Meie Elu = Our life, December 7, 1978

              nr. 49 (1504) I978V tr Meie Elu" nr. 49 (1504) 1978 NELJAPÄEVAL, 7.. DETSEMBRIL —. THURSBAY, BECEMBEE
upuu
id." kiirelt ja sellega
l'ö vaheaeg T.S.S. .
Viimaseks kooli­til
on algkoolis es-
I teisipäev,. 19. ning
15.> detsember. Õp­iti
-algkoolis esmas­päeval,
9. ning kesk- -
:.anuaril 1979. a.
[oolid laiali lähevad ''•
ilgkooli traditsioo-lal
juubeliga; seotud
|šee on järjekorras
.n nende ,seas, kes
bsunevad. tänavuse--;
imeid meie koolide
[te vanemaid, kes
ise põnevusega oo-isid'
s:amast. jõulu-
|stv mis on alati ol-lios
avataktiks ja
icst, milles -peegel:
; kohaselt jõukite-
|ub pühapäeval, 10.
sti Majas.
praost Oskar Puhm.
[aevakohase ^isseju-; •
laiendavad ühiselt .;.
oraalid..': ;•
Llkoor. Õpilased.esi»
oone, soololaulu ja .
J. Omaette laulurüh- ;.
klass,, mida juhatab ;
Lheidurikkale sega-lt>
b Hella Leivati
läidend ' .Jõuluvana
Näidendisse põimi-
. "õpetajatelt Anne
Il.uide, klaveril saa­ki;
Kostüümide eest
joorand ja dekorat-
| kujundus oh. Mani-mdes
avaneb noor-leide
saajaile võima- :
õpitud palade esita-m,
mille hind on
nluvanal.t kõik lap- ';.
:ks juba koolis või
Iregistreeritud. Ülesr •
neid, kes ei käi veel
il Toronto
leojas
maapäeval; 10. det-
Councili poolt kor-.
oonilisel jõulu-eel-
Iserdil kõlab;jälle ka
Kontserdi algus on
lat..
[eeleolulise'lauluga
nerkoor ,,Estonia".
|,Estonia" oh grupp
sllasi kes dr: Roman
)n ad hoc esindanud
lesti "koorilaulu: See
Ontario Choral Fe-pn
grossidel, Trent.i
Iravanis •:• ja värskelt
•instrumendina
lis peetud -loengul
Jooriloomingus".'
lau juhatatud muu-:
jtiivne ja.tegev noor-
]iitub kanmerköori-.
esitamiseks,
lumisegaI . Folk-Art
jntserdi eesti esin-
|eie laululervitus 50
pikaliseks ühikuks,
(niise- ilmestamisele:
pi Rosemary Lindau
Heidi'Laikve flöö-iimann
kella-mänsu-
|cil'i kontserdist võ-rahvaste
koorid ja
|i. pühapäeval; kell 2
iepääs tasuta.
SKäutide ja gaidi-m
toimub tänavu
:gis, 14t dets., algu-bgunemine
kl. 19.00
Jslie St. loode nurk.
taal. Teenib õp. A.
|inud. Järgneb skau-r.
oosviibimine Eesti
[ATESSEN
Tel. 463-3331
tiriikad,
Sulirto
[t.
I.t 18. dets.
. 9-6,
•J:
Järjekordne Eesti Kunstide Kesku­se
(EKK) kontsert toimus möödu­nud
pühapäeval St. Lawrence Centre
fown Hallis. See koosnes kahest,
osast — klaveril duette ja soolosid
ning teise iseseisva osana laul küla-
Sissopränilt USA-st.
Ukraina päritoluga Larysä Kuz-menko
ja Peeter Tammearu on noor­te
pianistidena omale juba suutnud
nime teha ka väljaspool oma rahvus-ühiskonna
piire, nii üksikult kui
koos esinemisega, lia komponistide­na.
Neid mõlemaid kuulsime koos ka
sel kontserdil, algul .duettmangus
Äkimenko „Pieces ukräiniennes",
Poulenc'1 ,,Sonata" ja Šchuberfi
„Marche caraeterisique". Kõik need
tööd olid valitud jõulised ja hoog­sad,
mis esinejatele hästi sobisid.
