1980-02-21-10 |
Previous | 10 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-Sü'
NELJAPÄEVAL, 21. VEEBRUARIL
fho Tarmehf ö.omberg..
Lõuna-Eesti rahvarõivaste rühmad
langevad väga hüvitavalt meie keele-mürretegä
kokku. Kui võruke kõneles
ei saanud sellest virulane midagi
aru. Virumaal öeldi näiteks „jalatsid",
Võrus — „kängidse" jne.
^ Lõuna-Eesti põhjaosas säilisid vanad
rahvarõivad kaua ja kommetest
peeti visalt kinni Tarvastus, Halliste,
Karksi, Paistus, Helmes ja eriti suure
erinevusega läksid setud oma
teed. Meie mehed ei telli meeleldi se-.
tu rahvarõivast, [küll aga naispere/
vist sellepärast, et selle juurde 'kuulub
naelaviisi hõbeehteid, mida meie
teistel rahvarõivastel ei ole,
Lõuna-Eesti rühma moodustavad
Tartu-, Võru-,' Viljandi- ja Valgamaa.
Harglas tuleb tugevasti meie rahvä-rõivasse
naabrite, lätlaste/mõjutust-lisaks.
' V . .
Tartumaa mehe rahvarõivas . oli
värvilt potisinine nagu Põhja-Eestis,
aga detailidest uhkem juba tsilindri
taolise kübaraga, särgil püstkrae ja
punane lips ees. Kuue ees 6 kullavärvi
nööpi, ja vest oli keskjoonelt kuni
kurgualuseni nööbitud. Potisinist
värviti sinise yärfi ja tiriini seguga
värv kinnitati maarjajääga, sinise
silmakivivga jne. Kuulus oli Hiiu-'
Kärdla kalevivabrik oma heade värvitoonide
ja töö poolest. Heino Jõel
on huvitavaid etnograafilisi andmeid
rahvarõivaste arengust ja värvimisest.
Tartumaal ja ka Põhja-VHjaridi-maal
esines meeste püksiäarte otstes
kurrupael! Põlvas oli veel niisuguseid
pükse, mida .nimetati ,;poole-värvliga
pük.steks", s.t. et'nendel .olid
värvlid vaid ees, kuna tagumine pool
püksisäärest tõmmati, kokku.'sääre-
.paelaga. Tartumaa saterkuub. ja
pikk-kuub olid kaunistuseta.ja lisaks
musta lambavillale' tarvitati värvimisel
veel kübaramusta. Meeste Lõuna-
Eesti särkide hulgas oli ka mahakee-ratud
kraega särke, milledel tagasihoidlik
tikand õlakutel ja kätistel;
või pilusid.
MULGI KUUB •.•:.
Et kordamist vältida, siis puudutan
ja tõstan esile [ilusaid erandeid
üksikutest maakondadest, mis väärivad
taaselustamist. Eelkõige meenutan
meestele Viljandimaa uhket Tarvas
tü-mulgi-pikk-kuube. Meil on palju
mulke, aga kuhu on jäänud nende
muistne kaunis; ja huvitav pikk-kuub?
Meie koorijuhid võiksid neis
'esineda ja mittie .välja, tulla' ,.Karjapoisi"
ülikonnas, mis , pole see ega
.teine. Mulgi kuub on huvitava lõikega.
Kuue siilud ulatuvad külgedelt
kuni vööni ja moodustavad„puusad",
neid kutsutakse sellepärast ka ^puusadegakuubedeks".
Nad on kaunistatud
rikkalikult ja väga meiepära-selt
kaarusnööri kaunistusega. Kaarusnööri
'tegemiseks ori puust kähe-haruline
kaarusnööri hark. Pikk-kuue
külje lõhendikkudel oh kummalgi
pool punasest või rohelisest
kalevist lapp, n.n. „raius'eks" kutsutud^
Raius on ümberringi kaarusnöö-riga
ilustatud. Kaarusnööri jõuab
ühe tunni-ajaga vast üks meeter te-(
ha,; see on küllaltki kulukas ja aega-viitev
töö. •••''•••••'.'
LÄÄNE EESTI
Eri rühmana peab vaatlema Lää-ne-
Eestit oma rikkaliku rahvarõivas-tega.
See hõlmab Pärnumaad, armast
Haapsalut, Lihulat, Kilingi Nõmmet,
Vändrat, Märjamaad ja Pärnu-Jaa-güpit.
Neil oli ka omamoodi keelemurrak
ja rahvaluule. Naistel siin
käiseid ei esine (Kihnu saar on selles
rühmas jälle erand) ja mehed
kandsid siniseid või lambavilla musti
rõivaid, Paljud, vöökirjad on Põh-ja-
Eestiga ühised. Selles rühmas kerkib
esile „neolõnga" muster seelikutel
(praegu jälle käibelt kadunud).
