Meie Elu = Our life, October 18, 1984

              1^.
2 . - THURSDAY, OKTOBER 18
„MEIE ELU" - „0^R LIFE'
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hoiise,958 Broad^iew Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
1 Tel. 466-0951 ' •
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaüm. Toimetaja New
Yorgis B: Parming, 473 Lühmann Dr., New Milf ord, N.j.,USAi
j Tel (201) 262-0771
„Iyleie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
, Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951 -
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.. kupr kl, 9 hm.-lp.l.
.,,MEIE ELU" tellimishikad:Kan^ 6 k. $22.00,
3 k.$15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k.$17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. $48.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00. ,
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: ,1 a. $30.80, 6 k. $15.40! Õhupostiiisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00,-6 k.S29.0Ö.
Üksiknumber — 750;
Kuulutushinnad:|l toll ühel veerul - esiküljel $5.50,
tekstiš1$5.00, kuulutuste küljel $4.75.
„Meie Elu" nr. 42 (1807) 1984
ffijiiimji/l>Baam3gBailB»lllllliWI
Kui suur on N . Liidu
sõjaline võimsus
Väike, aga rammus suutäis.
Mõttevahetuse korras
as sinna minna
iDiiisssitiiiiiiiiHiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Olen südamest tänulik Ignas Tõr-makülale
tema pikema arutelu
„jriibade probleemi" eest eelmises
„MeieElus" nr. 41. Ta tõstab uuesti
liäevakorrale Eesti probleemi seo­ses
rahvusvahelise probleemiga,
mis meid kõiki häirib ja mis kogu
maailma häirib.
' Tõrmaküla arutelu^t| on kõige
olulisem osa: ,,Eesti iseseisvuse
taastamine on oluline ja orgaanili-me
osa maailma vabastamise akt­sioonist
20. sajandi metsalise haar­dest.
Probleem hõlmab palju maid
ja rahvaid. Ikesta.tud rahvaste va­bastamise
idee mahategemine ja
selle tembeldamine ebarealistli­kuks,
on lühinägelikkuse padjal
puhkavate „õpetatud peade" välja­mõeldis
ja üritus."
Eeltoodud lõike kõige olulisem
(Q)sa on: ,,Eesti iseseisvuse |taasta-mine
on oluline ja orgaanilise osa
maailma vabastamise aktsioonist
20. sajandi metsalise haardest."
,,Öpetatud peadest^^ ongiji^iimas-tei
aastatel ianssiee^itüd kaks nega­tiivset
mõtteviisi: 1) ^estlus välis­maadel
on väljasuremisel; 2) Eesti
keel on lähema ki^mh^ aasta jook­sul
väljasuremisel. Neile mõtetele
võib lisada variatsioone, mis viivad
sellele välja, et eestlaste uuel ge­neratsioonil
välismaadel on ker­gem
harjuda asukohamaa enamus­rahvaga
ja teostada oma vaimseid
harrastusi selle enamusrahva kee­les.
See on materialistlik kasulik­kuse
moment puht isiklikul arusaa­misel.
See tähendab, seda, et unusta
ära oma bioloogiline-rahvuslik pä­ritolu
ja sula sisse enamusrahvasse
kõige sujuvamal kujul.
Võib-olla oleme ise, meie vanad
võitlejad, süüdi selle .mentaliteedi
kujunemises. Sest oleme võideK
nud ise ainult oma rahvusgrupi ta­gapõhja
jä õiguste nimeV Nii on
jäänudki õhku rippuma kahtlust­äratav
küsimus: paljuks suudame
meie? Samuti on olnud see meiega
kaasa võitlevate rahvusgruppide-ga:
lätlaste, leedulaste, poolakata,
ukrainlaste ja teistega. Nad kõik on
võidelnud omaette, kuigi samade
vabadusõigu^ike printsiipide ni­mel.
Kõikide nende hääii on kost­nud
vabadele suurrahvastele ja
neid on kuuldud.
