Meie Elu = Our life, November 24, 1983

              NELJAPÄEVAL, 24. BJovEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER U „Meie Elu" nr. 47 (1760) lööS
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian .
, House,958 Broadview Ave., Toronto, Qnt. Canada, M4K 2R6
• Tel.466-095r ^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veideobaurn. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr. New Milford. N.I.,USA
Tel. (2Ö1) 262-0773. ;
,,Meii3 Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Ka
" ^ Asut. A.Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
- Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulut|USte vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5p.l.,esmasp. ja neljap. kl. 9hm.—8 õ., laup. kl.9 hm.—Ip.l.
„MEIE ELU" tellimiGhinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
' 3 Ic.$15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. S25.00,3 k. S17.00. Ü^^^^^^^^^
meremaadesse - 1 a. S48.00, 6 k. $26.00, 3 k. S19.00.
Kiripogtilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. S14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. S3t).80, 8 k. S15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . §58.00, 6 k. $29.00. i
• Üksiknumber — 75$
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel S5.50. •
tekstis S5.00, kuulutuste küljerS4.75.
GJiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJüiiiiiüiiiniiiiiiiiiiiiiiiit^
Suurpuhastus...
0
^ Pierre E. Kuid ometi ehitab N . L i i i üha süül-
Trudeau äsjane külaskäik NATO remaks oma aatomrelvade arsenali
pakti riigipeade juurde Euroopas ja ähvardab nendega isegi USA-d.
loom
Puudub üMsrmnekommiiiitsmi^^
f võitluseks
Kapitalism ja kommunism ei püsi koos ilma sõjata, seda Lenimi
väidet pole Läänemaailm võtnud tõsiselt ega oma ühist rinnet kom­munismivastases
võitluses. Seda kinnitati kahepäevases seminaris,
mille korraldas Torontos Canadian Institute of Strategic Studies
Nõukogude globaalse suurstrateegia selgitamiseks.
ei äratanud suuremat tähelepanu.
Kuid just sellepärast peaks külas­käik
olema eriti tähelejpandav. Na­gu
enne väljalendu 'Euroopasse
võis aru saada, et Kanada peämi-
Mister tahab kõnelda rahu ja sõja
küsimustest ning otsida teid, kui­das
sõda ära hoida. Millised on
Trudeau ideed või mis on tema
plaan, et rahu hoida, sellest ei rää­kinud
peaminister Kanadasse ta­gasi
jõudes. \
USA ja Nõukogude Liidu esinda­jate
konverents Genfis ei ole and­nud
mingeid tulemusi ja relvasta­mine
läheb edasi. USA on teinud N.
Liidule mitmeid ettepai|ekuid rel­vastuse
piiramiseks ja isegi vähen­damiseks,
kuid ilma tulemusteta.
Selle asemel on N.Liit asunud oma
Nii ei jäänud Washingtonil teist
teed, kui oma „Pershing" pommid
ja tiibraketid valmis ehitada ja asu­da
nende ülesseadmisele Lääne-
Euroopa maadesse. Kuid ikka ei
taha USA valitsus sõda N. Liiduga,
on valmis oma relvad ära tooma
niipea, küi Nõukogude Liit on näi­danud
omapoolset sellelaadset
plaani;
Või peab Trudeau end eriseisun­dis
olevaks, kuna aastaid tagasi
sõlmis ta Kanada ja N.Lüdu vaheli­se
nn. sõpruspakti, mis ikka on veel
jõus. Või teine fakt, et Trudeau! on
taskus Juri Andropovi isiklik kutse
läinud suvest, mis ootab alles rea­liseerimist.
Kuid Andropovit pole
avalikult nähtud enam 14. augustist
saati ja kõigi oletuste kohaselt on ta
aluste õõnestamiseks, et ta kord jse-eneses
kokku variseks.