Lõngavihik' seoti enne värvimist' nii
kõvasti kinni teatud mustri järgi,
näiteks ,,kassikäpa jälg". Seega jäi
osa lõnga valge ja moodustas kudumisel
mustri. Raske ja aegäviitev
töö. v '•••'.-'•='•.''. •.-.'
Kesk- ja - Lõuna-Läänemaal oli
meeste rahvarõivas valdavas enamuses
pruun, vähese musta kõrval.
Meeste särgid olid siin pikemad, sageli
põlvini. Krae 10—12 sm. laiune
ja mahakeeratud. Põlvpüksid — kalt-s
a c j _ täislakaga ja kolme vasknöö-biga
ning sukapaeltfcga säärelahk-mel.
Mis meestel oli igalpool ühine
oli särgi ees yitssõlg. Kuub — vatt oli
püstkraega, lahtise rinnaesisega, vöökohalt
haakidega suletud ja punase
. kaarusnööriga. KaarusnöÖrist tehti
ühele hõlmale aasad, kuna paremale
hõlmale õmmeldi sendisuurused nööbid.
Pärnu-Jaägupi mehed sidusid
kolmnurkse kaelaräti nii, et kolmnurk
jäi kurgu alla ette;
Ülirõivaks pikk-kuub ja kasukas,
mille vöö vahel rippusid talvel „koh-tukindad".
Noorematel meestel „vas-kedega"
nahkvööd. Peas rummuga
kaapkübar ja argipäeval esines mu-rumüts.
Jalas mustad või pruunid
sukad ja pidulikkumate sündmuste
puhul kingad või saapad, tööpäeval
pastlad. 1880 aastatel asendusid need
linnalõikeliste ülikondadega.
Enamuses kammisid mehed oma
juuksed otselahku ja nad katsid kõrvad
ning ulatusid sageli õlgadeni.
Abielu mehe tundemärk oli lõua ha-be.
•Meie saared ©n/väga erinevad oma
rahvarõivaste poolest mandri omadest
j a seda pn ka mehe ülikond.
Särgid on meestel küll lihased; püstkraega
enamuses, kuid krael ja kätistel
hinnaline mähk- ja põimpilu
sageli siin-seal kahekordne ahelpiste
kaunistus. Kaelarätt on valgel põhjal'
punase ruuduline. Sõrve mehe rahvarõivas
on helehall, mujal muide
Kõikideks kindlustusteks igitsejafe. ja Jahi
• LATIIR & € Ö o LTD meelte Selts'i
1482 Bathurst St.
Toronto M5P3H1
tel: 653-7815 ja 653
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL
KAASMAALASTELE •<
HÜPOTEEKLÄENUB
Ühenduses on
13.5% aastas
kinnised 3 a. .... 13%
PERSONAALLAENUD lahtised .,14.7%
Personaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse puhul
kindlustatud $10,000 ulatuses vastavalt kindlustustingimustele.
Äralend Tagasilend
. jyuls
' ! . .
. JU
25. juu
18. juul
25: juui
kohti saadaval
piiratud arv kohti
piiratud arv kohti
läbi müüdud
>i rahvarõivas.
Oli üks truu liige rahvatantsurühmas
17 aastat ja leidis sealt
öiiia elukaaslase Ägnes'e.
toimse koega lambavilla must. Peas
valgest jämedast villasest lõngast
kootud müts. Talvine müts oli sooja
voodriga. - Esemete loetelu on nagu
mujalgi põlvpüksid, vatt, vest ja kasukas,
Suvel kanti valget takust ülikonda
mis kerge pesta. Hiiu-Pühale-pa
mehe särk oli erand. Mahapööra-tud
krae peal oli värviline tikand, samuti
särgi kinnisel ees, kätistel ja
õlakutel. Vatt oli selljuhul kraeta, -
sest kaunis särgi krae kanti kuue
peal. ... -
; .*•
-Kui -sünteetilisest- riMes^^ine^te-ülikondade
juures esineb elektriseerimine,
siis tuleb piserdada „Static
Guard'iga, mida reklameerib TV.
Korraldaja: Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
Korraldamisel ringreise Soome, enne Eesti Päevi ja
Soome, Horrasse vol Euroopase peale Eesti Päevi
;• Löws©n Travel Ltd., 2 Carlton St;, Süite 1415,
Toronto, M5B1K2, tel. 862-8187
: Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi korraline peakoosolek
peeti Eesti Majas 3. veebruaril. Peakoosolekut
juhatasid Heino Viiding
ja Fromhold Aadli. Protokollisid Lia
Mai Barras ja August Nüüd.
