Meie Elu = Our life, October 18, 1984

              NELJAPÄEVAL, m OKTOOBRIL - THUKSOÄY, OKTOBER 18 „Meio Elu" BE*. ^2 (1807) 18841 Of Meie Elu" nr. 42 (1807) 1984
fiw»iiiiinn«Bg
l i i l l l i i i i i i i i
Toronto Eesti Meeskoori 34. aastapäeva tähistamise perekonnaõhtul lõi lipunaela Esto '84 peakomitee
liige Enn Kiilaspea Esto laulupeost osavõtu tähisena. Pildil „habeme" saajad: A. Hütt, A. Rõika, V. Libe ja
K. Rosen, esimees H.Paara (seljaga), M . Põldma (varjatud), E. Tiilen (lippur), Enn Kiilaspea, R. Kuus
(fotograaf) ja R; Holsmer (lipuvalve). All — Meeskoori juhatus 1984/85 a. Esimene rida, vasakult: V.
Heinar, E. Tobreluts (abikoorijuht), H. Paara (esimees), C. Kipper (koorijuht), G. Lootus, 2. rida: Ä. Käärid
{kQorivanem),R. Kuus (abiesimees), P. Juttus (toetajaliikmete sekretär), R. Holsmer, A. Rõika ja E. Paju.
I Foto — 0 . Haamer
Meeskoor tähistas ' ——— : . • ' ^
. aastapäeva
Toronto Eesti Meeskoor tähistas
oma 34. aastapäeva perekonnaõhtu­ga
Eesti Majas reedel, 12. oktoobril.
Virgad naissektsiooni liikmed, ees­otsas
väsimatu esinaise Salme Vesi-ga,
hoolitsesid kohvi ja kohvikõrva-se
eest, ja baarist jagati „head tuju".
Kavalises osas koor saatis oma tra­ditsioonilise
tervituse (kodumaale
„Helju hella tuulekene" lauluga ning
peale esimehe H. Paara sõnavõjtu
laulis G. Kipperi juhatusel mõne lau­lu,
lõpetades bravuurse C. Gounod'i
..Sõdurite kooriga". Väärtuslikkude
võitudega loterii piletid müüdi kii­resti
läbi ja i^eagi selgusid ka võitjad.
Koori lipu sisenedes kutsun selle
juurde koori liikmed,^kes laulnud 5,
10," 15 jne. aastat, et vastu võtta
vastavat vanusemärki Lhabet"].
Sündmuse pidulikkust tõstis ka nae­la
löömine koori lipuvardasse Esto
'84 laulupeost osavõtu tähisena.
Naela lõi lipuvardasse Esto '84 pea­komitee
liige Enn Kiilaspea, '
Vanapoiss (59) soovib abiellumis-
T Ü T V Ü S T
lesega (40 a. või noorem). Üks
kuni kolm väikserfiat last soovitud.
Talvitused Floridas. Kirjad selle
lehe talitusele märgusõna|„59" all.
port
Rooside pere
Kõikideks kiEidlustusteksI
H. LATER & CD. LTD
1482 Bathurst st,
Toronto M5P 3H1
Tel: 6IB-78)i5 Ja 653-7816
Sihtasutus Eesti Päevad
Kanadas peakoosolek
peetakse neljapäeyal, 8. ni vembril
kell 19.00 Eesti Majas, Torontos.
Sihtasutuse liikmesorganisatsioo-nidel
on õigus saata koosolekule
kaks esindajat, kasutades kutsetele
lisatud volituse vormi. Liikmemaks
on 2.00 dollarit aastas, mis tuleb
maksta laekurile enrie koosolekut.
Kirjalik kutse on saadetud neile,kel-lel
1983. a. liikmemaks tasutud. Endi­seid
liikmeid ja uuesti liikmeks astu­da
soovijaid palutakse v^tta käes­olev
teade kutsena.
lUHATUS
Toronto eesti seltskondlikkude or­ganisatsioonide
ärituste kalendri
koostamine 1985—1986.a. tegevus-hooajaks
toimub neljapäeval, 25.
oktoobril s.a. kell 7.30 õhtul Eesti
Maja klubiruumis. Palume organi­satsioone
kahe esindajaga nfmeta-tud
koosolekust osa võtta.