Meed esitati heas näilises tõlgendu­ses
ja koosmängus. Vahepeal esitas;
kumbki eraldi oma loomingut —
Küzmenko oma Eleegia ja Tamme
aru Sonaata i nr. 1. Mõlemil, alles
stuudiumi lõppjärgus olles, ulatusil
kud tööd, mis esimesel kuulamisel
olid haaravad teostused, jõuliselt
hoogsad,harmoonilised, kaugel täna
päeval omasest nn, moodsa liialda­misest.'
Viibet tagasi tehes ühele eelmisele
kontserdile, mis samuti toimus EKK
vahendusel kahelt (pisut küll vane-mait)
pianistilt % duett-kontserdina,
^uhatagu pidada Kuzmenko/Tamme
aru esitust paremaks. Koosmäng oli
hea ja kontserdi osa rikastus indivl
duaalse loomingulise panusega. Tut­vumine
nende kahega oli vahetu ja
meeldejääv,^ ' .
Teise* osa programmist täitis voka-u
i
25. nov.' s.a. toimus Leedu armee
uuestisünni 60. aastapäeva tähistami­ne
piduliku aktuseosaga ja hiljem
OBIVJ
listiha sopran Epp Karike Jürhiiä-
Sonin. Saatjaks pianol Ralph Richey.
Alguses kohe solist esitas end meel­divalt
Mozarfi moteti Exsultate Ju-bilata
osadega, mis esile tõi kauni- peoga
kõlalise ja hea kooliga hääle ulatuse, Meie orkester on saanud leedu
yiies--'^s'itasey-korgpiinfcti^ publiku lemmikuteks, sest peale
ga"; Edasi oli Mozartilt aaria sõpra- möödunud suvise P. Am. Leedil lau-niie
„VõIuflöödist" „Ö zittre nicht", lupäeval. esinemise oli meie orkester
mis üks kaunimaid sooloosi soprani- juba kolmas kord külakostiga leedil
le, mida' solist esitas otse flöödilise sõprade keskel,
kõlavusega. Aktuse muusikaline osa oligi eesti
Nendele kahele pikemale ja nõud- pillimeeste kätes. Lippude^ sissetoo
likule Mozarti paladele järgnes,teine^ misejärgi 'kõlas orkestrilt 0'Ganäda
osa, mis ei olnud „Liederiteleu pü- ja Leedu hümn-ja järgnevalt leinahe
hendatud, väid eesti vana rahvalaulu lid langenute mälestamisel. Austati
motiividel, loodud soololauludele, vanu sõjaveterane, kes kõik olid ea-
Selles oli uudset,V. Tormise kümme kad härrad. Eestlaste poolt tõi ter
lühilõiget ja R. Pätsi pulmakarjase- vituse kpt. Nõmmik,
ja kalurilaulud, siis tuntud J. Aaviku Orkestri kontsertosa algas ühe lee
„Laulä, laula suukehe", Kappi „Uinu- dii marsiga, millele'.: järgnes pikem
laul" ja veel „Eideratas, taadiratas" | valimik leedu meloodiatest. Viimase
ning mõneti groteskne ,,Taat ära ma- lõppedes plahvatas saalitäielt rahvalt
ga". Oli mõnus.kuulda eesti rahva- ovatsioonid ja bravoohüüded. '•Or-laulu
motiividel loodud soololaule ja kestri kososeisüs oli seekord ka keel-kindlustundega
kogeda,, et sellised [pille ja hea akustikaga saalis pääsis
laulud heas esituses ja selges diktsi- ettekanne hästi mõjule
oonis võiksid hästi' sobida ka kont- Hr. §. Jokubaitiš'e südamliku sõ
sertlavadele. , navõtule järgnevalt kinnitati lilled
Kestva aplausi järele esitas solist rinda orkestrijuht Uno Kook'ile ja
lisapalana ühe spirituaal laulu ja tel- esimees Herbert Kasenurmele,
seks J, Aaviku ,;Jumal kaitse Eestit". Järgnevalt oli leedu daamide poolt
See pateetiline, haarav ja teiseks korraldatud orkestriliikmeile ja abi
hümniks kujunenud laul, mis oma- kaasadele eraldi ruumis õhtusöök
seks saanud kooride esituses ja ka kus veedeti mõnus õhtu. Südamli
kirikulauluna, tuli eriliselt esile soo- kult sõprusõhtult võeti kaasa ilusac
lolauluna. : muljed võõrustajate külalislahkusest
üks kordaläinurii EKK kontserti-[ja publiku poolehoiust,
dest. Publikut aga napilt sada. Igaks
juhuks aga: teretulemast jälle, Epp-
Karike!