1979. a. tegevusaruande, esitas senine
esimees Ülo Villmäe. Aruandest
selgus, et tegevus on olnud sportlike ;
: ja pidulike ürituste osas rohkearvuline
ja tülemusterikas.
Pärast revisjonikomisjoni aruande
ärakuulamist kinnitati seltsi majan-duš
aruanded üksmeelselt tänuga ju-hatusele
ja aruannete koostamisel
•kassapidajat abistanud Chartered
Accountarit" Peeter Kruuk'ile.
1980. a. tegevuskava on koostatud
eelmise aas ta ees ku j ui, j uurde lisa tuna
naissektsiooni seltsi- juurde loomine.
Et ei katkeks tasuta föderatsiooni
kuukirja ,Angler and Hunter" saabumine
ja õnnetuste vastu kindlustus,
soovitati liikmemaks tasuda hiljemalt
märtsikuu lõpuks. Aukohtu
ja E.L.K. esindajate, koosseisud Valiti
endises koosseisus üksmeelselt tagasi.
Endine esimees Ülo Villmäe astus
tagasi esimehe kohalt, tema ase-;
meie valiti uue esimehena Helmuth
Riko. .
: Uue juhatuse kkosseisu kuuluvad:
esimehena Helmuth Riko (tel. 694-
7729). Abiesimehed: August Nõmm ja
Eric Püss (uus), sekretär: Edward
Säär ja abisekretärina Lia Mai Bar:
ras (uus), .välissekretär: Hendrik
'Kask/Kassapidajana; -Karl Paap ja
; abikassapidaja Paul Künstimees
Varahoidja: Fromhold Aadli j a abi-varahoidjana-
Albert Lukk. Ametita
liige Heldur Suurna:
Revisjonikomisjon: Juhan Käis
• (esimees) Härm: Kore ja Heino VÜ-ding.
Asemikud Harald Särg j a j u .
han Tõld. Aukohtu koosseisu Härm
Kore (esimees) Juhan Käis j a August
Nüüd. Esindajaiks E L K sse
Juhan Käis, August Nüüd j a Heino
; Viiding.
1981. a. liikmemaks jäi senine
maar-112. Milles on föderatsiooni
•la õnnetuste .vastu kindlustusmaks
kaasaarvatud. Individuaalselt' i s a
seltsiliige on kaetud S250,Ö00 kindlus
• tusega. Seltsi üld-kindlustus 0 n 1
miljon dollarit.
Juhatus loodab, et liikmees:
a s t u -
,Meie Elu" nr. 8 (1566) 1980
000 ^
oti võ'ita « l 7 ^wjonv
arv
oti
on
v õ ' ^ a ^ 0 võtt* V
päevad
o ^ P u ^ , a n V ^ x
"7. x&
AMDIK0DU EHIIUSPLAÄN KINNITAT
PEREKONNA SAUN
Sunset Beach Rd., P.O. Box
Oak Ridge, Ontario L0G 1PÖ
Esialgsele kavade järgi oli vanadekodu kavandatud 67-le isi-ja
ette nähtud 2-korruseline. Kuna aga eelregistreerimine andis
suurema hulga sooviavaldusi kui kavandatud vanadekodu suutis
vastu võtta, otsustas Abistamiskoniitee juhatus leida võimalusi
ehituse suurendamiseks. Sellega oleks ehituskrunt maksimaalselt
ara kasutatud. Samuti õn 100-ruumiga ehitus otstarbekam ja majandamine
kergem kui on väiksem ehitus.
Johan Krulli juhtimiselv
kvaliteet materi
11 Miverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
Ehitusest tuleb osa 3-korruseline.
Selleks muudeti vastavalt ehitusplaa-ne.
Kuna ehitusplaanide muutmised
vajavad linnavalitsuse ehitusosakonna
kinnitust, siis oli vastav koosolek
kokku -kutsutud möödunud nädalal
Scarboro linnavalitsuse poolt.
Varemalt „Eesti Kodus" toimunud
'koosolekul ei olnud mõned „Eesti
Kodu" elanikud rahul plaanide
muutmisega, kuigi need olid kooskõlas
eeskirjadega. Tundus, et ehitüse:
ga alustamine on jälle edasi lükatud,
sest „Eesti Kodu" advokaadi poolt
oli saadetud kiri linnavalitsusse palvega
otsustamine edasi lükata. Põhjusena
oli toodud ette, et uued plaanid
näevad.ette 3-korruselise osärmis
arvati varjavat väljavaadet.
Viimasel minutil suudeti aga selgitada
asjata kartus selles suhtes ja
vastulause võeti „Eesti Kodu" advokaadi'
poolt tagasi/Muudatus ehitus-plaanis
on nüüd kinnitatud ja eeltööd!
saavad alata.
