1981-10-15-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 39 (1650) 1981 NEUAPÄEYAL, 15. OKTOOBRIL — THURSMY, OCTOBER 15 XXXII aastakpi:
: Eesti vabadusvõitleja Mart Nikk on
Eiaailmas, tähistas 22. septembril Fermi s^^^ Ta
ril Tallinnas ^nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" pärast li) aastaks
šündašumisele. Kinnitamata teate järgi on teda nähtud augusti alguses sunnitöö
Tema emale teatati, et Mart Nikluselt on ara võetud perekondliku kokkusaamise;
võitlušYaimu, seda näitab kõige kujukamalt
tema poolt sunnitöölaagri nt.'
389/35 haiglast 3. aprillil 1981 NSVL
ülemkoktu esimehele saadetud avaldus.
Selles protesteerib ta veebruaris
1981 sunnitöölaagris nr,' 389/36 konfiskeeritud
isikliku dokumentatsiooni
mittetagastamise vastu. Ta kvalifitseerib
peamiselt kohtuprotsessiga
seoses olevate ^ materjalide äravõtmist
teadlikult jultunud vägivalla-aktina,
mille eesmärgiks on jätta teda
ilma võimalusest kirjutada juriidiliselt,
põhjendatud proteste ja kaebusi
oma ebaõiglase kohtuotsuse
kohta. Ta palub anda juhendid sunnitöölaagri
nr. 389/36 juhtkonnale
koigi äravõetud käsikirjade, vihikute
ja dokumentide viivitamatuks tagastamiseks
ja süüdlaste ametiseisundi
kuritarvitamises karistamiseks.
Permi sunnitöölaagrites kannavad
karištus^t ka Veljo Kalep, Tiit Madis-šon
ja Viktor Niitsoo „nõukogude-vastase
agitatsiooni ja propaganda"
pärast. :
mõisteti 8* jaanua-jai
5 a.
ris iir.
Peale- selle tehti Blfriüe Niklusele
29.'; mail Tartu, linna peaprokuröri
Kuusi korraldusel abiprokuröri Kozlovi
poolt kirjalik hoiatus seoses
Vlärt Nikluse vanemate poolt 6. aprillil
1981 esitatud >,nõukogudevaenuli-kü
iseloomuga palvekirja esitamisega
Eesti NSV t)iemnõukogu presiidiumi
esimehele Johannes Käbinile.
Mart Niklus teatas oma 26. april°
lil 1981 vanemaile saadetud kirjas, et
ta lope.tas arstide, vähemate ja üldsuse
soovil 23. augustü 1980 alustatud
näljastreigi 7. aprllir 1981, Ta teatas
ühtlasi) et alates 1*5. aprillist ta asub
jälle" Permi sunnitöölaagris nr. '389/
;36.:-::;'
mOTEST • >
Eesti Vangistatud Väbadusvõi|tleja-
•te /Abistamiskeskuše andmeil ei ole:
Mart Niklus vaatamata oma pikaaja-iisele
näljastreigile j a raskekujulise-'
le radikulndile isegi erirezhiimiga
suhnitöoiaagris lasknud end vaimselt
murda ega pole kaotanud ka oma
• •0 0 «
ml
giptuse president Anwar El Sadat,
kes mõrvati 8. okt. sõjaväe pa-vastuvõtteS;
maeti möödunud
laupäeval kui vaarao. Sadati põrm
toodi kinnises puusärgis püramiidi
kujutava Egiptuse tundmatu sõduri
mälestusmärgi ette ja paigutati selle
all olevasse ruumi. Hiljem Sadati
põrm palsameeritakse.
Sadati matusest osa võtnud aukülalised
seisid samal tribüünil, kus
seisis Sadat, kui ta mõrvati. See tribüün
asub otse üle väljaku, tundmatu
sõduri mälestusmärgi vastas. Aukülaliste
julgeoleku kindlustamiseks
hoiti Kairo - elanikkond eemal matu-sepaigast.
Nad said matusetalitust
jälgida TV kaudu. Tuntumad lääneriikide
esindajad Sadati matusel piid
prints Charles, kolm USA endist presidenti
ja välisminister Haigy Kanada
kindralkubemer Schreyer, Laäner
Saksamaa kantsler Helmut Schmidt
ja Iisraeli peaminister Menachem
Begin. Enamik Araabia rükidest ignoreeris
Sadäti matust. Esindajad
matusele olid saadetud ainult Sudaa-nist
ja Somaalimaalt.