Nõukogude korda on hakanud mõ-rastama
ja kriitikat esile kutsuma
tagasilöögid ideoloogilisel, majan-relvi
tooma Ida-Euroopa maadesse raskelt haige. Kui Andropovit kord
|a neid seal lääne vastu üles sead- ei ole, siis tühistub ka kutse.
ma.Kõned Kremlist muutuvad üha
ähvardavamaks. Ükski USA ett@°
panek ei ole vastuvõetav,
Andropovi järglasteks on ainult
vanad mehed, kes on oma aja üle
telänud. Lenini mausoleumil moo­dustasid
poole suuruste reast ai-
Kui olukord on selline, siis mida nult kindralid, kes kõik püüdlevad
lootis Trudeau saavutada NATO rii- troonipärija kohale. Kas pärast
gipeade juures? Kõige huvitavam Andropovi püsib edasi partei dik-on
see, etTrudeau võttis ühendusi taatuur või asendub see koguni sõ-peagu
eraisikuna, kuigi olles pea- javäelaste diktatuuriga? Nii et And-minister.
Tal pidi olema oma plaan, ropovi kutse Trudeau taskus võib
sest ÜSA-ga ja teiste NATO olla ainult tühi paber ja selle mõ-dikidega
puudus selleks kokkule- jule on silmapilgul raske preten»
või isegi mõtete vahetus. Ta
mängis nagu poliitilist hiiglast, kel­lel
on taskus vastuvaidlematult val­lutav
idee, mille järgi kõik haara­vad.
See külaskäik oli nagu Donki-deerida.
Tundub võõrastavana, et NATO
liikmesriigi Kanada peaminister
01 otsimas üksinda lahendust krii­tilisele
olukorrale ilma eelnevate
M i k unistus võimatust, milleks nõupidamisteta teiste liikmesriiki
keegi teine ei ole võimeline. Tõsi, dega, esmajoones USA-ga. Tru-rahu
ihkavad kõik. President Rea- deau üksirannakud on silmnähta-gan
ütles Jaapani parlamendis oma vait määratud ebaõnnestumisele,
äsjase külaskäigu puhul: „Aatom- Tuleb aga loota, et see ühemehe
sõda ei tohi kunagi tulla, see oleks affäär suuremale üldsusele kahju
hullumeelsus". ei tee. ^
eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Tehes kokkuvõtet seminari ette­kannetest
ja arutlustest, ütles poliiti­liste
teaduste professor Richard Pi-pes
muuhulgas:
Nõukogude ähvardust, et nad ma­tavad
kapitalismi, ei võeta tõsiselt ja
suhtlemine Nõukogudega on kurn- ^^slikul ja poliitilisel alal. Tunnus-maline.
Ühelt poolt süüdistatakse j^g^ on tulnud anda inimese usulisele
Moskvat segaduste sünnitamises, re- tunnetusele ja nõustuda paavsti tule-volutsioonide
õhutamises, terroristi- kuga kommunistlikule maale. Tehni-de
väljaõpetamises ja Kolmanda üsel alal ei suudeta sammu pidada ja
Maailma varustamises relvadega.. jäädakse maha Lääne demokraatli-
: Teiselt poolt äntsetakse Nõukogude- j^gsi riikidest. Nõukogude: orbiidist
ga eeljspartneri soodustuste andmi- , on hakanud välja langema mõned
sega. Müüakse tehnilist varustust, nigid, nagu Egiptus, Janiaika j;t:
teravilja ja toitaineid krediidi alusel poola hoidmine selles orbliäis on ku­ja
antakse laenu miljardites dollari- j^j^gs ja Afganistani tõmbamine sel­les.
Sellega Lääs on hoidnud ära igsse orbiiti näib ebaõnnetuVat. Alla-
Nõukogude korra kokkuvarisemise heidetud rahvad ei ole õnnelikud
ja ikestatüd rahvaste vabanemise kommunistliku korraga. Sateliitrii-kommunistliku
diktatuuri alt. kidest ainuh Bulgaarias ei ole olnud
Arvestades Nõukogude olukorda, nõukogudevastaseid demonstrat-oleks
küllalt lääneriikide omavaheli- ^"^f rahutusi. Nõukogud ei saa
sest kokkuleppest, mitte müüa Nõu-i^^^ld^^,^ satelutriike ja on sunm-kogudele
toitaineid. Selle tagajärjejfe^"^ ^o^!^"^^ "^"^^^ ^"^'^^ °^"P^^-
Nõukogud on sunnitud oma põllu- ' stoonivaed. , „ '
Nõukogud.ei ole suutnud allutada
maailma töörahva diktatuurile, pole
suutnud isoleerida Ühendriike-teis­test
maadest ja õõnestada tema ühis­kondlikku
korda sellisel määral, et ta
sisemiselt kokku variseks. Nende
püüdluste juures Nõukogud teinud
suuri kulutusi, nad on vaesestanud,
tehnilises arengus maha jäänud' va­badest
demokraatlikest riikidest.