Vanadekodu on Abistamiskomitee
algatus, kelle liikmeks võivad astuda
kõik kaasmaalased, et aidata kaasa
sõna ja kaastööga. Liikmemaks on
3 dollarit.
0i-i
m mm-
Mm l i l
Kl
B
lliii
w/i;-
-
m
ICYLTI
Süite 200
da soovijad ja liikmemakse tasujad
seda võimalust kasutavad.
Üksmeelne ja asjalik peakoosolek
kestis ainult 30 min.
Seltsit aadressiks on endiselt: c/o
E Saar 39 0'Connor1 Dr. Toronto,
Ont. tel. 425-9978. Postal code M4K
2K3. :
• S. K .
: syusavöistlustel
Pühapäeval,10. veebr. Moonstone-
'is toimunud Balti murdmaasuusatamise
meistrivõistluste tulemused.
Mehed: võisüusklass 17—44 — 10
km. 1. Robert Vellend 37.51, 2. Jaan
Roos 48,22, 3. Michael Sadul 49,48.
• Veteranid 45—-54,.— 10 km: 1 .Harri
Kivilo 53,07, 2. Väideti Sadul 53,36,
3. Ülo Vastopä 58,28.
Vanemad veteranid 55 ja üle (10
km): 1. Uno Limit 54,31, 2. Lembit
Saar 63,45, 3. Ciurlionis (Leedu) 72.22.
Vanemad poisid 13—16 (5 km): 1.
Allan Mägi 19.01, 2. Mehis Kivilo
23.43, 3. Raavo Lainevool 31.29.
Nooremad poisid 12 ja alla
km): 1. Toivo Lainevool 18.00. 2.
Türk 18.57, 3. Tõnu Voitk 1.9.44.
: NAISED: Võistlusklass 17—39 (5
1. Katrin Kannel 32,46, 2. Tiina
J5EIE ELU" TALITUSES
TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGIL
WINTARIO (Sl.00)
THE PROVINCIAL (Sl
LOTO CANADA ($10J
LOTERIIPILETID.
im
Pajos 40,06.
i 40 ja üle (5 km): 1. Endla Kannel
35,00, 3. M. Kivilo 41,45, 3. Imbi Lainevool
42,03.
Nooremad tüdrukud 12 ja alla (2Vi
km): 1. Urve Voitk 20,55, 2. Ellen Oi-ling
40,12.
'Võistlused toimusid Kalevi Suusa-klubi
korraldusel ja neist võttis osa
30 eestlast, 9 leedulast aga mitte ühtegi
lätlast; Eestlaste hulgas võttis
osa rõõmustavalt palju lapsi ja- kohal
oli ka enamik vanu veteraane.
(Laupäeval toimunud mäesõidu-võistluste
tagajärjed ,t<öome hiljem.)
•.A'.S
Jeie Elu" nj
KIR
EESTI EV.
817
Toi
Kirlki
öpj
04 Dkwlck
tel
VABARIIGI
LATEENISTI
ruaril kell 11
tate Domino
sel. Piiblitunc
hapäevakool
PALVEPÄ1
OONI TEEN]
veebruaril kel
vo Kass.
PALVEPÄ1
TUS ARMU1
märtsil kell 1|
Kittask. Peai
gemine.
ÕPETAJA
viti ja neljapj
TORONT(
883
Juti
10 LamJ
- •' Tc
MYAB/
RAADI
Pühapäevall
hom. PÜHA]
hpm. JUMAJ
leb dr. A. Prl
JUUBELIÄAJ
Osalevad kobi
• EESTI I
20 Thorncl
Juth
Kirik: 362 Jj
Pühapäeval|
hommikul Jl
nelevad: A.
oja. Kodums
segakoor.
LEii
Arhitekti
suril
i Arhitekt jl
V
\ . . . Edenbergi rnj
Sydneys 21. j
selt. Ta maa
nuaril praosti
Adolf. Eden]
•1 vamaid Eesti
'\; ge kujundaja
Lahkunu sl
ril 1895. aas]
gümnaasiumi
terburgi Tehj
tas arhitekti|
, ^ miga. Pöördi
•* '/ aastal, kus a|
teri- ja Ehitu
tal asutas kd
tevõtte, mis \
lemusena tõu
•.. V tuntumaks E
•f on püstitatud
üldtuntud ei
N ' tselluloosivab
t •
'•''?' • Tallinnas, Ta
tus: Eesti P
Pank, Komrr
hoone; Pärn
seks suurehi
vitseride Kej
jäi pooleli \
ses, kuid mid
ehituseks Ee
lllllllllllillllllllllllll!