A/Š EESTI MAJA jfUMATUg •
Torontos elav Jaan Roo8'i pere­kond
on arvatavasti ainukene eesti
perekond vabas maailmas.kus kõik
perekonnaliikmed on aktiivsed
sportlased. Spordialaks on neil
kiirkõnd.
Jaan Roos alustas võistlemisega ja
pideva treeninguga kolm ja pool aas­tat
tagasi. Aasta hiljem järgnes talle
tema abikaasa Reet ja möödunud
talvel järgnesid vanematele nende
lapsed: tütar Marja-Leena ja pojad
Martin ja Riki. Treneerivad suvel
väljas ja talvel York Ülikooli 200 m
pikkusel siserajal. Pidev treening on
andnud väga häid tulemusi ja lau­päeval,
6. oktoobril Burlington'is
korraldatud kiirkõnni võistlustel iga
perekonnaliige tuli koju auhinnaga.
Võistlused olid korraldatud erineva­tes
klassides. Nende saavutused olid
järgmised:
Jaan Roos, võisteldes meeste lahti­ses
klassis 20 km disdantsil,saavutas
esikoha ajaga 1.47,03.
Reet Roos, võisteldes naiste maste-rite
klassis 10 km distantsil, saavutas
esikoha ajaga 1.02,56. Saavutatud
aeg on tema isiklik rekord.
Algjate klassis 4 km distantsil ku­junesid
tagajärjed järgmiselt: 1, Mar­ja-
Leena Roos 13 a. aeg 21.36,2. Riki
Roos 10 a. aeg 28.59, 3. Martin Roos
12 a. aeg 29.24.
Sellesse klassi kuulusid kõik esi-mist
aastat võistlevad mehed, naised
ja lapsed. Lastel oli lubatud võistel­da
alates 10-st aastast. Masterite va­nus
algas 35-st aastast. Võistlus toi­mus
asfaldikattega maanteel, algu­sega
kell 10 hom. ühise stardiga kõi­kides
klassides. Võistlused peeti
„Art Keay Walking Races" riime all
ja oli korraldatud „Canadian Track
•and Field Assöciation'!" tegevuse
raames.
Pühapäeval, 30 sept. Jaan Roos ja
tema lapsed võistlesid Detroifis
„The Gasimiro Along'i Memorial
Racewalk'i" võistlustel, kus nad saa­vutasid
järgmisi tulemusi:
Jaan Roos, võisteldes meeste lahti­ses
klassis 20 km distantsil, saavutas
11-nda koha ajaga 1.43,48. Esikoha
saavutas kanadalane Guillaume
LeBlanc ajaga 1.27,0, kes Los Ange-lese
olümpiaadil saavutas 4-nda ko­ha.
Võistlejaid oli 14.
Marja-Leena Roos, 13 a. naiste
algajate klassis 3 km distantsil, saa­vutas
13-nda koha ajaga : 22.10.
Võistlejaid oli 42, enamused kõik
täiskasvanud.
Meeste algajate klassis 3 km dis-'
tantsil Martin Roos, 12 a., saavutas 9-
da koha ajaga 19.50 ja Riki Roos, 10 a.,
oUes kõige noorem võistleja, saavu­tas
19-da koha ajaga 23.09. Osavõt-
|aid oli 35.' Võistlejaid, psale Ühen­driikide
ja Kanada, oli veel Mehhi­kost
ja Itaaliast. Gasimiro Alongojl
rahvusvahelise kuulsusega Jtaalla
kiirkõndija, kes Detroiti elama asu­des
seal esimesena alustas Iciirkõnni
propageerimist. Pärast tema surma
juba neljandat aastat korraldatakse
seal tema töö mälestuseks rahvus­vaheline
suurvõistlus. Selle võistluse
võitjad on enamuses olnud kas
maailmarekordide saavutajad või
olümpiamängude kuldmedalite võit­jad.
HARALD RAIGNA
Kanada Suusaliidu Lõuna-Ontario
Divisjoni korraldusel ja spordiäri
Racing Stripe kaasabil toimusid lau-päeval,
i3. okt. algusega kell 9 hom.
