1984-10-18-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1^. 2 . - THURSDAY, OKTOBER 18 „MEIE ELU" - „0^R LIFE' Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian Hoiise,958 Broad^iew Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6 1 Tel. 466-0951 ' • Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaüm. Toimetaja New Yorgis B: Parming, 473 Lühmann Dr., New Milf ord, N.j.,USAi j Tel (201) 262-0771 „Iyleie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview , Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951 - Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltööp. kl. 9 hm.— 5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.. kupr kl, 9 hm.-lp.l. .,,MEIE ELU" tellimishikad:Kan^ 6 k. $22.00, 3 k.$15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k.$17.00. Üle-meremaadesse - 1 a. $48.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00. , Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: ,1 a. $30.80, 6 k. $15.40! Õhupostiiisa ülemeremaadesse: l a . $58.00,-6 k.S29.0Ö. Üksiknumber — 750; Kuulutushinnad:|l toll ühel veerul - esiküljel $5.50, tekstiš1$5.00, kuulutuste küljel $4.75. „Meie Elu" nr. 42 (1807) 1984 ffijiiimji/l>Baam3gBailB»lllllliWI Kui suur on N . Liidu sõjaline võimsus Väike, aga rammus suutäis. Mõttevahetuse korras as sinna minna iDiiisssitiiiiiiiiHiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin Olen südamest tänulik Ignas Tõr-makülale tema pikema arutelu „jriibade probleemi" eest eelmises „MeieElus" nr. 41. Ta tõstab uuesti liäevakorrale Eesti probleemi seoses rahvusvahelise probleemiga, mis meid kõiki häirib ja mis kogu maailma häirib. ' Tõrmaküla arutelu^t| on kõige olulisem osa: ,,Eesti iseseisvuse taastamine on oluline ja orgaanili-me osa maailma vabastamise aktsioonist 20. sajandi metsalise haardest. Probleem hõlmab palju maid ja rahvaid. Ikesta.tud rahvaste vabastamise idee mahategemine ja selle tembeldamine ebarealistlikuks, on lühinägelikkuse padjal puhkavate „õpetatud peade" väljamõeldis ja üritus." Eeltoodud lõike kõige olulisem (Q)sa on: ,,Eesti iseseisvuse |taasta-mine on oluline ja orgaanilise osa maailma vabastamise aktsioonist 20. sajandi metsalise haardest." ,,Öpetatud peadest^^ ongiji^iimas-tei aastatel ianssiee^itüd kaks negatiivset mõtteviisi: 1) ^estlus välismaadel on väljasuremisel; 2) Eesti keel on lähema ki^mh^ aasta jooksul väljasuremisel. Neile mõtetele võib lisada variatsioone, mis viivad sellele välja, et eestlaste uuel generatsioonil välismaadel on kergem harjuda asukohamaa enamusrahvaga ja teostada oma vaimseid harrastusi selle enamusrahva keeles. See on materialistlik kasulikkuse moment puht isiklikul arusaamisel. See tähendab, seda, et unusta ära oma bioloogiline-rahvuslik päritolu ja sula sisse enamusrahvasse kõige sujuvamal kujul. Võib-olla oleme ise, meie vanad võitlejad, süüdi selle .mentaliteedi kujunemises. Sest oleme võideK nud ise ainult oma rahvusgrupi tagapõhja jä õiguste nimeV Nii on jäänudki õhku rippuma kahtlustäratav küsimus: paljuks suudame meie? Samuti on olnud see meiega kaasa võitlevate rahvusgruppide-ga: lätlaste, leedulaste, poolakata, ukrainlaste ja teistega. Nad kõik on võidelnud omaette, kuigi samade vabadusõigu^ike printsiipide nimel. Kõikide nende hääii on kostnud vabadele suurrahvastele ja neid on kuuldud. Kuid nüüd kostab „õpetatud peade" hääl meie endi vastu. Rahvuslik dissidentsus on tungimas meie endi keskele meie noorte elu tuleviku ratsionaalsuse nim^l ja ehda-kasulikkuse põhimõttel. Dissident-siDsö- teisitimõtlemise vastu ei tohiks meil midagi olla, nagu meil ei ole midagi ka dissidentide vastu N. Liidus. Kuid meiepoolsed dissidendid on lähtunud pragmaatiliselt, suutmata nägemast maailmapoliitilist üldkaarti. Nad püüavad teha opositsiooni apposiljsiooni pärast. Kuid sellest lõigatäväd loorberid on väga lühikesed ja ei tasu mõtlemise vaeva. Need „õpetatud pead"'^ei taotle isegi globaalset eestlust, vaid püüavad eestluse üldse maha kirjutada. Meid välismaadel häirib