KUHI
* Pühap., 2
bariigi 62. aa|
Toronto Ülil
3 p.
* Pühap., X
duse juubelil
gusega kl. 18.|
ic Neljap.,
loeng „Orga{
Majas alguse]
Pühap./2.
rahvatantsu
son teatris a]
* Pühap., 9.
laureaadid jj
Collegels.
i( Laup., 22.!
Seltsi kevadp|
ga kl. 19.00.
ÖWBIliimBlWl
.'*r i'
Mi
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 21, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-02-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800221 |
Description
| Title | 1980-02-21-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | -Sü' NELJAPÄEVAL, 21. VEEBRUARIL fho Tarmehf ö.omberg.. Lõuna-Eesti rahvarõivaste rühmad langevad väga hüvitavalt meie keele-mürretegä kokku. Kui võruke kõneles ei saanud sellest virulane midagi aru. Virumaal öeldi näiteks „jalatsid", Võrus — „kängidse" jne. ^ Lõuna-Eesti põhjaosas säilisid vanad rahvarõivad kaua ja kommetest peeti visalt kinni Tarvastus, Halliste, Karksi, Paistus, Helmes ja eriti suure erinevusega läksid setud oma teed. Meie mehed ei telli meeleldi se-. tu rahvarõivast, [küll aga naispere/ vist sellepärast, et selle juurde 'kuulub naelaviisi hõbeehteid, mida meie teistel rahvarõivastel ei ole, Lõuna-Eesti rühma moodustavad Tartu-, Võru-,' Viljandi- ja Valgamaa. Harglas tuleb tugevasti meie rahvä-rõivasse naabrite, lätlaste/mõjutust-lisaks. ' V . . Tartumaa mehe rahvarõivas . oli värvilt potisinine nagu Põhja-Eestis, aga detailidest uhkem juba tsilindri taolise kübaraga, särgil püstkrae ja punane lips ees. Kuue ees 6 kullavärvi nööpi, ja vest oli keskjoonelt kuni kurgualuseni nööbitud. Potisinist värviti sinise yärfi ja tiriini seguga värv kinnitati maarjajääga, sinise silmakivivga jne. Kuulus oli Hiiu-' Kärdla kalevivabrik oma heade värvitoonide ja töö poolest. Heino Jõel on huvitavaid etnograafilisi andmeid rahvarõivaste arengust ja värvimisest. Tartumaal ja ka Põhja-VHjaridi-maal esines meeste püksiäarte otstes kurrupael! Põlvas oli veel niisuguseid pükse, mida .nimetati ,;poole-värvliga pük.steks", s.t. et'nendel .olid värvlid vaid ees, kuna tagumine pool püksisäärest tõmmati, kokku.'sääre- .paelaga. Tartumaa saterkuub. ja pikk-kuub olid kaunistuseta.ja lisaks musta lambavillale' tarvitati värvimisel veel kübaramusta. Meeste Lõuna- Eesti särkide hulgas oli ka mahakee-ratud kraega särke, milledel tagasihoidlik tikand õlakutel ja kätistel; või pilusid. MULGI KUUB •.•:. Et kordamist vältida, siis puudutan ja tõstan esile [ilusaid erandeid üksikutest maakondadest, mis väärivad taaselustamist. Eelkõige meenutan meestele Viljandimaa uhket Tarvas tü-mulgi-pikk-kuube. Meil on palju mulke, aga kuhu on jäänud nende muistne kaunis; ja huvitav pikk-kuub? Meie koorijuhid võiksid neis 'esineda ja mittie .välja, tulla' ,.Karjapoisi" ülikonnas, mis , pole see ega .teine. Mulgi kuub on huvitava lõikega. Kuue siilud ulatuvad külgedelt kuni vööni ja moodustavad„puusad", neid kutsutakse sellepärast ka ^puusadegakuubedeks". Nad on kaunistatud rikkalikult ja väga meiepära-selt kaarusnööri kaunistusega. Kaarusnööri 'tegemiseks ori puust kähe-haruline kaarusnööri hark. Pikk-kuue külje lõhendikkudel oh kummalgi pool punasest või rohelisest kalevist lapp, n.n. „raius'eks" kutsutud^ Raius on ümberringi kaarusnöö-riga ilustatud. Kaarusnööri jõuab ühe tunni-ajaga vast üks meeter te-( ha,; see on küllaltki kulukas ja aega-viitev töö. •••''•••••'.' LÄÄNE EESTI Eri rühmana peab vaatlema Lää-ne- Eestit oma rikkaliku rahvarõivas-tega. See