Kuid nüüd kostab „õpetatud pea­de"
hääl meie endi vastu. Rahvus­lik
dissidentsus on tungimas meie
endi keskele meie noorte elu tule­viku
ratsionaalsuse nim^l ja ehda-kasulikkuse
põhimõttel. Dissident-siDsö-
teisitimõtlemise vastu ei to­hiks
meil midagi olla, nagu meil ei
ole midagi ka dissidentide vastu N.
Liidus. Kuid meiepoolsed dissi­dendid
on lähtunud pragmaatili­selt,
suutmata nägemast maailma­poliitilist
üldkaarti. Nad püüavad
teha opositsiooni apposiljsiooni pä­rast.
Kuid sellest lõigatäväd loor­berid
on väga lühikesed ja ei tasu
mõtlemise vaeva.
Need „õpetatud pead"'^ei taotle
isegi globaalset eestlust, vaid püüa­vad
eestluse üldse maha kirjutada.
Meid välismaadel häirib see. Või­me
ainult oletada, milliselt peaks
see häirima haritud eestlaskonda
kodumaal, kus tehakse oma parim
looduskaitse ja uurimistöö alal,
kus säilitatakse vana ajaloolist ar­hitektuuri,
kus eesti keel on aren­datud
ja hoitud oma kaunimas vor­mis
sõnas ja kirjas, kus eestlust
püütakse hoida vaatamata poliitili­sele
survele ja russifikatsioonile.
Ja nüüd kostab „õpetatud peade"
suiust surmasõnum meie keelele ja
võitlusele.
Kuid meie peame vastu mitte
kümme, vaid aastakümmeid. Sest
meie teame, et oleme orgaaniline
osa maailma vabastamise aktsioo­nist
selle sajandi meftsalise haar­dest.
Probleem haarab palju maid
ja rahvaid, nende hulgas ka meie.
Koosolekul püsti tõusta ja opo­neerida
meie emakeelele ja vaba­dusvõitlusele
on imelihtne, kuid
selles ei ole midagi teaduslikku.
Kui mõned „õpetatud pead" seda
siiski arvavad, siis on neil õige aeg
oma kooliraha tagasi küsida. Nad
ei tea isegi.kus nad asuvad. Ema­keelt
ja rahvust säilitav intelligents
kodumaal vaevalt tahab nendega
tegeleda. Meie võitlev ühiskond
välismaadel kuuleb nende rahvus­likku
shikaneerimist tülpimusega.
Siis kuhu nad kuuluvad?
Marksism kasvas teaduslikust
sotsiaalsest uurimusest, kuid see
demoraliseeriti poliitiliste despoo-tide
poolt N.Liidus. Oleks aeg, et
meie endi „õpetatud pead" ja tea­dusta
põllule rakendunud õpetla­sed
rakendaksid oma teoreerilised
võimed poliitilis-majandusliku
vastaspooluse kultiveerimisele,
mis annaks kommunistlikule ideo­loogiale
tagasikäigu ja aitaks
maailma päästa punase despootia
agressiivsusest. Kuid siin kerkibki
„tiibade probleem", kiiduväärt
diplomid on küll taskus, kuid tiibu
Enamus eestlasi pole kirikuelus
väga aktiivsed, siiski huvitab iga­ühte,
mida Eesti kirik' teeb ja kui-dasusuelu
areneb kodumaal ja mu­jal
maailmas.
Ajalehtedest löeme.et juulikuulõ-pupäevil
peeti Budapestis Luterliku •
Maailmaliidu kongress. Poolteisttu-hande
osavõtja hulgas oli Nõuk, Ees­ti
peapiiskop Edgar Hark ja EELK
esindaja Ivar Po6ll, Rootsist.
Luterlik Maailmaliit asutati 1948.
a, Lündis, kus kaasalööjaks oli pea­piiskop
Johan Kõpp ja saadik H.
Laretei. See ühing on nelja aasta­kümne
jooksul sisult ja meelsuselt
muutunud ameerikavastaseks ja,
kommunismisõbralikuks sel määral,
et praegused EELK õigusjärgsed ju­hid
(siinsed piiskopid) kongressist
osa võtta ei söandanud. EELK esin­dajaks
Budapestiö-oli vaimulik asses-sor
Ivar Poell, kes hiljem nimetas, et
'kuigi võib-olla (!) oli KGB kohal
(kongressil), kuid meie tööd see ei
takistanud'.
