.Kr,
linna hävitamise, templi lammutamise
ja elanike küüditamisega, on
markantne näide maise valitseja
loomust, kes. halastamatult vägistab,
haavabj likvideerib. Kannatajad
otsivad tasakaalu vapustatud
elutundele. Kogunesidki ülejäänud
templi varemete ette kaebeju-malateenistusele.
Julgustavad sõnad
vastloodud Nutulauludest toe-üavad
hipge:„Issand ei tõuka ära
igavesti! Kui ta dn kurvastanud, siis
ia ka halastab oma suure halastuse
pärast!" (Nl.3,31).
1944. aasta pääsenud põgenikud
kogunesid ligikaudu täisarvuliselt
tähujumalateenistustele. Läks südamesse
loetud Jumala Sõna: „Mi-na
annan maale rahu, te saate magada
ja ükki ei hirmuta teid" (3.Mo
32,6). j
Aastast aastasse koguneme sest-oaadik
kahele erilisele jumalatee-
Mstusele. ^ügiseti tuleme tänama
ja paluma kodumaa eest. Varasu-viti
palvetame kiiüditatute, süütute
vangide, asumisele saadetute ja
linute põgenike eest. Jumal ütleb:
„Mu koda nimetatakse pah^eko-jaks
kõigile rahvastele" (Js. 56,7).
Armastusest maailma vastu saatis
Jumal Jeesuse Kristuse maa peale.
Lep|tU8ohvriga Kolgata ristil,
oma surma ja ülestõusmisega lunastab
Õnnistegija kõiki, kes temast
kinni haaravad, rahutust südametunnistusest,
patust, mida
püütakse tõrjuda teadvusest, kuid
mis saadab varjuna igaüht. Hing
võib ütelda: „Jehoova on mu osa,
seepärast ma loodan tema peale!
Hea on vaikselt oodata Jehoova
päästet" (N1.3y24).
Jumal on siiamaani olnud väga
lähedal eesti rahvale. Ja Eesti luterlik
kirik lõi end esimesena lahti
Vene ülemvalitsusest, Ajalooline
daatum on 1. juuni 1917, kui I Eesti
Kirikukongress otsustas muuta senine
ülemuslik kirik riigist vabaks
rahvakirikuks. Olid küll slavofiilid
Baltimaade venestamise eesmärgil
kimanud kirikut tagurlikuks ja
sakste kantriks. Seda kordavad
isegi omad revolutsionäärid, mõned
kirjanikud ja ajakirjanikud.
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu
Kirik oli sõltumatu ka Eesti Vaba-nigis.
Ta on jätnud sõltumatuks
paguluses. Meie^kogudused on seda
samuti. Nad on end korraldanud
Eesti kirikuõiguse alusel liii Aust°
kas, Euroopas. Jumal on ikka vesi
ligi.
Ei ole me ka mitte nii jõuetud,
nagu seltskond teinekord laseb
paista. Seitse aastat tagasi alustas
Usuteaduslik Instituut õppetegevust.
Vahepeal on kuus kogudust
saanud omale ordineeritud õpetaja.
Praegu valmistavad end lõpetamisele
vastu järgmised kuus. Ega
needki viimsed ole. Kursused peetakse
Torontos ja Stökholmis. Lektorite
viimistletud loengud paljundatakse.
Loenguid ei korrata.
Jeesus ütleb: „Minu roog on see,
et ma teen selle tahtmist, kes mind
on läkitanud, ja ma lõpetan selle
töö" (Jh,4,34). Issand annab igale
ristiinimesele temale kohase üles-
^ande täitmiseks.
,,Ka meie olime kord mõistmatud",
kirjutab apostel Paulus, „sO-nakuulmatud,
eksijad, mitmesuguste
himude ja lõbude orjad ning
elastme kurjuses ja kadeduses, olime
vihatud ja vihkasime üksteist.
Aga kui Jumala, meie Õnnistegija,
heldus ja inimesearmastus ilmus,
siis ta päästis meid, ei mitte õigus-tegude
tõttu, mida oleksime teinud,
vaid oma halastust mööda Püha
Vaimu uuendamise kaudu, Jeesuse
Kristuse meie Õnnistegija läbi" (Ti.
1,3-6).
Astudes viiendasse aastakümnesse
paguluses, on meil üheks
tähtsamaks palveks: „Issand, ära
lase usul otsa lõppeda!" (Lk.22,34).
Kogudustele on usaldatud Usuteadusliku
Instituudi tegevuse toetamine,
mida seni on tänuväärselt
tehtud. Palume toetused saata
„Õpetajate ettevalmistamise ja
töölerakendamise fondile", mis
asub konsistooriumi juures, ka
edaspidi. Edasilükkamatuks ülesandeks
on saanud ligistikku asuvate
koguduste ühinemine, et tuleks
lõpp pahaendelistele viivitustele.
Vanemad: ristige lapsed, õpetage
neid Jeesust armastama. Maailm ei
armasta meid, kuid Issand armastab.