hõlmab Pärnumaad, armast Haapsalut, Lihulat, Kilingi Nõmmet, Vändrat, Märjamaad ja Pärnu-Jaa-güpit. Neil oli ka omamoodi keelemurrak ja rahvaluule. Naistel siin käiseid ei esine (Kihnu saar on selles rühmas jälle erand) ja mehed kandsid siniseid või lambavilla musti rõivaid, Paljud, vöökirjad on Põh-ja- Eestiga ühised. Selles rühmas kerkib esile „neolõnga" muster seelikutel (praegu jälle käibelt kadunud). Lõngavihik' seoti enne värvimist' nii kõvasti kinni teatud mustri järgi, näiteks ,,kassikäpa jälg". Seega jäi osa lõnga valge ja moodustas kudumisel mustri. Raske ja aegäviitev töö. v '•••'.-'•='•.''. •.-.' Kesk- ja - Lõuna-Läänemaal oli meeste rahvarõivas valdavas enamuses pruun, vähese musta kõrval. Meeste särgid olid siin pikemad, sageli põlvini. Krae 10—12 sm. laiune ja mahakeeratud. Põlvpüksid — kalt-s a c j _ täislakaga ja kolme vasknöö-biga ning sukapaeltfcga säärelahk-mel. Mis meestel oli igalpool ühine oli särgi ees yitssõlg. Kuub — vatt oli püstkraega, lahtise rinnaesisega, vöökohalt haakidega suletud ja punase . kaarusnööriga. KaarusnöÖrist tehti ühele hõlmale aasad, kuna paremale hõlmale õmmeldi sendisuurused nööbid. Pärnu-Jaägupi mehed sidusid kolmnurkse kaelaräti nii, et kolmnurk jäi kurgu alla ette; Ülirõivaks pikk-kuub ja kasukas, mille vöö vahel rippusid talvel „koh-tukindad". Noorematel meestel „vas-kedega" nahkvööd. Peas rummuga kaapkübar ja argipäeval esines mu-rumüts. Jalas mustad või pruunid sukad ja pidulikkumate sündmuste puhul kingad või saapad, tööpäeval pastlad. 1880 aastatel asendusid need linnalõikeliste ülikondadega. Enamuses kammisid mehed oma juuksed otselahku ja nad katsid kõrvad ning ulatusid sageli õlgadeni. Abielu mehe tundemärk oli lõua ha-be. •Meie saared ©n/väga erinevad oma rahvarõivaste poolest mandri omadest j a seda pn ka mehe ülikond. Särgid on meestel küll lihased; püstkraega enamuses, kuid krael ja kätistel hinnaline mähk- ja põimpilu sageli siin-seal kahekordne ahelpiste kaunistus. Kaelarätt on valgel põhjal' punase ruuduline. Sõrve mehe rahvarõivas on helehall, mujal muide Kõikideks kindlustusteks igitsejafe. ja Jahi • LATIIR & € Ö o LTD meelte Selts'i 1482 Bathurst St. Toronto M5P3H1 tel: 653-7815 ja 653 LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE •< HÜPOTEEKLÄENUB Ühenduses on 13.5% aastas kinnised 3 a. .... 13% PERSONAALLAENUD lahtised .,14.7% Personaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud $10,000 ulatuses vastavalt kindlustustingimustele. Äralend Tagasilend . jyuls ' ! . . . JU 25. juu 18. juul 25: juui kohti saadaval piiratud arv kohti piiratud arv kohti läbi müüdud >i rahvarõivas. Oli üks truu liige rahvatantsurühmas 17 aastat ja leidis sealt öiiia elukaaslase Ägnes'e. toimse koega lambavilla must. Peas valgest jämedast villasest lõngast kootud müts. Talvine müts oli sooja voodriga. - Esemete loetelu on nagu mujalgi põlvpüksid, vatt, vest ja kasukas, Suvel kanti valget takust ülikonda mis kerge pesta. Hiiu-Pühale-pa mehe särk oli erand. Mahapööra-tud krae peal oli värviline tikand, samuti särgi kinnisel ees, kätistel ja õlakutel. Vatt oli selljuhul kraeta, - sest kaunis särgi krae kanti kuue peal. ... - ; .