Meie Elu = Our life, March 4, 1982

              1 •2
/ ,^de Elu" ISI-. 9 (1670) 1982
• 5 .
Published by Estonian Püblishing Co/Toro^^
nianHoiise, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont
P K 2R6 Tel. 466-0951
: H. Rebane ja S. Veidenbaüm.
arming,473
USA. Tel. (201) 262-0773.
EstQ^
,,MEIE ELU'\ te^^ Kirjastus
Asut. A. WeUen^lgatusel 1950.
,,Meie Etu" toiinfetuS ja taUtus Eesti Ma
Ave, Toronto;Oiit;M4K2R6Ganada~^T^
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 tn.
-5 p.l, esriiasp. ja neljap.ikL 9 h.-8 o. liaüp. kl. 9 hrl 1^.1.
,,MEIE ELU'VteIlim
118.00, 3 k4l3.bÕ; USArSse — 1 ä. |37.00; 6 k. 120-00, 3
114.00; Ülenierqmaadesse: 1 a, |42.00, 6' k^ :|21;00/ 3
$14M.K^iripö5tiIisä Kanadas: ! a. |23.40, 6-k; 111.70. Ki­ri-
ja õhup(|stilisa ÜSA-sše: 1 a. |26.00, 6 k. :|läÖO, Öhu-
(PQstilisa ülemeijemaadesse: 1 a^ |4830^ 6 k. |24;}S. ;
• Üksiknumber; —-.65«^o'•• • ; . ' • •
Kuulutüshinnad: 1 toll iihel veerul-esiküljel $5.00, tekstis
.50, kuulutuste küljel |4.25.
EESTI SELTSIS
iesti Vaböriigi
on
Poliitiline kriisi sõjaväelise dikta-tuurivalitsuse
näol Poolas ori suu­rem
ja ulatuslikum, kui ^ u l t poola
rahvast, ja valitsevat kofnmumstlik-ku
reshiimi haarav. Probleemide
kompleksist tuleb Poolal lahendada
mitte ainult vahekorrad valitsuse Ja
rahva Vahel, vahekorrad, mis; tekki­sid
demokraathku liikumisega töö­liste
,,Solidaarsuse'' Wioni algatuse­ga.
Poolal tuleb lähendada oma ma­janduslik
olukord, sest leyereerimi-sed
läänest on peatunud krediitide
katkemise tõttu. ^ l j
Poola ei suuda tasuda läänes önpa
võlgu, mis on 28 miljardit dollarit.
See on päevakorrale toonud kogu
idabloki maade võlakohustuse Lääne
rahaasutustele, mis on 70 miljardit
dollarit. Poola olukord krediitide
osas on avanud läänemaailma pan-kade
silmad ja temud nad ettevaat­likuks
uute krediitide osas. Ainult
Poola kohustused näitavad jälle-kordselt
rahaasutustele, et iga polii­tilise
kriisi puhul, eriti sõja puhul,
tuleb rahaasutustel seHisedl välisvõ­lad
kirjutada „körstnasse", kui loo­tusetud
laenud. ^
Viimane juhtuks seekordselt täp­selt
siis, kui lääs tunnistaks Poo­la
maksuvõimetuks ji rahakraanid
suletakse edaspidiseks. Kuid On tea­da,
mis sünnib siis, pärajst maksu­võimetuks
tun^stamist. Pankrotee-runu
pöörab kogu küsimusele sel­ja,
peseb oma käed puhtaks ja kat­sub
teisiti edaäi eksisteerida. Nii
juhtuks Poolaga ja läänemaade
pankurid ning , valitsused oleksid
lihtsalt oniast ihna.
Juba Poola 29 miljardit kohustusi
kutsuks läänes esile tohutu rahakrii-si,
mille lahenemist jaVarengut on
raske ette näha. Tõsij rahalaenajad
võivad sekvestseerida Poola varan­dused
välismaadel ja need varandu­sed
võlgade katteks likvideerida.