Ärge hoiduge armulauast. Õnnistegija
ootab igaüht sinna. Võtkem
omaks apostli kinnitust: „Te
olete uuesti sünnitatud Jumala elava
ning püsiva sõna läbi" (1. Pe.
1,23). Usutegude viljdst tuntakse
rteid ära (Ti.3,14J.
M h o l m i s Mihklikuüil
Issanda Aastal 1984
KONRADVEEM
EELK peapiiskop
KARLRAUDSEPF
EELK piiskop
Kiri anti EELK piiskop Karl Raudsepa
poolt reedel, 14. sept. Torontos
üle Vatikani esindajale^, kardinal Hil^
debrandfile, edasiandmiseks paavstile.
See toimus pärast ökumeenilist
jumalateenistust St. Pauli kirikus
kõrgemate vaimulikkude esitlemisel.
Kardinal lubas seda teha, kui paavst
lõpetab jutuajamise • vaimulikega,
kellele oli lubatud audients, enne
tema tulekut Kanadasse. Paavstile
esitleti sada kõrgemat vaimulikku.
Kirja üleandmisel kardinal Hilde-brandt'iie,
piiskop K. Raudsepp ütles,
et see kiri on kirjutatud eesti
sõjaveteranide poolt eesti rahva nimel,
kes punaarmee poolt okupeeritud
kodumaal kannatab kommunist- .
likii diktatuuri ja Nõukogude terrori
all. Veteranide sooviks on, et paavst
palveteks selle rahva eest ja oleks
ikestatud rahvastele vaimseks juhiks
vabanemisel kommunistliku diktatuuri
alt.
Piiskop Raudsepa selgitust eesti
rahva ohvritest, kannatustest ja praegusest
vabadusvõitlusest kuulasid
mitmed teised kardinalid ja piiskopid
liingtutvunesid kunstnik Joann Saarniidu
poolt illustreeritud „Võitleja" :
•Kodumaal ja uniselt koigi teiste ikestatud
rahvastega.ootavad Teie Püha-
Eesti veteranid, Kanadasse asunud
Ingliskeeles kirjas üteldakse tõi
kes: duse õnnistust Torontos 15. septembril,
mitte ainult nendele, kes pääsevad
Teie Pühaduse lähedusse, vaid
kõigile rahvastele.
Võitleja Toimetuse koleegiumini-
RAHVA55 ÜHINEGU
Koos katoliiklastega Põhja-Amee-rikas
ootavad Teie Pühaduse tulekut
Kanadasse kõik rahvused sellel kon- mel: August Jurs, peatoimetaja, Au-tinendil.
Nende seas on ka 20,000 gust Nõmmik, toimetaja, Enn Salu-eestlast
Kanadas, kes põgenesid siia rand. August Sumberg, Endel Rei-oma
kodumaalt, pärast selle valluta- . nas, Aksel Loorpere.
mist 1944.a. kommunistliku punaarmee
poolt. PAAVST TORONTOS
Koos eestlastega põgenesid siis Paavst Johannes Paulus II, kes
miljonid idastläände, otsides peavar- alustas oma külaskäiku Kanadas 9.
ju ning uut kodumaad, et võiks elada sept. on külastamas Lääne-Kanadat.
rahus ja teenida oma Jumalat. Rah- Seljataha ori jäänud idapoolsed pro-aias"
ja sõitis edasi St, Michae^li
katedrali juurde, kus pidas palvuse ja
kõne katoliku kiriku vaimulikele, rõhutades
vajadust kinni pidada usu
põhilistest alustest ja vajadusest
muutuda rohkem tegevateks oma koguduste
liikmete seas.
Edasi läks sõit St. Pauli kiriku
suunas, kus oli nähtud ette ökumee-niline
jumalateenistus suuremale
rahvahulgale. Osa võtma olid kutsutud
45 eri-usundi vaimulikud. Eestlastest
oli kutse EELK piiskop Karl
Raudsepal.
KÕNELES POOLAKATELE
Õhtul oli paavstil eriline kohtumine
poolakatega Näituseväljaku
staadionil. Neid oli kokku tulnud üle
50.000 üle Põhja-Ameerika. Paavst
rääkis poolakatele õigusest vabaneda
kommunistlikust diktatuurist. Tema
eriline tunnustus oli Poola vabadusvõitlejatele,
kes vaatamata survele
jätkavad võitlust.
