Meie Elu = Our life, February 21, 1980

              Il E ILU" ia0:UR: LIFi" Esfonican Weekly.
Püblished by Estonian Publišhing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 — Tel. 466-0951 '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
ÜSA. Tel. C201) 262-0773.
••„MEIE; ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asuti A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus jä talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave;, Toronto, Ont. M4K2R6 Canada -~ Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h','
-5 ^.1., ešmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas — 1 a. $27.00, 6 k..il4.5Õ-; 3 k.
•J9;0d. USA-sse — 1 a. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennüpostilisa
USA-sse : 1 a . $16.50, 6 k. $8.25 Lennüpostilisa ülemere-maadesse:
1 a. $32.75, 6 k.' $1 <
Üksiknumber -f-.50^.
Kuülülushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $4.00, teks­tis
$3.75, kuulutuste küljel $3.50.
lest laste Kesknõu
• Taas astub'eesti rahvas, mõttes
oma kodumaa hälli juurde ja pü­hitseb
päeva, millal 62 aastat ta­gasi,
tules ja võitluses, sündis
Eesti Vabariik. Me teeme seda
austusega nende vastu, kes ot­sustavatel
momentidel ei keela­nud
enda panust ja enda verd
Eesti Vabariiki luues ja hiljem
seda j kaitstesrnii paljudel võit­luse
tallermaadel.
Kui olime sunnitud siirduma
võõrsile ja õiglase lootusega rää­kisime
oma kodumaa anastatud
saatusest algaastatel, siis ei osa­tud
meist aru saada, tihti väa-dati
meie rajiva esindajatele sel­lepärast
isegi umbusalduslikult,
sest tõstsime kõige, raskemad
süüdistused Nõukogude Vene
vastu j-, läänevõimude tolleaeg­se
,,liitlase" vastu.
Aeg ise on aga näidanud tolle*,
aegse liitlase" tõsist palet maa­ilmale
ja tunnistanud tõeks meie
süüdistused, andnud kaalu meie
väidetele ja õigust meie nõuete­le.
Ungari saatus aastal 1956
avas nii mõnedki silmad Läänes.
Tshehhoslovakkia ja Poola sünd­mused
lisasid tõde tõele. Ja prae­gune
Afganistani saatus ei ole
jätnud ühelegi arusaajale lääne­maailma
kodanikule ega valitsu­sele
kahtlust, mida tõeliselt tä­hendab
ja taotleb Nõukogude"
Vene imperialistlik kommunism.
Läänemaailma riikide pead ja
välisministrid räägivad, nagu
saatuse kiuste, samu sõnu, sa­ma
veendunult jä loodame ka sa­ma
põhilise eesmärgiga, mida
meie rahvas on rääkinud juba
üle kolmekümnevüe aasta. Eesti
Vabariigi saatus on kordunud
nüüd Afganistanis. Raud, mida
meie. oleme kuumana '..hoidnud:.'
Teise Maailmasõja lõpust saa­dik,
on lõõskama löönud!
Teatavasti diktatuuriline kolo­niaalvõim
saab kesta ainult nii­kaua
kui ta on võimeline laiene­ma.
Jääb ta aga seisma, siis ta
tardub ja stagneerub, nõrgeneb
ja lõpuks laguneb. On jõudnud
aeg, kus vaba maailm on näili­selt
panemas piiri Nõukogude
Vene võimu laienemisele maail­mas,
kas ühel või teisel viisil.
Kas pole see mitte esimene
samm?
Oleme teadlikud, et ka meil,
koos teiste meie saatust jagava­te
Ida-Euröopä rahvastega, on
olnud seal oma vaikne, kuid jär­jekindel
ja mõjuv osa mängida:
Nõukogude Liidu dekoloniseeri-mise
mõte ei ole mitte enam ai­nult
meie endi soovunelm, vaid
seda mõtet on avaldanud ka Ka­nada
avalikult tuhandete juures­olekul.