see. Võime ainult oletada, milliselt peaks see häirima haritud eestlaskonda kodumaal, kus tehakse oma parim looduskaitse ja uurimistöö alal, kus säilitatakse vana ajaloolist arhitektuuri, kus eesti keel on arendatud ja hoitud oma kaunimas vormis sõnas ja kirjas, kus eestlust püütakse hoida vaatamata poliitilisele survele ja russifikatsioonile. Ja nüüd kostab „õpetatud peade" suiust surmasõnum meie keelele ja võitlusele. Kuid meie peame vastu mitte kümme, vaid aastakümmeid. Sest meie teame, et oleme orgaaniline osa maailma vabastamise aktsioonist selle sajandi meftsalise haardest. Probleem haarab palju maid ja rahvaid, nende hulgas ka meie. Koosolekul püsti tõusta ja oponeerida meie emakeelele ja vabadusvõitlusele on imelihtne, kuid selles ei ole midagi teaduslikku. Kui mõned „õpetatud pead" seda siiski arvavad, siis on neil õige aeg oma kooliraha tagasi küsida. Nad ei tea isegi.kus nad asuvad. Emakeelt ja rahvust säilitav intelligents kodumaal vaevalt tahab nendega tegeleda. Meie võitlev ühiskond välismaadel kuuleb nende rahvuslikku shikaneerimist tülpimusega. Siis kuhu nad kuuluvad? Marksism kasvas teaduslikust sotsiaalsest uurimusest, kuid see demoraliseeriti poliitiliste despoo-tide poolt N.Liidus. Oleks aeg, et meie endi „õpetatud pead" ja teadusta põllule rakendunud õpetlased rakendaksid oma teoreerilised võimed poliitilis-majandusliku vastaspooluse kultiveerimisele, mis annaks kommunistlikule ideoloogiale tagasikäigu ja aitaks maailma päästa punase despootia agressiivsusest. Kuid siin kerkibki „tiibade probleem", kiiduväärt diplomid on küll taskus, kuid tiibu Enamus eestlasi pole kirikuelus väga aktiivsed, siiski huvitab igaühte, mida Eesti kirik' teeb ja kui-dasusuelu areneb kodumaal ja mujal maailmas. Ajalehtedest löeme.et juulikuulõ-pupäevil peeti Budapestis Luterliku • Maailmaliidu kongress. Poolteisttu-hande osavõtja hulgas oli Nõuk, Eesti peapiiskop Edgar Hark ja EELK esindaja Ivar Po6ll, Rootsist. Luterlik Maailmaliit asutati 1948. a, Lündis, kus kaasalööjaks oli peapiiskop Johan Kõpp ja saadik H. Laretei. See ühing on nelja aastakümne jooksul sisult ja meelsuselt muutunud ameerikavastaseks ja, kommunismisõbralikuks sel määral, et praegused EELK õigusjärgsed juhid (siinsed piiskopid) kongressist osa võtta ei söandanud. EELK esindajaks Budapestiö-oli vaimulik asses-sor Ivar Poell, kes hiljem nimetas, et 'kuigi võib-olla (!) oli KGB kohal (kongressil), kuid meie tööd see ei takistanud'. Missugust meie tööd? Jälgides Eesti-Läti-Leedu samizdat kirjandust ja meie ajalehtede teateid usuelu kohta Nõuk. Liidus, võime tunnistada, et seal ja satelliitides valitslsb sihikindel usklike tagakiu-. samine. Käitlemine on ebaõiglane ja mõnel juhul jülhi ja jõhker. , /J* Ka^ oli kongressi kavas kusimu/ või arutlemine usklike "tagakiusamisest Nõuk. Liidus? Ei olnud. Kava tähtsamaks punktiks oli — apartheid LÕuna-Aafrikas! neegrisuguharule annud peaaegu täieliku iseseisvuse, palju avaramate õiguste ja vabadustega, kui on Nõuk.Liidu sateliitriikidel, rääkimata rahvastest, mida rahvusmõrva kaudu püütakse ümberkasvatada venelasteks või 'nõukogude inimesteks'! ; Lõuna-Aafrika Vabariigis ei ole usuprobleeme ja inimeste üheväär-suse tingimused pole mitte kõige halvemad maailmas. Miks on LrAafrika piitsutamine moes? Lõuna Aafrika Vabariik on väga rikas loodusvaradelt ja geopoliitiliselt väga tähtis maa. Seal pole praegu veel venelasi ega venelaste mõju — kuid seda loodab Nõuk. Liit saavutada osaltläänlaste abiga! L-Aafri-. ka Vabariik on piiratud riikidega, kus on venelasi ja venelaste mõju.. Luterlik Maailmaliit võiks ka märgata seda ülekohut, mis õitseb Jorda-ni jõe ja:Peipsi järve läänekallastel, kus nende alade põliselanikel pole niigi palju õigusi ja yabadusi, kui on L.