MI
TYL
VelSoHube iesfi Rahvarõivad
uugi Dl
^5
| 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K'
5463 Yonge St. .222-7575
(Finchi lähedal)
mi
Ehteid, k!aasi> laudlinu j.m. Ka soome ja eesti pagari-saadusi
ja delikatesse: juustud, vorstid, leivad, köögid .j.m
Avatud esmasp., teisip.> kolmap. 9^-6; neljap. 9—8 ja laup. 9—4
ANNE KATRIN JÄRVISTE
sündinud 17. aprillil 1955 Torontos.
Keskhariduse saanud Lawrence Park
Collegiate Iiistitvite'is. Lõpetas üli­kooli
Hon. Bachelor of Science kraa­diga
psühholoogia alal 1978. a. keva­del.
Õpib edasi Toronto ülikoolis Fa-culty
of Education'is. Akadeemiliselt
kuulub korp. Filiae Patriaesse.
Chartered Äccountant
5uite 600, 55 UniversityAve.,Torönto,;Ontario, M5J 2H7'
Tel. 862-7115
e o
N6UKÄN!
Vello Hubel on üks tagasihoidliku­maid
natuure meie kunstnike hulgas.
Isegi ta ei nimeta ennast kunstni­kuks,
olgugi juba mitmeid aastat Ka­nada
Kuningliku Akadeemia liige,
küll tööstusliku kunsti sektsioonis,
kuid akadeemiasse- valimisel ori siis­ki
peanõudeks, et peab olema loov.
Õige mitmepalgeliselt loov on Vello
Hubel. Meenutagem kas või meie
škulp tuur-m^lestussammast Seedri-prul,
Eesti Majas laevameestele mä­lestusmärk,
möödunud kevadel seo­ses
AABS konverentsiga korraldatud
Balti kunstnike näitusel tähelpanu
köitev sümbolistlik välisskulptuur
jt. Mainigem veel neid hulgalisi
[ Vana-Toronto iehitisi, mis nüüd juba
lammutatud voi ümberehitatult uue
kuju omandanud, mida tema on hui
ganisti tõetruult jäädvustanud oma.
pastell-maalides, neist mitmed muu­seumide
ja valitsusasiitiste valduses
ning eragaleriide kaudu Kanada üld­suses
oma koha leidnud. Üks väike
osa neist on meie silme eest läbi käi­nud
ja vähe teame neist tunnustus­test,
mis kunstnikule osaks saanud..
. ..Oma maastikumaali zhanrist on
võimalus olnud töid Vello Hubelilt
samuti vähesel arvul näha. Alles-möödunud
pühapäeval ulatusliku­malt
Eesti Majas iiing Sedagi väid ta­gasihoidliku
ühepäeva-väljapaneku-na
kohviku eesruumis. Töid oli esita­tud
ligi poolsada pastell-mäali, (ena­mikus
8" x-12"), Jõekääru (11), Seed-rioru
(9), Kotkajärve (9) ja veel Mus-koka
alalt mitmeid motiive (14).
Enamalt töödes kajastus šügišpöol-se
suvemeekolü.
Hubel on impressionist. Tai on vä-hetü
ja sügav looduse tunnetus. See
tunnetus kandub vaatlejasšegi. Kah­ju,
et näitusel puudus kataloog Ja
nomenklatuur. Seetõttu ei ole võima­lik
esile tuua töid nimeliselt ega neid
vaadelda. Üldiselt aga, liialduseta
võiks Vello Hubelit pidada üheks
imeie parimaks maastikumaalijaks.
Ta maalid on tekkinud olles vahetus
läheduses objektiga, on realistlikud.
Ometi mitte looduse kopeeringud.