Serena Gundy pargis rullsuusatami-se
võistlused. Võistlused pe^ti vanu-segruppides,
naised jagatud kolme ja
mehed seitsmesse gruppi. Mehed
võistlesid 15 km ja naised 10 km
distantsil. Eestlased, kes võistlesid
20^25 a. vanusegrupis, saavutasid
järgmisi tagajärgi: Robert Vellend
saavutas 7-da koha ajaga 37.50, A l ­lan
Mägi tuli ?0-ks - 45.25 ja Mehis
K i v i l o 2 3 - k s ^ 49.25. Esikoha võitis
Pierre Harvey, Que., ajaga 35.34, kes
on Kanada parim murdmaasuusata­ja.
Osavõtjaid oli selles vanusegrupis
25. Meeste kõige vanemas vanuse­grupis
40 a. ja vanemad võistles-13
osavõtjat ja selles grupis Harri Kivi-lo,
kes oli üks vanimaid osavõtjaid,
tuli 13-ks,ajaga 55:24. Võistlustest
võttis osa kogusummas 93 võistlejat,
nendest 26 naist ja 67 meest. Rullsuu-satamisel
saavutatakse kiiremaid
aegu kui lumel suusatades ja seda
kasutavad kõik murdmaa suusa-võistlejad
suviseks treeninguks.
Masterite klübl^evahelised võist­lused
murdmaajooksus peeti samal
päevi algusega kell 2 p.l.Sunnybrook
pargis. Võisteldi individuaalselt ja
kolineliikmeliste teatejooksu mees­kondadega
4,3 km distantsil. Teate­jooksu
meeskondade liikmete taga­järjed
arvestati ka individuaalseh.
Võistlused toimusid vahuegruppi-des.
Eestlaste teatejooksu meeskond,
võisteldes 60 ja van. grupiš.saavutas
esikoha koosseisus: K. Pehtla —
22.10. Ü. L i m i t - 27.39 ja V. Sadul -
22.31. Individuaalvõitjaks tuli K.
Pehtla, teatejooksus saavutatud aja-
-ga. Individuaalseh võistlesid veel Ü.
Vastopä, saavutades ajaks22.39 ja T.
Vellend — 26.50. Võistlusest võttiä
osa kogusummas 45 võistlejat, nen­dest
13 naist ja 32 meest.
H.R.
suvekodule!
jõekäärul kestis Esto '84 tõttu su­vekodu
tegevus seekord vaid neli
nädalat, mis kulges hästi ja hoogsalt.
Tahame käesolevaga tänada kõiki
annetajaid nii ligidalt kui kaugelt
rahalise kui ka tööjõuga toetamise
eest ja kinnitada, et kõigile raskus­tele
ja tihti ülekohtusele kriitikale
vaatamata jätkab T.E.N.S. Jõekääru
suvekodu oma tegevust endiselt eesti
keeles ja eesti meeles.
Avaldame tänu Vana-Andrese ja
Peetri kogudustele jumalateenistus­te
korjanduse annetuse eest Suve­kodu
tegevuse heaks. Ants Sulevile
püsside ja padrunite muretsemise
eest, Lembit Kõvale Kivioja jõe kasu­tamise
eest, Ilmar Kaljurannale ma­jandusliku
abi eest. Abistamisekomi-tee
juhatusele ..Kalevipoja" tundmi­se
auhindade eest, Karl Novekule
igasuguste elektri-seadeldiste mon-teenmise
ja paranduštööde eest, Ene-ri
Taulile ja Riina Roosipuule tasuta
kasvatajaks olemise eest.
Eriline tänu kuylub Jaan Veenpe­rele,
kes oma aasta varem koostatud
käsiraamatud Jõekääru kasvatajate­le/
abikasvatajatele omal kulul trük­kida
laskis ja meile kasutamiseks
saatis, ning Hiirele,kes võttis aega
meie Suvekodu uut lippu õmmelda,
sest vana lipp oli juba liiga kulunud
Esto '84 rongikäigule minekuks. Na­gu
eelolevast näeme, on meil häid
sõpru ja abilisi, kes meie töökäte
nappusest ja majanduslikkudest
probleemidest aru saavad. Vajame
pidevat abi, et suuta meie eestluse
"taimelava" käigus pidada. Üks suur
küsimusmärk kerkib aga igal aastal
tahtmatuh rohkem esile: Miks on 1/3
kasvandikke ja kasvatajaid pidevalt
kas USA-st või mujalt Kanadast? Kas
nende vanemate soov oma lapsi püü-dakasvatada
eesti vaimus on tuge­vam,
kui meie lastevanematel Toron­tos?