Rahvad on pettunud Nõukogude kor­rast
ja allaheidetud rahvad taotlevad
iseseisvust.
Võidujooksus relvastuse alal
LUGEJA KIRJUTAB
,^ei€ . Elu" avaldah m^ehadi
oma lugejate mõtteamldusi-^"kcL
neid mis ei ühtu ajalehe s^isuKoM^
tadega. Palume kirjutada kokku--
võtlikult ja lisada oma nimi ja'"
aadress. Toimetus jätab endale õi°
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivn^e
korral jätta avaldamata.
Kirikukogu on
kohustatud kokku
tulema
Teatavasti EELK Adelaide kogu-des
juhatus kirikukogu liikmena tegi
ettepaneku 26. mail s.a. kokku kut­suda
kirikukogu Torontosse Esto '84
puhul. Selle ettepaneku üle on palju
sõna võetud ja pikemate selgituste
järele on nüüd selgunud, et kiriku­kogu
on kohustatud kokku tulema,
mida Adelaide koguduse juhatus
oma otsusega 13. oktoobrist konsis­tooriumile
teada andis.
Kirikukogu kokkukutsumine
praegu on väga oluline kiriku ole­masolu
suhtes ja pöördelise tähen­dusega
kirikule. Sest kui Eestis kiri­kukogu
1943. a. erivolituse andis
peapiiskop J. Kõpule, kes kirikukogu
asemel võis otsusi teha ja põhimää-.
ruste §33-da ajutisena kehtestas, mil­line
on seotud nn. kirikukogu liik­mete
kirjaliku hääletamisega, siis vo­lituse
alusel see seaduse säte oli
kehtiv ainult nii kaua, „kui kiriku­kogul
ei ole võimalik kokku tulla."
Kuna nüüd Estoga kirikukogul on
võimalik kokku tulla, siis pm. §33
kaotab kefitlvuse nagu ta praegusel
kujul põhimäärustes on ja kõik selle
seadusega seotud tegevus langeb pm.
;|31 peale, mida peapiiskopil ja kon­sistooriumil
on vajalik rakendada, et
...EELK-J.l^õrseim korraldav organ
kirikukoguna" olemas oleks nagu
selline seadus originaalselt Eestis
kehtis.
Nõnda kirikukogu poolt Eestis
tingimuslikult antud erivolituse alu­sel
automaatselt kohustatakse, et ki­rikukogu
kokku tuleks, kes põhi­määrused
taastaks või parandaks,
sest seda mitte tehes, EELK lakkab
olemast nii demokraatliku ehk rah­vavalitsusliku
kui ka seadusliku kor­raga
kirik ega hinda kirikukogu ot­sust
Eestist ja peapüskop J. Kõpu
isikut ega tema tööd. v
Sellest nähtub, et konsistooriumil
on ülesanne kirikkogu Esto '84 pu­hul
Torontossse kokku kutsuda. Sel­leks
peaksid samuti kõik kogudused
meie kiriku huvides kaasa aitama
nagu seda tekkinud uus olukord
nõuab.
Kirikute tegevusest selgub, neil
kõigil peavad olema kirikukogud.
Seda tuleb arvestada ka EELK-1 pa­guluses,
et temalgi kirikukogu oleks,
kes kiriku tegevust korraldama hak­kab.
Praegu on koguduste juhatused ki­rikukogu
liikmed ja igal kogudusel
on üks hääl, selle tõttu koguduse ju­hatus
peaks valima saadiku, kes ko­gudust
kirikukogul esindaks, millega
kirikukogu kokku tulles võib oma
ülesandeid täita nagu seda Eestis ki­rikukogu
poolt tehtud otsuse kohaselt
nõutakse.
J.AARIK
D2>><n><><ii><>«i9<>ia:Doaz><K:^o<m«aT»occsM><ii3><M39<»aTi^^
9
362 Danfc
Toronto,
Tel. (416)1
rth Ave.,
Ont. M4K IN8
466-1951
i 466-1502
J
FLpWEfiS & GIFTS ^ j
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid — j
KULLÄSEPA, MEREVAIGU-, KERAi\MIKA-,'NÄHA ja
PUUNIKERDUSE alal.