Laupäeval, 15. septembril paavst
pidas palvuse Midlandi lähedal mälestuskirikus
katolike vaimulikele,
kes seal hukati indiaanlaste poolt 350
aastat tagasi. Õhtul paavst õnnistas
ehitamisel oleva slovakkide katoliku
kiriku, mille ehitamiseks vajaliksa
raha oli annetanud Kanadas miljonäriks
saanud Stephan Roman. Kiriku
ehituskulu. on arvestatud $13.5
miljoni peale. Kirik ehitatakse mar- STOKHOLM (EPL) — Tallinnas
moriga ilustatult, bütsantsi stiilis, liiguvad visad kuulujutud, et prae-
Palvusest Huronias võttis osa 80.000 guse okupeeritud kodumaa juhtiva
ja slovaki kiriku õnnistamisest 25.000 jõu, Karl Vaino ppeg olevat kasU-inimest.
tanudjuhust ja Jaapanit külastades
seal ära hüpanud. Pärast seda olevat
Vaino kutsutud Moskvasse, kus
ta olevat viibinud umbes kaks
kuud. Tallinnas olevat juba arva-
Kanada uues
valitsuses
40 ministrit
Uus peaminister Brian Mul-roney
ja tema 40 ministrit andsid
esmaspäeval ametivande.
See on suurem valitsus, mis
Kanadas kunagi olnud. Pierre
Trudeau valitsuses oli 36 ministrit
ja John Turneri omas 29.
Konservatiivide erakonna
ülekaalus võit valimistel tõi
kaasa kohustusi valitsuse
moodustamisel, nii et oleks
esindatud kõik provintsid^ rahuldatud
partei sisemised soovid,
tasutud poliitilised võlad
jne. Mulroney kabinetis on ministreid
eelmiselt konservatiivide
valitusest, 'ustavaid era-konnategelasi,
aga ka päris
värskeid. Tagasi on 17 Joe
Glark'i ministrit, kaasaarvatud
ta ise välisministri portfelliga.
Flora MacDonald, David
Grombie, Jojin Groäbie, Mic-hael
Wilsoii^ Erik Nielsen,
Sinclair Stevens, George Hees
jt. on uute ministrite hulgas:
Valitsuses on 6 naist, rohkem
kui kunagi varem. Torontost
ainult 3 ministrit, poole vähem
kui varem.
Karl Vaino poeg
ära
Jaapanis?
500.000 VABAOHU-JUMALATEENISTUSEL
Suurim rahvahulk oli koos vaba-õhu-
jumalateenistusel Põhja-Toron- tud.et Vaino enam tagasi ei tulegi —
tos. See oli korraldatud pärast lõunat mis aga siiski olevat toimunud.
DOwnsview lennuväljal, kuhu oli Olümpiamängude puhul Tallin-püstitatud
altar 80 jala kõrguse risti- na sõitnud venelaste arvu hinna-
, .. , . , ^ u . . 4 • ' ga. Paavst pidas ItirVn palvuse mitmes kee- takse linnas 15 000-ndele, mis näib -Š^ H TK «"^•'f';')\Ontar.oga. fe^ ja palvetas eriti ikestatud rahvas- olevat liialdus. On aga kindel, et
» f n^i ""M /!'^'- ubanendesprovmtsidestaonjutlus- ^^ ^^^j ^^^^^^j ^^„^, • ^^i^^^^^, Tallinna-hotellidesse ilmus suurel
?P^'^l! valavaadet paasemi- tanud ligemale kaheW m.ljonile . .- ^^^^j ^g.^ ^^^^^^ „ ^
seks sellest kohutavast haardest. kule ja tema sõidutee on palista- > J Ö F
Kanada on üks nendest õnnista- nud teist niipalju rahvast,
tud maadest, kes suurel arvul on võt- Oma peatustel ta on kõnelenud
nud vastu põgenikke idast, andnud paljude rahvusgruppide esindajäte-nendele
võimaluse uue elu alustami- ga.
seks ja uue kodu rajamiseks. Ta on .Eriti mitmekülgne oli paavst tege-annud
• põgenikele ka võimaluse vus Ontarios. Ta saabus Torontosse
Hilisõhtul paavst võttis vastu ja mänge soome TV-s. j
tänas 1200 vabatahtlikku kaastöö- Viimane kitsendus turistide liik-list,
kfes tema vastuvõtu olid kõikjal , lemise osas on keeld, et taksoga
hästi ette valmistanud. Pühapäeva Tallinnast välja sõitvad (vastava
hommikul paavst lahkus Torontost loaga muidugi) turistid ei tohi enam
ja algas ringreisi Lääne-Kanadas. Esi- kaasa võtta oma sugulasi, vaid pea-
Z c i o ' ^ ^ • t r""" u.unanos. asaaüu. iuiuuiu..^^ ^^^^ ^ Winnipegis, kus vad leppima autojuhi ja „giidi"
eneste organiseerimiseks ja võitluse lennukiga Hahfaxist ja algas labi- kohtus ukrainlastega. «oif-tn„no„«
alustamiseks, et nende rahvad võiks sõitu erilises kõrges autos, mille sei-kord
vabaneda kommunistlikust dik- nad on valmistatud kuuli- ja raketi-tatuurist.