Neis on kunstniku oma impressioo-ini,
elamuslik individuaalne käsitlus­laad,
koloriit võrdlemisi rikas, tooni­de
vahekorrad diskreetsed. Motiivis
on püütud tabada selle iseloomu, võ­lu
ja meeleolu. Avarusetunde 'kai^d-inine
maali oii üks ülimaid voorusi
Hubelil. Ootame suuremamõõtmeüši
teostust
• • 0 .Eeltööd Helmi Kurriku „Eesti
Rahvarõivad" uustrüki osas on jõud-
Möödunud. pühapäeval -toimusid I nu.d nii kaugele, et raamat läheb aas.
Eesti Kunstide Keskuse .üritusecl^ —
solistide kontsert ja Jaan põldaasi leemiks on veel majandusliku külje
graafika näitus. Viimase, osas seisis lahendamine, küna trükikoda; soovib
ajalehtedes: antud informatsioonis: koos tellimise sisseandmisega ka osa
„Kujutava kunsti vallast/ koos- eel- tellimisraha sissemaksmist,
seisva muusikaõhtuga, esineb graa- ; Sellest tingitult saab sellise raama-fik
Jaan Põldaas. .Põldaasi: näitus tu kordustrükk teoks vaid.vastavalt
avatakse Town Hallis tund aega enne tellijate arvule. ' i - •
kontserdi/algust — kell 6. õ h t u l " . ; . : Kõikide nimed, kes .enne 20. det-
Tõepoolest (bligi kontsertruumi sembrit. oma tellimise koos rahaga
trepikojas 15 väljapanekut, kuid vaa- saadavad, kantakse raamatu lõpule-tajaei
mõistnud :neid — näiteks ka- hekülgedele kui; selle hädavajaliku
hes raamis sinisel foonil valged ak- aktsiooni;toetajad. . -
naraamid, siis paar teist geomeetria
list joonkujutust, mõned värvilaigud
j t„ Kahtlemata eksperimenteerib
noor kunstnik, kes õppinud arhitek­tuuri
ja graafilist töönduskimsti,
milleks tehnilised uued vahendid ja
instrumendid pakuvad võimalusi
mehaanilisteks teoslusiks. Võimaiik,
et Põldaas tõesti oli midagi uut ja ka­sulikku
leiutanud; kuid see jai vaata­jaile
arusaamatuks. .. 1
Tavaliselt seesuguste, näituste pu­hul,
ja seda on ka mõneki EKK oma
näituste puhul - teinud," toimub mingi
avamine ja kunstniku tutvustamine,
ka väljapandud loomingut tutvusta­des.
Antud juhul ei olnud avamist
ega sõnavõttu/ mis olnuks äärmiselt
tarvilik, olgugi- et kohal olid varema­te
näituste avajad, sõnavõtjad ja
kunstikuraator. EKK direktor, kelle
poole allakirjutanu pöördus vastas:
„Ma ka ei: tea) aga on huvitav midagi
uut pakkuda". Kohal viibinud kunst­nikud,
kelle poole pöörduti, olid ise
samuti küsijad. ;
Näib, et vähemalt kujutava.kunsti
osas, EKK pole suutnud leida siht-jooni
ega ülesandeid, kuigi- räägitak­se
miljonilisest kunstimuuseumist.
.Torontos annab, informatsiooni
Eha Toomberg, 39 Morseman St. To­ronto
M8Z 2P5, Ont. tel. 239-9587.
• Oleme tublid ja paneme ühiselt!
käed külge, et saaks teostatud Ella
Kurrik'u soov, kes .kordustrüki loa
andis. Ta ori. Helmi KurrhVu õde
„Soovin, et järgnevatele põlvedele
saaks kättesaadavaks mu õe väär­tuslik
teos".
MAALID MÜÜGE suures valikus.
Helistage ette 225-5595
390 Princess Ave., Willowdäle
Abel Lea esineb
lesti
Kunstnik Abel Lee korraldab lau-ja
pühapäeval, 9. ja 10. detsembril
Eesti Maja väikeses saalis oma töö­de
näituse. Juba kümme aastat pole
Torontos temalt olnud näitust selle­pärast
tohiks selle ühe meie nimeka
kunstniku tööde vastu huvi olla.
Eksponaate bn 30-mne piirides, rõ­huga
1975—1978. a, loomingust. Ä.