Järelhüüetes pn Sadati hinnatudl
kui meest, kes võitles rahu eest Lä-his-
Idas. Ta oli väärt seda Nobeli
rahuauhinda, mis temale aastaid tagasi
annetati. Tema mõrvamise peamiseks
põhjuseks peetakse Egiptuse
liiga kiiret moderniseerimist, millega
Egiptuse vanausulised või fundamen-ilaiistid
Mdagi ei saanud leppida.
Sadati jai tema jäi^a-se
Mubaraki arvates on paratamatud,
sest Egiptuse r^hva arv kasvab kiio
res tempos ja'^ seda pole võimalik toita
ega elustandardit tõsta, kui refor°
me ei teostata.-' •• :
Eesti Majandusklubi hooaja avaballilt Gasa Loma lossis.
Hans Piirsalu, Alma Allik, Rudolf Solom. Paremal —
Klubi esimees Lembit Jänes külalisi tervitamas. All, vasakult—
Meeri Jänes, Erika Solom, [Sigrid Valge ja Hilda
Küttis. Foto — „Meie Elu'
võtt Long Islandi Eesti Võitlejate Ühlnge perelt süvendasid mandri
sõjameeste suvepäevade kordaminekut, milles ainukeseks miinuseks
oli osavõtjate afrv — mis võinuks suurem olla. Vabas looduses
toimus neli lühirefes^aatl, kus V. Põdrang kõneles Aafrika lõunaosa
maapõue rikkustest ja selle tähtsusest sõJapolUtilis^^ pinnalt, H.
Uus ajalooliste materjjalide kogumisest II maailmasõja aegsete eesti
üksuste, eriti Eesti Diviisi osas, A. Kürgvel nn. sõjakurjategijate
protsesside lavastamisest Ja Apson M.
Kõneledes Valges Majas andis USA.
välisminister Aleksander Haig üldise
hoiatuse, et ükski riikidest ei kasutaks
segast olukorda Egiptuses,
mis järgneb president Sadati mõrvamisele,
oma poliitilistes huvides. USA
ei luba;?iseda ja tulemuseks võib olla
tõsine konflikt.
Kuigi keemiliste ründeainete kasutamine
šõjapidamiser on rahvusvaheliste
kokkulepete alusel keelatud, te-;
gelevad mõned riigid vastavate uurimuste
r-ja katsete alal ja keemilisi
riindeaineid on venelased kasutanud
ka tegelikult Afganistan^is ja Indo-
Hiina! aladel, seda salates. Referent
Y. Änson märkis, et peamine rõhk on
praegu asetatud närvi- ja: yere^aasi
alal, millised; mõlemad on kohutava
hävitustoimega. Samal. ajal kui orga-niseeritud
protestijate kampaania
mõjul nõuti näit. ÜSÄ-s, et armee
peab hävitama närvigaasi varud, on
olevatel andmetel N. Liidus neid varusid
üha täiendatud, uusi mürkaineid
juurde l&iütatud ja armeed varustatud
vastavate kallaletungi vahenditega.
Ta näitas aga ära, et neilgi
ründeainetel on kä omad -nõrgad
punkitd. Tähtis oleks, et .rähvapas-sid
omaks teadmisi vastaj/aist käitse-
:viisidest.-; '•\' v
POLIiTILINE. TAGAKIUSAMINE ;
A. Kurgvel oma ettekandes paitas
faktide alusel, et nn. sõjasüüdlaste
.' protsessides ja neile kaasnevais kam-
1 paaniates on libisetud yildalcale ja si-
.hilikule pinnale, millest' peegeldub
poliitilise tagakiusamise maania. Še-^
da on inspireeritud Moskvast, et
maksta kätte' siinpoolsete abilistega.
Aktsioonil on alles; algus ja tundemärkide
järgi isegi E.V. Kaitseliidu
järglast Omakaitset tahetakse kättemaksu
maanias mustata. Tarvilik On
jatkata ise ja koostöös:teiste selle tagakiusamise
all olevate Ida-Euroopa
päritoluga rahvusgruppidega asjalike
selgitus-märgukirjade saatmist rahvaesindajatele,
kõrgemaile valitsusametnikele,
naassiiiieediale ja mujale.
