Meie Elu = Our life, November 24, 1983

              (•
„Meie Elu" nr. 47 „Meie Elu" mr. 47 (1760) 1983
iiiiiiiiiiiiiiiiiiNiiiiiiaiiiiiiiiiiiiiiiiiii{tiii|ii(iiiiiHipaiiiti^
NELJAPÄEVAL, 24.
sti
lonide
nder
Uride Klubi koosviibimine.
]eya koosviibimine. Neljap.,
lup., 28; - T.E. Võitlejate
Talihari,
i küünlapäeva pidu. Neljap.,
aibimine. Laup., 18. — T.E.
)sviil;)imine, Neljap,, 23. —
|:?4.— EKN väliskülaliste
'jabariigi aastapäeva aktus,
[aastapäeva aktus.
jinemine, Pühap., 11 — t . E .
Ir t:E> Pensionäride Klubi
[Orkestripidu. Laup., 24. ~
T.E. Meeskoori aastakont-ibi
loeng. <
Ipurii. Pühap., 8. — Invaliide
loenäiius. Laup., 14. — T,E.;
)p.;26.--T.E. Aiandusklubi
IK Jüripäeva paraad. T.E.
l a lõpetamine. Laup., 12. —
] . T . E . Täienduskoolide
T.E. Pensionäride Klubi
Klubi koosviibimine.' •
[,Eesti Lipp" Kotkajärvel.
( ,, • . ; • . •
äti Lipp" suurlõke. Suvihari
riaästapea koosolek. Laup.,
|~ T.E. Pensionäride Klubi
isatsioonide tutvumisõhtu,
ja ESMK aastakoosolek
on aastapäeva perekonna-astapäeva
perekonna-õhtu.
;ubi koosviibimine. Neljap.,
[; 27. — Lasteaia Märdipidu,
isringi moenäitus.
adeSeltsi sügispidu. Laup,,
jäp., 15; -r T.E. Pensionäri-
T.E. Seltsi 35. aastapäeva
ja Jahimeeste Seltsi sügis-alguse
aastapäeva tähista-übi
loeng.
bolide jõulupuu. Reede, 14.
tr! jõulupuuVLaupy, 15. —
lupuu.Neljap., 20. — T.E.
[smasp., 31. — ^A/S Toronto
T,E, Meeskdri aasta vaher
järide Klubi koosviibimine.
|äeva pidu. Laup., 26. — T.E.
feljap., 31. — T.E. Aiandus-
Küünlapäeva pidu. Laup.,
leva koosviibimine. Neljap.,
|iibim^ Reede, 22. ~ EKN
astfeaia Vabariigi aastapäeva
i aastapäeva aktus.
u. Laup., 16. - T.E..
p., 21. —'[r.E. Pensionäride
T.E; Meeskoori aastakont-lubi
loeng. Pühap., 31. —
is. T.E. Segakoori kontsert.
25. — T.E. Aiandus-jsionärlde
Klubi loterii,
laulupäev USA-s. Laup., 11.
VPühap.,12. - T . E . T ä i e n -
ip., 16. — T.E. Pensionäride
Klubi koosviibimine.
lühistamise puhul palume
10; Piil, tel. 466-6237)
o
a
2
C l
a
2
ri
xi
s
'2
'S
5
ij
i§
n
a
ii
u
,5
n
5
2
2
5 ,
m
M - n
5'
5
n
5
5
5
5
m
, 5 ^
õ
a
a a
,aasn
B
n
§
a
Bl
3"
5
õ
5
õ
5
n
..o
õ
5
õ
3 •
3
2
I
3
O
§
2
m
3
2
m
m
S
m
m
õ
õ
2
S
2
S
2
S
2
2
a
õ
ü
2
S
s
s
m
m
l i l t l l l l l l l l l l t l l l l l l l l l l l l l l l l l ^ i l l l l E l l l l l l i l t l l l M l l J l I I I I^
Esto '84 eelseks
^rvimiseks, tapeetimiseks
Ä J O S - P A i N T E R S
463-4430
TIP-TOP-^ÖÖ
m
»o<nix
EI •
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
' K. Päts - 1918.
|iiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
esti Sihtkapital Kanadas
|tus«d, testamendl-pärandused Ja
stusfendid on tulumaksuvabade
lake oma annetused noortele Ja
pele eesti organlsatsloonldcla
5sti Silitkapltal Kanadas
tulumaksuvaba kviitungi saa-
«s. w E^stl Maja, 958 Broad-
Avei Toronto, Ont. M4K iR6
|)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
! neid rohkem näha. EKN'u iga-
Isele peole on kõik teretulnud ja
Ijust noored.
-THURSDÄY, NOVEMBER 24
EKKT 28; NÄITUS
MÜÜGIL
Helga UQ^
Raamat noortest ja noortele.
Hind Sl 5.ÖÖ. Postiteel tellides
saatekulu: Kanadasse $1.75
. ja ÜSA-sse S2.50.
OI
DD
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont.lV14K 2R6
. i l - : : I:. l
w
Vt
• i
Heinsoo Insurance
Brokers
Karin Luts Gistav Suits
Eesti Majas
^58 Broadview AvenUe, ruum
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 4614)764
T l " "*
Gustav Suitsu elurada kulgeb
räöbiti nende kaasaegsetega (näi­teks
FriedebertTuglas ja Johannes
Aavik), kes meie sajandi algaastail
hakkasid eesti talupojarahvast vor?
mima kihistunud kultuurirahvast.
30. novembril yönnus koolmeis-tn
poojana sündinud Gustav Suits
sai gümnaasiumihariduse Tartus.
Juba koolis algas ta tegevus kirjan-dus-
kultuurilisel põllul nähtava tu-lemusenp
tema toimetatud kogu­teos
„Kii^ed" M I {1901-02). Samal
ajal tekkis konflikt venelilkM kooli­poliitika
esindajatega.
Suits lõpetas ometi gümnaasiumi ja
siirdus peale lühiajalist studeerimist
Tartus Helsingisse (ta oli Soomet
korduvalt külastanud juba varem).
Soomes itekkis Suitsul keele- ja kir­janduslooliste
õpingute kõrval suh­teid
soome I kultuuritegelastega,
muuhulgas Eino Leinoga. Suits võt­tis
omaks Skandinaavia väga kriiti­lise
kirjandusloolise kooli, mille täht-
Gustav Suits 1910.a. üliõpilasena
(Foto: Nyblin, Helsingi)
samakskuulutajaks oli Georg Bran-des,
• " •
NOOR-EESTI ä
Tähtsam meie kultuuriloos on
Suitsu samaaegne tegevus kodumaal
grupi liikmena, millbst kiiresü kas­vas
välja Noor-Eestii liikumine. Gus­tav
Suits seadis üles selle liikumise
juhtmõtted:
...E^nam kultuuri! Enam euroopa­likku
kultuuri! Olgem eestlased, aga
saagem ka eurooplasteks!"
Gustav Suits toimetas Noor-Eesti
albumeid ja Hiljem ajakirju. Ta võttis
kriitiliselt sõna kirjandusteoste ja
Icultuurinähtuste puhul, pidas sule-sõda
marksistlike sojtsialistidega, kes
tahtsid kirjandusest teha oma poliiti­lise
liikumise teenija.
Ülikooli lõpetanud Suits jäi vaba­ma
atmosfääriga si3ome töötama, al­guses
raamatukogus, hiljem kooli­õpetajana,
ta liitus soome ühiskon­naga
abiellumise näol a. 1910 Aino
Thauvoriiga. •
Revolutsiooni sündmused tõmba­sid
noore haritlase poliitilise areeni­le.