Eesti rahva võitlus jätkub. Sel­leks
pühitseme Eesti Vabariigi
aastapäevi; selleks tuleme kok­ku
mõttes oma riigi hälli juurde
igal 24. veebruarikuu päeval. Sel­leks
heiskame läänemaailma lin­nade
raekodadel oma püha sini-must-
valge. Kui me seda ikka ja
jälle väsimatult teeme, siis tea­me
kindlalt, et loome alust selle­le
ajale, kus kord eesti rahvas
taas heiskab need värvid meie
vabal kodumaal.
Torontos,
EESTLASTE v
KESKNÕUKOGU
KANADAS •.
Illlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllillllllllllim
ehtinMorot
Vancöuveri linnapea Jack Volrich'i
proklamatsiooniga kuulutatakse 24.
veebruar Ikestatud Rahvaste Vaba­duspäevaks
Vancouveris.
fgänistani okupeerimine Nõuko­gude
Vene vägede poolt on raputa-nud
vaba maailma järjekordselt pro­testeerima
Nõukogude Vene agressi­ooni
vastu. Mis juhtus Afganistanis
tõestab, et Nõukogude Vene ideoloo­giline,
majanduslik- ja sõjaline kalla­letung
temaga sõpruse ja vaenu va­hekorras
elavaile rahvaile käib edasi
tänapäeval nagu see käis Lenini ja
Stalini ajal. Seepärast on kõik irtime:
.sed, kes on vabad ja armastavad
oma vabadust kutsutud ühinema:
ühiseks rindeks Nõukogude Vene­maa
imperialistlike agressioonide
;" vastu.
Soovime,. et (meie kaas-kanadlased
ei vaataks halvustavalt anastatud
1 rahvaste pürgimustele inimõiguste,
vabaduse ja rahvuslike eesmärkide
poolest, ettekäänetel, et selline* rün-nakjvabaduse
vastu ei või tabada Ka­nadat,
või et anastatud rahvaste hä­dani
vääri rrieie poolt ohvrit nende
heaks.
Nõukogude Venemaa on kogu oma
ajaloo, kestel elatunud ennast ja ede­nenud
imperialistlikult, rahvusvahe­liselt
igas kohas ja igat võimalust
aral kasutades kus on esinenud nõr­kust,
moraalset ja sotsiaalset jagune-misti
või tahte puudust, eriti oma
väiksemate naabrite vastu. Seepärast
gWeie Eks" -nr. 8 (1566) 1980
Ontario peaminister William G. Dävis saatis tervituse eestlastele, mil­les
ta. ütleb: ".--..•:'. ;
24. veebruaril 1918 toimunud Eesti Iseseisvuse väljakuulutamise aasta­päeva
pühitsemise puhul on mul hea meel edasi anda kõigile eesti ühiskon­na
liikmetele soojemad tervitused ja õnnitlused Ontario elanike jä valitsusel
Selle ajaloolise sündmuse meenutamine teie kodumaa minevikust on
kõigi kanadlaste tähelepanu juhtimine neile miljonitele kellele ei ole antud
neid põhilisi vabadusi, mida meie Kanadas naudime ja võibolla liiga tihti
peame tagatuks. Ühendatult mõttes, südames'ja vaimus peame olema kind­lad,
et meie rahvas ja riik jääb alatiseks vabaks, kui kindel pärandkoi-*
gile tulevastele generatsioonidele.
Kasutan meelsasti seda võimalust tunnustada tänuga teie rohkeid'
tähtsaid panuseid aastakümnete kestel igal Kanada elualal ja annan edasi
teile kõigile mtaa isiklikud head soovid mälestusväärseks aastapäeva pühit­semiseks.
''•':.'".''.'•
;TÄN
kutsume kõiki pühendama ennast
moraalselt Ja aineliselt seisma ja
võitlema Nõukogude ideoloogilise,
diplomaatilise ja sõjalise võimu vas­tu.