Referent H. Uus ütles, et ajalooliste
materjalide, kogumine on kulgenud'
rahuldavalt aga teatavaid raskusi; on,
sest asjaosalisi on lahkunud manala,
mõnedele olulistele dokumentidele ei
õle ligipääsu jne. Sihiks on koguda
eestkätt faktilisi andmeid, E. Vabadusvõitlejate
Liidul puuduvad aga ainelised
võimalused ise vastavat teost
või teoseid väljaanda, seepärast on
antud edasi andmestikku (kuupäevi, -
operatsioonide käike j.m. taolist) respekteeritud
autoreile, kelledelt on
oodata teostes ka eesti väeüksuste tegevuse
kirjeldamist inglise ja saksa
keeles. Komisjon .oh püüdnud ka
õiendada vigu, mis senistes rahvusvahelistes
teostes ori kas eesti üksuste
või üksikisikute suhtes esinenud.
Aktusele ja sellele järgnenud koosviibimisele
oli. kogunenud, ka publikut.
Vaimulikus osas oli kaastegev
end. rindepastor E. Kuusler. Lipud,
nende hulgas ka Kanada Eesti Võit-;
lejate Ühingute Liidu,,Hamiltoni ja
Toronto EVÜ lipp toodi pidulikult
saaU. Eesti vabaduse eest langenute
mälestamine oli meelihaarav. Bariton
R. Tralla lauhs hingestatult H. Kandi
— K. Ahvena„Pagulane'' ja Türnpu
„Muru kasvab...".; EVL USA-s esi-mes
y, Anson ja Kanada abiesimees
R. Mpks asetasid elavatest lilledest
pärja, mida kandsid New Yorgi E.'
Vabadussõjalaste Üh. ja L.L EVÜ
esindajad, noorle suvekodu peahoone
ees pargis oleva mälestussamba
jalanfiile.
;. lk.
19811611 7.30 õ. Harf House Miisic Room, Toronto Ülikoolis
Nagu kogutud ülevaadetest selgub,
on Balti Vabadusliidu algatusist
koostöös Hannaford Co.-ga augusti
ja septembri kuude vahetusel pääsenud
inimõiguste rikkumise küsimus
Nõuk. Liidult tema poolt okupeeritud
Balti riikides 143 ameerika ajalehe
veergudele. Neist suurem osa
USA 29-sas osariigis ülemaaliselt tuntud
kolumnisti Jack Andersoni kirjutise
kaudu, mis puudutas inimõiguste
rikkumist ka Ukrainas, ülejäänud
on ilmunud erisõnumite ja artiklite-ha
kas mitmesugustelt autoritelt või
teadetebüroode kaudu. Selle aktsiooni
pearõhk lasus USÄ-s sündinud leedulase
B. Scotti (Vytautas Skuodis'e)
kui Leedus olnud vabadusvõitlei^J
vandstamise, näljastreigi jne. küsimuses,
kusiuures samaaefifselt orga-niseeriti
ka Washinfftonis O.C. avalik
protpstidpmonstratsioon ja infor-m^^
f^ritv URA riikUVVe ametiasutusi.
TIS/^-s m^tnUiid Inökaktsiooniga
rnns r>rpccvmfnrmat<:ioon ^okku levL
kiip^n 9.^!e mlliomle luseiale.
Balti Vabadusliidu eestlasist juhtivad
isikud eesotsas Heino Nurmber-gi
» Avo ja Viivi Piirisillaga - kes
kuuluvad org. komiteesse märgivad,
et Indu aktsioonid laienevad kõigi
kolme Balti riigi alal ja kujundamisel
on töö tõhustamise huvides nn.
töögrupid peale lääneranniku ka
kesk-läänes, idarannikul ja lõunas,
üks olulisi punkte töökavas on kä
Balti küsimuste viimine ameerika or:
ganisatsioonidesse vastavate selgi-tuskonede
j.m. abil, nasru sõiavetera-
; Tiid, Lions, Kiwanis, ELKS, Rotary
ja teised.
Juudid süüdistavad endist president
R. Nixoni, kes kinnitas, et USA ;
juutide opositsioon sunnib USA
Kongressi valima president R. Reagani
või Iisraeli peaministri M. Be-gini
vahel, sest juudid on sellele vastu,
et USA müüb Saudi Araabiale
nn. AWAKS radarlennukeid, et kaitsta
Pärsia lahe;õlišid N. Liidu rünnaku
vastu. : . , '
.Tuudi Antidefamatsiooni liiga president
N.- Perlmutter tõstis R. Nixoni
vastu süüdistusi, nägu oleks Nixon
solvanud juute ja USA Kongressi. R.