Missugust meie tööd?
Jälgides Eesti-Läti-Leedu samizdat
kirjandust ja meie ajalehtede teateid
usuelu kohta Nõuk. Liidus, võime
tunnistada, et seal ja satelliitides
valitslsb sihikindel usklike tagakiu-.
samine. Käitlemine on ebaõiglane ja
mõnel juhul jülhi ja jõhker. , /J*
Ka^ oli kongressi kavas kusimu/
või arutlemine usklike "tagakiusami­sest
Nõuk. Liidus?
Ei olnud. Kava tähtsamaks punk­tiks
oli — apartheid LÕuna-Aafrikas!
neegrisuguharule annud peaaegu
täieliku iseseisvuse, palju avaramate
õiguste ja vabadustega, kui on
Nõuk.Liidu sateliitriikidel, rääkima­ta
rahvastest, mida rahvusmõrva
kaudu püütakse ümberkasvatada
venelasteks või 'nõukogude inimes­teks'!
;
Lõuna-Aafrika Vabariigis ei ole
usuprobleeme ja inimeste üheväär-suse
tingimused pole mitte kõige hal­vemad
maailmas. Miks on LrAafrika
piitsutamine moes?
Lõuna Aafrika Vabariik on väga
rikas loodusvaradelt ja geopoliitili­selt
väga tähtis maa. Seal pole prae­gu
veel venelasi ega venelaste mõju
— kuid seda loodab Nõuk. Liit saa­vutada
osaltläänlaste abiga! L-Aafri-.
ka Vabariik on piiratud riikidega, kus
on venelasi ja venelaste mõju..
Luterlik Maailmaliit võiks ka mär­gata
seda ülekohut, mis õitseb Jorda-ni
jõe ja:Peipsi järve läänekallastel,
kus nende alade põliselanikel pole
niigi palju õigusi ja yabadusi, kui on
L.-Aafrika neegritel, apartheid või
mitte! Luterlik Maailmaliit, oma tege­vusega
juhib maailma tähelepanu
suurtelt kuritegijatelt eemale väikse­matele
kuritegijatele.
iiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii{iniiiiiiiiiitiiin
JOHN E. SpOSAR, CA.
C&iartered Account&ifBt
%n\%<s^ 11802,181| OinnVoirsity Ave., toronto, Ontacio,
Tel. 864-0099
TORONTO EESTI ÜHISPANK
95^ Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
SOODSA! j LAEiÜD 8CAASMAALASTELE
i^fi^rmatsiooniks helistage
465-
Mina olen lugenud LrAafrika aja­lehtede
lõikeid paljude aastate kes­tel,
pidanud kirjavahetust sealsete
eestlastega ja Kanadas. kohanud .
sealttulnud turiste ja neid küsitlenud.
Seesuguste kogemuste alusel julgen
kinnitada,' et LrAafrika Vabariigis
pole kõigevähematki usulist tagakiu­samist,
mis põhjustaks ja õigustaks
selle riigi ründamist.
Küll on aga seal, nagu mujalgi
teistes riikides, mõned usuühingud
libisenud revolutsiooni teele (välis­maine
seeme, välismaine raha!), asu-,
des ülienergiliselt apartheidi vastu
võitlema. Võitlus On muutunud tõsi­seks,
kuna piiskop Desmond Tutu
kirik on asunud koostööle ANG-ga
(African National Congres.s), mis
õhutab rassirahutusi ja sooritab pom­mirünnakuid
asutustele, tööstustele
ja restoranidele. Sealjuures on vi-'
gastatuid ja surmasaanuid.
Valitsus reageeris terrorile ja koht­les
kirikutegelast sama mõõdupuu­ga,
kui kõiki kuritegijaid, milline
kaitsesamm andis maailma apart­heidi
vastupropagandistidele — uut
hoogu!