Kuid olukord on sellme, et Poolal
ei ole suuremaid Varandusi valis»
maadel, kui nendeks mitte lugeda
välissadamais leiduvaid laevu ja va-lislennuväljadel
leiduvaid üksikuid
lennukeid. Nü peetaksegi paremaks
hoiduda Poola maksujõuetuks tun­nistamisest
ja loota võimalikele sis-sempjcsudele
laenude protsentide
'näol.
Nii tasuski Poola valitsus 1981; a.
tntresjside näol Ž,4 miljardit dollarit,
arvatavasti Nõukogude Liidu abiga.
Poola intressikohustused 1982. aastal
on aga 10,4 miljardit dollarit, mille­de
tasi^ine seisab praegu veel õhus.
iüiiiiiiiiiiL
Võib olla jpäästab jälle Nõukogude
liit, kes omapoolsete krediitidega le
vereerib Poolale vajalikke kaupu.
Imamiselt vilja ja toitaineid. Seda
ajal, mil Nõukogude Liit ise kanna­tab
viljapuuduse ja vähenenud vä­lisvaluuta
reservide nappuse all.
Lenini poolt omalajal propageeri­tud
,,poomisnöÖr" kapitalistlike kre­diitide
näol on .seekord tõmbunud
ümber Moskva kaela ja pigistab
sealt, kus Lenin ette ei nämud. Nõu­kogude
väüsöstud on kujunenud nii
suureks, ja valuuta varud nii väik­seks,
et Moskva on pidanud juba
korduvalt miiüma läänes oma kul-lavarusidy
et <(|ma majandusega edasi
minna. See| seletabki kuUahinna
languse lääleturigudel kunagiselt
Söö.— dollarit unts, praegusele 370,—-
dollarile unts.
Nii on Poola kriis, mis on küll ras­ke
ja ohtlik Poola rahvale, annud
mitmed rasked õppetunnid nii lää­nes
kui idas. lääs on sulgenud kre-dUdikraanid
Ida-Euroopa maadele,
kelle koguvõlg on 70 miljardit dol­larit.
USA valitsus inaksis äsja oma
fiskusest Poola võlgade arvel 71 mil­jonit
dollarit pbnl^del© viljaostu
laenude katteks. Kt*edütide pürami
ne idablokile, nende seas ka
kogude Liidule, sulgeb kaubavahetu
se idablokiga palju effektiivsemalt,
kui president Reagani sanktsioonid
Poola ja Nõukogude Liidu vastu.
Moskva ja satelliidid, nähes seda­puhku,
et „poomisnöör" pigistab ka
nei^ekaelasooni ja võib olla sunnib
Kremli võimumehi ettevaatusele
nende agressiivsetes püüdluste^ üle-»
jäänud maailma ulatuses. Nii palju
ihaldatud kaubavahetus kapitalistli­ke
maadega näitab Poolas tekkinud
kriisi läbi vast kõige selgemini, et
Nõukogude Liit tänapäeva riikide
ühiskonnas ei saa eksisteerida iso­leeritult
jaVoma sisetarviduseks jä
kunstlikult hoitud rublaga, vaid et
Nõukogude Liit vajab rohkem are­nenud
maade tehnoloogiat ja pro­duktsiooni
ja^ sellega ühenduses nii
põlatud kapitalistlikku raha.
Nü on Poola Õppetund kahepool­ne:
läänes ja idas. Selle raha puifi-dus
Nõukogude Liidus peab Kremli
võimumehed oma rahva silmis vaese
mehe olukorras. Ning kredütide
kinnijooksmine Idablokile Läänes
paneb vajalikud pddiuiid peale W
siinsele pankurile ja ärimehele, kes
on valmis tantsima või kas \|anaku-radi
vanaemaga, ©t ainult • irikas olla.
X.». a..ga palju ohatud ja õha- sunnitud «vennasrahvad"" suurel uhi-tud
eesti rahva 700 aastase orjapõl- sel „kodumaal". Silmapaistvaid saa-ve
üle. Praegu-peaks üha enam ja vutusi, vaatamata rahva vähesele ar-enam,
i^ute ajaloo teadmiste valgu- vule, on nii sportlastena kui mate-sel,
saama tõeks, et see on olnud vä­hemalt
suurelt osalt ainult müüt.