Olgu 24. veebruar kuulutatud Va­badusele
Pühendatud Päevaks. Sei­same
ühendatult vabaduse eest, mit-te
oma isikliku poliitika, eelarvamus­te
ega majanduslike mugavuste, vaid
meie oma maa ja maade Afganista­nist
idas kuni Karjalani põhjas va­baduse
ja priiuse poolest.
. Kutsume teid armastama ja kaits­ma
oma vabadust sellise väärikuse­ga,:
et võite armastada ja seista ka
oma ligimese vabaduse eest.
Vancöuveri eesti organisatsioonide
ühisel algatusel, koostöös teiste
Euroopa maade ikestatud rahvaste­ga,
toimub 24. veebruaril Queen Eli­sabeth
teatris algusega kell 2:30 päe­val
protestidemonstratsioon-köne
koosolek Nõukogude Liidu agressioo­nide
hukka mõistmiseks ja kõigile
ikestatud rahvaile vabaduse 'nõud­miseks.
Koosoleku peakõnelejaks on
Ukraina vabadusvõitleja, endine po­liitiline
vang Nõukogude liidus, Va­lentin
Moroz. :
Kutsed protesti-kõnekoosolekust
osavõtmiseks' on saadetud Kanada
föderal valitsuse kui ka British Co-lumbia
ja Vancöuveri linna valitsus­te
esindajatele.
Koosolekult saadetakse osavõtjate
seisukohtadega päevakohane resolut­sioon
Kanada valitsusele.
© N. Liidu välisminister A. Gromõ-ko
viibis Indias, kus N. Liidule sõb­ralikuks
peetud peaminister Indira
Gandhi ütles, et N. Liidu väed pea­vad
lahkuma Afganistanist. A. Gro-mõkp
taotles veenda I. Gandhit, et
vene väed on Afganistanis, et kaitsta
Afganistani USA interventsiooni vas­tu.
; India. ei' usu A.- 'Gromõljp juttu... .
© Mässuliste tegevus Afganistanis
on suurenenud ja isegi pealinnas Ka­bulis
oli kokkupõrkeid, kus mitmed
kõrgemad riigiametnikud said surma
ja'haavata ning N. Liidu tankid ase­tati
positsioonile linna tänavatele ja
tähtsate ehitiste ette. Mitmes pro-
• vintsis on N. Liidu väed kannud kao­tusi.
Afganistani armee üksused, ke­da
venelased ei usalda, on läinud
suuremates hulkades vabadusvõitle- .
jäte poolele üle.
©Washingtonist teatati, et USA saa­dab
Pärsia lahe piirkonda 1800 mere-sõdurit
j kes transporteeritakse Phi-lipiinidelt
nelja laevaga Lähis-Itta.
Ametlikult on teatatud, et meresõdu-rid
viibivad Pärsia lahe piirkonnas
väljaõppe eesmärgil. Teatavasti on
Pärsia lahe piirkonnas juba kolm
USA lennukikandjat ja kokku 20
suurt sõjalaeva. Omani võimud on
teatanud, et nad annavad oma riigi
territooriumil, peamiselt Mesira saa- ]
rel sõjalisi baaseJÜSA sõja jõududele.
® Vaatamata sellele, et ligi 50 riiki
eesotsas USA-ga olid nõus boikotee­rima
Moska olümpiaadi Afganistani
okupeerimise pärast, otsustas olüm­piakomitee
eesotsas lord; Killanniga,
et olümpiamängud Moskvas tulevad
toime. Ka kaks USA olümpiakomitee
liiget toetasid ka olümpiamängude
Moskvas pidamist. Dick Pound, Ka­nada
olümpiakomitee esimees pool­das
olümpiaadi pidamist, kuigi spor­diminister
Poprovski oli selle vastu.
©President J. Carter andis ajakirja
nikele jutuajamise ja viitas sellele,
et on käigus salajane kokkulepe, et
vabastada USA Teherani saatkonnas
kinnipeetavaid USA diplomaate ar­vult
50. Ta ründas Ted Kennedyt, kes
ON N. UIT JÄ KÜIDA!