. V Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
SKOGS
PAINTING &
RENOVATION
Tapetseerimine 9 Värvimis- jm. ehitus­tööd
® Köögid ® Põrandavaibad
Soomlane — töö kiire ja korralik!
HELISTAGE: NISSE 883-4337
majandust ümber korrladama ja teos­tama
reforme, et oma rahvast toita.
Reformid ühel alal kutsuvad esile
muudatuste nõudmise teistel aladel.
Nende kaudu rahvas saaks sõnaõi­guse
ja paneks valitsuse respekteeri­ma
inimõigusi ning aitaks vähenda­da
suuFsõja ohtu. .
•NÕUKOGUDE; STRATEEGIA.
Igal suurvõimulonolnud oma kau­geleulatuv
strateegiline eesmärk.
Neid eesmärke on taodeldud polii­tika
ja sõjalise jõu abil Nõukogudel -v, , .. , , . 1 . 1 1
on olnud selline kava juba Oktoobri. Uhendriigel pole vajadust arendada
revolutsiooni ajast arvates. Siis Le- ^^^^^ ' " ' " ^ ' ' ^ tuumrelvi. Nad
Selleks, et postisaadetis korrali­kult
pärale jõuaks kirjutatakse selle­le
saaja sihtnumber. On igati arusaa­dav^
kui ÜEP asjameestel pole olnud
mahti kindlaks teha, et posti siht­number
on eestipäräsem kui posti-kood.
Pealegi oh sihtnumber niivõrd
uus sõna, et selle kasutamise vastu
võivad filoloogidki olla. Kaksipidi
arvamisi ei tohiks aga olla selles,et
iga ÜEP-st osavõtja, vaatamat a selle­le
kas ta tuleb Saksamaalt, Mootsist
või Belgiast, saab tõlgi abita aru igast
ÜEP terminist. Ja küsimus ei ole
mitte ainult arusaamises. On ülimalt
oluline, et meie pidupäevadel eesti
keelt kultuurkeelena kasutatakse.
Kuna ingliskeelt kõneleja ei saa ilma
selgituseta nagunü aru,mida tähen­davad
sõnad EStTO, ESTÖRAMA ja
ESTO VISIOON, siis ei saa nende
kasutamist põhjendada võõrastele
tehtava reklaamina. Kui taoline pi­dustus
toimuks kodumaal, siis ilm­selt
iga ÜLDPÄÄSETA sissetrügija
saaks seal hundipassi. Ja kuna raa­ma
on midagi, mis on korratus olu-
0 0 0
korras või halval järjel, küllap siis
läheksid seal omad inimesed AVA­PEOLE,
ning ESTONIAN
CONCERT oleks teinud asja arusaa­davaks
ingliskeele oskajaile. Nende
ülaltoodud, mitte ühtegi keelde kuu­luvate
sõnadega võib ju hädakorral
leppida.-Aga kui autodele kavatse­takse
liimida sildid, mis neist tõstuki
teevad, siis on inglise keeles mõtle­misega
kindlasti liiale minud. Küüt-auto
mõte on igati huvitav, kuid vae­valt
on meil' põhjust sellist teenust
kanadalastele pakkuda. Need on ju
meie päevad. Päevad, kus iga hetk
peaks kinnitama, et meil on palju,
mille üle võime uhked olla. KAS
VÕIKS, viimaseid ÜEP ettevalmis­tusi
tehes, sügavamalt lähtuda sel­lest,
et nende pidupäevade ja kogu
meie olemise aluseks on eesti keel?,
Keel, mis oma^ varjundi- ja sõnava-rarikkuse
poolest on võrdne kõigi
teiste kultuurkeeltega. Keel, mille
kadumisega lakkab olemast ka eesti
rahvas.
HARRI KIVILO
nin deklareeris, et tööliste diktatuuri
on vajalik levitada kogu maailmas ja
hävitada kapitalism, Tema arusaama
kohaselt sõda ei ole poliitika jätka­mine
relvastatud jõudude abil, vaid
poliitika on relvastatud jõudude abil
saavutatud võitude legaliseerija.