Kas oleme meie siin, eestlaste
kõige suureina-arvulisemas Välis-
Eesti keskuses, liiga mugavaks muu­tunud
selleks, et onfita laste eestluse
vaimu heaks käsi külge lüüa?
Elame kõik suhteliselt jõukalt, pal­jud
emad ei pea tööl käima ja palju­del
on oma suvilad. Kas on tõesti nii
võimatu tulia kaheks nädalaks jõe­käärule
appi ja samal ajal anda oma
lapsele võimalus võita uusi eesti sõp­ru
ning õppida rohkem oma rahvus­kultuurilisest
prriapärast? Eesti ema,
riiötle; selle küsimuse üle tõs^^^^ jä­rele!
Need vahvad eesti naised ja me­hed,
kes oma lastega kaugete kulu­kate
kilomeetrite tagant juba pide­valt
Jõekäärule tulevad, tõendavad
siirat soovi oma lapsi vähemah mõ-
• neks nädalakski eestimeelses-keel-ses
õhkkonnas pidada. Ja Jõekääru
asub Torontost vaid tunni-poöleteise
sõidu kaugusel...
Üle-eelmisel nädalalõpul uuendati
poiste tare katus, mis koos kevadel
kahe uue septik-tangi sisseseadmise­ga
lõpetab tänavused suuremad kor-rastustööd
Jõekääru Suvekodus.
Kutsume taas ülesse lahkeid anne­tajaid
suvekodu majandamise heaks
nii hoonete remondi kui ka kasvata-jate/
abikasvatajate palkade suhtes.
T.E. Naisseltsi juhatus on alati püüd­nud
teha oma parimat eestluse säde­me
säilitamiseks Jõekääru miljöös,
mis tänapäeval pole ise-enesest mitte
kerge ülesanne.
Lahked annetused palume saata:
Jõekääru Suvekodu, c/o Pr. H. No-vek,'
50 Oid Kingston Rd. #5-602,
Scarborough, Ont. MIE 4Y1.
TORONTO EESTI NAISSELTSI
Juhatus
at
Oktoober 27. ja 28. kella 12.00—
3.00 p.l. Wasaga Beachis — #66,
54th tänav, lõunapool Mosley Ave.
$74,900.00 privaat müük: Kivimaja,
piaanituc!, ja ehitatud pensionärile. 2
magamistuba, elutuba, söögituba,
köök ja Mpäikese ruum" (40 ft. klaasi),
vannituba, hoiuruum, garaaž kahele
autole. Kõik on talvekindel ja elektriga
köetav. Lisaks külalismaja ja tööriista­de
panipaik. Krunt 105'x142', planee­ritud,
suured puud, väga privaat, puu-aed5'
6" kõrge. @ $19.900.00 väärtu­sega
maatükk saadaval 1 11 'xl 42' aia­ga
ümbritsetud.
Helista 1-416-233-8883 ehk
Wasaga Beach 1-705-429-5058.
City of Toronto
0
9
9
Applications are inviled för the position of Probationary
Firefighter.
SuccessfuI applicanls on completion of tralning at the Toronto
Fire Academy, v^ill work under the supervision of senior
officers tp combat fire; perform rescue work; administer first
aid; operate and maintain fire fighting apparatus arid
equipment, including the maintenance of fire stätions; and
inspect properties and equipment for fire hazards. ete.
Appliöants must:
Be legally entitled to work in Canada (those legally entitled
are Canadian Citizens, Permanent Residents (Landed
Immigrants), or hoid a Special N/linister's Permit).
Possess a valid Ontario Driver's Licence. Possess or be abi®
to qualify for a Class 'D' Licence within the Tralning Period
and be able to prove safe driving ability.
Provide proof with application of a minimum Grade 12
educatlon or equivalent, with evidence of tralning or
experience In related technology or trades, first aid, rescu©
work. Must be able to communicate clearly and precisely m
English under stress.