Ta liitus sotsiaalTrevolutsioonilise
erakonnaga ja kirjutas teose„Eesti
töövabariik", sattus aga peagi konf­likti
uule, oktoobrirevolutsiooniga
kaasaminevate vooludega; Suits oli
Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni
liige, katsudes hankida noorele vaba­riigile
ttsnnustust läänest. .
Aastast 1919 elas Suits kodumaal
ja sai Tartu ülikooli eesti ja üldise
kirjanduse õppetooli juhatajaks, ala­tes
aastast 1924 professorina.
VILJAKAD AASTAB •
Järgnevad aastad kujunevad Gus­tav
Suitsule viljakaiks meie kirjan­dusloolisele
uurimisele põhjapanija-na,
noorte kirjandusteadlaste õpeta -
Jana, väga laialdaselt hinnatud loen-gütepidajana,
kirjandusarvustajana
ja virtuoosliku sõnastusstiiliga es­seistina.
Selle kõrval jätkus profes-^
soril enes energiat sekkuda avalikku
kirjanduslikku, kultuuriloolisse ja
poliitilisse debatti (viimast eriti nn.
vaikival ajastul ajakirjas „ T ä n a -
päev" ja selle järglastes). Suits pidi
võitlema noor-eestiliste traditsiooni­de
eest, kirjandusvoolude lamestu-mise
ja labastumise vastu, vaba ja
kruiise sõna poolt ning selle vaigis-tamispüüete
vastu.
Sõja ja okupatsioonide ristlainetu-ses
umbus kultuurikrütiku ja vaba­dusvõitleja
hääl tihti pealesurutud
sumbutuste alla, igal võimalikul ju­hul
ometi ennast kuulda andes. Gus­tav
Suits siirdus koos perekonnaga ä.
1944 Soome kaudu Rootsi, kus andus
oma kirjanduslooliste lemmiktee­made
uurimisele, alustades ka tema­le
omase isikupärase stiiliga kirjan­dusloo
kirjapanemist, mis kahjuks
jäi pooleli. Samal ajal võttis ta nii
sulega kui isiklikult innuga osa eesti
pagulaskonna võitlustest anastatud
kodumaa pärast. Surm röövis 23.
mail 1956 meilt mitmes suunas
aktiivselt eestluse kultuurilist elu ja
poliitilistjMõtlemist rikastanud võit­leja.
LUULE ^ • •
Gustav Suitse' luule seob algusest
peale poeeti, tema ajaga, selle võit­lustega
ja ristlainetustega. ,iElu tu­les"
(1905) peegelduvad euroopali­keks
ärkavate eesti haritlaste püüd­lused
tsensori tõkete taha surutud
vormis. „Tuulemaa" (1913) on vaba­tahtlikult
värskema vaimsa õhkkon­na
otsingutel maapakku siirdunu
pihtimine, mitmetpidimõtlemiste ja
sise-välisheitluste esitus. Ägedam on
kaasalöömine sündmustega sõja,
okupatsioonide ja iseseisvumiste
käärimištes kogu „Kõik on kokku
unenägu" (1922). Klelankoplseteks ja
sapisteks ääremärkusteks kujunevad
seisukohavõtud paratamatult uute
survete ja maapao aastatel kogus
„Tuli ja tuul" (1950)
Aga Gustav Suits pole millalgi ai­nult
ajasündmuste registreerija või
nende „objektiivne" kommenteerija.
Aeg ja selle hoovused peegelduvad
värskelt ja kirglikult Suitsu värssi­des,
ta pole iialgi erapooletu, kõrva­le
tõmbunud vaatleja. Värsid projek­teerivad
ajasündmused Suitsu poee­tilisele
ekraanile, suhe luuletaja ja
toimuva vahel on alati erk, tundelik,
vahel kirglikult tauniv. Lugeja näeb
aega poeedi silmade läbi, sest Suitsu
luule on alati minakeskne, subjek­tiivne
ja sellisena oma leeki ja sära
säilitav aastate järel.