-Aafrika neegritel, apartheid või mitte! Luterlik Maailmaliit, oma tegevusega juhib maailma tähelepanu suurtelt kuritegijatelt eemale väiksematele kuritegijatele. iiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii{iniiiiiiiiiitiiin JOHN E. SpOSAR, CA. C&iartered Account&ifBt %n\%<s^ 11802,181| OinnVoirsity Ave., toronto, Ontacio, Tel. 864-0099 TORONTO EESTI ÜHISPANK 95^ Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 SOODSA! j LAEiÜD 8CAASMAALASTELE i^fi^rmatsiooniks helistage 465- Mina olen lugenud LrAafrika ajalehtede lõikeid paljude aastate kestel, pidanud kirjavahetust sealsete eestlastega ja Kanadas. kohanud . sealttulnud turiste ja neid küsitlenud. Seesuguste kogemuste alusel julgen kinnitada,' et LrAafrika Vabariigis pole kõigevähematki usulist tagakiusamist, mis põhjustaks ja õigustaks selle riigi ründamist. Küll on aga seal, nagu mujalgi teistes riikides, mõned usuühingud libisenud revolutsiooni teele (välismaine seeme, välismaine raha!), asu-, des ülienergiliselt apartheidi vastu võitlema. Võitlus On muutunud tõsiseks, kuna piiskop Desmond Tutu kirik on asunud koostööle ANG-ga (African National Congres.s), mis õhutab rassirahutusi ja sooritab pommirünnakuid asutustele, tööstustele ja restoranidele. Sealjuures on vi-' gastatuid ja surmasaanuid. Valitsus reageeris terrorile ja kohtles kirikutegelast sama mõõdupuuga, kui kõiki kuritegijaid, milline kaitsesamm andis maailma apartheidi vastupropagandistidele — uut hoogu! Usklike kongress, mis ei näe usklike tagakiusamist Nõuk.Liidus ja tema satelliitides, kuid mis mõistab L.- Aafrika Vabariigi, kus on täielik usuvabadus — see kongress on kas tahes või tahtmata asunud Nõuk.Liidu kõrvale marksistlikku maailma ehitama. Kui kirikute sekkumist poliitikasse ja nende valitsuse-vastast tegevust õigustada, siis .kerkivad küsimused: Miks just LrAafrika? Miks just apartheid? Kas see patt on mustem kui must? Võrdleme apartheidi inimõiguste viletsa olukorraga Nõuk.Lüdus; kompartei liikmete ja 'aadli' (nomen- . klatuura) eesõigustamisega; lihtinimeste liiklemise,kitsenduse ja väga raskete karistustega riigist põgenejatele; poliitiliselt teisitimõtlejate sunnitööle saatmist; ajutisi massküüdi-tamisi ja üksikute inimeste kadumisi; eb|demokraatlikku valimiste protseduuri jne. jne. Võrdleme apartheidi tohutute sise-pingetega. Nõukogude Liidus, mis tekivad rahvuspoliitilisest rahulolematusest, ja terrorit, mille abil rahvuste iseseisvumisetung maha murtakse. Nõuk.Liit on-ju ainuke imperialist-hk kolonisaator maailmas, mis hoiab 130 erirahvast partei diktatuuri vangis. L-Aafrika on sellevastu mitmele Arvatavasti on hea, kui Ida ja Lääne kirikutegelased suhtlevad ja isegi ühist organisatsiooni jagavad. Kuid kõik hävib kohe — moraal kaob, mõte sureb, kui ateistidel lubatakse usiuelu juhtida. Nõukogude kirikud alluvad kõik vastavale ministeeriumile Moskvas ja 'kolmanda maailma' häälte abiga on Nõukogud saavutanud ülevõimu Luterlikus Maailmaliidus. Seda tõendavad kongressi hääletamised — LrAafrika Vabariigi Kirik heideti Liidus välja ja Liidu presidendiks valiti Ungari piiskop Zoltan Kaldy, kes on Janos Kadari parlamendi ja Ungari Sotsialistliku Vabariigi vähskomitee liige. Kuulduste kohaselt kibedam kommunist kui diktaator Kadar. Kas oli EELK'esii;idajal mõtet sellest kommunistlikust Ipastusest osa võtta ja eelnimetatud iotsuseid enda kohalolekuga aktsepteörida? H. RIGA Mõukogude Liidu massiline sõjsi-jõudude koondamine Id^-Euroo-passe on põhjustanud kasvavat hirmu, et venelased koos Varssavi pakti jõududega võiks plaanitseda kallaletungi lääneriikidele juhul, kui ida ja lääne vahiekorrad peaks draniaatiliselt halvenema. Sagedase sõjaliste jõudude demonstreerimisega ja tohutu propagandaga on püütud süvendada arvamust, et nad strateegilise üleoleku tõttu on suutelised kiire ja võimsa löögiga hävitama NATO kaitsejõud ja avama endale te^ veel vabade lääneriikide okupeerimiseks. Osaliselt on selline hirmutamise taktika kannud vilja. See on nõrgendanud lääneriikides mõnede lühimõtleja-t( s ringkondade enesekaitse tahet. Selle kirjutise eesmärgiks ei ole arutada küsimust, kas N. Liidu militaarsed sammud on juhitud enda kaitse või kallaletungi motiividest, vaid ainult seda kuivõrd reaalsed on