Nõukogude püüdeks on ruttu ja kii^
resti vallutada ja hiljem need vallu­tused
legaliseerida poliitiliste kokku­lepete
kaudu.
Nõukogude suurstrateegiasse
kuuluvad ideoloogilised, poliitilised,
majanduslikud ja sõjalised eesmär­gid.
Ideoloogiliseks eesmärgiks 6n
rahvaste veenmine selles, et marlc-sistiik-
lenilistlik Nõukogude kord on
parim ühiskondlik kord, mis on suu­teline
lahendama ja leevendama ü-hiskonna
igasugused häired, kui ka­pitalism
teda selle juures ei segaks.
kunagi neid ei vaja. Neil peaks ole­ma
tugevad vatülöögi tuumrelvad ja
selliselt kaitstud, et nõukogude"esi­mese
löögi relvad neid ei suudaks
hävitada^ See tagaks, et tuumrelvade.
sõjas on ainult kaotajad, keegi seda ei
soovi ja tuumrelvade sõda jääb pa­beri
peale kuni relvastust hakatakse
vähendama.
' ; •
Diskussiooni korras avaldati kaht­lust,
kas Nõukogudel on üldse min­git
üldist strateegiat, kas Nõukogu­de
korda ei varjuta mitte Ühendrii­kide
võimupoliitika, kas rahu- ja
tuumrelvade vastastest demonstrat­sioonidest
osavõtjaid ei hinnata mitte
valesti. Need isikud võivad olla sii­rad
ja mitte ühegi võimu poolt mõ­justatud
demonstratsiooni de korral­damiseks.
Mõned seminarist osavõt-
PAKID EESTISSE
mfk^ oma [ärgmine pakk odiavamsni j
kiireminf kui varem
VÕRRELGE MINBU!
5 kg $19.(
koni 10 kg $34.(
f om Tõib tasuda Kanadat ?õi Nõukogude iMm,
$42.00
$72.00
ÄVE-O-WAY PÄRCil SERVICE LTD.
TORONTO
W RoncesvaDes Ave,
L 53^3042
HAMILTON
747 BartonSt East
TeL 544-3603
ÕULÜEELNE ODAV-MÜÜK
Eestvõitlejaks kapitalistlikus ühis- jad leidsid, et ülestõusud ja revolut-konnas
on Ameerika Ühendriigid ja see- si^^"^^ ° " koledad ja nende ohutami-pärast
tuleb koondada kõik rahvad Nõukogude riikides on mõttetus.
Ühehdriikide sissepiiramiseks, teis- Ikestatüd rahvaste vabadusvõitluse
test rahvastest isoleerimiseks.maail. viimiseks edukale lõpule jaeti selle
ma loodusvaradest eemale hoidmi- foorumi ees puudutamata.
seks ja Ühendriikide sisemise korra ^
A.N.
ised hoiused
rjumuuvTtJuam»
OVER 50 YEARS OF G M SALES ANO SERVICE
OGANM Müük Ja r^htl^fte
Äris 291.5054
Ghev OIds ümited^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^^^^
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
aastat
i
i
i
HELIPLAADID g
RAAMATUD |
LINIKUD g
SOHVAPADJÄD I
SAUNASEEBID |
ja-TARBED »
PUUST ESEMEDI
NAHATÖÖD
ja palju muud |
TORONTO EESTI ÜHISFANK
465-4659 9
10%
hinnaalandussgai
-22. dets. s.a,
MEIE ELU "talituses. Eesti Majas 1
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
•mi
President Reagani välispoliitikat toe
!es'i raekoja ees. Keskel Balti Vabad
kis ja abiesimees Tony Mazeika, kc
President Reagan
toetav
Los Ang
Et rahvusvaheline kommunistlik
jooksikutega on ründamas president
kümmend organisatsiooni Los Angcl
demonstratsiooni. Kaaskorraldajate
du tegelased, nende Juhtkond terves
des sõnavõttudega ja kandes päovnk
nelejaks oli 3-tähe kindralG. Sumnc
Üritus läks propagüudnliseit hästi
korda, sest sealse piirkonna ajulohod
tõid sqllest reportaashe, samuti TV —
kus muide arvukate plakatite hulgast
oli korra selgesti esile tõstetud „Sup-port
Reagan. Kick commies out of
Grenada. Remember the Baltic States
Estonia, Latvia and Lithuania!"
oli kandmas Balti Vabadusliidu sek­retär
Viivi Piirsild. H. Nurmberg ja
j. Kojelis kandsid kangast „Russia
get out of Estonia, Lutvia and Lit­huania",,
p.s. veel arvukalt teisi eest­lasi^
lätlasi ja leedulasi erinevate pla­katitega.