Lee on kunstnik, kes valitseb detaile
ja vormi, kuid võib kalduda ka fan­taasiasse.
Igal juhul on ka viimastes
oma vormiline ülesanne ja realismi­le
baseeruv, mis vahest küll varja­tult
esineb. Maalitehnikas on ta
truuks jäänud monotüüpiale, seda
avardades. Värvi ja vormi vahekor­dades
on aga teostus maaliline ning
individuaalne. Näitus on avatud kl
11 e.l.—9 õht.
On^rio Kunstigalerii
p@@kyraidforiks f^cosilane ;
Ontario Kunstigalerii on mitme,
viimase aasta- juurdeehituste tõttu
saanud hoopis teise kuju ja .mitme­kordselt
suurenenud, mis .nõudnud
ka teadusliku jm. personali- suuren­damist.
On loodud peakuraatori ja
kuraatorite kohad. Peakuraatoriks
on valitud senine kaasaegse kunsti
osakonna kuraator dr. Roald Nas-gaard.
Galerii president R. Fraser
mainib, et uus peakuraator on tuge­va
akadeemilise tagapõhjaga/kes
kolm ja pool aastat on olnud sama
galerii üheks kuraatoriks, seega tul­nud
galerii oma koosseisust. Ta on
Guelphi (Ont.) ülikoolis olnud õppe­jõuks
18;, 19. ja 20-nenda' sajandi
kunsti õppetoolil ja osalise tegevuse­ga
ka York ülikoolis.,Qrrtk magistri­kraadi
omandas Briti Kolumbia üli­koolis
ja doktori New Yorgi ülikoo­list.
Ta on 37-aaštarie ja Kanadasse
asunud 9-aastasena.
: Anglikänism (Anglikaani kirik)
kuulub koos lutherismi ja calvinis-
I miga n.n. „klassilisse protestantis­mi",
esindades endas 16-da sajandi
reformatsiooni inglispärast produkti.
Selles leiame peareformaatorite, Lut­heri
ja Calvini, õpetuste sünteesi,
kus viimaste sagedane äärmuslikkus
on tehtud mõõdukaks inglasliku kai­ne,
tasakaaluka ja praktilise mõtle­misega.
Samaaegselt moodustab ang­likänism
nagu ühendava silla rooma-katoliikluse
ja ultraprotestantismi
vahel. Siinjuures peab märkima, et
nii teenistuslikult kui ka sisuliselt
rõhutatud iseloomult võime angli­kaani
kirikute (resp. koguduste) juu­res
leida kolm eritraditsiooni: lj
„Kõrge kirik" (High Church), mis
oma rituaalsuse ja tseremoniäalsu-sega
eriti on lähedane rooma kiriku­le,
2) „madal kirik" (Low Church),
mis rõhutab evangeelsuse ja lihtsuse
aspekti, ning 3) „lai kirik" (Broad
Church), mis on segu eelmistest,
kuid õpetuselt rõhutab liberaalsust
j a mõistuslikku modernismi. Kuid
kõiki neid siiski ühendavad anglika
nismi põhialuslised dokuiiiendid,
„Book of Common Prayer" ja (Ingli­se
kiriku) „39 Artiklit", mis mõle
mad on reformatsiooni aja produk­tid,
kuigi mitmekordsete hilisemate
muudatuste ja parandustega.
AJGloöip@™@Me
^Eesflased 06
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjon
Anglikänism hõlmab üle kogu maa
ilma, 24 maale laialipillatud ning niit
mesugust^ erinimetust kandvat terri­toriaalset
kirikut (nagu „Kanada Äng
likaan Kirik", ^Inglismaa Kirik",
„Ameerika Protestantlik Episkopaal
Kirik", „Püha Katoliiklik Kirik Jaa­panis",
Austraalia Anglikaan Kirik"
j.n.c.), kokku umbes 65 miljoni liik
mega. Iga maa kirik on iseseisev
(isegi iga piiskopkond on autonoom­ne).