*• -Kui -sünteetilisest- riMes^^ine^te-ülikondade juures esineb elektriseerimine, siis tuleb piserdada „Static Guard'iga, mida reklameerib TV. Korraldaja: Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas Korraldamisel ringreise Soome, enne Eesti Päevi ja Soome, Horrasse vol Euroopase peale Eesti Päevi ;• Löws©n Travel Ltd., 2 Carlton St;, Süite 1415, Toronto, M5B1K2, tel. 862-8187 : Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi korraline peakoosolek peeti Eesti Majas 3. veebruaril. Peakoosolekut juhatasid Heino Viiding ja Fromhold Aadli. Protokollisid Lia Mai Barras ja August Nüüd. 1979. a. tegevusaruande, esitas senine esimees Ülo Villmäe. Aruandest selgus, et tegevus on olnud sportlike ; : ja pidulike ürituste osas rohkearvuline ja tülemusterikas. Pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist kinnitati seltsi majan-duš aruanded üksmeelselt tänuga ju-hatusele ja aruannete koostamisel •kassapidajat abistanud Chartered Accountarit" Peeter Kruuk'ile. 1980. a. tegevuskava on koostatud eelmise aas ta ees ku j ui, j uurde lisa tuna naissektsiooni seltsi- juurde loomine. Et ei katkeks tasuta föderatsiooni kuukirja ,Angler and Hunter" saabumine ja õnnetuste vastu kindlustus, soovitati liikmemaks tasuda hiljemalt märtsikuu lõpuks. Aukohtu ja E.L.K. esindajate, koosseisud Valiti endises koosseisus üksmeelselt tagasi. Endine esimees Ülo Villmäe astus tagasi esimehe kohalt, tema ase-; meie valiti uue esimehena Helmuth Riko. . : Uue juhatuse kkosseisu kuuluvad: esimehena Helmuth Riko (tel. 694- 7729). Abiesimehed: August Nõmm ja Eric Püss (uus), sekretär: Edward Säär ja abisekretärina Lia Mai Bar: ras (uus), .välissekretär: Hendrik 'Kask/Kassapidajana; -Karl Paap ja ; abikassapidaja Paul Künstimees Varahoidja: Fromhold Aadli j a abi-varahoidjana- Albert Lukk. Ametita liige Heldur Suurna: Revisjonikomisjon: Juhan Käis • (esimees) Härm: Kore ja Heino VÜ-ding. Asemikud Harald Särg j a j u . han Tõld. Aukohtu koosseisu Härm Kore (esimees) Juhan Käis j a August Nüüd. Esindajaiks E L K sse Juhan Käis, August Nüüd j a Heino ; Viiding. 1981. a. liikmemaks jäi senine maar-112. Milles on föderatsiooni •la õnnetuste .vastu kindlustusmaks kaasaarvatud. Individuaalselt' i s a seltsiliige on kaetud S250,Ö00 kindlus • tusega. Seltsi üld-kindlustus 0 n 1 miljon dollarit. Juhatus loodab, et liikmees: a s t u - ,Meie Elu" nr. 8 (1566) 1980 000 ^ oti võ'ita « l 7 ^wjonv arv oti on v õ ' ^ a ^ 0 võtt* V päevad o ^ P u ^ , a n V ^ x "7. x& AMDIK0DU EHIIUSPLAÄN KINNITAT PEREKONNA SAUN Sunset Beach Rd., P.O. Box Oak Ridge, Ontario L0G 1PÖ Esialgsele kavade järgi oli vanadekodu kavandatud 67-le isi-ja ette nähtud 2-korruseline. Kuna aga eelregistreerimine andis suurema hulga sooviavaldusi kui kavandatud vanadekodu suutis vastu võtta, otsustas Abistamiskoniitee juhatus leida võimalusi ehituse suurendamiseks. Sellega oleks ehituskrunt maksimaalselt ara kasutatud. Samuti õn 100-ruumiga ehitus otstarbekam ja majandamine kergem kui on väiksem ehitus. Johan Krulli juhtimiselv kvaliteet materi 11 Miverview Gardens (Bloor-Jane Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4 Tel. 416/769-9535 Rudi H. Schneider Ehitusest tuleb osa 3-korruseline. Selleks muudeti vastavalt ehitusplaa-ne. Kuna ehitusplaanide muutmised vajavad linnavalitsuse ehitusosakonna kinnitust, siis oli vastav koosolek kokku -kutsutud möödunud nädalal Scarboro linnavalitsuse poolt. Varemalt „Eesti Kodus" toimunud 'koosolekul ei olnud mõned „Eesti Kodu" elanikud rahul plaanide muutmisega, kuigi need olid kooskõlas eeskirjadega. Tundus, et ehitüse: ga alustamine on jälle edasi lükatud, sest „Eesti Kodu" advokaadi poolt oli saadetud kiri linnavalitsusse palvega otsustamine edasi lükata. Põhjusena oli toodud ette, et uued plaanid näevad.ette 3-korruselise osärmis arvati varjavat väljavaadet. Viimasel minutil suudeti aga selgitada asjata kartus selles suhtes ja vastulause võeti „Eesti Kodu" advokaadi' poolt tagasi/Muudatus ehitus-plaanis on nüüd kinnitatud ja eeltööd! saavad alata. Vanadekodu on Abistamiskomitee algatus, kelle liikmeks võivad astuda kõik kaasmaalased, et aidata kaasa sõna ja kaastööga. Liikmemaks on 3 dollarit. 