_ kindlast klaasist ning võimaldavad
Selleks võitluseks on vajalik, et paavstil tervitada tänavaääri palis-rahvad
Euroopas ideoloogiliselt ühi- tunud rahvast ja jälgida nende juu-neks,
omavahelise ajaloolise vaenu heldust ning lippude lehvitamist,
unustaks ja ühiselt paneks piiri kom- Sõiduk peatus korraks raekoja ees,
munistliku terrori levikule. kus paavst süütas iga\^ese tule „Rahu,
seltskonnaga.
ine olümpia tseremoniaalses
jpoliitiline küsimus"
President Reagan surub läbi
legaalset alust sõjakurja--
tegijate karistamiseks
President Ronald Reagan tahab suruda Senatis läbi ÜRO konventsiooni
ratifitseerimise, mis mõistab hukka rahvus-, rassi- ja usuliste
gruppide hävitamise ja näeb ette gennotsiidis süüdlaste riigipeade,
sõjaväelaste ja eraisikute karistamise.
Augusti lõpua oli Los Angelese
Balti rahvatantsu truppide ja L.A.
Olümpia Komitee vaheline järjekordne
kohtuistung osariigi ülemkohtus.
Teatavasti keelustati olümpia
komiteelt algselt olümpia avatseremooniale
osa võtma kutsutud
rahvatantsijate esinemine, kus Balti
Vabadusliidu kaebuse peale see jäi
jõusse ja madalama astme kohtunik
ütles ajaummikusse olevat sattunud.
Kõrgemas kohtus olümpia
komitee adv. Mare Rappel toonitas,
et olümpiamängudel käiakse Rahvusvahelise
Olümpia Komitee
reeglite järgi, mida on respekteerinud
ka end. president J. Carter-kui
talvemängude ajal Lake Placid'-
BS üks Taivani kodanik nõudis õigust
marssida avatseremoonial
Taivani lipu all. USA tollekordne
president nõustus, etrahvusvaheli-s
® OK reeglid JMBaivad
te asemel. Balti Vabadusliidu adv.
JaakTreiman märkis, et see juhtum
ei ole praeguse suhtes üldse kohaldatav,
kuna küsimuse alL on USA
kodanikud eesti, läti ja leedu päritoluga,
Rahvusvahel. OK regulatsioon
pealegi käib ainult sportlaste
kohtaja mitte kunstnike ehk näit.
avatseremoonia kunstilises osas
esinejate kohta. Ühtlasi on diskrimineeritud
L A . OK keelava otsuse
Jäbi USA kodanikke Kalifornia seaduse
(Unruhe) vastaselt — mis keelustab
diskrimineerida USA kodanikke
nende päritolu või poliitiliste
vaadete pärast. Vaatamata adv. J.|
Treimanilt faktidele rajatud selgetele
põhjendustele, kohtunik Robert
Lopez ütles, et „see on poliitiline
küsimus, mida tema kohus ei
saa otsustada.'* BVL otsustas edasi
kaevata liidukohtusse, kus kohus
andma kirjaliku otsuse.
Kunapresident kõneles sellest juutide
organisatsiooni B'Nai B'rithi aastakoosolekul
Washingtonis, arvatakse
tegu oleyat valimiseelse meeldida
tahtmisega.
Kuna Senati istungjärk on lõppemas,
ei näi ratifitseerimist sel aastal
tulevat, kuid Reagan ütles, et kui novembris
ta tagasi valitakse, on see
küsimus esmajärjekorras kavas.
ÜRO võttis genotsiidi konventsiooni
vastu 1948. a. ja sellele kirjutasid
alla 90 riiki, kaasa arvatud kommunistlikud.
USA presiident Harry Tru-man
saatis dokumendi Senatile ratifitseerimiseks,
kuid seda pole senini
tehtud. Ratifitseerimise üle on vaieldud
korduvalt ja pandud see ..kalevi
alla". Vastuseis on tulnud peamiselt
parempoolsete organisatsioonide
pooh ja Sam Ervin (demokraat] on
väitnud, et„black power" grupid,
võivad seda rakendada valitsusvõimu
esindajate rahvusvahelistesse
kohtutesse kaebamiseks. Ka kardavad
mõned poliitikud, et seda võidakse
kasutada sõjakuritegudes süüdistatute
väljaandmiseks riikidesse
nagu Vietnam.
Teisalt väidetakse, et kuigi genotsiidi
konveritsioon ei ole vältinud
inimõiguste rikkumisi Kambodzhas,
Lõuna-Aafrikas, Vietnamis ja Kesk-
Ameerikas, annab see ühe võimaluse
sõja- ja poliitiliste kurjategijate vastutusele
võtmiseks.
Natsisõjakuritegude protsessid
USA-s on senini tegelenud süüdistustega,
et kohtualused ei ole andnud
kodakondsuse taotlemisel õigeid eluloolisi
andmeid, varjates oma tegevust
sõja ajal. Seepärast on paaril
juhul võetud ära USA kodakondsus
ja isikud määratud deporteerimisele.