Usklike kongress, mis ei näe uskli­ke
tagakiusamist Nõuk.Liidus ja te­ma
satelliitides, kuid mis mõistab L.-
Aafrika Vabariigi, kus on täielik
usuvabadus — see kongress on kas
tahes või tahtmata asunud Nõuk.Lii­du
kõrvale marksistlikku maailma
ehitama.
Kui kirikute sekkumist poliitikas­se
ja nende valitsuse-vastast tegevust
õigustada, siis .kerkivad küsimused:
Miks just LrAafrika? Miks just
apartheid? Kas see patt on mustem
kui must?
Võrdleme apartheidi inimõiguste
viletsa olukorraga Nõuk.Lüdus;
kompartei liikmete ja 'aadli' (nomen-
. klatuura) eesõigustamisega; lihtini­meste
liiklemise,kitsenduse ja väga
raskete karistustega riigist põgeneja­tele;
poliitiliselt teisitimõtlejate sun­nitööle
saatmist; ajutisi massküüdi-tamisi
ja üksikute inimeste kadumi­si;
eb|demokraatlikku valimiste
protseduuri jne. jne.
Võrdleme apartheidi tohutute sise-pingetega.
Nõukogude Liidus, mis te­kivad
rahvuspoliitilisest rahulolema­tusest,
ja terrorit, mille abil rahvuste
iseseisvumisetung maha murtakse.
Nõuk.Liit on-ju ainuke imperialist-hk
kolonisaator maailmas, mis hoiab
130 erirahvast partei diktatuuri van­gis.
L-Aafrika on sellevastu mitmele
Arvatavasti on hea, kui Ida ja Lää­ne
kirikutegelased suhtlevad ja isegi
ühist organisatsiooni jagavad. Kuid
kõik hävib kohe — moraal kaob,
mõte sureb, kui ateistidel lubatakse
usiuelu juhtida. Nõukogude kirikud
alluvad kõik vastavale ministeeriumi­le
Moskvas ja 'kolmanda maailma'
häälte abiga on Nõukogud saavuta­nud
ülevõimu Luterlikus Maailmalii­dus.
Seda tõendavad kongressi hää­letamised
— LrAafrika Vabariigi Ki­rik
heideti Liidus välja ja Liidu presi­dendiks
valiti Ungari piiskop Zoltan
Kaldy, kes on Janos Kadari parla­mendi
ja Ungari Sotsialistliku Vaba­riigi
vähskomitee liige. Kuulduste
kohaselt kibedam kommunist kui
diktaator Kadar.
Kas oli EELK'esii;idajal mõtet sel­lest
kommunistlikust Ipastusest osa
võtta ja eelnimetatud iotsuseid enda
kohalolekuga aktsepteörida?
H. RIGA
Mõukogude Liidu massiline sõjsi-jõudude
koondamine Id^-Euroo-passe
on põhjustanud kasvavat hir­mu,
et venelased koos Varssavi
pakti jõududega võiks plaanitseda
kallaletungi lääneriikidele juhul,
kui ida ja lääne vahiekorrad peaks
draniaatiliselt halvenema. Sageda­se
sõjaliste jõudude demonstreeri­misega
ja tohutu propagandaga on
püütud süvendada arvamust, et
nad strateegilise üleoleku tõttu on
suutelised kiire ja võimsa löögiga
hävitama NATO kaitsejõud ja ava­ma
endale te^ veel vabade lääne­riikide
okupeerimiseks. Osaliselt
on selline hirmutamise taktika
kannud vilja. See on nõrgendanud
lääneriikides mõnede lühimõtleja-t(
s ringkondade enesekaitse tahet.
Selle kirjutise eesmärgiks ei ole
arutada küsimust, kas N. Liidu mili­taarsed
sammud on juhitud enda
kaitse või kallaletungi motiividest,
vaid ainult seda kuivõrd reaalsed on
nende lootused, et nad suudavad kal­laletungi
viia läbi nii, et nad kiirelt
saavutaksid võidu NATO sõjajõudu-de^
le.
