Meie Elu = Our life, March 4, 1982

              3G95o lWleeetilloinng töoenve lSotprom eOntr dBerra nsoehtr Ottawa.0 Or>+' 3etrfc
I •
Šecond Clas?' Mail 'Registratiön No, 1354.
Nr.i9 (1670) 1982 NELJAPÄEVAL, 4. MÄRTSIL - THURSDAY, MAHCH 4 XXXIII aastakäik
saadud andmeil on Ka­nada
valitsusel kava teha riiklikku
laenu kehtiva laenuprotsendiga $600
nüljoiü ulatuses ja laenata see edasi
pool madalama protsendiga M. Lii­dule
Siberi gäasijuhtme ehitamiseks
^esk-Euroopasse vajaliku materjali
ostmiseks. Valitsus põhjendab orna
otsust sellega, et laenates N. liidule
võivad Kanada töölised N. Liidu tel­limiste
kaudu saada tööd Kanadas.
Langenute mä.lestamlne Eesti Vabariigi 64. aastapäeva aktusel ToroBto ülikooli aulas. Ees f brontp
Ee&tl Võitlejate ÜMngM esimees R.. Moks, dr. M, toi'Ja Estonia" koor, oreli Jiaiiires L. Ayessori.;.
. . /Foto—S.Preem
sünnipäeva, ku$ kinnitati üMšpIt lootust ja ušldi paremasse
üritustest suurem kui eelmisiel aastal — aktusel umbes 10
tuvõtulüle:200, EEL-i ja EÜS-i )-a.
gitegelaste ja poliitikute hulgast, kes piirdusid vaid kirjalike tervitustega
:ma meie riigi iseseisvuse 64.
^ f oröntos oHös5&vött'k
jat, EKN-u traditsiõoriüisel vas-ähe
oli aga külalisi Kanada ni-
5aksai|iaal ilmuva Mimche-»
ni lehe teatel on Ida-Saksamaal asu­vate
M. Liidu peosade inoraal ma­dal.
Kritiseeritakse kommunistlikku
korda ja vaštluneelselt täidetakse
ülemuse käske. Ühes väeosas võttis
sõjaväe distsipliini langus sellise ku­ju,
et väeosa asukoht piirati sisse,
KGB tuli korraldama juurdlust Ja
selle tulemusel üks sõdurdst mõis­teti
surma. Otsus täideti kohapeal
ja 70 sõdurit saadeti lennukis tagasi
k. IMtu. Mende saatus on teadmata.
0'Canada helid pälipipude sissetoo­tmine
juhatasid sisste RV. aastapäe-i
va atose pühapäeva! ülikooli aulas.
I Praost E. Lepik pidas palvuse. Vai-
' mulik tõstis eriti esile neid eesti sõ­jamehi,
kes võitlesid 1944 aasta ke­vadel
ja suvel Narva piiril ja Ema-jõe-^
ääres, mis andis i meile võimaluse
asuda põgeniketeele. Ta palus Is­sanda
õnnistust meie rahvale kodu­maal,
et pann'^ vas.tu raskele' venestu­se
survele ja terrorile.
„Estonia" koor dr., 'Roman Toi ju­hatusel
kandis; ette IV osa kantaa­dist
„Laudate Deo". Toronto E. Võit­le
jäte esimees Raffi Moks mälestas
sõdades langenuid, meenutades neid,
kes langesid Vabadussõjas, Teises
maailmasõjas ja langesid kommu-
" nistliku terrori ohvriks.. ^.Estonia"
'koor laulis „Haudadlelfe'' (A. Viir-
^••laid).-.:., : •
Välislcülalisi tervitas advokaat
Toomas Marley, kes " selgitas 24.
veebruari,!, kui Eesti iseseisvuspäeva
mõtet. Meie iseseisvus kestis aga ai­nult
22 aastat ja juba 42 aastat on
meie kodumaa okupeeritud., kuid
eesti rahvas ei ole kaotanud lootust
ega usku Eesti taašvabanemisse. 24.
Veebruaril uuendame oma usku. ja
vannet võitluseks Eesti iseseisvuse
4est. Edasi kõneleja käsitas Poola
, ^i^^dmusi ja eesti noorte võitlujst
'ifene okupantidega. :J '
. MÕTLEME N ( ^ ^ ' /
Tervitused eestlastele Kanadas üt­les
aupeakonsuil Iln^ar Heinsdo, kes
märkis kokkuvõttes järgniist:
J ,,24. veebruar tähistab Eesti riikli­ku
iseseisvuse 64-dat sünnipäeva.
'See päev slümboliiseerib eesti soo •
kustumatut I janu vabaduse ja ise­seisvuse
järele. Vabadustull, mis
kustus Paala jõel raudrüütlite mõõ­kade
all, süttis j i leegitses uuesti 24.
veebituaril^64' aastat tagasi. Kõigi
raskuste kiuste said tõelisuseks lau­liku
sõnad: ^
Ühelgi võõral ei Õl^ õigust sellele
maale, neile metsadele ja Eesti ran­dadele.