VÄRSIVIRTUOOS
Gustav Suits on eesti luule silma­paistvamaid
värsivirtuoose. Juba
„Elu tuli" tekitas murrangu, tõi järel­ärkamisaja
loidu värsimaastikku tu-limäelisi
eruptsioone, muutis üle öö
eesti luule vormipildi halluse värvi­des
veklevaks ja sädelevaks. „Tuule-maas"
jätkub virtuoossus, see on vor­miliselt
täiuslikemaid ja mitmekesi­seimaid
luulekogusid eesti kirjan­dusloos.
Siiits arendab välja omapäi
jusõnalise (luues ise uusi sõnavorme
muutes Ja Ijites tuntuid), tihti miime--
kordsele ümberütlemisele ja rikkali­kele
viidetele baseeruva stiili, milles
sõnajärjestüselgi on suitsulikult eri­pärane
pitser. ,,Tule ja tuule" stiil on
võrreldes eelmiste kogudega napp,
aga siingi sähvatavad ootamatud põi-ked
ja viited, ristlevad mõtete ja tungi­de
nooled. Suhteliselt pikk luuleline
vaikimine on ainult teritanud stiili-kunstniku
relvi.
Suitsu värsid on alati isiklikud pih­timused.
Neis pole paraadliku isa-maalsuse
või rahvusluse hüüdlau­seid,
aktusteks sobivaid loosungeid,
lihtsaid lahendusi. Suits ise esitab
end siiralt kahtleva, kõhkleva, arüt-'
leva poeedina, kel aga vihastumise
palangulisel hetkel ei puudu mürgist
teravust vastaste ja vaenlaste suunas
egas teraselist sitkust oma vaatekoh­tade
kaitsmisel. Siin pole vägevate
lainetuste monotoonset miirtsumist
vastu ranniku kive, see on petlike
ristlainetuste ootamatu purskuv lai­nehari,
mis üha üllatab ja hoiatab ui­numise
eest. Neli luulekogu sisalda­vad
eesti rahva ajaloo poeetilises-kröonikalises
vormis, nähtuna ühe­ainsa
indiviidi teritatud pilgu ja ka­rastatud
mõtlemise abil.
I • -' • • • V. '
HÄVIMATU MONUMENT .
Aga Gustav Suits pole üksnes va­hel
epigrammilisteks sähvatusteks
keskenduv poliitiline minakeskne
lüürik. Ta luuleinstrumendil on teisi
keeli, paletil hoopis hoopis teistkar-va
toone. Gustav Suits on peale muu
eesti varjundirikkaimate värssidega
armastust teeniv poeet. „Elu tule"
nooruslikud puhangud on veel pü­hendatud
vähe indiviualiseeritud ob­jektile
jä vahel ka ainult kaunikõ-nelisele
armule.,,Tuulemaast" peale
kujuneb Suitsu, armutuule nüanssi­dest
sädelevaks ja värvirikkaks
ülemlauluks, mille äärmused ulatu­vad
aimuslikest õhkamistest kirglik-sensuaalsete
tunnete tõdemiseni.
Eesti luulekaudu on pihitud võibolla
tugevamaid tundeid aga mitte iialgi
mitmekesisesmaid ja subtiilsemaid
kui Suitsu värssides.
Süvendatud eruditsiooniga luule­taja
ainehaare on lai nii kultuuri- kui
looduselamusi kommenteerides.
Luuletaja väljeridusvarjundite ja tun-devälgatuste
hulk on tohutult suur ja
mitmekesine.
Gustav Suitsu igapäevase töö, ees­ti
kultuuri süvendamise võitluse, kir-jandusloolase-
esseisti vaimuvälga­tuste
ja poliitikute vahel sapiste noole-heitude
kõrval on Suitsu luule tema
eluajal nagu kippunud elava elu kõr­val
varjugi jääma; Nii mõnigi kord
otsis pilk Tartu auditooriumite hä­maruses
professori kõrvalt luuleta­jat.