NNÄST KAITSTA
Seoses president Carteri doktriiniga, et Lähis-Ida õlid on
vardatüd otseselt N, Liidu sõjajõudude poolt, on praegu päevakor-rai
mitu küsimust. Esiteks kui tugev on sõjaliselt N. Liit. Teiseks
kuidas kaitsta Lähis-Ida õlisid ja vaba maailma N. Liidu sõjalise
ähvarduse vastu. Esimesele küsimusele on vastus, et N. Liit omab
küll suuri sõjajõude ja tugevama armee tänapäeva maailmas, kuid
see armee on rajatud savijalgadele. Teisele küsimusele on vastus,
et USA on kohustatud oma eksistentsi pärast kaitsma ohustatud
riike:ja Lähis-Ida õlisid. Kuid praegu on USA sõjajõud ja sõjatöös­tus
jäetud lohakile ning on vaja kiiresti teha pingutusi, et puudusi
kõrvaldada. Kuid ohu korral on USA ka praegu võimeline astuma
vastu M. Liidu ohule. ; r
oma presidendi valimiskampaanias
kahjustab USA välispoliitikat. ,
© Müstilised jõud on tegevuses, et!
taastada kaotusi, mis Liitunud Rah­vaste
Organisatsiooni otsus Afganis­tani
invasiooni asjas tegi Moskvale.
LRO peasekretäri eestvõttel käib
kampaania, et USA alandaks ennast
ja tunnistaks avalikult ennast süüdi
Iraani rahva ekspluateerimises ja
isegi kuritegudes iraani rahva vastu.
Ainult siis oleks Iraani moslemite re­volutsiooniline
valitsus nõus vabas­tama
50 USA diplomaati. Moodustati
komisjon, kes mõistaks kohut shah-hi
üle. . . . .'J:
ö Möödunud detsembri keskel USA
valitsus saatis välja 226 Iraani diplo­maati.
Neist lahkusid USA-st ainult
49 diplomaati. 37 taotlevad jääda
USA-sse ja 15 ootavad otsust ning
125 diplomaati pole läinud korda lei­da
üles.
® Rodeesia uutel Inglise valitsuse
poolt kindlustatud valimistel valisid
Rodeesia valged oma 20 parlamendi
liiget, mis uue põhiseaduse järele
neile lubati, lan Smithi partei võitis
kõik 20 kohta. Mustad valivad 80
parlamendi liiget ja nende valimised
ei ole veel toimunud.
® Päikesevarjutus põhjustas paani­kat
Aafrikas ja Aasias. Toimus täie­lik
päikesevarjutus, ikuskiiu kattis
mõne minuti kestel päikese täieli­kult,
mis oli kõige täielikum Keenias
Aafrikas. Sellest erakorralisest näh­tusest
sattusid paanikasse metsloo­mad
japaljud Aafrika ja Aasia sugu­harude
liikmed. Päikese osaline var-jutus
kestis mitu tundi ja oli 'kõige
täielikum Keenias, Tansaanias ja
Zaires Aafrikas.
© Afganistani Moskvast juhitud
Babrak Karmali irezhiim on sattu­nud
raskustesse, sest puudub polit­sei
ja sõjavägi on hulgaliselt deser-teerunud.
Olukorda halvendab era­korraliselt
madal temperatuur ja sü­gav
lumi. Paljud M. Liidu sõdurid on
oma telkides külmanud surnuks.
Nende laibad transporteeritakse ta­gasi
N. Liitu.
SERVICES — COLLISION — REFIPtf ISHING
Asjatundlik too — Mõõdukad hinnad
24-28 Howard Park Ave.
Toronto, Ont. M6R (V5
Tebfon S33-84S1B 53
FILTSOS BROS.
& ASSOCIATE
i 11
Pärast detente unelmate maail­mast
ärkamist seoses N. Liidu inva-siooniga
Afganistanis on avalik ahas­tus
USA valitsuse^ Kongressi ja Pen-tagoni
ringkondades suur. On järsku
avastatud, et kui on vaja astuda vas­tu
N. Liidu ähvardusele, siis on USA
armee väiksem, kui kunagi varem.