Kõneleja viitas Poola sünd^
mustele, mida peetakse kommunist­liku
võimukorra lagunemi&niärgiks.
Viitas Eestis asetleidnud ülestõusu-,
deleJa vastupanule kommunistliku­le
rezhiimile. Eesti koolinoorte jul­getele
ülesastumiSitele. Sellel Vabairii-gi
aastapäeval imõtleime erilise soo­jusega
eesti noprtele kodumaal rah­vusliku
ühtekuuluvuse tülidega ja
nendele, kes kannatavad oma rah­vuslike
veendumuste teostamise pä-
SELTSI
toiniub esmaspäeval, 22. märtsil
kell 7.30 ÖMül, Eesti Majas. •
: JUHATUS
Vabariigi 64. aastapäeva tähista-,
mist alustati Toror\^os aasitapäeva
päeval, 24. veebruaril Eesti rahvus­lipu
heiskamisega Toronto Raekoja
ees. Eesti lipu heiskamist korraldas
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
koostöös provintsiparlamendi liikme
Tony Ruprechtiga, kes ka eebnistel
aastatel Hnriavolihikuna olnud Va­bariigi
aastapäeva puhul Eesti lipu
heiskamisele kaasaaitsijaks
Vaatamata külmale ilmale kogu­nes
kolmapäeva keskpäeval Eesti li­pu
heiskamise tseremooniat jälgima
ligi 50 kaasmaalast. Sissejuhatava
avasõna ütles EKN peasekretär E.
Salurand, kes märkis ,et Vabariigi
'a.stapäeva puhul on £esti lipu heis­kamine
Toronto Raekoja ees kujune­nud
juba traditsiooniks ja ka sel
aastapäeval peame sellest tradit­sioonist
kinni. Oma kaasabi selleks
on andnud provintsiparlamendi lii­ge
Tony Ruprecht.
Järgmisena võttis sõna Tony Rup-reeht,
'M.P.P., märkides, et ta teab
olukorda Eestis ja teistes ikestatud
maades,, kuna ta hiljuti külastas
Poolat ja põgenikelaagreid Austrias..
Kommunismi poolt ikestatud maa­des
ei ole rahval vabadust ennast •
väljendada. Vabas maai'mas asuva-
. tel kaasmaalastel on seepärast ko­hustus
tuua kõikjal esile oma vaba­duse
nõuet. Kui kannatava rahva liik­med
ise endale vabadust ei nõua, siis
on ka. kohalikul riigivõimul raske
selle rahva'heaks midagi teha. T.
Ruprecht soovis eestlastele õnne
rähvuslrjcu aastapäeva puhul ja pal­ju
jõudu oma rahva vabaduse eest
võitlemisel.
'Lõppsõna lipuheiskamisel ütles
BKN" liige Jaak Kivik tänades To­ronto
linnavalitsust lipuheiskami­seks
antud loa eest ja parlamendilii­get
Tony Ruprechti öeldud julgus­tavate
sõnade ja antud kaasabi eest.
Eesti Vabariigi ja eesti rahva vaba­duse
sümboliks on Eesti rahvuslipp
ja heiskame selle Vabariigi aasta-päevaloma
rahvushümni laulmise
saatel. Rahvushümni saatel heisati
siis Raekoja ees lipuvardasse leh­vima
Eesti lipp, mis jäi välja kuni
pühapäeva 28. veebruarini, millal toi­mus
aastapäeva pühitsemise aktus.
Il
imas
,J.a Sinu mõte ja Sinu mebl
kord tuksub Su rahva rinnast"..,.
Kahe lühikese aastakümne jooksui
eestlase loomuipärase visadusega
säavuiati sõjatulest 'kahjustatud ko­dupinnal
kõikidel aladel imetlust-äratavaid
tagajärgi...Meenutame sü­gava
uhkustundega) Eesti Vabadus­sõda
ja selle saavutusi kahe ajaloo­lise
vaenlase üle. Seepärast E.V. aas­tapäeva
tähistamine siin vabade
eestlaste kõige rahvuslikumas kes­kuses
ei ole ainult ühe ajaloolise
sündmuse tähistamine, vaid peab
meenutama ka teistele rahvastele
eestlaste võõrandamata õigust olla
ise peremees omal maal See ajaloo­line
maalapikene Läänemere kaldal
on eestlaste ajalooline maa j^ifcodu.
Aktusökõnelejao Ö. Tammark on
lõpetanud H. Treffneri progümnaa-siumi
ja Jäneda 'Põllundus keskkooli
Eestis. Võidelnud idarindel, Raud­risti
kavaler. Saanud 3 korda lahin­gus
haavata. 1945 vangistatud met­savennana.
Oli 8 aastat Siberi orja-iaagris.
Lõpetnud Gisseni Polyteh-nikumi
ehitusinsenerina. iPõhja Illi­noisi
Eestlaste koondise esimees.
Eesti Rahvuskomitee USA-s liige.