Nüüd tagantjärele kerkib Gustav
Suitsu luulemonumeht teistest tege­vustest
üles kõrgemale ja nagu ku-.
juneb kõikemääravaks, kui me lähe­neme
Gustav Suitsu elutööle juubeli­aasta
kaugemas perspektiivis. Noor­eestlane,
poliitik, teadlane ja esseist
Suits on üks eesti luulekeelt kõige
meisterlikumalt kasutajaid, oma in­dividuaalse
Ja ilmselt kustumatu pit­seri
vajutajaid eesti poeesiale. Mo­nument
on hävimatu.
ARVO MÄGI (EPL)
13.-20. novembril Peetri ko-e
kahes saalis 13 kunstniku
. kokku 59 eksponaadiga,
^swejaist valdavalt enamik on pü-öjvall
kaasas olnud EKKT-ga pike-aja
kestel, osa vaheaegadega ja
on ikka olnud uusi esine-kes
täitnud ajalikult lahkunu­te
«ui ka eemalejääjate kohad. Nii
on EKKT elujõulisena püsinud ja
Toronto ulatuses oma missiooni
hea ed4i ja järjekindlusega võinud
^ita> olla taimelavaks meie kujuta­ba
kunsti edutamisel. Lõppenud 28.
näitus pii isegi viimaseil aastail ol-nuist
ulatuslikum osavõtjate kui ka
poolest.
e pilt endiselt mitmekesi-nii
ainestiku, maalitehnika, ma-
N a l i ja maalimislaadi poolest. Oli
värviküllust. Kõike seda loendatud
teatava reservatsiooniga, kun
aga teatava reservatsiooniga, kuna
pole puhtprofessonaalseid kunst­nikke.
Ei saa aga eitada püüdlust ja
tehet, kuidas muidu olekski jõutud
oma 28-sandani! Muidugi EKKT
kui organisatsioon ja selle näitused
võidaksid palju kui kogu meie
kunstnikkond oleks „ühe mütsi al­la"
koondunud. See ei takistaks
neil, kel võimalused ja tahet esine­da
ka mujal. Teiseks praegused
EKKT esinejad peaksid revideeri-ina
oma kusagilt omaks võetud vii^
si, olla kõik kõiges — mingi kos­mopoliit.
Kõnes olev näitus oli võimalda­nud
igal üksikul esineda 5-6 tööga,
mida enamik ka oli kasutanud (ük­sikud
vaid 3-4 tööga). Küllaldane
igal näidata oma loomingut ja isi­kupära.
Paraku mitmed on pidanud
tarvilikuks end näidata igas aines­tikus,
maneeris, tehnikas, kolorii­dis,
materjalis realismist kuni abst­raktsuseni,
mitmes -ismis ning nä-gemusis-
unenägudes, üheski liigis
end lahti maalimata. Täielikelt
väärnähe ühel kunstinäitusel, mi­da
mujal ei esine. Ka suurkunstniik,
mitmekülgse eriharidusega ja või"
metega ei lähe end paljastama ega
edvistama mida ta kõike oskalb
(vaadelgem kas või Kanada „Group
of Seven"), need mehed võinuksid
oma võimete juures igale meeldida
ja igale luua meele- ja maitsepä-rast,
rikastuda ja elada mugavuo^
tes, kuid siis polnuks kanada kuns­ti
seesugusena, nagu ta on).
Tulles tagasi näituse juurde,
vaatleksime esijoones uusi nime­sid.
Alar Aedma oma segatehnikas
visanditega ilmutab virtuooslik­kust
ja oma käekirja kõrval head
koloriiditunnetust ning disk­reetsust.
Ta paelub, on spontaane,
ei otsi ennast vaid annab enesest*
Erna Relvik oli teine uus nimi.
Maastikumaalijana on tal silma nä­gemaks
tabama olulise ja meele­olulise
ning seda oma subjektiivse
vaistu ja vajaliku oskusega jääd­vustama.