NATO juhtkond on pidevalt aruta­nud
küsimust, kui suur võiks olla N.
Liidu strateegiline võimsus koos
Varssavi pakti jõududega. Viimase
kahekümne aasta kestel on olnud
arvamuseks, et Varssavi pakti sõja­lised
jõud on tugevamad NATO jõu­dudest.
Kõige alarmeerivamaks ku­junes
NATO hinnang Varssavi pakti
jõudude võimsuse suKtes 1970 aasta-teisel
poolel. Tuldi otsusele, et ainu­ke
tee pealetuhgivate pakti jõudude
tagasilöömiseks oleks tuumrelvade
kasutusele võtmine. Maikuus 1978
president Garter kutsus kokku
NATO valitsuste juhid ja seadis Ülos­se
nõude, et NATO liikmesriigid suu­rendaks
kolme protsendi võrra kon­ventsionaalsete
relvade muretsemi­seks
ettenähtud eelarve summasid.
Vastavat otsust on rakendatud täna­seni.
President Reagan on alates oma
valitsemise aja algusest peale pida­nud
oma eesmärgiks Lääne-Euroopa
kaitsejõudude, tugevandamise. Tu­lemuseks
on see, et juba 198,2. aastal
lääne sõjaväelised asjatundjad hak­kasid
sisendama arvaniust, et lääne
konventsionaalsed jõud on juba
küllalt tugevad, et edukalt lüüa Vars­sa
vi pakti jõudusid. Nad väidavad, et
juba mõnda aastat on püsinud õigus­tamata
kalduvus hinnata üle N. Liidu
käsutuses olevate konventsionaalset
strateegUiste jõudude võimsust ja
alahinnata moskoviitide arusaamist
tohutust hinnast ja riskist, mida neile
tooks igakujuline agressioon NATO
jõudude vastu.
NATO-L PAREMUSI
Viinis 1978-1981 peetud strateegi-
Hstel nõupidamistel (Balanced Force
Reduction MBFR).oli Ühendriikide
delegatsiooni juhiks lonathan Dean.
Ta on kirjutanud, et viimaste aastate
mure Varssavi pakti sõjajõudude tu­gevuse
pärast ei ole õigustatud, kuna
NATO jõududel Kesk-Euroopas on
kahtlemata paremused teatavatel
aladel. Nende õhujõudude! on tugev
ülekaal. Lennukite kandejõud on
tunduvalt suurem^ NATO lendurid
LUGEJA KIRJUTAB
• „Meie Elu" (xvMob tneelsa^i
oma \u^Q](ytQ mõttQQX)Mu5x — )ca
neid mx^ ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nivfii ja
aadress. Toimetum jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Kas; paavst sai kätte
Võitleja" kirja?
„Meie Elus" oli kirjutatud, et meie
piiskop Karl Raudsepp annab isik­likult
Paavst Johannes Paulus II üle
ajalehe „Võitleja" toimetuse kollee­giumi
kirja, mille kunstnik Joann
Saarniit oma viimase tööna kirjutas
kunstipärases gooti kirjas ja illus­treeris.
Selles kirjas on öeldud, et
paavst palvelaks meie kannatava ko­dumaa
eest, aitaks edasi kanda kom­munismivastast
võitlust, kuni Eesti
on taas kommunistlikust orjusest va­ba.
Sellel kirjal on peale kõrge kuns­tilise
väärduse veel ajalooline väär-düs,
sest see on antud paavstile, kelle
kod^"^^^ °" kommunistliku orjuse
all ja paavst ise on üldtuntud kom­munismivastane.
Sellest kirjast
peaks olema värviline fotokoopia
raamitult klaasi all ja rippuma Eesti
Maja seinal Torontos. Kunstnik
Saarniit viimistles ja lõpetas selle
kirja hommikul kell 10, enne haiglas­se
minekut Ja 12 tundi hiljem, ta suri.