Sõjakuritegude eest karistamiseks
pole olnud legaalset alust.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 20, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-09-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840920 |
Description
| Title | 1984-09-20-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | AJALEHT PAGULUSE Second Class Mail Registration No. 1354. NELIAPÄEVAL, 20.SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 20 XXXV aastakäik ommunismi vastu „0n vajalik, et rahvad Euroopas ideoloogiliselt ühineks, omavahelise ajaloolise vaenu unustaks ja ühiselt paneks piiri kommunistliku terrori lievikule", üteldakse paavst Johannes Paulusele Mrjas ajaleht,,Võitleja" kolleegiumi poolt. Lahkujaid jsi kodujääjaid. All paatide korrastamine rannas enne Rootsi poole teele asumist. (Veel pilte ja kirjeldus sündmustest 1944, a. sügisel leheküljel 5). Foto — J. Säägi kogust kuuekämneviiele kogudusele — HG I— . jjumal Isa, ja Poja, ja Püha Vaimu siimel! | Vägitegu, mis pidi tegema lõpu peale Je^ruusalemale aastal 587 e.Kr, linna hävitamise, templi lammutamise ja elanike küüditamisega, on markantne näide maise valitseja loomust, kes. halastamatult vägistab, haavabj likvideerib. Kannatajad otsivad tasakaalu vapustatud elutundele. Kogunesidki ülejäänud templi varemete ette kaebeju-malateenistusele. Julgustavad sõnad vastloodud Nutulauludest toe-üavad hipge:„Issand ei tõuka ära igavesti! Kui ta dn kurvastanud, siis ia ka halastab oma suure halastuse pärast!" (Nl.3,31). 1944. aasta pääsenud põgenikud kogunesid ligikaudu täisarvuliselt tähujumalateenistustele. Läks südamesse loetud Jumala Sõna: „Mi-na annan maale rahu, te saate magada ja ükki ei hirmuta teid" (3.Mo 32,6). j Aastast aastasse koguneme sest-oaadik kahele erilisele jumalatee- Mstusele. ^ügiseti tuleme tänama ja paluma kodumaa eest. Varasu-viti palvetame kiiüditatute, süütute vangide, asumisele saadetute ja linute põgenike eest. Jumal ütleb: „Mu koda nimetatakse pah^eko-jaks kõigile rahvastele" (Js. 56,7). Armastusest maailma vastu saatis Jumal Jeesuse Kristuse maa peale. Lep|tU8ohvriga Kolgata ristil, oma surma ja ülestõusmisega lunastab Õnnistegija kõiki, kes temast kinni haaravad, rahutust südametunnistusest, patust, mida püütakse tõrjuda teadvusest, kuid mis saadab varjuna igaüht. Hing võib ütelda: „Jehoova on mu osa, seepärast ma loodan tema peale! Hea on vaikselt oodata Jehoova päästet" (N1.3y24). Jumal on siiamaani olnud väga lähedal eesti rahvale. Ja Eesti luterlik kirik lõi end esimesena lahti Vene ülemvalitsusest, Ajalooline daatum on 1. juuni 1917, kui I Eesti Kirikukongress otsustas muuta senine ülemuslik kirik riigist vabaks rahvakirikuks. Olid küll slavofiilid Baltimaade venestamise eesmärgil kimanud kirikut tagurlikuks ja sakste kantriks. Seda kordavad isegi omad revolutsionäärid, mõned kirjanikud ja ajakirjanikud. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik oli sõltumatu ka Eesti Vaba-nigis. Ta on jätnud sõltumatuks paguluses. Meie^kogudused on seda samuti. Nad on end korraldanud Eesti kirikuõiguse alusel liii Aust° kas, Euroopas. Jumal on ikka vesi ligi. Ei ole me ka mitte nii jõuetud, nagu seltskond teinekord laseb paista. Seitse aastat tagasi alustas Usuteaduslik Instituut õppetegevust. Vahepeal on kuus kogudust saanud omale ordineeritud õpetaja. Praegu valmistavad end lõpetamisele vastu järgmised kuus. Ega needki viimsed ole. Kursused peetakse Torontos ja Stökholmis. Lektorite viimistletud loengud paljundatakse. Loenguid ei korrata. Jeesus ütleb: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja ma lõpetan selle töö" (Jh,4,34). Issand annab igale ristiinimesele temale kohase üles- ^ande täitmiseks. ,,Ka meie olime kord mõistmatud", kirjutab apostel Paulus, „sO-nakuulmatud, eksijad, mitmesuguste himude ja lõbude orjad ning elastme kurjuses ja kadeduses, olime vihatud ja vihkasime