John Tannet, kes EKKT
mullusel näitusel debüteeris, oli
geomeetrilis-kubistliku vormikä-sitlustega,
heade näidetega kolorii­di
ja ruumi lahendamisel. Marino
Alt, enam kui 10 aastat eemal ol­nud,
üllatas oma suuremõõtmeliste
maalidega, heas distantsis ja vor­mikäsitluses
maastikega Nova Sco<-
tiast. Kunagi nähtud lillede maali­jana
ja näitusega „Samblane ka­tus"
Magda PiSnla pole edusamm®
teinud.^
Teised esinejad, tuttav EKKT
tuumik: Helmi Herman. Mai Järve,
Tiiu Kadak, Jaan Miljan, Ervin Mil-vek,
Benita ja Ants Vomm olid eks-ponaadega
neid iseloomustavas
teostuses, Ed. Lillepõld (eelmisem
lehes eksikombel mainitud EKKT
esimehena; esimees on edasi Benita
Vomm) seni meelde jäänud eriti
oma puuskulptuuridega, oli see­kord
uudisloomingugamosaiik töö­dega
ja kiltkivi lõigetega.
JÕULUTERVITUSEO
„MEIE ELUS"
sugulastele, sõpradele jne. palu­me
sisse anda kas kirjalikult v&õ
telefoniteel hiljemalt 12. dets. k.@.
„MEIE ELU" talitus
Ontario
Mitmekultuurilisuse
Korraldav Kogu 10 a»
Ontario Mitmekultuuri ja Koda­kondsuse
Nõuandev Kogu korraldas
oma 10- a. tegevuse tähistamiseks ,
kolmapäeval, 16. nov. vastuvõtu aja­kirjanduse
esindajatele Toronto
Press Club'i ruumes. Nõuandev kogu
koosneb 56 liikmest. Juhiks on dr.
Mavis Elaine Burke, päritoluga Ja-mäikast.
See kogu sai alguse 2.-4.
juunil 1972. a. Toronto Skyline Ho­tellis
peetud „The Heritage Onta­rio
Congress'ist", mille algataja(<s oli
selleaegne Ontario Provintsivalitsu-se
liige ukrainlane John Yaremko.
Kongressi sihiks oli rahvusgrup­pide
esindajatest nõuandva kogu
moodustamine Ontario provintsiva-litsuse
juurde rahvusgruppide erikü­simuste
arutamiseks. Alates 1979. a.
laiendati selle kogu tegevust ka ko­dakondsuse
küsimuste arutamiseks.
Nõuandev kogu on valinud endale
IS-liikmelise juhatuse ja 11-liikmeli-se
ajakirjanduse ja sidepidamise ko­mitee,
mille liikmekspn ka alatesjk.a.
3. veebruarist Valve Andre, kes on ka
ajalehe „Multiviews" toimetuse lii­ge.
Leht trükitakse inglise ja prantsu­se
keeles ja ilmub neli korda aastas.
Valve Andre on korduvalt esinda­nud
Nõuandvat Kogu mitmete eri-rahvuste
suurüritustel, olles alles hil­juti
külalisena Poola Vabariigi 65.
aastapäeva aktusel. '
Ülevaate Nõuandva Kogu tegevu­sest
ja tuleviku kavatsustest andis
selle juht dr. Mavis Elane Burke. Jäi
mulje, et küsimusi arutatakse soliid­selt
ja tasakaalukalt. Kõik rahvused
on samaväärilised, vaatamata nende
arvule Kanadas. Vastuvõtt kestis ligi
kaks tundi ja osavõtjaid oli kogune­nud
saja ümberj
HARALD RAIGNA
toa
KUULUTUSED
Lech Walesa: „Vabandage, et ma tänu ütlemiseks ei seisa p ü s t i . . p a l u m e talitusele anda KUNI
- : KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
I et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
Soovitakse ühendust
HEULOOJAGA.
kes võimeline ja tahteline looma
viisi isamaalikule luuletuse e.