Nüüd aga lugesime „Meie Elus", et
meie piiskop ei andnud seda kirja
isiklikult paavstile üle, vaid andis
selle kirja kardinal Hildebrandfile,
üleandmiseks paavstile. Ka Vatika­nis
on kardinale, kes soovitavad
paavstil olla rohkem sõbralikum
kommunistidega. Kui nüüd kardinal
^Hildebrandt on üks nendest, siis võib
juhtuda, et paavst seda kirja ei näe.
Kui seda kirja ei saadud isiklikult
paavstile üle anda, siis oleks olnud
palju parem ja kindlam, kui see oleks
saadetud tähtud kirjana paavstile
Vatikani. Siis oleks olnud kindel, et
paavst seda oleks kätte saanud ja ka
teatanud, et ta on selle kätte saanud.
Kui nüüd paavsti käest isikliku vas-*
tus ei tule kirja saamise kohta, siis,
võib oletada, et see kiri ei ole paavsti­ni
jõudnud.
Et meie piiskop ei pääsenud paavs­ti
juurde, et seda kirja isiklikult üle
anda, on üllatav teada. Kõik, kes on
jälginud paavsti televisioonis tema
külaskäigul Kanadas, teavad, et angli­kaani,
protestandi, ortodoksi, juudi
ja paljude teiste kirikute kõrgemad
vaimulikud pääsesid paavsti juurde
jutule ja isegi Päästearmee ohvitse­ridel
oli see au ja võimalus. Peale
selle paavst võttis veel vastu tavalisi
inimesi paljudest rahvusgruppidest,
mehi, naisi ja lapsi, kes isiklikult
andsid paavstile üle oma väikesi kin­gitusi.
Selle kirjast peaks olema ajalehte­de
ära toodud fotokoopia, et seda
näeksid ja loeksid ka teised eestlased
väljaspool Torontot ja mujal vabas
maailmas. i v.REIN
(Kirja kolmest leheküljest on too-l
dud fotod ajaleht „Võitleja" äsja il­munud
numbris]
on palju paremini treneeritud, intel­ligentsemad
ja kogenenumad.
NATO omab kaks korda rohkem
moodsaid võitlus- ja pommilennu-keid.
Kuigi Varssavi "pakti maa- ja
lennuväe meeskondade üldrav on
Kesk-Euroopas umbes 176.000 mehe
võrra suurem kui NATO oma, ei ole
see ülekaal nimetamisväärselt suure­nenud
arvates 1968 aasta Tšehhos­lovakkia
invasioonist. Lahingtanke
on paktil umbes kolm korda rohkem.
Kuid selle ülekaalu balanseerimi-seks
on N ATO-1 tugevalt relvastatud
helikoptereid ja moodsaid tankide
hävitamise mehhaaniliseh juhita-vaid
relvi tugevas ülekaalus, — neli
ühe vastu. Dean väidab, et sovijetti-de
tugevus tankide ülekaalu tõttu on
praktilises lahingtegevuses kahtle­mata
vähem mõjukas kui ta seda näib
olevat paberil. Vene soldatite hari­duslik
tase on eriti mädal mehaani­liste
teadmiste osas. See vähendab
nende kasulikkust moodsate sõja­masinate
käsitaniisel. Enani kui pool
pakti väeüksustest on varustatud va­nanenud
tüüpi T-62 tankidega. Dean
märgib, et lääne professionaalsed sõ­jajõudude
analüseerijad hoiduvad
viisakalt hindamast vastase inim- ja
relvajõudude kvaliteeti. Kuid ta lisab
siiski, et'N. Liidu maaväe kvaliteet
Kesk-Euroopas, kuigi ilmselt kõige
parem pakti jõudude seas, on tundu­valt
madalam Lääne-Saksa Bundes-wehri
kvaliteedist. Oma analüüsi lõ­petades
loetleb Dean mitmeid teisi
üldiseid tegureid, mis tulevad soo­dustuseks
NATO-le. Olgu vaid nime­tatud
seda, et kaitse toimub selleks
ettevalmistatud positsioonidel ja
suhteliselt soodsal maa-alal, selle
põhjalik tundmine ning kõrgem sõja­väeline
moraal. Ka üldiselt tuntud
strateegiline nõue, et pitentsionaal-ne
kallaletungija peab omama tundu­va
ülekaalu, et kindlustada endale
edu, on NATO kasuks.