0i-i m mm- Mm l i l Kl B lliii w/i;- - m ICYLTI Süite 200 da soovijad ja liikmemakse tasujad seda võimalust kasutavad. Üksmeelne ja asjalik peakoosolek kestis ainult 30 min. Seltsit aadressiks on endiselt: c/o E Saar 39 0'Connor1 Dr. Toronto, Ont. tel. 425-9978. Postal code M4K 2K3. : • S. K . : syusavöistlustel Pühapäeval,10. veebr. Moonstone- 'is toimunud Balti murdmaasuusatamise meistrivõistluste tulemused. Mehed: võisüusklass 17—44 — 10 km. 1. Robert Vellend 37.51, 2. Jaan Roos 48,22, 3. Michael Sadul 49,48. • Veteranid 45—-54,.— 10 km: 1 .Harri Kivilo 53,07, 2. Väideti Sadul 53,36, 3. Ülo Vastopä 58,28. Vanemad veteranid 55 ja üle (10 km): 1. Uno Limit 54,31, 2. Lembit Saar 63,45, 3. Ciurlionis (Leedu) 72.22. Vanemad poisid 13—16 (5 km): 1. Allan Mägi 19.01, 2. Mehis Kivilo 23.43, 3. Raavo Lainevool 31.29. Nooremad poisid 12 ja alla km): 1. Toivo Lainevool 18.00. 2. Türk 18.57, 3. Tõnu Voitk 1.9.44. : NAISED: Võistlusklass 17—39 (5 1. Katrin Kannel 32,46, 2. Tiina J5EIE ELU" TALITUSES TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGIL WINTARIO (Sl.00) THE PROVINCIAL (Sl LOTO CANADA ($10J LOTERIIPILETID. im Pajos 40,06. i 40 ja üle (5 km): 1. Endla Kannel 35,00, 3. M. Kivilo 41,45, 3. Imbi Lainevool 42,03. Nooremad tüdrukud 12 ja alla (2Vi km): 1. Urve Voitk 20,55, 2. Ellen Oi-ling 40,12. 'Võistlused toimusid Kalevi Suusa-klubi korraldusel ja neist võttis osa 30 eestlast, 9 leedulast aga mitte ühtegi lätlast; Eestlaste hulgas võttis osa rõõmustavalt palju lapsi ja- kohal oli ka enamik vanu veteraane. (Laupäeval toimunud mäesõidu-võistluste tagajärjed ,t<öome hiljem.) •.A'.S Jeie Elu" nj KIR EESTI EV. 817 Toi Kirlki öpj 04 Dkwlck tel VABARIIGI LATEENISTI ruaril kell 11 tate Domino sel. Piiblitunc hapäevakool PALVEPÄ1 OONI TEEN] veebruaril kel vo Kass. PALVEPÄ1 TUS ARMU1 märtsil kell 1| Kittask. Peai gemine. ÕPETAJA viti ja neljapj TORONT( 883 Juti 10 LamJ - •' Tc MYAB/ RAADI Pühapäevall hom. PÜHA] hpm. JUMAJ leb dr. A. Prl JUUBELIÄAJ Osalevad kobi • EESTI I 20 Thorncl Juth Kirik: 362 Jj Pühapäeval| hommikul Jl nelevad: A. oja. Kodums segakoor. LEii Arhitekti suril i Arhitekt jl V \ . . . Edenbergi rnj Sydneys 21. j selt. Ta maa nuaril praosti Adolf. Eden] •1 vamaid Eesti '\; ge kujundaja Lahkunu sl ril 1895. aas] gümnaasiumi terburgi Tehj tas arhitekti| , ^ miga. Pöördi •* '/ aastal, kus a| teri- ja Ehitu tal asutas kd tevõtte, mis \ lemusena tõu •.. V tuntumaks E •f on püstitatud üldtuntud ei N ' tselluloosivab t • '•''?' • Tallinnas, Ta tus: Eesti P Pank, Komrr hoone; Pärn seks suurehi vitseride Kej jäi pooleli \ ses, kuid mid ehituseks Ee lllllllllllillllllllllllll! KUHI * Pühap., 2 bariigi 62. aa| Toronto Ülil 3 p. * Pühap., X duse juubelil gusega kl. 18.| ic Neljap., loeng „Orga{ Majas alguse] Pühap./2. rahvatantsu son teatris a] * Pühap., 9. laureaadid jj Collegels. i( Laup., 22.! Seltsi kevadp| ga kl. 19.00. ÖWBIliimBlWl .'*r i' Mi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-21-10