Iga maa kiriku kõrgemaks valit-semisinstantsiks
on Üldkogu voi
konventsioon (või kä sinood), mis
koostub kahest kojast: 1) Esindaja­te
Koda (mis omakord koosneb vai­mulikkude
ja liikmeskonna esinda­jaist)
ning 2) Piiskoppide Koda. Iga
10 a. järele toimub Londonis üle­maailmse
„Anglikaan Kommuniooni"
piiskoppide konverents, n.n. „Lam-beth'i
konverentsi" nime all, mida
presideerib Inglise kiriku pea, Can-terbury
peapiiskop, keda ühtlasi tun­nustatakse
kõikide anglikaan-kiriku-te
poolt kõrgeimaks vaimseks ju­hiks,
kuid ilma tegeliku võimuta. Ka
materjali ja tegevuse aruandeid. Et-
(KEAK) pidas 28. novembril koosole-tepanek orgidele on juba välja saa-ku,
kus arutati peamiselt 1975. a. i l
munud koguteose „Eestlased Kana­das"
jatküteose välja andmist. Ko­misjon
on leidnud jatkuteosele toi­metaja,
kelleks ori Valdo Lillakas;
kes ka koosolekust osa võttis ning
omapoolsed küsimused ja mõtted
esile tõi. Kõige pealt tahab ta moo­dustada
kaastööliste; võrgu, leida
igast orgamsatsiooriist usaldusmehe,
kes oleks sidepidajaks oma organi­satsiooni
ja toimetaja vahel, koguks
detud ja palutud neilt sidemees lei­da.
Rõõmustavalt on sellele olnud
juba reageerimist. .
Jatkuteos on kavandatud umbes
250-leheküljeliseria jä eesti keeles,
millel oleks ingliskeelsed referaadid-kokkuvõtted
iga artikli juures jä sa­ma
ka tagant järele juba ilmunud
koguteose osas. Ka on mitmed auto­rid
nõustunud oma. seniseid artikleid
edasi viima, kuni 1980. aastani, mis
oleks ka jatküteose ilmumisajaks.
sellel piiskoppide konverentsil pole
tegelikku legaalset võimu, vaid ai­nult
üldjuhiseid ja seisukohti vastu­võttev
ülesanne. .
Anglikänismi algusaastaks loetak­se
1534, kui inglise kuningas Henry
VIII oma valitsemispiirkonnas asu­va
kiriku kuulutas iseseisvaks ja rip­pumatuks
Rooma paavsti võimu alt,
nimetas end ise kiriku „üHmaks
peaks"; ning andis korralduse viia
Inglismaal läbi reformatsioon, Sak­samaa
Lutheri eeskujul. 1538 a. tehti
isegi katse, leida'" luterlastega liit
ühise usutunnistuse, all, kuid see kat­se
ebaõnnestus, kuna .sakslaste mait-;
se jaoks olid inglased liialt ^rooma­likud".;
•-• ~ '
. Kui küsida, mis oli Inglismaal
Roomast .lahkulöömise põhjussiis,
ehkki peab tunnustama, et aeg oli
küps, kus usul ise..vabaduse tähe; nõu­dis
värskemat õhku hingamiseks,
ning rahvusliku, eneseteadvuse tuli
hakkas, paisuma leegiks Rooma
paavsti (kui võõra) ülemvõimu ^11,
olid Henryle need tegurid siiski vaid
kaasaaitavad ja mitte rohkem! Ot­seseks
tõukejõuks sai' puht. isiklik
probleem: Kuningas tahtis nimelt
saada lahutust oma seaduslikust nai
sest ja kuningannast, end. hispaania
printsess Catharinast, ning abielluda
viimase nägusa kojadaami Anne
•Boleyri'iga.. Sellega • aga paavst .ei
nõustnunud, vaatamata kõikidele
Hcnry palvetele, ning lõpuks isegi
ähvardustele! Siis ei jäänud armas­tuse
valus, olevale,1 kuningale muud
üle, kui hüljata paavsti autorite,
saada; parlamendilt volitus, määrata
omavalitud uus peapiiskop, kes abi­valmis
patrioodina kuulutas valitse­ja
abielu tühistatuks, ning andis ku­ningale
ja ta uuele kuningannale
oma õnnistuse, et selle järele kohe
asuda kiriku reformeerimisele. Peale
mõningate tormide, kus vahel angli­känism
isegi oli kadumisohus, vahel
n.n. puritaanide" rünnaku all, kel­lede
jaoks kirik oli jäänud, liialt
^paavstlikuks", olukord lõplikult
stabiliseerus aastaks 1660, mis tähis­tab
ühtlasi inglise reformatsiooni
lõppu. . / '
Mis on siis anglikänismi peamised
iseloomustused?