Nixon kiitis president R. Reagani tegevust
ja ettepanekuid.
i( „Toronto Sun" avaldas juhtkirja,
kus nõuti omaaegse Hitleri asetäitja
Rudolf Hessi vabastamist Berliini
Spandau vanglast, kus vaimuhaige
Hess 87 aastasena ön kõige kauemat
aega üksikvangistuses olev vang.
^ Quebeci peaminister Rene Leves-que
teatas, et uutel liiduparlamendi
valimistel ,tema Quebeci partei kan--
dideerib föderaalparlameriti, kui P.
E. Trudeau ilma provintside nõusolekuta
saadab põhiseaduse eelnõu Londoni
kehtimapanekuks. .
^ Kanada politseijuhid kardavad, et
uue põhiseadusega astub varsti jõus-se
seadus, mis takistab kuritegijate
karistamist. Seadus on selline, et kui
kohus leiab, et süütõendite kogumisel
politsei on teinud vigu, siis kuri-tegija
mõistetakse õigeks. See seadus
kehtib USA-s ja president R. Reagan
tahab seda seadust kaotada. Kanada
uus põhiseadus aga on selle
seaduse üle võtnud.
^ USA nõustus müüma N. Ludule 23
-miljonit tonni teravilja |2,88 miljardi
dollari väärtuses.,See müük on 3 korda
suurem viimasest müügist (8 milj.
tonni). Teraviljatoodang N. Liidus
väheneb. Käesolev aasta oli järjekorras
kolmas ikaldusaasta N. Liidus.
ic President -Reagan lubas kohtutelt
nõuda kurjategijate rangemat karistamist,
et piiri panna .kuritegevuse
suurele tõusule. Ta esines selle nõudega
rahvusvahelisel politseinike
konverentsil ja rõhutas, et eriti raskelt
tuleb karistada kurjategijaid,
kes on teist või mitmendat korda
:'kohtu all.
Paavst Paul H tuli tagasi tervise-paranduspuhkuselt
ja asus täitma
oma kohustusi Vatikanis. Ta on otsustanud
mitte muuta oma suhtumist
rahvasse ja liigub endiselt va:
bait rahva seas.
ižr USA presidendi L Kennedy arvatava
mõrvari Harvey, Oswaldi haud
avati,^et selgusele jõuda, kas kirstus
ön tõeliselt Oswaldi maised jäänused,
või N. Liidu spiooni omad. Ülevaatus
selgitas, et kirstus on väljaspool
igasugust kahtlust Oswaldi
põrm. Pärast selle kindlakstegemist
kirst suleti ja maeti endisesse kohta.
ilr Vangistatud Iiri Revolutsioonilise
Armee (IRA) võitlejad lõpetasid näljastreigi
vanglas, kuna see ei ole andnud
soovitud poliitilisi tulemusi. Näljastreigiga
on läinud vabasurma 10
IRA liiget, lootes, et Inglise valitsus
tunnistab neid sõjavangideks. Sellele
Inglismaa peaminister vastu ei tulnud.
IRA on seni kasutanud peamiselt
USA päritoluga relvi, mis USA
väeosad maha jätsid Vietnamist ära
tulles. Nüüd on nendel peamiselt kasutamisel
N. Liidu päritoluga relvad
(Järg. lk. 3)
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS - 883 Broadview Ave.
: : VÄLiSM
pühapäeval, 18. oktoobril kell 6 õhtul.
Kõneleb misjonär dr. JiRNST GRIMM — Brasiiliast.
Solist MARIKA KRABI-WILBIKS
TORONTO EESTI VABAKOGUDUS - 562 Jones St. kirikus
laupäeval, 24. oktoobril s.a. algusega kelL2 p.l.
- KOHVI
^ PENSIONÄRIDELE ~ LAULU TA SÕNA PÕIMIKUS
Kõik kutsutud. T.E.V.K. Naisring
WILBIKS, sopran; T.E:B.K. Noortekoor.