Be of a physical stature with welght proportionate to heighs
to be able to work under arduous physical conditions as
part of an active fire fighting and rescue team. Meet vision
standardš without corrective lens (generally 20/30 In each
eye) and have no significant abnormallties in colour vision.
the best qualified applicants will be required to write a
preliminary written examination, which tests understanding
jnstructions, mechanical aptitude, judgement, reasoning and
reading. Subsequently, the best qualified applicants from the
written test will be required to pass a thorough medical
examination, a physical agility test, a physical risk factor
evaluation and vital capacity test.
Sorne knowledge of fire fighting practices and terminology
would be an asset.
1984 Salary Range: $22,618 - $32,312 per annum (Under
Review) with excellent fringe benef its.
All positions are open to women änd men at^plicanls.
Further information and application forms may be picked up
from the Toronto Fire Academy. 895 Eastern Avenue, Toronto,
or from the Public Information Desk, Main Floor, New City Hali
between the houfs of 8:00 a.m. and 8:00 p.m. and must be
returned to the Fire Academy or to City Hall by October 20,
1984.
Kinnitusyarade vahendusfirma
WIDE WORLD PROPERTIES ITO
1)
tl. TAMMSALU
Toronto Red i a M o Board'g Bii
110 SSoor St. W., Süite 220
Toronto, Ont. M5S 2W7
Multiple Listing Sorvico
tel. 964-7291, 923-5685
miiuti avatud EESTI LILLEXM
736-1170
1065 STEELES AVE W Kodus 223-0201
NORTHJORKONT ; MRDVARK
Omanök LINDA SEPP FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas Q Ülelinna kohaleviimine LTD
„KALEVA" KONDOMIINIUM
iCORTERIMAJA EESTLASTELE
1 Innismore Cres. (Scarborough ja North Yorki piiril).
Eesti keel, puhtus, kord, rahu, privaatsus, julgeolek! Head
hinnad, hea kvaliteet, ainult 20 korterit majas. Ainulaadne
v õ i m a l u s : 5% sisse maksu tellimisel, 20% novembrikuu
lõpuni või kokkuleppel.
EESTLASTEL E E S Õ I G U S KUNI OKTOOBRI LÕPUNI
Veel kortereid saada, tellige ja ostke n ü ü d . Selline v õ i m a ­lus
ei kordu. Plaane v õ i b n ä h a igal ajal: 101 Cassandra
Blvd. Don Mills M3A 1T1, tel. 444-6405 ehk 444-2897.
N e l j a p ä e v a l kella 6.00-9.00 Eesti Majas, 958 Broad-view
Ave., klassiruum 9.
TORONTO LINN
Üleminek standardajale
lapäeval, 28. oktoobril 1984
Linnanõukogu direktiividel avaldati proklamatsioon, milles
juhiti kodanike tähelepanu sellele, et ajavahemik 29. aprillist
kuni 28; oktoobrini 1984 oli kuulutatud suviseks kellaajaks.
Kodanikke palutakse nüüd oma kellad uks tund tagasi Iqkata.
m\ 2 9.1. 28. oktoobril 1984.
Arthur C. Eggleton
Mayor
•
1
Kannatusm!
M
a
Oberammorgau mägilinnake na
Lõuna-Saksamaal Baieris, on saa- m
nud maailmakuulsaks Kristuse
Kannatusmängude tõttu, milUsoid lu
seal ette kantakse iga kümne aasta hu
järel. Järjekordselt oleks see suur- kü
lavastus olnud kavas alles 1990. m
aastal, kuid 1984. aastal toimusid tus
erakorralise suursündmusena pi- tel
dulikud etendused Oberammorgau ..S
Kannatusmängude 350. juubeliaas- ka
1a puhul.
0
Issanda aastal 1633, kui kogu Eu- tei
jobpa oli Musta Surma haardes, and- tu
;:sid Oberammergau külakese, ellujöö- ka
,;nud elanikud ristilöödud Kristuse
'kuju ees tõotuse tõvest pääsedes iga ni
^kümne aasta järel mänguliselt esita- li
•da Tema kannatusi ja surma. ga
' • ee
* Kroonikud kirjutavad, et sellest
.peale enam keegi musta taudi ei sur­unud.