Varacouveri Eesti Seltsi aasta-pea-koosolek
peeti pühapäeval, 7. veeb­ruaril
pooletunnilise hilin^sega
kvoorumi puudusel. Vaatamata edu­kale
tegevusele nii traditsiooniliste
ürituste osas kui ka majanduslikult,
ei suudetud leida uut esimeest ega
&a moodustada juhatust. Samuti j ^
VES-i hääle]candja ,4^nekaare Pos­tipoiss"
ilma toimetajata. Uute kan­didaatide
leidmiseks moodustati kol-me-
liikmelhie komitee ja valimised
lükati edasi 7.' märtsile.
Peakoosoleku avas VBS-i esinaine
Tiina Allas, tervitades kohale ilmu-»
nüd seitsi liikmeid, kes kevadisele
päikesepaistelisele ilmale vaatama­ta
võtsid vaevaks koosolekule ilmu­da.
Koosoleku juhatajaks valiti Enno
Lepnurm, kes tõi tervitusi E.V. pea­konsulilt
U'SA-st ja teiste USA kes-
• kuste tähtsate ja haritud tegelaste
poolt. Samuti, pidas ta pikema kõne,
esile tõstes VES-i kui kõige jõuka­mat
Eesti Seltsi Kanadas,'imis ole­vat
.ka Vancouveri eestlaste kõige
•tähtsam organisatsioon, kuhu peak­sid
kuuluma kõik Vancouveri eest­lased.
Edasi manitses koosoleku ju­hataja
olla lühike sõnavõttudes, et
aega säästa ja kiiremini koosolek lõ­petada,
et inimesed saaksid nautida
harukordselt ilusat ilma. ]P|:otokolli-jaks
valiti Harry Muld.
maatikutena, nii põllumajanduses
kui koorimuusikas.
Kui C. R. Jakobson selle müüdi <
lõi oma „SakaTa" veergudel ja omal
Kolmes isamaa kõnes, 1882, selleaeg-f
sete ajalbo teadmistega, süs teenis'
ISESEISVUSE LOOJAD
Vabadus 64 aastat tagasi ei
ootamatult. Vabadussõjas seisid isa.
see ka tähtsat poliitilist eesmärki —9 poeg ja pojapoeg — ja ka eesti naine
rahvast,üles äratada, Ja ka üles är-. kõrvu üksteisele; aga eks nõnda ol-ritada.
Mis eesmärki teenib see prae­gu?
Et ennast haletseda ja enese
väärtust alla hinnata? See teenib
poliitilist eesmäiiki ka veel praegu,
aga ainuTt praeguste Eesti okupan­tide
sõnakuulekaile ajaloo võltsijai-le:
endine elupõline orijarahvas va­bastati
suure oktoobri revolutsiooni­ga
teiste sõbralike rahvaste perre;
suure ees-arenenud vennasrahva abi­ga;
päästeti tema 700, võibolla kogu­ni
800 aastasest pimedusest?
SADA AASTAT.
•Äga praegusega ei ole veel mitte
öeldud, et eesti rahval tema rasket
pilkast ptjaööd poleks olnud. See oli
umbes s^d& aastat, mitte 700, pea|
Põhiasõda ja kestis kuni eelmise sä-
^ jandi pea. keskpaigani. Naigu üks
võõras erapooletu vaatlejagi seda
omalt poolt kinnitas, see pii ,^para
nud nad seisnud juba aastasadu —
ja peaksjd seisma ka praegu.
Siiski, iseseisvuse tuleku ajast ta°
haks esile tõsta mõnda iseloomulik­ku
joont, millised kahjuks on prae­guseks
palju unustusse vajunud.
Esiteks, iseseisvuse loojad olid noo­red."
Kümnetest Ja kümnetest nime­dest,
keda me oleme harjunud kuul­ma,
ainult mõni üksik oli ületanud
oma 50-nda eluaasta. Tipp-nimedest
ainult Tõnisson ja Mihkel Martna
võiksid nendest olla nimetatud. Sõ­javägede
ülenlijuhataja kindral J.