üksteist. Aga kui Jumala, meie Õnnistegija, heldus ja inimesearmastus ilmus, siis ta päästis meid, ei mitte õigus-tegude tõttu, mida oleksime teinud, vaid oma halastust mööda Püha Vaimu uuendamise kaudu, Jeesuse Kristuse meie Õnnistegija läbi" (Ti. 1,3-6). Astudes viiendasse aastakümnesse paguluses, on meil üheks tähtsamaks palveks: „Issand, ära lase usul otsa lõppeda!" (Lk.22,34). Kogudustele on usaldatud Usuteadusliku Instituudi tegevuse toetamine, mida seni on tänuväärselt tehtud. Palume toetused saata „Õpetajate ettevalmistamise ja töölerakendamise fondile", mis asub konsistooriumi juures, ka edaspidi. Edasilükkamatuks ülesandeks on saanud ligistikku asuvate koguduste ühinemine, et tuleks lõpp pahaendelistele viivitustele. Vanemad: ristige lapsed, õpetage neid Jeesust armastama. Maailm ei armasta meid, kuid Issand armastab. Ärge hoiduge armulauast. Õnnistegija ootab igaüht sinna. Võtkem omaks apostli kinnitust: „Te olete uuesti sünnitatud Jumala elava ning püsiva sõna läbi" (1. Pe. 1,23). Usutegude viljdst tuntakse rteid ära (Ti.3,14J. M h o l m i s Mihklikuüil Issanda Aastal 1984 KONRADVEEM EELK peapiiskop KARLRAUDSEPF EELK piiskop Kiri anti EELK piiskop Karl Raudsepa poolt reedel, 14. sept. Torontos üle Vatikani esindajale^, kardinal Hil^ debrandfile, edasiandmiseks paavstile. See toimus pärast ökumeenilist jumalateenistust St. Pauli kirikus kõrgemate vaimulikkude esitlemisel. Kardinal lubas seda teha, kui paavst lõpetab jutuajamise • vaimulikega, kellele oli lubatud audients, enne tema tulekut Kanadasse. Paavstile esitleti sada kõrgemat vaimulikku. Kirja üleandmisel kardinal Hilde-brandt'iie, piiskop K. Raudsepp ütles, et see kiri on kirjutatud eesti sõjaveteranide poolt eesti rahva nimel, kes punaarmee poolt okupeeritud kodumaal kannatab kommunist- . likii diktatuuri ja Nõukogude terrori all. Veteranide sooviks on, et paavst palveteks selle rahva eest ja oleks ikestatud rahvastele vaimseks juhiks vabanemisel kommunistliku diktatuuri alt. Piiskop Raudsepa selgitust eesti rahva ohvritest, kannatustest ja praegusest vabadusvõitlusest kuulasid mitmed teised kardinalid ja piiskopid liingtutvunesid kunstnik Joann Saarniidu poolt illustreeritud „Võitleja" : •Kodumaal ja uniselt koigi teiste ikestatud rahvastega.ootavad Teie Püha- Eesti veteranid, Kanadasse asunud Ingliskeeles kirjas üteldakse tõi kes: duse õnnistust Torontos 15. septembril, mitte ainult nendele, kes pääsevad Teie Pühaduse lähedusse, vaid kõigile rahvastele. Võitleja Toimetuse koleegiumini- RAHVA55 ÜHINEGU Koos katoliiklastega Põhja-Amee-rikas ootavad Teie Pühaduse tulekut Kanadasse kõik rahvused sellel kon- mel: August Jurs, peatoimetaja, Au-tinendil. Nende seas on ka 20,000 gust Nõmmik, toimetaja, Enn Salu-eestlast Kanadas, kes põgenesid siia rand. August Sumberg, Endel Rei-oma kodumaalt, pärast selle valluta- . nas, Aksel Loorpere. mist 1944.a. kommunistliku punaarmee poolt. PAAVST TORONTOS Koos eestlastega põgenesid siis Paavst Johannes Paulus II, kes miljonid idastläände, otsides peavar- alustas oma külaskäiku Kanadas 9. ju ning uut kodumaad, et võiks elada sept. on külastamas Lääne-Kanadat. rahus ja teenida oma Jumalat. Rah- Seljataha ori jäänud idapoolsed pro-aias" ja sõitis edasi St, Michae^li katedrali juurde, kus pidas palvuse ja kõne katoliku kiriku vaimulikele, rõhutades vajadust kinni pidada usu põhilistest alustest ja vajadusest muutuda rohkem tegevateks oma koguduste liikmete seas. Edasi läks sõit St. Pauli kiriku suunas, kus oli nähtud ette ökumee-niline jumalateenistus suuremale rahvahulgale. Osa võtma olid kutsutud 45 eri-usundi vaimulikud. Eestlastest oli kutse EELK piiskop Karl Raudsepal. KÕNELES POOLAKATELE Õhtul oli paavstil eriline kohtumine poolakatega Näituseväljaku staadionil. Neid oli kokku tulnud üle 50.000 üle Põhja-Ameerika. Paavst rääkis poolakatele õigusest vabaneda kommunistlikust