Kas see kardetud taud otsekohe
Üõppes, poleitõestatav, igal juhul oli
aga epideemiale suudetud piir pan- to
351
na. sel
8e|
va
sül
m
etl
Aasta hiljem, 1634, vOberammer-gau
elanikuci lunastasid oma tõotuse,
esitades esimest kotda Kristuse gal
Kannatusmä'nge ning on seda tõotust sül
•usaldatavalt pidanud juba kolm ja 20l
•pool sajandit lojaalsuse ja traditsioo- mi
ini kinnitusena. K(
l Pärast mitmeid muudatusi sai aas- ja
itatel 1811 ja 1815 Mängude tekst oma p<
enam-vähem praeguse vormi Bene­diktiinide
Ordu preestri Qthmar 'osi
Weis'i poolt. Oberammergau õpetaja (!)
Rochus Dedler komponeeris lihtsa ja va
'mõjuva saatemuusika. 1850/60 ko- ai
handas koguduse preester Jos. Alois ist|
^Duisenbe^ger Weis'i teksti ajastu vai- h
muie.
Selles versioonis väidetava anti-semitistliku
hoiaku tõttu taunisid
1970. aastal lavastust paljud amee­riklased,'
kes harilikult moodustavad
suure osa Kannatusmängude publi-jkust,
kuna American lõwj^h Com-
^lUee mõistis hukkft^KrlsiirtVrreti»
löömise juutide süüks panemise.
Kannatusmängude Komitee püü- jt
dis 1970." aastatel taastada Oberam- d
mergau naabruses asuva Ettali Bene- s
diktiinide kloostri munga Ferdinand gl
Rosneri poolt 1750. aastatel kirjuta- rj
tud versjooni, milline pani Kristuse
. surma inimliku nõrkuse ja patu
süüks. ,
Oberammergaulased keeldusid ka­he
kolmandiku häälte enamusega se- , ji
da ettepanekut aktsepteerimast ning
linnapea Klement Fend ütles, et ta
loeb antisemitistliku debati lõpeta- ei
tuks; ..Mängudel pole midagi tege­mist
antisemitismiga. See on lihtsalt
tõeline piiblilugu!"
5. mail 1983. a. kohtus Oberam­mergau
valla esindajate kogu Saksa.,
piiskoppide konverentsi judaismi
küsimustega tegeleva ökumeenilise
komitee esindajatega diskuteeri-maks
veelgi eksisteerivaid problee- ri!
me. Käesoleval aastal esitatud Kan- kl
Surmal ei
Mälestusmi
kaugetest häi
JOONA!
IH
Riia-Tukkümi vahemaa on umbes
66—68 kilomeetrit. Olime suutnud t^
läbistada sellest ehk pisut üle koi- I
mandiku, kui voorid peatusid ja Ini- ri
mesed olid sunnitud otsima maantee-äärses
võsastikus varjus. „Kotkad",
jorisedes nagu haiged vasikad, olid ji
kohal, pardarelvad tööl, langes üksi- si
kuid kergemaid pomme. Kuid hirm I
kolonni kuulipildujate ees sundis r|
neid kohe jälle kaduma. Voor asus vi
liikuma. Ainult mõneks minutiks.
Xennukid tulid jälle. ,,Taas peatusi­me
ja varjusime, jälle rullus mõhe
saja meetri kõrguselt meist üle õhula- li
hing ja langes põledes alla paar len­nukit.
Relvad kõnelesid . . . inimesed
eemaldusid maanteest. Kõigil oli
rutt, keegi ei hoolinud enam-teisest".
peakohal ja põgenejate keskel kohi- \i
ses-vihises saaki otsiv surma vikat. h|
Olime jõudnud ehk 40 km kaugu­sele
Riiast, kui „kotkad" meid enam g|
ei tülitanud. Nüüd võis sõit minna t«
edasi takistusteta. kl
Lähenesinie nüüd Liibavile ja seal U
ootas meid kõiki küsimus, kas saame
kasutada veel edasigi oma truud veo­kit.
Kuhu me üldse läheme, kus lõ- t^
peb meie sõit? Eesmärki ei osanud tj
nimetada keegi. Ainult meie autojuht
ise, Itn. E., oli nimetanud juba paaril
'korral kuulsat Tirooli ja jäi sellele lil
kindlaks. Hakkas mõne teisegi mõte
liikuma samas suunas.