^Sissepääs $6.00,
. • / • • •
/. . •• •
tE.MAmmm
jaüäeval; 22. oktoobril 1981,
^ell 8 õhtiil Eesti Majas
Hilja Jukküm'i loeng:
SOOME KLUBI korraldab revüü Ja tantsuõhtu
tüdrukut)
M 5 MEHE TRUPP OTSE SOOMEST
Reedel, 30. oktoobril kell 8 õhtul
Multicultural Centre, 185 Bunting Rd., St. Catharines
• ; E'rNELÄUB VÕIDUB. .
Pääse $5.00 Kõik kutsutud.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 15, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-10-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811015 |
Description
| Title | 1981-10-15-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 39 (1650) 1981 NEUAPÄEYAL, 15. OKTOOBRIL — THURSMY, OCTOBER 15 XXXII aastakpi: : Eesti vabadusvõitleja Mart Nikk on Eiaailmas, tähistas 22. septembril Fermi s^^^ Ta ril Tallinnas ^nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" pärast li) aastaks šündašumisele. Kinnitamata teate järgi on teda nähtud augusti alguses sunnitöö Tema emale teatati, et Mart Nikluselt on ara võetud perekondliku kokkusaamise; võitlušYaimu, seda näitab kõige kujukamalt tema poolt sunnitöölaagri nt.' 389/35 haiglast 3. aprillil 1981 NSVL ülemkoktu esimehele saadetud avaldus. Selles protesteerib ta veebruaris 1981 sunnitöölaagris nr,' 389/36 konfiskeeritud isikliku dokumentatsiooni mittetagastamise vastu. Ta kvalifitseerib peamiselt kohtuprotsessiga seoses olevate ^ materjalide äravõtmist teadlikult jultunud vägivalla-aktina, mille eesmärgiks on jätta teda ilma võimalusest kirjutada juriidiliselt, põhjendatud proteste ja kaebusi oma ebaõiglase kohtuotsuse kohta. Ta palub anda juhendid sunnitöölaagri nr. 389/36 juhtkonnale koigi äravõetud käsikirjade, vihikute ja dokumentide viivitamatuks tagastamiseks ja süüdlaste ametiseisundi kuritarvitamises karistamiseks. Permi sunnitöölaagrites kannavad karištus^t ka Veljo Kalep, Tiit Madis-šon ja Viktor Niitsoo „nõukogude-vastase agitatsiooni ja propaganda" pärast. : mõisteti 8* jaanua-jai 5 a. ris iir. Peale- selle tehti Blfriüe Niklusele 29.'; mail Tartu, linna peaprokuröri Kuusi korraldusel abiprokuröri Kozlovi poolt kirjalik hoiatus seoses Vlärt Nikluse vanemate poolt 6. aprillil 1981 esitatud >,nõukogudevaenuli-kü iseloomuga palvekirja esitamisega Eesti NSV t)iemnõukogu presiidiumi esimehele Johannes Käbinile. Mart Niklus teatas oma 26. april° lil 1981 vanemaile saadetud kirjas, et ta lope.tas arstide, vähemate ja üldsuse soovil 23. augustü 1980 alustatud näljastreigi 7. aprllir 1981, Ta teatas ühtlasi) et alates 1*5. aprillist ta asub jälle" Permi sunnitöölaagris nr. '389/ ;36.:-::;' mOTEST • > Eesti Vangistatud Väbadusvõi|tleja- •te /Abistamiskeskuše andmeil ei ole: Mart Niklus vaatamata oma pikaaja-iisele näljastreigile j a raskekujulise-' le radikulndile isegi erirezhiimiga suhnitöoiaagris lasknud end vaimselt murda ega pole kaotanud ka oma • •0 0 « ml giptuse president Anwar El Sadat, kes mõrvati 8. okt. sõjaväe pa-vastuvõtteS; maeti möödunud laupäeval kui vaarao. Sadati põrm toodi kinnises puusärgis püramiidi kujutava Egiptuse tundmatu sõduri mälestusmärgi ette ja paigutati selle all olevasse ruumi. Hiljem Sadati põrm palsameeritakse. Sadati matusest osa võtnud aukülalised seisid samal tribüünil, kus seisis Sadat, kui ta mõrvati. See tribüün asub otse üle väljaku, tundmatu sõduri mälestusmärgi vastas. Aukülaliste julgeoleku kindlustamiseks hoiti Kairo - elanikkond eemal matu-sepaigast. Nad said matusetalitust jälgida TV kaudu. Tuntumad lääneriikide esindajad Sadati matusel piid prints Charles, kolm USA endist presidenti ja välisminister Haigy Kanada kindralkubemer Schreyer, Laäner Saksamaa kantsler Helmut Schmidt ja Iisraeli peaminister Menachem Begin. Enamik Araabia rükidest ignoreeris Sadäti matust. Esindajad matusele olid saadetud ainult Sudaa-nist ja Somaalimaalt. Järelhüüetes pn Sadati hinnatudl kui meest, kes võitles rahu eest Lä-his- Idas. Ta oli väärt seda Nobeli rahuauhinda, mis temale aastaid tagasi annetati. Tema mõrvamise peamiseks põhjuseks peetakse Egiptuse liiga kiiret moderniseerimist, millega Egiptuse vanausulised või fundamen-ilaiistid Mdagi ei saanud leppida. Sadati jai tema jäi^a-se Mubaraki arvates on paratamatud, sest Egiptuse r^hva arv kasvab kiio res tempos ja'^ seda pole võimalik toita ega elustandardit tõsta, kui refor° me ei teostata.-' •• : Eesti Majandusklubi hooaja avaballilt Gasa Loma lossis. Hans Piirsalu, Alma Allik, Rudolf Solom. Paremal — Klubi esimees Lembit Jänes külalisi tervitamas. All, vasakult— Meeri Jänes, Erika Solom, [Sigrid Valge ja Hilda Küttis. Foto — „Meie Elu' võtt Long Islandi Eesti Võitlejate Ühlnge perelt süvendasid mandri sõjameeste suvepäevade kordaminekut, milles ainukeseks miinuseks oli osavõtjate afrv — mis võinuks suurem olla. Vabas looduses toimus neli lühirefes^aatl, kus V. Põdrang kõneles Aafrika lõunaosa maapõue rikkustest ja selle tähtsusest sõJapolUtilis^^ pinnalt, H. Uus ajalooliste materjjalide kogumisest II maailmasõja aegsete eesti üksuste, eriti Eesti Diviisi osas, A. Kürgvel nn. sõjakurjategijate protsesside lavastamisest Ja Apson M. Kõneledes Valges Majas andis USA. välisminister Aleksander Haig üldise hoiatuse, et ükski riikidest ei kasutaks segast olukorda Egiptuses, mis järgneb president Sadati mõrvamisele, oma poliitilistes huvides. USA ei luba;?iseda ja tulemuseks võib olla tõsine konflikt. Kuigi keemiliste ründeainete kasutamine šõjapidamiser on rahvusvaheliste kokkulepete alusel keelatud, te-; gelevad mõned riigid vastavate uurimuste r-ja katsete alal ja keemilisi riindeaineid on venelased kasutanud ka tegelikult Afganistan^is ja Indo- Hiina! aladel, seda salates. Referent Y. Änson märkis, et peamine rõhk on praegu asetatud närvi- ja: yere^aasi alal, millised; mõlemad on kohutava hävitustoimega. Samal. ajal kui orga-niseeritud protestijate kampaania mõjul nõuti näit. ÜSÄ-s, et armee peab hävitama närvigaasi varud, on olevatel andmetel N. Liidus neid varusid üha täiendatud, uusi mürkaineid juurde l&iütatud ja armeed varustatud vastavate kallaletungi vahenditega. Ta näitas aga ära, et neilgi ründeainetel on kä omad -nõrgad punkitd. Tähtis oleks, et .rähvapas-sid omaks teadmisi vastaj/aist käitse- :viisidest.-; '•\' v POLIiTILINE. TAGAKIUSAMINE ; A. Kurgvel oma ettekandes paitas faktide alusel, et nn. sõjasüüdlaste .' protsessides ja neile kaasnevais kam- 1 paaniates on libisetud yildalcale ja si- .hilikule pinnale, millest' peegeldub poliitilise tagakiusamise maania. Še-^ da on inspireeritud Moskvast, et maksta kätte' siinpoolsete abilistega. Aktsioonil on alles; algus ja tundemärkide järgi isegi E.V. Kaitseliidu järglast Omakaitset tahetakse kättemaksu maanias mustata. Tarvilik On jatkata ise ja koostöös:teiste selle tagakiusamise all olevate Ida-Euroopa