Eesti vangistajtud' Valbadusvõitlejar
te Abistamistoimkonna juhataja
üSA-s.-
Ta ütles* „Toon {eile tervitusi Ees­ti
Rahvuskomiteell Ühendriikides ja
Kesk Lääne Eesti organisatsiooni­delt
USA-s. r
24. veehruar on meie rahvuslik
pühapäev! See on fneie õnne ja rõõ­mu
päev. Sellel päeval meenutame
erilisfe uhkusega meie ajaloolisi
suursaavutisi. Eesti iseseisvuse väl-jaikuulutamist
ja võidukat Vabadus­sõda.
Seda p|eva olenie pühitsenud
64 aastat nii ^odumaal, kui ka võõr-sü.
Seda päe^a tähistavad ka Eesti
Toronto Eesti Seltsi lasteaia kasvandikud esinemas Vabariigi aastapäeva
iSt.
poliitvangid V
meie jätkame
^nemaa vanglates. Ka
.siin seda vana tradit­siooni.
Meie dnn on, et oleme suut­nud
edasianda oma lastele neid
vaimseid traditsioone. I^eid ei saa
keegi meilt riisuda. Meü on isamaa,
küll, kuid armas ja kaunis.
ÜMO KOOKI juhatusel, Solist-TlINÄ M m
I, 14; märtsil 1982 kdl 3 p,LLa^
ja l^wrence^Ave. W* nuir^al) '
Pääsmed: $6.00^ pensionäridele ja õpilastele |5.00, saadaval kooriliikmetelt ja kohape
me
'Ka õigust sellele maale ei saa keegi
meilt ära võtta. Tän^ meie laulame
ja kõneleme sellest paast ja tema
sangaritest. Kinnitanie oma usku ja
lootust eesti rahva igavesse püsi­misse!
• ' •
Vähs Eestil on täita suured üles­anded
praeguses heitluses Eesti rii­gi
ja rahva vabadus^ eest.i Toronto
eestlaskonnal, kui kõige, arvukamal
eesti ühiskonnal vabas maailmas on
täita suured ülesanded ja oluline
osa meie vabadusvõitluses,. 1972 aas­tal
alustati Torontos Ülemaailmsete
Eesti Päevadega. 1984 on Toronto
eestlaskond jälle avamas oma küla­lislahked
. uksed ESTO-84 puhul. ;
Ootame vabadustule lõkke uuesti
süütamist suure innuga. ESTO-84'et-tevalmistamiseks
torontolastele pal­ju
jõudu Ja edu.
aktusel lauluga „Me koo-
Foto —S. Preem
TULMUD JA LÄINUB
Kõneleja viitas' Ungari ülestõusu-
^' Tshehhi invasioonile, Afganista-
"^^e ja lõpuks Poola sündmustele.
109 miljonit vaba inimest Ida Eu­roopas
on kommunistliku terrori
ahelates. Jälk on jälgida N. Liidu
poolt sooritatud vabade rahvaste hä­vitamist.
Kuubalased saadetakse
Aafrikasse ja Kremli võimumeestel
pole häbi ega äu. Eesti geograafiline
asend on meelitanud möödunud sa­janditel
Ipalju vtõõraid siia kanda
kinnitania.. .. Sakslased, ..venelased,
rootslased, taanlased ja poolakad on
rünnanud meie maad. Nad on tulnud
mõõga ja ristiga, jala, ratsa ja laeva
teel. Koerakoonlased on jälle meie
maal, kuhu nad tulid pettuse ja kava­la
kauba ning lepingute murdmisega.
'Nad tülid meid orjastama, röövima
ja tapma. Võõrad on alati kaasa too­nud
katku, näljahäda ja viletsuse.
Venelased kehitasid okastraataiad,
hävitasid Vabadussõja ausambad ja
kõik rahvuslikud tempHd.
Kuid ajalooraamatud jutustavad
ka sellest, et võõrad on tulnud ja
võõrad on läinud. Kuid Eesti rahvas
on ikka jäänud püsima. Eesti rah-vas
on ikka ja jälle tõusnud tuhast
ja põrmust. Uued põlvkonnad on
kerkinud vanade asemele.
Kuid kommunismi alustalad kõi­guvad.
Vene kommunism ei võlu
enam rahvamasse. Kõikjal N, Liidu
piiridel on ainlut viha ja vaen kom­munismi
vastu. Laoses, Kambodz-has,
Vietnamis. Kommunistliku dik­tatuuri
alustalad vangiivad. Kasvav
vabadusliikumine rajab omale teed.
•RELVASTATUD VAIMSE JÕUGA
Kas oskame lugeda ajaloo teetul-padele
märgitud kirja? Kas oskame
vastavalt suunata oma rahvuslikku
tööd. Eestlane on oma kodumaal
tehtud teise järgu kodanikuks. Val­lutajad
peavad sennast härrasrah­vaks.
Vägivald |a meie rahva elu­soonte
läbilõikamine on käigus. Mit­te
enam rohkem. Eesti noored on
haaranud.oma katte ihitsiatiivi. Va­badus
kaob küll päevast päeva kau­gemale,
kuid vabadus tuleb lähema-
(Järg. lk. 3)