nende lootused, et nad suudavad kallaletungi viia läbi nii, et nad kiirelt saavutaksid võidu NATO sõjajõudu-de^ le. NATO juhtkond on pidevalt arutanud küsimust, kui suur võiks olla N. Liidu strateegiline võimsus koos Varssavi pakti jõududega. Viimase kahekümne aasta kestel on olnud arvamuseks, et Varssavi pakti sõjalised jõud on tugevamad NATO jõududest. Kõige alarmeerivamaks kujunes NATO hinnang Varssavi pakti jõudude võimsuse suKtes 1970 aasta-teisel poolel. Tuldi otsusele, et ainuke tee pealetuhgivate pakti jõudude tagasilöömiseks oleks tuumrelvade kasutusele võtmine. Maikuus 1978 president Garter kutsus kokku NATO valitsuste juhid ja seadis Ülosse nõude, et NATO liikmesriigid suurendaks kolme protsendi võrra konventsionaalsete relvade muretsemiseks ettenähtud eelarve summasid. Vastavat otsust on rakendatud tänaseni. President Reagan on alates oma valitsemise aja algusest peale pidanud oma eesmärgiks Lääne-Euroopa kaitsejõudude, tugevandamise. Tulemuseks on see, et juba 198,2. aastal lääne sõjaväelised asjatundjad hakkasid sisendama arvaniust, et lääne konventsionaalsed jõud on juba küllalt tugevad, et edukalt lüüa Varssa vi pakti jõudusid. Nad väidavad, et juba mõnda aastat on püsinud õigustamata kalduvus hinnata üle N. Liidu käsutuses olevate konventsionaalset strateegUiste jõudude võimsust ja alahinnata moskoviitide arusaamist tohutust hinnast ja riskist, mida neile tooks igakujuline agressioon NATO jõudude vastu. NATO-L PAREMUSI Viinis 1978-1981 peetud strateegi- Hstel nõupidamistel (Balanced Force Reduction MBFR).oli Ühendriikide delegatsiooni juhiks lonathan Dean. Ta on kirjutanud, et viimaste aastate mure Varssavi pakti sõjajõudude tugevuse pärast ei ole õigustatud, kuna NATO jõududel Kesk-Euroopas on kahtlemata paremused teatavatel aladel. Nende õhujõudude! on tugev ülekaal. Lennukite kandejõud on tunduvalt suurem^ NATO lendurid LUGEJA KIRJUTAB • „Meie Elu" (xvMob tneelsa^i oma \u^Q](ytQ mõttQQX)Mu5x — )ca neid mx^ ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nivfii ja aadress. Toimetum jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Kas; paavst sai kätte Võitleja" kirja? „Meie Elus" oli kirjutatud, et meie piiskop Karl Raudsepp annab isiklikult Paavst Johannes Paulus II üle ajalehe „Võitleja" toimetuse kolleegiumi kirja, mille kunstnik Joann Saarniit oma viimase tööna kirjutas kunstipärases gooti kirjas ja illustreeris. Selles kirjas on öeldud, et paavst palvelaks meie kannatava kodumaa eest, aitaks edasi kanda kommunismivastast võitlust, kuni Eesti on taas kommunistlikust orjusest vaba. Sellel kirjal on peale kõrge kunstilise väärduse veel ajalooline väär-düs, sest see on antud paavstile, kelle kod^"^^^ °" kommunistliku orjuse all ja paavst ise on üldtuntud kommunismivastane. Sellest kirjast peaks olema värviline fotokoopia raamitult klaasi all ja rippuma Eesti Maja seinal Torontos. Kunstnik Saarniit viimistles ja lõpetas selle kirja hommikul kell 10, enne haiglasse minekut Ja 12 tundi hiljem, ta suri. Nüüd aga lugesime „Meie Elus", et meie piiskop ei andnud seda kirja isiklikult paavstile üle, vaid andis selle kirja kardinal Hildebrandfile, üleandmiseks paavstile. Ka Vatikanis on kardinale, kes soovitavad paavstil olla rohkem sõbralikum kommunistidega. Kui nüüd kardinal ^Hildebrandt on üks nendest, siis võib juhtuda, et paavst seda kirja ei näe. Kui seda kirja ei saadud isiklikult paavstile üle anda, siis oleks olnud palju parem ja kindlam, kui see oleks saadetud tähtud kirjana paavstile Vatikani. Siis oleks olnud kindel, et paavst seda oleks kätte saanud ja ka teatanud, et ta on selle kätte saanud. Kui nüüd paavsti käest isikliku vas-* tus ei tule kirja saamise kohta, siis, võib oletada, et see kiri ei ole paavstini jõudnud. Et meie piiskop ei pääsenud paavsti juurde, et seda kirja isiklikult üle anda, on üllatav teada. Kõik, kes on jälginud paavsti televisioonis tema külaskäigul Kanadas, teavad, et anglikaani, protestandi, ortodoksi, juudi ja paljude teiste kirikute