Sõnavõtud olid üleskutsuvad pre­sident
Reagani poliitika toetamiseks
ja kommunistliku hädaohu rõhuta­miseks.
Viimast esiletõstvalt ka Ni­karaagua
olukorrale. Teadustajana
toiminud Balti Vabadusliidu abi-esim.
T. Mazeika hüüdis muuhulgos;
„...Ärka üles Mehhiko ja pane tähele,
mis on juhtumas Kesk-Ameerikasl"
Org. Callfornlans for SArpng Ajueri-ca
esim. N. Sorokin ütles, et Reagan
astus õige sammu koos kuue saare­riigiga,
et vabastus õigel ajal Grenada
rahva kommunistide küüsist, samuti
päästis hädaohust seal viibinud USA
kodanikud. Kindral G. Sumner aval­das
headmeelt nüha nii palju avalik­ke
meeleavaldajaid presidendi polii-ti)
to{
n(i
se
Oli
j.
ro
10
nr
k(
nii
1^
se
V l i
m
nl
u
v\
vii
li}
l)i|
ui
T
Uij
oi
Sl
h
OH
Ü
11
ül
VI!
EKN JUHAtUSE
KOOSOLEK
EKN'u uue tegevusaasta esimene
juhatuse koosolek peeti-lO. nov.. Esi­mees
Laas Leival informeeris,ot A.
jurs, P. Aruvald ju esimees ise võtsid
osa 4. ja 5. nov. korraldatud Cana­dian
Institute for Strategic Studies
konverentsist,mille peateemaks oli
Soviet Union: Grand Strategy for
Eastern Europe. Oli märgata, et rõõ­mustavalt
kõnelejate ja sõnavõtjate
seisukohad ühinesid mitmel pinnal
eestlaste sihtide ja soisukohtadega.
On saadud informatsiooni Eesti Va-bastamis
Organisatsioo^ni kohta.
Nähtavasti on org. autentne,kuid vä­ga
väikse põhibaasigo osalejate osas.
äsjatoimunud 'Viinakuu Pidu' õn-nestus.
kuigi osavõtjate arv oli palju
väiksem kui loodeti. E. Lindaja
Hamilton'ist teatas lõpuks, et Branl-ford'i
Remembrance Day paraadil
olid esmakordselt esit'a,lud Balli rii­kide
värvid.
Järjekordne Jõulutervituste vahonV
dämine ajalehtede kaudu läheb käi­ku.
Kaasmaalasi on palutud regist­reerida
hiljemaks 5. dets. Leili, et
tervituste vahendamine sellel viisil
on leidnud suurt populaarsust, eriti
kuna postikulud on viimastel aasta­tel
ülikalliks laind. '
Teatati ka, et A. Nõmmik on lah­kunud
Eesti Vangistatud Vabadus­võitlejate
Abistamistoimkonna esi­mehe
kohalt. Kuna vabadusvõitleja­te
abistamine on leidnud suuremat
populaarsust ja poolehoidu noorte
seas, siis sovitati asemaie valida noo­rem
inimene. Priit Aruvald valiti
uueks esimeheks. Tänati ja kiideti
heaks A. Nõmmik'u tööd sellel alal.
Juhatuse ametid jagati järgnevalt:abie-simehed
- H. Lupp, A. Kittask, T.
Tõsine, E. Kiilaspea, A. jurs (i.õuna-
Ontario), E. Lepnurm (Vancouver), P.
Möldre (Montreal) ja W. Pent (Ot-
;tawa). Peasekretär - P. Aruvald.
! Laekur - N. Valge ja A. Läte. Sek­retärid
- E; Lindaja, K. Kaljuste jü E.
Salurand. Liikmed - U. Petersoo ja
K. Jõgi. Juriidilise komisjoni esime-til
P
»•
k
P
Vi
k
k
n
li
K
Sl
8