K'irjad sit. „ u E :
Kunsti
oskussõnaraama
ilmumisel
STOKHOLM - Eesti Keele ja Kir­janduse
Instituudi üldkoosolekul,
valiti juhatus järgnevaks tegevusaas­taks
tagasi endises koosseisus: esi­mees
— Valter Tauli, abiesimees —
Herman Rajamaa, sekretär — Helmi
Eller, Ants Anderson, Mart Jänes,
Teodor Künnapaš, Johan Ungerson
ja teaduslik sekretär (ex officio) —
Paul Laan. Juhatusliikme kandidaa­did:
Arvo Mägi, Raimo Raag ja Eevi
End. Revisjonikomisjon: Kalju Le­pik,
Henno Lender, ja Erik Kalve.
Tegevus on toimunud enam-vä-hem
alaliseks kujunenud töökava
raamides. Sinna on muu hulgas kuu­lunud
eesti' keele kursuste korralda­mine,
leksikograafia- ja bibliograa-fiaälane
tegevus, keeleline redgeeri-mis-
ja korrektuuritöö jm. Instituudi
publikatsioonide seerias on ilmunud
Valter Tauli brošüür ..Johannes Aa­viku
keeleuuendus. Kriitiline üle­vaade".
Kunsti oskussõnaraamatu
käsikiri on antud ladumisele. Uue
ülesandena on juurde tulnud surma
läbi lahkunud liikmete käsikirjalise
pärandi korraldamine ja hooldami­ne.
Arno Niitme
„NOORUS JA
KOOLIAASTAD
TREFFOONIAS"
256 Ihk. Köites. Hind $15.00
Postiteel tellides pluss saateku
MüügW
„i^EIE ELU" tdlfuseso
938 Broadview Ave. Toronto.
M4K 2R6
•04M)
OSTUÜ
^ Soovin osta originaal Wiira d'i
^3 V I R V E
Helistage:
E. Altosaar (416) 889-3478
Diraamateater põles Tallinnas
STOKHOLM (EPL) - Tallinnas
oli jälle tulekahju, mis tabas üld­tuntud
kultuurilist ehitust. Kui eel­mine
tulekahju tabas Niguliste kiri­kut,
siis seekord lõõmas tuli Draa­mateatri
lioone sisemuses. Tuld
märgati reede, 21. oktoobri õh:ul ja
linna tuletõrje tuli kiiresti kohale.
Sellegipoolest jõudis tuli tekita­da
nii suuri kahjustusi, et teatri­tegevuse
taasalgamisest ei saa juttu
olla enne poolt aastat. Draamatea­ter
pidi alustama etendustega no­vembrikuu
alguses.
Tallinnas arutatakse tulekahju
põhjusi. Nii nagu Niguliste puhul,
ei ole midagi kindlat teada. Võima­lik,
et tegemist oli süütamisega, sa­ma
hästi võis tegemist olla ehitajate
lohakusega. Niguliste puhul öeldi,
et tegemist oli keevitussädemega,
mis süütas tulekahju.
— / i eesti keele vastu püsib. Möö-toud
sügisel registreeris end eesti
keele kursustele 18 uut õpilast. Käes-o^
evar sügisel töötab kolm gruppi
kokku 26 õpilasega. ^
Instituut saab Eesti Komitee kau-oma
tegevuseks iga-aastast riigi-toetust
kr. 2000:-. Eriotstarbeks on
instituuti toetanud Alide-Marie Tun­du
Sihasutus (kr. 2000:-), Hain Re­has
ja Metsakodu Sõprade Ring.
• \ • • • M k ' - K ' - : " ! Jr *
•Sõjas kannatada aaariüd Dradfnateatri Tioorü taastati pärast
süda ja sea} asub praegu pika ja keerulise, nirnega 'iViktor
mngissepa nimeline Tallinna Riiklik Akadeemiline Draa­mateater".
Selle saalis ja mujal hoones Mis pikemat aega
'remont ja tmtritegevuses oli vaheaegr '
VI