kõrgemad vaimulikud pääsesid paavsti juurde jutule ja isegi Päästearmee ohvitseridel oli see au ja võimalus. Peale selle paavst võttis veel vastu tavalisi inimesi paljudest rahvusgruppidest, mehi, naisi ja lapsi, kes isiklikult andsid paavstile üle oma väikesi kingitusi. Selle kirjast peaks olema ajalehtede ära toodud fotokoopia, et seda näeksid ja loeksid ka teised eestlased väljaspool Torontot ja mujal vabas maailmas. i v.REIN (Kirja kolmest leheküljest on too-l dud fotod ajaleht „Võitleja" äsja ilmunud numbris] on palju paremini treneeritud, intelligentsemad ja kogenenumad. NATO omab kaks korda rohkem moodsaid võitlus- ja pommilennu-keid. Kuigi Varssavi "pakti maa- ja lennuväe meeskondade üldrav on Kesk-Euroopas umbes 176.000 mehe võrra suurem kui NATO oma, ei ole see ülekaal nimetamisväärselt suurenenud arvates 1968 aasta Tšehhoslovakkia invasioonist. Lahingtanke on paktil umbes kolm korda rohkem. Kuid selle ülekaalu balanseerimi-seks on N ATO-1 tugevalt relvastatud helikoptereid ja moodsaid tankide hävitamise mehhaaniliseh juhita-vaid relvi tugevas ülekaalus, — neli ühe vastu. Dean väidab, et sovijetti-de tugevus tankide ülekaalu tõttu on praktilises lahingtegevuses kahtlemata vähem mõjukas kui ta seda näib olevat paberil. Vene soldatite hariduslik tase on eriti mädal mehaaniliste teadmiste osas. See vähendab nende kasulikkust moodsate sõjamasinate käsitaniisel. Enani kui pool pakti väeüksustest on varustatud vananenud tüüpi T-62 tankidega. Dean märgib, et lääne professionaalsed sõjajõudude analüseerijad hoiduvad viisakalt hindamast vastase inim- ja relvajõudude kvaliteeti. Kuid ta lisab siiski, et'N. Liidu maaväe kvaliteet Kesk-Euroopas, kuigi ilmselt kõige parem pakti jõudude seas, on tunduvalt madalam Lääne-Saksa Bundes-wehri kvaliteedist. Oma analüüsi lõpetades loetleb Dean mitmeid teisi üldiseid tegureid, mis tulevad soodustuseks NATO-le. Olgu vaid nimetatud seda, et kaitse toimub selleks ettevalmistatud positsioonidel ja suhteliselt soodsal maa-alal, selle põhjalik tundmine ning kõrgem sõjaväeline moraal. Ka üldiselt tuntud strateegiline nõue, et pitentsionaal-ne kallaletungija peab omama tunduva ülekaalu, et kindlustada endale edu, on NATO kasuks. Lisaks kõigile muule arvatakse, et N. Liidu kallaletungi hädaohtlikkust väheridavad mõned nõrkused, mida Lääs on kahesilma vahelejätnud. Nii näiteks 58-ast diviisist 31 ei koosne N. Liidu kodanikest (Poola 15, Tseh-hoslovakkia 10 ja ida-Saksamaa 6). Üheks'Venelasi ähvardavaks nõrkuseks on Ida-Euroopa maade poliitiline ebastabiilsus ja vaenulikkus. On täiesti usutav, et Poola, Ijda-Saksa-maa ja vast isegi Tšehhoslovakkia diviisid ei oleks sõjalise konflikti puhul lojaalsed neid orjastavale N. Liidule. KOGEMUS LIIBANONIS N. Liidu relvastuse kvaliteedi suhtes on põhjust kahelda. Iisraeli invasiooni puhul Liibanoni 1982. Ühendriikides valmistatud Iisraeli lennukitelt lasti alla kahepäevase võitluse kestel umbes 90 N. Liidult saadud Süüria Mig lennukit ühegi omapoolse lennuki kaotuseta ning hävitati 19 Süüria rakettide laskealust lennukitelt suunatud rakettidega, kaotades ise vaid ühe lennuki. Venelased püüdsid sellist ebavõrdsust seletada sellega, et Süüria lendurid polevat olnud küllaldaselt treneeritud. Kuigi vast see oli õige, tõstab see ülesse küsimuse — kas mitte ka Varssavi pakti sõjajõud ei ole halvemini varustatud ja vähem kompetentsed kasutama moodsaid relvasid kui nende vastased NATO sõjamehed. Praegu on NATO jõud varustatud palju täpsemate ja suurema hävitus-võimega missilitega kui seda olid Iisraeli väeosad Liibanonis. Üksainus sellistest rakettidest on võimeline hävitama seitse tanki. Ühendriigid on nii kindlad NATO tugevusse, et nad kavatsevid kasutada kallaletungijate hävitamiseks uut strateegijat koodinimetusega„Air - Land Batt-le". See vabastaks NATO jõud staatilisest kaitsest ja annaks võimaluse pealetungiks sügavale Ida-Euroo-passe, et hävitada vaenlase teist või kolmandat kallaletungi võimalust juba nende tagalas. International