Lisaks kõigile muule arvatakse, et
N. Liidu kallaletungi hädaohtlikkust
väheridavad mõned nõrkused, mida
Lääs on kahesilma vahelejätnud. Nii
näiteks 58-ast diviisist 31 ei koosne
N. Liidu kodanikest (Poola 15, Tseh-hoslovakkia
10 ja ida-Saksamaa 6).
Üheks'Venelasi ähvardavaks nõrku­seks
on Ida-Euroopa maade poliitili­ne
ebastabiilsus ja vaenulikkus. On
täiesti usutav, et Poola, Ijda-Saksa-maa
ja vast isegi Tšehhoslovakkia
diviisid ei oleks sõjalise konflikti pu­hul
lojaalsed neid orjastavale N. Lii­dule.
KOGEMUS LIIBANONIS
N. Liidu relvastuse kvaliteedi suh­tes
on põhjust kahelda. Iisraeli inva­siooni
puhul Liibanoni 1982. Ühen­driikides
valmistatud Iisraeli lennu­kitelt
lasti alla kahepäevase võitluse
kestel umbes 90 N. Liidult saadud
Süüria Mig lennukit ühegi omapool­se
lennuki kaotuseta ning hävitati 19
Süüria rakettide laskealust lennuki­telt
suunatud rakettidega, kaotades
ise vaid ühe lennuki. Venelased
püüdsid sellist ebavõrdsust seletada
sellega, et Süüria lendurid polevat
olnud küllaldaselt treneeritud. Kuigi
vast see oli õige, tõstab see ülesse
küsimuse — kas mitte ka Varssavi
pakti sõjajõud ei ole halvemini va­rustatud
ja vähem kompetentsed ka­sutama
moodsaid relvasid kui nende
vastased NATO sõjamehed.
Praegu on NATO jõud varustatud
palju täpsemate ja suurema hävitus-võimega
missilitega kui seda olid Iis­raeli
väeosad Liibanonis. Üksainus
sellistest rakettidest on võimeline
hävitama seitse tanki. Ühendriigid
on nii kindlad NATO tugevusse, et
nad kavatsevid kasutada kallaletun­gijate
hävitamiseks uut strateegijat
koodinimetusega„Air - Land Batt-le".
See vabastaks NATO jõud staa­tilisest
kaitsest ja annaks võimaluse
pealetungiks sügavale Ida-Euroo-passe,
et hävitada vaenlase teist või
kolmandat kallaletungi võimalust
juba nende tagalas.
International Institute of Strategic
Studies (I.I.S.S.j kirjutab strateegili­se
balansi kohta Euroopa!s:„Üldi.ne
balans on püsinud sellisena, et sõja­line
agressioon on muutunud ülimalt
riskantseks ettevõtteks." Michael
Howard; läänes hinnatud strateeg ja
J.I.S.S. president,ütleš instituudi aas­tapäevad
1982., et N. Liidu eduka
ataki võimalused kondentsionaalse-te
relvadega lääne vastu on abso-luutseh
minimaalsed. Ta' analüüsis
sellist võimalust ka poliitilisest pers­pektiivist,
seades küsimuses — Mida
venelased võidaks agressiooniga?
Nad võivad ju elada koos läänega
sellise olukorra juures kui praegu.
Vastus on negatiivne — nad ei või­daks
midagi. Sovijeti valitsuse ees-trääkijad
eitavad muidugi N. Liidu
tahet kallale tungida Lääne-Euroo-pale.