Armee on isegi väiksem, 'kui enne
Vietnami sõda.
RELVASTUSE ÜLEKAAL,"
Ollakse vähemuses nii meeste ar^
vu, kui ka enamiku relvaliikide poo­lest.
Kui N. Liidul on üle 4-ja miljo­ni
mehe relvade all, siis on USA-1
neid praegu poole vähem. Vaevalt
vähe üle 2 miljoni. Vajatakse vähe­malt
1 miljon meest. Kontinentide
vahelisi kaugerakette on USA-1 1054,
Venel 1398. Allveelaevadelt tulistata-vaid
rakette on USA-1 656, Venel 950.
Kaugepommitajaid on USA-1 348, Ve­nel
156. Aatompommide koguarv üle­tab
siiski N. Liidu pommide arvu.
USA-1 on neid 9,200 ja venel 6,000.
Konventsionaalsete relvade alal on
N. Liidul suur ülekaal: Tanikide va­hekord
ön Venel 2000 ja USA-1 ainult
650. Võitluslennukite alal on vahe­kord:
USA-1 275 vene 500-ja vastu.
Helikopterite alal on vahekord:
USA-1 150 ja N. Liidul 350. Suurte la-hinglaevade
alal ollakse võrdsed. All­veelaevade
alal ori vahekord USA-1 3
ja N. Liidul 6. Teiste lahjngmasinate
alal on vahekord UŠA-1 100 ja N. Lii­dul
5000.
ÜSA kaitseminister Harold Brown
selgitas Kongressile üksikasjalikult
kuidas ja ikünas N. Liit sellise relvas­tuse
ehitas. .Seda teame isegi sest
see toimus siis, kui presidendid R.
Nixon, G. Ford ja J. Carter lootsid
detentele ja vähendasid ning laosta-sid
oma sõjaväge.
Kuid sellejuures on jõutud iJSA-s
otsusele, et USA4 ei ole võimalik ja
vajalik astuda N. Liidu ähvardusele
vastu üksinda, vaid koos teiste ohus­tatud
vaba maailma rahvastega ja
teistega koos on võimalik N. Liidu
ähvardusele vastu astuda ja;selleks
on viimane aeg.
VENE VILETS MAJANDUS .
Kuigi N. Liit omab rohkesti mehi
relvade all ja tohutu hulga relvi on
N. Liidu majandus jäetud tahaplaa­nile;
Venemaal on puudus peagu kõi-sfamise
©Iflif iliste vahgid®
äcssfaks
ülemaailmse Eesti Keslmõiakogu
ettepanekul kuulutatakse 1980 Eesti
Poliitiliste Vangide Aastaks.. Seda te­hakse
24. veebruaril, kõikjal üle
maailma, kus EV aastapäeva aktus
korraldatakse.
Eesti Poliitiliste Vangide Aastai
tuleb eesti ühiskonnal vabas maail­mas
võtta oma hooldamisele kõik
teadaolevad Eesti vabadusvõitlejad,
keda kiusatakse taga N. Liidus, kes
kannavad karistust N. Liidu vanglais
või sunnitöölaagreis ja ka need, kes
on oma karistusaja ära kannud ning
elavad puuduses ebasoosingu tõttu
töökoha leidmisel, sundasumisel vii­bimise
või pideva olemise tõttu KGB
ähvarduste ja terrori all.
Ükski nendest ei tohiks jääda
unustatud vangide nimestikku sellel
aastal. Eesti ühiskonnal vabas maa*
ilmas tuleb võtta kõik teadaolevad
vabadusvõitlejad oma hooldamisele,
pidama nendega kirjavahetust ja
saatma nendele vajaduse korral toe-tuspakke.