Institute of Strategic Studies (I.I.S.S.j kirjutab strateegilise balansi kohta Euroopa!s:„Üldi.ne balans on püsinud sellisena, et sõjaline agressioon on muutunud ülimalt riskantseks ettevõtteks." Michael Howard; läänes hinnatud strateeg ja J.I.S.S. president,ütleš instituudi aastapäevad 1982., et N. Liidu eduka ataki võimalused kondentsionaalse-te relvadega lääne vastu on abso-luutseh minimaalsed. Ta' analüüsis sellist võimalust ka poliitilisest perspektiivist, seades küsimuses — Mida venelased võidaks agressiooniga? Nad võivad ju elada koos läänega sellise olukorra juures kui praegu. Vastus on negatiivne — nad ei võidaks midagi. Sovijeti valitsuse ees-trääkijad eitavad muidugi N. Liidu tahet kallale tungida Lääne-Euroo-pale. ..Izwestia" kommentaator Vi-kenty Matveyev esitas samasisulise küsimuse negatiivselt: - Miks me (Järg Ihk. 3) „Meie Elu" nr. 42 (1807) 1984 ' ; • • Saksamaa (Algus eslkülj misest Otepää kirikus 100 aastat ta- K gasi ning selle ajaloost ja võitlustest Mü| kuni tänapäevani. Kõne teises osas Wai meenutas kõneleja meie põgenemist nBal kodumaalt 40 aastat tagasi ja puudu- falel tas meie tulevikuväljavaateid. ja sf Suuliselt tervitasid Münsteri lin- Pra| napea Reuter, lätlaste poolt mag. Sil- gu ( de ja eestlaste huvide kaitsja E. Rei- The senberg, kes andis ühtlasi edasi ka i peakonsul E. Jaaksoni tervitused. KO Keskkomitee esimees [oh. Västrik kinnitab ZDF-i välispoliitilise osakonna juhatajale dr. B. Niel-sen- Stokkebyle rinda Keskkomitee poolt annetatud kuldteenete-märgi. Foto — Ed. Loss Kodumaalt lahkumise mälestusõhtu Pühapäeval, 21. oktoobril, algusega kell 3 p.l. toimub ..Sügis '44", Kodumaalt Lahkumise Mälestusõh-V tu. Eesti Maja suures saalis. Sõnalises osas esinevad; Roman Morley — ülevaade suvi '44; mälestusi lahkumisest E. Marten ~ Tartu lähiselt, Ü. Tamre — Sinimägedelt, H. Leival — rannikult; piiskop K.- Raudsepp — peakõne. Muusikalises osas Roman Toi ja „Estonia" koor. B. Kangro luulepõimik L . y ohult. Mälestuspal-ve praost emeritus 0. Puhm'llt. Noorte, soov T.E.S. Täienduskooli õpilaste poolt. Kavas on ka ühislaulud ja sõnavõtud V. Hubel'iU ja L. Leivafilt. Õhtule järgneb kohv, ESTEX'i näi-tus ja „Estonians; For the Record . . ." filmi näitamine. Sissepääs $5.00. Lastele ja kooliõpilastele tasuta. Noored on eriti teretulnud. TEADAANNE T.E.S. Kalev'i Suusaklubi korraline aasta-peakoosolek peetakse esmaspäeval, 22. oktoobril kell 7 õhtul Eesti Majas. Kvoorumi puudumisel algab koosolek üks tund hiljem. T.E.S. KalevM Suusaklubi juhatus Eesti daamid 40 ja pius, teiega soovib T U T V U S T eesti mees. Foto soovitav. Kirjad saata P.O. Box 155 Stn. "A" Missis- ^ sauga, Ont. L5A 3A1. Kui suur... (Algus Ihk. 2) peaks püüdma haarata Lääne-Euroo-pat ja kuhjama meil juba olevatele probleemidele juurde uusi? OKUPATSIOON TOOKS PROBLEEME Juhul, kui ootamata N. Liidu invasioon siiski õnnestuks, peaks sellele järgnema kohene võidetud maa-ala-de okupeerimine võitjale poolt. Tööstus.neil uutel aladel oleks pea täiesti hävitatud, rahvas vaenulik ja ohjeldamata. Niikaua kui N. Liidu ja Lääne-Euroopa vahekorrad jäävad talutavaks ja detente püsib, isegi mõõdukas vormis, tundub uskumata, et Moskva eelistaks võtta oma kanda kallaletungi tagajärgse okupatsiooniga seosesolevaid senitundmatuid probleeme. Ta on juba ligi nelikümmend aastat pidanud koge-ma, kui raske on pidada ülemvõimu ja kontrolli all Ida-Euroopa ikestatuid rahvaid. Lisada juurde suurde rahvuste vanglasse uusi rahutuid vaenlasi, näib olevat mõtetu. Vaatamata kõigile eelkirjeldatud kaalutlustele, on siiski, vajalik ükskõik millise hinnaga hoida püssirohi kuiv, et Vene karu ei pääseks rüüstama veel vabade rahvaste mesipuid. P. anj nL uul La pa te vi ml E.I ke Sl P
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 18, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-10-18 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E841018 |
Description
Title | 1984-10-18-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
1^.