Kirjutise algusrida,dega on üldise-loom
antud. Kuid peab: märkima, et
anglikaan-kirik erineb mitmes punk­tis
kõikidest teistest protestantlikest,
reformeeritud kirikuist. Kõigepealt
sellega, et ühtlustatult korrapärane
jumalateenistüs-vorm on selles väga
südamelähedane,, ning nagu rooma-katoliiklus
ja kreeka (ida) ortodoks-lus/
selle piiskopid omavad n.n.
„apostliku järgluse" õiguse; samuti
sellega,' et sellel kirikul on samuti
kolm vaimulikku ,,kraadi" — dea-kon,
preester ja piiskop, ning selle­ga;
et see kirik tunnistati samuti alg-kirikute
eeskujul 7 sakramenti (kui­gi
ristimine ja armulaud on tõstetud
kõrgemale kui ^evangeelsed"}. Sa­muti
esinevad selles kirikus munga
ja nunna ordud. Anglikänism kasu­tab
kahte, usutunnistus^ Niikea ja
ENE KOOR
Sündinud 1955. a. Torontos. Keskha­riduse
omandanud Thornhill Secon-dary
School'is, saades Ontario scho-lorshipi.
Lõpetanud Ryersori Poly-technical
Ipstitutel 1978. a. B.A.A.
kraadiga ,,Interlor Design" alal. Aka-deerniliselt
kuulub korp! Filiae Pat­riaesse.
DEBORAJI KAREN LEPPIK
Sündinud detsembris 1955 Torontos.
Keskhariduse omandas St. Clemenfs
tütarlaste erakoolis, õppis Toronto
ülikoolis üldkursusel. Lõpetas Ih er-sönis
Registrered Nursing Diploma
kursuse. Akadeemiliselt kuulub
korp! Filiae Patriaesse. ,
Apost 1 i k ku u s LI t LI nn i siu s L Selle i LI LI- ,
res on-, aga huvi 1 av 'äramärkida;; ei
anglikänism . juhib tähelepanu,., et
usutunnistustes esineb sümbolistük­ke
fraase ja piltlikke sõnastusi, mis
on pärimused oma-aja arusaamadest
ja väljendusvõimest, Piiblit võtab
anglikänism kui ülimat autoriteeti
Jumala ilmutuse ajaloos, kuid seda.
ei võeta kui eksimatut literaalses.
mõttes. .Ristimise ja armulaua sak­ramendid
sarnanevad Luteri kiriku.;
omadega, nii väliselt kui ka sisulises.
mõttes. 'Armulaud (Holy Commu-niori,
ehk Eucharist) moodustab pea;
iga teenistuse peamise osa.
Inimese, ta lunastuse ja vaba tahte-osas
kasutab anglikanisms nii luter-likke
kui ka calvinistlikke ideesid..
Kuid ta on mõlemist positiivsem ja
optimistlikum, võrreldav rohkem or-tödoks
kirikuga. Inimene pole päri­selt
korrupteeritud ja abitu. Jumal;
vajab ja inimene pn võimeline and­ma
oma koostööd lunastuseks, patu­kahetsuse
ja uskumisega: Anglikä­nism
ei usu taevasse ja põrgusse kui
füüsilistesse paikadesse, vaid . k u i
„olemuse olukordadesse". Samuti ei
usu ta keha ülestõusmisse selle
praegusel kujul, vaid spirituaalses­se
kehasse", kui uus-loomingusse,.
kuid siiski totaalse personaalsusena..
Kuigi anglikänism ei tunnusta roo-ma-
kat. ^.purgatooriumi", kui ajutis-se
„puhastustulle" pärast surma,
ometi usutakse mingisse puhastavas­se,
ülemineku perioodi, mille iseloom
on määratud inimese elu väärtusest
Jumala silmis. Anglikänism ei pea.
end ainuõigeks1 ristiusu vormiks.
vaid ainplt üheks teeks, paljudest.