Laidoner oli 33—34 aastat, valdav
osa teisi ohvitsere olid nooremad'
Selle aja kolmest kõige tuntumast
rabLvajuhist Jüri Vilms oli oma 29-•
ndal eluaastal kui ta võõraste poolt
mõrvati^ Ülies esimestest E.V. valit­sustest
sai olla minister, kes oli ai­nult
23 aastat vana. Asutava Kogu
Nõu- dii^ parunitele, taevas kirikule, oma- keskmine vanus oli umbes, 30 ja Asu-voli-
artietnikele ja põrgu talupoega
dele". Samuti ei saa ka öelda, et pea
le muistsel ai ai kaotatud vabadus­võitlust
ristirüütlite vastu eesti rah­vas
oleks ikkagi olnud: endiselt vaba.
Seda mitte; Aga need järgnevad sa­jandid
ei erinenud palju sellest, mis
tava Kogu esimees õli 34. Kas tuleb
see kõik üllatusena? Kui nii, siis tä­hendab
see seda, et vahepeal ol^me
palju unustanud.
Teiseks, need iseseisvuse loojad:
oli ka igal pool mujal Lääne Euroo- moodustasid poliitilistelt eri-vaade-pas;
nendel aegadel eesti rahva hävi- telt väga laia skaaia, mis ainult oma
tavaks ei olnud mitte orjaöö, sellekf'^ kaugel äärtel oli järsku ära lõiga-olid
lakkamatud sõjad, mis maasV vasallcült boFi^evike-kommu^,
üle käisidi aga millest ka eesti talu-Sj ništidega, kes olid iseseisvuse v^tu,f
poeg ise tihti osa võttis. t- kuid keda oli ainult käputäis. Roh--
aastat pilkast-pmedat orjaooa,kui-V ^ .
r - ' f " ; ? ' ^ ^ ' ' ' «õlameeste Eestisse 'koondamisega
Sf > '^«o^ K. Pätsuga esimesi eesti sl
saafe .seletada et taupoja sunms.;, j^meeste kongressi kaasjuftataja.
maisus ja eoorjus topj^sid 1^^^^^^ eratod oli töö-varem
_kur Venmaal? .Kuidas ? erakond, M l e juhtidest Juri Viimsi
^aks seletada, et^l897.a^k.n^^^^^^
m tus^ oh Eesfst samahästi kadu- mamii j , Ants Piipu. Fakt on see; et
suurte Laane Euroopa kultuur-rdi. nende kiuste, või koguni iiende vas-vaste:
juures oh see veelgi koiffüni . -J i J 4'<=""C y<i!.
'kõrgem ;(:Prantsusmaa, I k s S ! ^'^^^l^^^^ oh see või^a-
Inglismaa), ja Venemaal, väheiii kui ' '
10 protsenti oskasid kirja?
Eesti OÜ. jäänud kõigiks:nendeks
pikkadeks sajanditeks Lääne Euroo­pa
kultuuri piirkonda, ja isegi eesti
keel oli .saanud kirjakeeleks juba
rohkem kui 400 aastat tagasi, esimesi
eesti raamatuid^ oli trükitud vaevu
mõni aasta peaje trükipressi leiüta-
Tegevusaruande esitas seltsi abi­esimees
Leo MoreLOli peetud 7 ju­hatuse
koosolekut, välja antud 4
korda 500 eksemplari „Läänekaare
Postipoissi",; peetud traditsioonili­seks
kujunenud tähtpäevi ja pidus­tusi
— E.V. aastapäeva aktus, Ke­vadpidu,
Emadepäev, Võidüpiüha pü­hitsemine,
• Vähipidu, Sügispidu,
Täienduskooli jõulupuu ja Uue Aas­ta
vastuvõtt.
Näiteringi tegevusest andis ülevaa­te
Arnold Pärn. Peamiseks tegevu­seks
oli näidendi „Nuta või naera"
ettevalmistamine ja selle esitamine
Lääneranniku Eesti Päevadel Seatt-les.
.
Täienduskooli aruandest selgus, et
koolis õpib 29 last seitsmes erinevas
vanuse ja keeleoskuse rühmas. Õpe­tajateks
on olnud 9 õpetajat-lapse-vanemat.