päritoluga rahvusgruppidega asjalike selgitus-märgukirjade saatmist rahvaesindajatele, kõrgemaile valitsusametnikele, naassiiiieediale ja mujale. Referent H. Uus ütles, et ajalooliste materjalide, kogumine on kulgenud' rahuldavalt aga teatavaid raskusi; on, sest asjaosalisi on lahkunud manala, mõnedele olulistele dokumentidele ei õle ligipääsu jne. Sihiks on koguda eestkätt faktilisi andmeid, E. Vabadusvõitlejate Liidul puuduvad aga ainelised võimalused ise vastavat teost või teoseid väljaanda, seepärast on antud edasi andmestikku (kuupäevi, - operatsioonide käike j.m. taolist) respekteeritud autoreile, kelledelt on oodata teostes ka eesti väeüksuste tegevuse kirjeldamist inglise ja saksa keeles. Komisjon .oh püüdnud ka õiendada vigu, mis senistes rahvusvahelistes teostes ori kas eesti üksuste või üksikisikute suhtes esinenud. Aktusele ja sellele järgnenud koosviibimisele oli. kogunenud, ka publikut. Vaimulikus osas oli kaastegev end. rindepastor E. Kuusler. Lipud, nende hulgas ka Kanada Eesti Võit-; lejate Ühingute Liidu,,Hamiltoni ja Toronto EVÜ lipp toodi pidulikult saaU. Eesti vabaduse eest langenute mälestamine oli meelihaarav. Bariton R. Tralla lauhs hingestatult H. Kandi — K. Ahvena„Pagulane'' ja Türnpu „Muru kasvab...".; EVL USA-s esi-mes y, Anson ja Kanada abiesimees R. Mpks asetasid elavatest lilledest pärja, mida kandsid New Yorgi E.' Vabadussõjalaste Üh. ja L.L EVÜ esindajad, noorle suvekodu peahoone ees pargis oleva mälestussamba jalanfiile. ;. lk. 19811611 7.30 õ. Harf House Miisic Room, Toronto Ülikoolis Nagu kogutud ülevaadetest selgub, on Balti Vabadusliidu algatusist koostöös Hannaford Co.-ga augusti ja septembri kuude vahetusel pääsenud inimõiguste rikkumise küsimus Nõuk. Liidult tema poolt okupeeritud Balti riikides 143 ameerika ajalehe veergudele. Neist suurem osa USA 29-sas osariigis ülemaaliselt tuntud kolumnisti Jack Andersoni kirjutise kaudu, mis puudutas inimõiguste rikkumist ka Ukrainas, ülejäänud on ilmunud erisõnumite ja artiklite-ha kas mitmesugustelt autoritelt või teadetebüroode kaudu. Selle aktsiooni pearõhk lasus USÄ-s sündinud leedulase B. Scotti (Vytautas Skuodis'e) kui Leedus olnud vabadusvõitlei^J vandstamise, näljastreigi jne. küsimuses, kusiuures samaaefifselt orga-niseeriti ka Washinfftonis O.C. avalik protpstidpmonstratsioon ja infor-m^^ f^ritv URA riikUVVe ametiasutusi. TIS/^-s m^tnUiid Inökaktsiooniga rnns r>rpccvmfnrmat<:ioon ^okku levL kiip^n 9.^!e mlliomle luseiale. Balti Vabadusliidu eestlasist juhtivad isikud eesotsas Heino Nurmber-gi » Avo ja Viivi Piirisillaga - kes kuuluvad org. komiteesse märgivad, et Indu aktsioonid laienevad kõigi kolme Balti riigi alal ja kujundamisel on töö tõhustamise huvides nn. töögrupid peale lääneranniku ka kesk-läänes, idarannikul ja lõunas, üks olulisi punkte töökavas on kä Balti küsimuste viimine ameerika or: ganisatsioonidesse vastavate selgi-tuskonede j.m. abil, nasru sõiavetera- ; Tiid, Lions, Kiwanis, ELKS, Rotary ja teised. Juudid süüdistavad endist president R. Nixoni, kes kinnitas, et USA ; juutide opositsioon sunnib USA Kongressi valima president R. Reagani või Iisraeli peaministri M. Be-gini vahel, sest juudid on sellele vastu, et USA müüb Saudi Araabiale nn. AWAKS radarlennukeid, et kaitsta Pärsia lahe;õlišid N. Liidu rünnaku vastu. : . , ' .Tuudi Antidefamatsiooni liiga president N.