2 . - THURSDAY, OKTOBER 18
„MEIE ELU" - „0^R LIFE'
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hoiise,958 Broad^iew Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
1 Tel. 466-0951 ' •
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaüm. Toimetaja New
Yorgis B: Parming, 473 Lühmann Dr., New Milf ord, N.j.,USAi
j Tel (201) 262-0771
„Iyleie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
, Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951 -
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.. kupr kl, 9 hm.-lp.l.
.,,MEIE ELU" tellimishikad:Kan^ 6 k. $22.00,
3 k.$15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k.$17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. $48.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00. ,
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: ,1 a. $30.80, 6 k. $15.40! Õhupostiiisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00,-6 k.S29.0Ö.
Üksiknumber — 750;
Kuulutushinnad:|l toll ühel veerul - esiküljel $5.50,
tekstiš1$5.00, kuulutuste küljel $4.75.
„Meie Elu" nr. 42 (1807) 1984
ffijiiimji/l>Baam3gBailB»lllllliWI
Kui suur on N . Liidu
sõjaline võimsus
Väike, aga rammus suutäis.
Mõttevahetuse korras
as sinna minna
iDiiisssitiiiiiiiiHiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Olen südamest tänulik Ignas Tõr-makülale
tema pikema arutelu
„jriibade probleemi" eest eelmises
„MeieElus" nr. 41. Ta tõstab uuesti
liäevakorrale Eesti probleemi seoses
rahvusvahelise probleemiga,
mis meid kõiki häirib ja mis kogu
maailma häirib.
' Tõrmaküla arutelu^t| on kõige
olulisem osa: ,,Eesti iseseisvuse
taastamine on oluline ja orgaanili-me
osa maailma vabastamise aktsioonist
20. sajandi metsalise haardest.
Probleem hõlmab palju maid
ja rahvaid. Ikesta.tud rahvaste vabastamise
idee mahategemine ja
selle tembeldamine ebarealistlikuks,
on lühinägelikkuse padjal
puhkavate „õpetatud peade" väljamõeldis
ja üritus."
Eeltoodud lõike kõige olulisem
(Q)sa on: ,,Eesti iseseisvuse |taasta-mine
on oluline ja orgaanilise osa
maailma vabastamise aktsioonist
20. sajandi metsalise haardest."
,,Öpetatud peadest^^ ongiji^iimas-tei
aastatel ianssiee^itüd kaks negatiivset
mõtteviisi: 1) ^estlus välismaadel
on väljasuremisel; 2) Eesti
keel on lähema ki^mh^ aasta jooksul
väljasuremisel. Neile mõtetele
võib lisada variatsioone, mis viivad
sellele välja, et eestlaste uuel generatsioonil
välismaadel on kergem
harjuda asukohamaa enamusrahvaga
ja teostada oma vaimseid
harrastusi selle enamusrahva keeles.
See on materialistlik kasulikkuse
moment puht isiklikul arusaamisel.
See tähendab, seda, et unusta
ära oma bioloogiline-rahvuslik päritolu
ja sula sisse enamusrahvasse
kõige sujuvamal kujul.
Võib-olla oleme ise, meie vanad
võitlejad, süüdi selle .mentaliteedi
kujunemises. Sest oleme võideK
nud ise ainult oma rahvusgrupi tagapõhja
jä õiguste nimeV Nii on
jäänudki õhku rippuma kahtlustäratav
küsimus: paljuks suudame
meie? Samuti on olnud see meiega
kaasa võitlevate rahvusgruppide-ga:
lätlaste, leedulaste, poolakata,
ukrainlaste ja teistega. Nad kõik on
võidelnud omaette, kuigi samade
vabadusõigu^ike printsiipide nimel.
Kõikide nende hääii on kostnud
vabadele suurrahvastele ja
neid on kuuldud.
Kuid nüüd kostab „õpetatud peade"
hääl meie endi vastu. Rahvuslik
dissidentsus on tungimas meie
endi keskele meie noorte elu tuleviku
ratsionaalsuse nim^l ja ehda-kasulikkuse
põhimõttel. Dissident-siDsö-
teisitimõtlemise vastu ei tohiks
meil midagi olla, nagu meil ei
ole midagi ka dissidentide vastu N.
Liidus. Kuid meiepoolsed dissidendid
on lähtunud pragmaatiliselt,
suutmata nägemast maailmapoliitilist
üldkaarti. Nad püüavad
teha opositsiooni apposiljsiooni pärast.
Kuid sellest lõigatäväd loorberid
on väga lühikesed ja ei tasu
mõtlemise vaeva.
Need „õpetatud pead"'^ei taotle
isegi globaalset eestlust, vaid püüavad
eestluse üldse maha kirjutada.
Meid välismaadel häirib see. Võime
ainult oletada, milliselt peaks
see häirima haritud eestlaskonda
kodumaal, kus tehakse oma parim
looduskaitse ja uurimistöö alal,
kus säilitatakse vana ajaloolist arhitektuuri,
kus eesti keel on arendatud
ja hoitud oma kaunimas vormis
sõnas ja kirjas, kus eestlust
püütakse hoida vaatamata poliitilisele
survele ja russifikatsioonile.