diktatuurist. Tema eriline tunnustus oli Poola vabadusvõitlejatele, kes vaatamata survele jätkavad võitlust. Laupäeval, 15. septembril paavst pidas palvuse Midlandi lähedal mälestuskirikus katolike vaimulikele, kes seal hukati indiaanlaste poolt 350 aastat tagasi. Õhtul paavst õnnistas ehitamisel oleva slovakkide katoliku kiriku, mille ehitamiseks vajaliksa raha oli annetanud Kanadas miljonäriks saanud Stephan Roman. Kiriku ehituskulu. on arvestatud $13.5 miljoni peale. Kirik ehitatakse mar- STOKHOLM (EPL) — Tallinnas moriga ilustatult, bütsantsi stiilis, liiguvad visad kuulujutud, et prae- Palvusest Huronias võttis osa 80.000 guse okupeeritud kodumaa juhtiva ja slovaki kiriku õnnistamisest 25.000 jõu, Karl Vaino ppeg olevat kasU-inimest. tanudjuhust ja Jaapanit külastades seal ära hüpanud. Pärast seda olevat Vaino kutsutud Moskvasse, kus ta olevat viibinud umbes kaks kuud. Tallinnas olevat juba arva- Kanada uues valitsuses 40 ministrit Uus peaminister Brian Mul-roney ja tema 40 ministrit andsid esmaspäeval ametivande. See on suurem valitsus, mis Kanadas kunagi olnud. Pierre Trudeau valitsuses oli 36 ministrit ja John Turneri omas 29. Konservatiivide erakonna ülekaalus võit valimistel tõi kaasa kohustusi valitsuse moodustamisel, nii et oleks esindatud kõik provintsid^ rahuldatud partei sisemised soovid, tasutud poliitilised võlad jne. Mulroney kabinetis on ministreid eelmiselt konservatiivide valitusest, 'ustavaid era-konnategelasi, aga ka päris värskeid. Tagasi on 17 Joe Glark'i ministrit, kaasaarvatud ta ise välisministri portfelliga. Flora MacDonald, David Grombie, Jojin Groäbie, Mic-hael Wilsoii^ Erik Nielsen, Sinclair Stevens, George Hees jt. on uute ministrite hulgas: Valitsuses on 6 naist, rohkem kui kunagi varem. Torontost ainult 3 ministrit, poole vähem kui varem. Karl Vaino poeg ära Jaapanis? 500.000 VABAOHU-JUMALATEENISTUSEL Suurim rahvahulk oli koos vaba-õhu- jumalateenistusel Põhja-Toron- tud.et Vaino enam tagasi ei tulegi — tos. See oli korraldatud pärast lõunat mis aga siiski olevat toimunud. DOwnsview lennuväljal, kuhu oli Olümpiamängude puhul Tallin-püstitatud altar 80 jala kõrguse risti- na sõitnud venelaste arvu hinna- , .. , . , ^ u . . 4 • ' ga. Paavst pidas ItirVn palvuse mitmes kee- takse linnas 15 000-ndele, mis näib -Š^ H TK «"^•'f';')\Ontar.oga. fe^ ja palvetas eriti ikestatud rahvas- olevat liialdus. On aga kindel, et » f n^i ""M /!'^'- ubanendesprovmtsidestaonjutlus- ^^ ^^^j ^^^^^^j ^^„^, • ^^i^^^^^, Tallinna-hotellidesse ilmus suurel ?P^'^l! valavaadet paasemi- tanud ligemale kaheW m.ljonile . .- ^^^^j ^g.^ ^^^^^^ „ ^ seks sellest kohutavast haardest. kule ja tema sõidutee on palista- > J Ö F Kanada on üks nendest õnnista- nud teist niipalju rahvast, tud maadest, kes suurel arvul on võt- Oma peatustel ta on kõnelenud nud vastu põgenikke idast, andnud paljude rahvusgruppide esindajäte-nendele võimaluse uue elu alustami- ga. seks ja uue kodu rajamiseks. Ta on .Eriti mitmekülgne oli paavst tege-annud • põgenikele ka võimaluse vus Ontarios. Ta saabus Torontosse Hilisõhtul paavst võttis vastu ja mänge soome TV-s. j tänas 1200 vabatahtlikku kaastöö- Viimane kitsendus turistide liik-list, kfes tema vastuvõtu olid kõikjal , lemise osas on keeld, et taksoga hästi ette valmistanud. Pühapäeva Tallinnast välja sõitvad (vastava hommikul paavst lahkus Torontost loaga muidugi) turistid ei tohi enam ja algas ringreisi Lääne-Kanadas. Esi- kaasa võtta oma sugulasi, vaid pea- Z c i o ' ^ ^ • t r""" u.unanos. asaaüu. iuiuuiu..