- Perlmutter tõstis R. Nixoni vastu süüdistusi, nägu oleks Nixon solvanud juute ja USA Kongressi. R. Nixon kiitis president R. Reagani tegevust ja ettepanekuid. i( „Toronto Sun" avaldas juhtkirja, kus nõuti omaaegse Hitleri asetäitja Rudolf Hessi vabastamist Berliini Spandau vanglast, kus vaimuhaige Hess 87 aastasena ön kõige kauemat aega üksikvangistuses olev vang. ^ Quebeci peaminister Rene Leves-que teatas, et uutel liiduparlamendi valimistel ,tema Quebeci partei kan-- dideerib föderaalparlameriti, kui P. E. Trudeau ilma provintside nõusolekuta saadab põhiseaduse eelnõu Londoni kehtimapanekuks. . ^ Kanada politseijuhid kardavad, et uue põhiseadusega astub varsti jõus-se seadus, mis takistab kuritegijate karistamist. Seadus on selline, et kui kohus leiab, et süütõendite kogumisel politsei on teinud vigu, siis kuri-tegija mõistetakse õigeks. See seadus kehtib USA-s ja president R. Reagan tahab seda seadust kaotada. Kanada uus põhiseadus aga on selle seaduse üle võtnud. ^ USA nõustus müüma N. Ludule 23 -miljonit tonni teravilja |2,88 miljardi dollari väärtuses.,See müük on 3 korda suurem viimasest müügist (8 milj. tonni). Teraviljatoodang N. Liidus väheneb. Käesolev aasta oli järjekorras kolmas ikaldusaasta N. Liidus. ic President -Reagan lubas kohtutelt nõuda kurjategijate rangemat karistamist, et piiri panna .kuritegevuse suurele tõusule. Ta esines selle nõudega rahvusvahelisel politseinike konverentsil ja rõhutas, et eriti raskelt tuleb karistada kurjategijaid, kes on teist või mitmendat korda :'kohtu all. Paavst Paul H tuli tagasi tervise-paranduspuhkuselt ja asus täitma oma kohustusi Vatikanis. Ta on otsustanud mitte muuta oma suhtumist rahvasse ja liigub endiselt va: bait rahva seas. ižr USA presidendi L Kennedy arvatava mõrvari Harvey, Oswaldi haud avati,^et selgusele jõuda, kas kirstus ön tõeliselt Oswaldi maised jäänused, või N. Liidu spiooni omad. Ülevaatus selgitas, et kirstus on väljaspool igasugust kahtlust Oswaldi põrm. Pärast selle kindlakstegemist kirst suleti ja maeti endisesse kohta. ilr Vangistatud Iiri Revolutsioonilise Armee (IRA) võitlejad lõpetasid näljastreigi vanglas, kuna see ei ole andnud soovitud poliitilisi tulemusi. Näljastreigiga on läinud vabasurma 10 IRA liiget, lootes, et Inglise valitsus tunnistab neid sõjavangideks. Sellele Inglismaa peaminister vastu ei tulnud. IRA on seni kasutanud peamiselt USA päritoluga relvi, mis USA väeosad maha jätsid Vietnamist ära tulles. Nüüd on nendel peamiselt kasutamisel N. Liidu päritoluga relvad (Järg. lk. 3) TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS - 883 Broadview Ave. : : VÄLiSM pühapäeval, 18. oktoobril kell 6 õhtul. Kõneleb misjonär dr. JiRNST GRIMM — Brasiiliast. Solist MARIKA KRABI-WILBIKS TORONTO EESTI VABAKOGUDUS - 562 Jones St. kirikus laupäeval, 24. oktoobril s.a. algusega kelL2 p.l. - KOHVI ^ PENSIONÄRIDELE ~ LAULU TA SÕNA PÕIMIKUS Kõik kutsutud. T.E.V.K. Naisring WILBIKS, sopran; T.E:B.K. Noortekoor. ^Sissepääs $6.00, . • / • • • /. . •• • tE.MAmmm jaüäeval; 22. oktoobril 1981, ^ell 8 õhtiil Eesti Majas Hilja Jukküm'i loeng: SOOME KLUBI korraldab revüü Ja tantsuõhtu tüdrukut) M 5 MEHE TRUPP OTSE SOOMEST Reedel, 30. oktoobril kell 8 õhtul Multicultural Centre, 185 Bunting Rd., St. Catharines • ; E'rNELÄUB VÕIDUB. . Pääse $5.00 Kõik kutsutud. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-15-01