Ja nüüd kostab „õpetatud peade"
suiust surmasõnum meie keelele ja
võitlusele.
Kuid meie peame vastu mitte
kümme, vaid aastakümmeid. Sest
meie teame, et oleme orgaaniline
osa maailma vabastamise aktsioonist
selle sajandi meftsalise haardest.
Probleem haarab palju maid
ja rahvaid, nende hulgas ka meie.
Koosolekul püsti tõusta ja oponeerida
meie emakeelele ja vabadusvõitlusele
on imelihtne, kuid
selles ei ole midagi teaduslikku.
Kui mõned „õpetatud pead" seda
siiski arvavad, siis on neil õige aeg
oma kooliraha tagasi küsida. Nad
ei tea isegi.kus nad asuvad. Emakeelt
ja rahvust säilitav intelligents
kodumaal vaevalt tahab nendega
tegeleda. Meie võitlev ühiskond
välismaadel kuuleb nende rahvuslikku
shikaneerimist tülpimusega.
Siis kuhu nad kuuluvad?
Marksism kasvas teaduslikust
sotsiaalsest uurimusest, kuid see
demoraliseeriti poliitiliste despoo-tide
poolt N.Liidus. Oleks aeg, et
meie endi „õpetatud pead" ja teadusta
põllule rakendunud õpetlased
rakendaksid oma teoreerilised
võimed poliitilis-majandusliku
vastaspooluse kultiveerimisele,
mis annaks kommunistlikule ideoloogiale
tagasikäigu ja aitaks
maailma päästa punase despootia
agressiivsusest. Kuid siin kerkibki
„tiibade probleem", kiiduväärt
diplomid on küll taskus, kuid tiibu
Enamus eestlasi pole kirikuelus
väga aktiivsed, siiski huvitab igaühte,
mida Eesti kirik' teeb ja kui-dasusuelu
areneb kodumaal ja mujal
maailmas.
Ajalehtedest löeme.et juulikuulõ-pupäevil
peeti Budapestis Luterliku •
Maailmaliidu kongress. Poolteisttu-hande
osavõtja hulgas oli Nõuk, Eesti
peapiiskop Edgar Hark ja EELK
esindaja Ivar Po6ll, Rootsist.
Luterlik Maailmaliit asutati 1948.
a, Lündis, kus kaasalööjaks oli peapiiskop
Johan Kõpp ja saadik H.
Laretei. See ühing on nelja aastakümne
jooksul sisult ja meelsuselt
muutunud ameerikavastaseks ja,
kommunismisõbralikuks sel määral,
et praegused EELK õigusjärgsed juhid
(siinsed piiskopid) kongressist
osa võtta ei söandanud. EELK esindajaks
Budapestiö-oli vaimulik asses-sor
Ivar Poell, kes hiljem nimetas, et
'kuigi võib-olla (!) oli KGB kohal
(kongressil), kuid meie tööd see ei
takistanud'.
Missugust meie tööd?
Jälgides Eesti-Läti-Leedu samizdat
kirjandust ja meie ajalehtede teateid
usuelu kohta Nõuk. Liidus, võime
tunnistada, et seal ja satelliitides
valitslsb sihikindel usklike tagakiu-.
samine. Käitlemine on ebaõiglane ja
mõnel juhul jülhi ja jõhker. , /J*
Ka^ oli kongressi kavas kusimu/
või arutlemine usklike "tagakiusamisest
Nõuk. Liidus?
Ei olnud. Kava tähtsamaks punktiks
oli — apartheid LÕuna-Aafrikas!
neegrisuguharule annud peaaegu
täieliku iseseisvuse, palju avaramate
õiguste ja vabadustega, kui on
Nõuk.Liidu sateliitriikidel, rääkimata
rahvastest, mida rahvusmõrva
kaudu püütakse ümberkasvatada
venelasteks või 'nõukogude inimesteks'!
;
Lõuna-Aafrika Vabariigis ei ole
usuprobleeme ja inimeste üheväär-suse
tingimused pole mitte kõige halvemad
maailmas. Miks on LrAafrika
piitsutamine moes?
Lõuna Aafrika Vabariik on väga
rikas loodusvaradelt ja geopoliitiliselt
väga tähtis maa. Seal pole praegu
veel venelasi ega venelaste mõju
— kuid seda loodab Nõuk. Liit saavutada
osaltläänlaste abiga! L-Aafri-.
ka Vabariik on piiratud riikidega, kus
on venelasi ja venelaste mõju..
Luterlik Maailmaliit võiks ka märgata
seda ülekohut, mis õitseb Jorda-ni
jõe ja:Peipsi järve läänekallastel,
kus nende alade põliselanikel pole
niigi palju õigusi ja yabadusi, kui on
L.-Aafrika neegritel, apartheid või
mitte! Luterlik Maailmaliit, oma tegevusega
juhib maailma tähelepanu
suurtelt kuritegijatelt eemale väiksematele
kuritegijatele.
iiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii{iniiiiiiiiiitiiin
JOHN E. SpOSAR, CA.
C&iartered Account&ifBt
%n\% |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-18-02