Koolitunnid leiavad aset
teisipäeviti kella 4—6. Õppetöö kõr^
vai on kool osa võtnud ka E.V. aasta­päeva,
aktusest ja Emadepäeva pü­hitsemisest,
korraldanud jõulunäi­dendi
:ja kooli lõpu aktuse, õppema-
• terjali on hangitud Torontost, Nev/
Yorgist ja Stokholmist ja ka õpeta­jate
omaloomingul o n tarvis läinud
rohkesti. ESTO-80 võttis osa P.-
Ameerika õpetajate 'Jcoosolekust 4
õpetajat-lapsevanemat ja koolide
esinemises t 27 Õpilast. Õppemaks
õpilaselt on $30.00 ja enam-kui-ühe-õpilase
perelt |45-00.
Rahvatantsu rühma tegevuse koh­ta
andis aruande rühina juht Susan
,Muld. Tegutsetakse kähe rühmaga
—- laste rühm „Sääsed", kus on 12
last, neist kõige noorem 3-aastane
Sarah Täylor. Täiskasvanute rühmas
on- 10 noort.; Os^ on võetud Seattle
L.R. Eesti Päevade raames esinemis­tega,
korraldatud kohviõhtu eesti
ühikkohtiale ja Küünlapäeva pidus-
Uis, mis oli eriti hinnatud Vancou­veri
eesti ühiskonna poolt. Siinjuu­res,
tuleb märkida," e VES-i rahva­tantsurühm
on hakkama saanud va­ga
originaalse kombinatsiooniga, kus ,
väikelapsed esinevad täiskasvanutest
partneritega. Noorte osas on tegutse­nud
ka kvintet Susan Mulla juhtimit
sel. Tublile noorele anti tugev'ap­laus
tehtud töö eest. Mäeotsa kohta
andis aruande 'Raimond Rannala. On
tehtud teede parandusi, rohuniit-mist
ja muretsetud uus küte.
Kassaaruande esitas pr. Linda
Rumma. Tulude-kulude aruanne oli
tasakaalustatud $14,708.55. Kassa
seis pii $12,135.20. Sellele lisaks
Skaudisoprade Seltsi eriarve $1,599.55
— kokku $13,734.75. Tegevusaasta
ülejääk oli $2,973.68. Eelarve oli tasa­kaalustatud
j. $15,000.00. Kõik aruan-dedj
kinnitati[ üksmeelselt.
Probleemidest aruannetes kerkis
esile VES-i pärandusprobleem, kui
see peaks Seltsi tegevuse lõpetamise
puhul tekkima. Selleks moodustatud
komitee ei olnud sellel alal midagi
teinud ja kogu probleemi lahenda­mine
jäi uue komitee ülesandeks. E.
Lepnurm arvas, et vanema põlvkon­na
vaevaga saadud vara ei tohi min­na
noorema põlvkonna kätte, kui
nende elustiil ei ole vastuvõetav. Ko­miteesse
valiti E. Lepnurm, R. Ran­nala
ja E. Umelas.
JUHATUSKRIIS'
Valimisteni jõudes selgus, et endi­ne
esinaine astub tagasi, samuti as­tus
tagasi, juhatus ja kriis oli käes.
Valimised lükati edasi 7. märtsile
ning valiti 3-liikmeline valimisko­misjon,
kelle hooleks jäi nii esimehe
ku ka juhatuse leidmine. Sellesse
komisjoni kuuluvad Enno Lepnurm,
Härry Muld ja Arnold Pärn. Revis­jonikomisjoni
valiti Karl Pae, Uno
Kallas ja Hilda Joasalu. Raamatuko­gu
juhatajaks valiti Helma Joasalu
ja Mäeotsale said peremeesteks Rai-itiond
Rannala, Richard Sukmit, Pee­ter
Tanner, Oskar Lepik, Mike Muld,
Enno Paat ja Viktor Remmelga Pe­renaisteks:
prouad Niina Tanner,
Leida Sukmit ja Johanna Lepik.
Liikmemaks jäi endiseks. „Lääne-kaare
Postipoisile" ei leituf>.uut toi­metajat.