..Izwestia" kommentaator Vi-kenty
Matveyev esitas samasisulise
küsimuse negatiivselt: - Miks me
(Järg Ihk. 3)
„Meie Elu" nr. 42 (1807) 1984
' ; • •
Saksamaa
(Algus eslkülj
misest Otepää kirikus 100 aastat ta- K
gasi ning selle ajaloost ja võitlustest Mü|
kuni tänapäevani. Kõne teises osas Wai
meenutas kõneleja meie põgenemist nBal
kodumaalt 40 aastat tagasi ja puudu- falel
tas meie tulevikuväljavaateid. ja sf
Suuliselt tervitasid Münsteri lin- Pra|
napea Reuter, lätlaste poolt mag. Sil- gu (
de ja eestlaste huvide kaitsja E. Rei- The
senberg, kes andis ühtlasi edasi ka i
peakonsul E. Jaaksoni tervitused. KO
Keskkomitee esimees [oh. Väst­rik
kinnitab ZDF-i välispoliitilise
osakonna juhatajale dr. B. Niel-sen-
Stokkebyle rinda Keskkomi­tee
poolt annetatud kuldteenete-märgi.
Foto — Ed. Loss
Kodumaalt lahkumise
mälestusõhtu
Pühapäeval, 21. oktoobril, alguse­ga
kell 3 p.l. toimub ..Sügis '44",
Kodumaalt Lahkumise Mälestusõh-V
tu. Eesti Maja suures saalis. Sõnali­ses
osas esinevad; Roman Morley —
ülevaade suvi '44; mälestusi lahku­misest
E. Marten ~ Tartu lähiselt, Ü.
Tamre — Sinimägedelt, H. Leival —
rannikult; piiskop K.- Raudsepp —
peakõne. Muusikalises osas Roman
Toi ja „Estonia" koor. B. Kangro
luulepõimik L . y ohult. Mälestuspal-ve
praost emeritus 0. Puhm'llt.
Noorte, soov T.E.S. Täienduskooli
õpilaste poolt. Kavas on ka ühislau­lud
ja sõnavõtud V. Hubel'iU ja L.
Leivafilt.
Õhtule järgneb kohv, ESTEX'i näi-tus
ja „Estonians; For the Record . . ."
filmi näitamine. Sissepääs $5.00.
Lastele ja kooliõpilastele tasuta.
Noored on eriti teretulnud.
TEADAANNE
T.E.S. Kalev'i Suusaklubi korra­line
aasta-peakoosolek peetakse
esmaspäeval, 22. oktoobril kell 7
õhtul Eesti Majas. Kvoorumi puu­dumisel
algab koosolek üks tund
hiljem.
T.E.S. KalevM Suusaklubi juhatus
Eesti daamid 40 ja pius, teiega soovib
T U T V U S T
eesti mees. Foto soovitav. Kirjad
saata P.O. Box 155 Stn. "A" Missis-
^ sauga, Ont. L5A 3A1.
Kui suur...
(Algus Ihk. 2)
peaks püüdma haarata Lääne-Euroo-pat
ja kuhjama meil juba olevatele
probleemidele juurde uusi?
OKUPATSIOON TOOKS
PROBLEEME
Juhul, kui ootamata N. Liidu inva­sioon
siiski õnnestuks, peaks sellele
järgnema kohene võidetud maa-ala-de
okupeerimine võitjale poolt.
Tööstus.neil uutel aladel oleks pea
täiesti hävitatud, rahvas vaenulik ja
ohjeldamata. Niikaua kui N. Liidu ja
Lääne-Euroopa vahekorrad jäävad
talutavaks ja detente püsib, isegi
mõõdukas vormis, tundub uskuma­ta,
et Moskva eelistaks võtta oma
kanda kallaletungi tagajärgse oku­patsiooniga
seosesolevaid senitund­matuid
probleeme. Ta on juba ligi
nelikümmend aastat pidanud koge-ma,
kui raske on pidada ülemvõimu ja
kontrolli all Ida-Euroopa ikestatuid
rahvaid. Lisada juurde suurde rah­vuste
vanglasse uusi rahutuid vaen­lasi,
näib olevat mõtetu.
Vaatamata kõigile eelkirjeldatud
kaalutlustele, on siiski, vajalik üks­kõik
millise hinnaga hoida püssirohi
kuiv, et Vene karu ei pääseks rüüs­tama
veel vabade rahvaste mesipuid.
P.
anj
nL
uul
La
pa
te
vi
ml
E.I
ke
Sl
P