^^ ^^^^ ^ Winnipegis, kus vad leppima autojuhi ja „giidi" eneste organiseerimiseks ja võitluse lennukiga Hahfaxist ja algas labi- kohtus ukrainlastega. «oif-tn„no„« alustamiseks, et nende rahvad võiks sõitu erilises kõrges autos, mille sei-kord vabaneda kommunistlikust dik- nad on valmistatud kuuli- ja raketi-tatuurist. _ kindlast klaasist ning võimaldavad Selleks võitluseks on vajalik, et paavstil tervitada tänavaääri palis-rahvad Euroopas ideoloogiliselt ühi- tunud rahvast ja jälgida nende juu-neks, omavahelise ajaloolise vaenu heldust ning lippude lehvitamist, unustaks ja ühiselt paneks piiri kom- Sõiduk peatus korraks raekoja ees, munistliku terrori levikule. kus paavst süütas iga\^ese tule „Rahu, seltskonnaga. ine olümpia tseremoniaalses jpoliitiline küsimus" President Reagan surub läbi legaalset alust sõjakurja-- tegijate karistamiseks President Ronald Reagan tahab suruda Senatis läbi ÜRO konventsiooni ratifitseerimise, mis mõistab hukka rahvus-, rassi- ja usuliste gruppide hävitamise ja näeb ette gennotsiidis süüdlaste riigipeade, sõjaväelaste ja eraisikute karistamise. Augusti lõpua oli Los Angelese Balti rahvatantsu truppide ja L.A. Olümpia Komitee vaheline järjekordne kohtuistung osariigi ülemkohtus. Teatavasti keelustati olümpia komiteelt algselt olümpia avatseremooniale osa võtma kutsutud rahvatantsijate esinemine, kus Balti Vabadusliidu kaebuse peale see jäi jõusse ja madalama astme kohtunik ütles ajaummikusse olevat sattunud. Kõrgemas kohtus olümpia komitee adv. Mare Rappel toonitas, et olümpiamängudel käiakse Rahvusvahelise Olümpia Komitee reeglite järgi, mida on respekteerinud ka end. president J. Carter-kui talvemängude ajal Lake Placid'- BS üks Taivani kodanik nõudis õigust marssida avatseremoonial Taivani lipu all. USA tollekordne president nõustus, etrahvusvaheli-s ® OK reeglid JMBaivad te asemel. Balti Vabadusliidu adv. JaakTreiman märkis, et see juhtum ei ole praeguse suhtes üldse kohaldatav, kuna küsimuse alL on USA kodanikud eesti, läti ja leedu päritoluga, Rahvusvahel. OK regulatsioon pealegi käib ainult sportlaste kohtaja mitte kunstnike ehk näit. avatseremoonia kunstilises osas esinejate kohta. Ühtlasi on diskrimineeritud L A . OK keelava otsuse Jäbi USA kodanikke Kalifornia seaduse (Unruhe) vastaselt — mis keelustab diskrimineerida USA kodanikke nende päritolu või poliitiliste vaadete pärast. Vaatamata adv. J.| Treimanilt faktidele rajatud selgetele põhjendustele, kohtunik Robert Lopez ütles, et „see on poliitiline küsimus, mida tema kohus ei saa otsustada.'* BVL otsustas edasi kaevata liidukohtusse, kus kohus andma kirjaliku otsuse. Kunapresident kõneles sellest juutide organisatsiooni B'Nai B'rithi aastakoosolekul Washingtonis, arvatakse tegu oleyat valimiseelse meeldida tahtmisega. Kuna Senati istungjärk on lõppemas, ei näi ratifitseerimist sel aastal tulevat, kuid Reagan ütles, et kui novembris ta tagasi valitakse, on see küsimus esmajärjekorras kavas. ÜRO võttis genotsiidi konventsiooni vastu 1948. a. ja sellele kirjutasid alla 90 riiki, kaasa arvatud kommunistlikud. USA presiident Harry Tru-man saatis dokumendi Senatile ratifitseerimiseks, kuid seda pole senini tehtud. Ratifitseerimise üle on vaieldud korduvalt ja pandud see ..kalevi alla". Vastuseis on tulnud peamiselt parempoolsete organisatsioonide pooh ja Sam Ervin (demokraat] on väitnud, et„black power" grupid, võivad seda rakendada valitsusvõimu esindajate rahvusvahelistesse kohtutesse kaebamiseks. Ka kardavad mõned poliitikud, et seda võidakse kasutada sõjakuritegudes süüdistatute väljaandmiseks riikidesse nagu Vietnam. Teisalt väidetakse, et kuigi genotsiidi konveritsioon ei ole vältinud inimõiguste rikkumisi Kambodzhas, Lõuna-Aafrikas, Vietnamis ja Kesk- Ameerikas, annab see ühe võimaluse sõja- ja poliitiliste kurjategijate vastutusele võtmiseks. Natsisõjakuritegude protsessid USA-s on senini tegelenud süüdistustega, et kohtualused ei ole andnud kodakondsuse taotlemisel õigeid eluloolisi andmeid, varjates oma tegevust sõja ajal. Seepärast on paaril juhul võetud ära USA kodakondsus ja isikud määratud deporteerimisele. Sõjakuritegude eest karistamiseks pole olnud legaalset alust. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-20-01