Kohal algatatud J^üsiniuste all
sõeluti Mäeotsa saatust. 'Kuigi oli
üle saadud.läinud aasta hoolitsejate
kriisist, tuil uus ja valusani löök Bri­ti
Cplumbia. kinnisvara maksustami­se
tohutu tõusuga, mis andis tõuke
Mäeotsa osalise müümise, mötte/e,
Juhatusele anti põhimõtteline nõus­olek
40-aakrilise maa-aTa muumia
seks. Mäeotsa hinnang on $460,000.00.
Üldmulje koosolekust oli see, et
VES. ori siiski elujõuline organisat­sioon
ja praegune juhatuse kriis an­nab
tõuke, energilisemaks tegutsemi­seks
tulevikus, nii nagu see juhtus
läinud aastal Mäeotsa peremeeste-naiste
kriisi puhul. Segavaks tegu­riks
koosolekul olid koosoleku juha­taja
pikemad kommentaarid, manit­sused
ja isiklikud seisukohavõtud,
mis on tavalise koosoleku korra jär­gi
täielikult lubamatud. Samuti ar­mastati
teha rohkelt ettepanekuid,
mis jäid õhku rippuma. Ilmselt olid
need mõeldud vaid mõtteavalduste-
VJ.
EL
Eesti rahvast on hävitatud, aga te­da
ei ole suudetud hävitada. Eesti
rahvast hävitatakse ka veelgi, aga
teda il ei suudeta liävitada. Selle
rahva juured — tema kultuuri ja
eneseteadvuse ^|uured on selleks
olnul sügaval ija on obiud ka laial
EESTI ÜHISPANK
958 Broadyiew Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
4654650,465-4659
Ühenduses on jõud . „• ;OTÄVAb LAEMUD. KAASMAALASTELE
Praegu kehtivad üitteshnäärad
BURLINGTON, (Mf* p L i 3X2
TEL
mist. Ainult selliselt palju laiemalt pinnasel. Kuivad selliselt sügavale
perpektiivilt saab seletatavaks ka J^ laiale pinudele jäävad, ka"niiüd
eesti i rahva nii jõuline „ärkamine" '^^^^ ^^^^^ ^^^^s on otse globaalselt
inöödunud sa)ja|idil ja see on taga-. "laailmalaiaU pillatud "~ ^^^^ 'va-põhjaks
qa isesjeisvuse sünnile. See J!^m veel kunagi selliselt pole olnud
on tagapõhjaks t a sellele ennenäge- '^'^i rahvas oma väikesed vahed
fnatule kultuurilisele kui majandus- oma teedelt puistab ja suurtes ühte
jikule edule meie iseseisvuse aastail' jääb, sits kunagi tuleb uus iseseisvu-
Lõpuks see on tagapõhjaks ka selle- se aeg,tagasi. Tuleb mitte kui and,
le, et praegugi meie vennad ja õed Jf^i^a kelleltki peaks paluma, vaid
kodumaal on siisk-i jõukamad ja pa- tuleb kui aastasadade, isegi aasta-rema
haridusega, kui nende peale- tuhandete, õiguslik pärand.
%
17.75%
Laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni $30,000 ulatuses
jai jäädava töövõimetuse puhul Ikindlustatud kuni $10,000 ulatuses
vastavalt kindlustuse tingunusteleL j
ers Drug Mar| - Momingside Mall
i
PrescriptSons i( Patient Record System for Senior Citizen
^Kojutoom• f ine '
• GUDOFSKY DRUGS ITD
255 Momingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
V0. E:,Ž61-
(eillsi<Xe J^Iaza Brimley nurgal)
SOOMEPÄGAR
toI^äi(l ]a muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse»
. ® Spstgfaal totää Ja süimipaeva kringlid tel-
® Sui^siikalksmid tellimise peale.
FAMILY TRUBT COnPORÄTIQN ni-ALTOn
1052 KINGSTON RO, SCARBOROUGH, ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
VICTOR U BE
TEL. KONTORIS: 694-3336
KODUS: 488-0129
KINNISVARADE VAHENDUS!