EW Abistamise Keskus Rootsis
saadab lähemal ajal laiali uued ning
täiendatud Eestis Vangistatud Vaba­dusvõitlejate
nimestikud. Kohalikel
EW Abistamise Toimkondadel leida
hooldus-organisatsioonid või hool-dusgrupid
iga nimekirjas oleva vaba­dusvõitleja
tarvis ja kanda hoolt, et
hooldusgrupid edukalt hoolitseks
hooldamisele võetud vabadusvõitle­ja
ja tema perekonna eest.
Näitame tegudes, et meie hindame
kõrgelt rahvuskaaslasi, kes võitlevad
N. Liidus inimõiguste eest ja rahvas­te
vabaduse taastamiseks.
Stokholmis, veebruar 198®.
I ANTS KIPPAR,
Eestis Vangistatud
võitlejate Abistamise
Keskuse esimees
Uno Viegandt
G.I.C.B, liikmeks
'Ontario peaminister William Pavis
teatas, et Uno Viegandt Thunder
Bay'st on kolmeks aastaks nimeta­tud
kuritegudest tekitatud vigastus­te
hüvitamise komisjoni (Criminal
tnjuries Compensation Board) liik­meks.
;
Informatsioonis üteldakse, et Uno
Viegandt on eestlane, kõneleb nelja'
keelt-ja olnud tegev restorani, hotel­linduse
ja kinnisvarade vahenduse
alal alates Kanadasse asumisest"
1950. a. Ta on praegu Willport Realty
LtdJ asepresident, Keenlin Invest-ment
Ltd. president, Grand View
Apartments Ltd. direktor ja peamä-nedzher
ja Risand Investment Ltd.
sekretär-laekur.
Ta oli kolm aastat Port Arthuri
Children's Aid Society president ja
nüüd Thunder Bay C.A.S. direktor ja
pii ka CA.S. kogu provintsi hõlmava
ühingu president.
Uno Viegandt oli kohapealse Eesti
Seltsi esimees ja endine Thunder
Bay United Appeali direktor.
„MEIE ELU" :
lugejad, ärge unustage oma
le soovitamast
IBMEIE ELU"
gist vajalikest tarbekaupadest. Kõi­gepealt
on N. Liidu põllumajandus
väga viletsas seisukorras jä kui vaba
maailma rahvad N. Liitu ei varusta
toitainete ja teraviljaga, siis tekkib
Venemaal nälg. Vabas maailmas on
, lõpuks jõutud ka arusaamisele, et aj-nult
nälg võib esile kutsuda N. Lii­dus
rahutusi ja kommunistliku kor­ra
muutumist' Peale selle on N. Lii­dus
puudus töökatest ja ka väga va­jalikest
toorainetest, sest nende pro­dutseerimise
võime on suhteliselt vä:
ga madal. .
Praegu on USA-s aktuaalselt päe­vakorral
küsimus, et kas on võima- \
lik ja kuidas astuda vastu N. Liidu
ähvardusele. Eriti kuidas kaitsta Lä­his-
Ida õlisid, mis Carteri doktriini
järele õn olulise tähtsusega USA ja
nende liitlaste majandusele. Vastus
esimesele küsimusele on, et N. Liidu
sõjamasin on rajatud kõrkuvatele
jalgadele ning sellele on võimalik
vastu astuda.
Teatavasti on Oman nõus oma ran­navetes
olevat saart Mesira't loovu­tama
USA baasideks. Somaalimaa on
nõus loovutama oma N. Liidu poolt
'ehitatud lennuvälju USA käsutusse
ja Keenia andma baase omal >maal.
Baaside küsimus on olulise tähtsuse­ga.
Kuid läbirääkimised käivad ka
Egiptusega, et USA ehitab 4 miljardi
dollariga üles Egiptuse armee, kes -
siis võtab omale Araabia õliriikide
territooriumide kaitsmise, sest Sau­di
Araabia jt. moslemi riigid ei taha
lasta oma territooriumile USA sõdu­reid
ja asjamehi.
SÕJATÖÖSTUS KÄIKU V
USA sõjaväe eelarve 1981. aastaks •
on 142,7 miljardi dollarit., Raskused
' Lähis-Ida • õlide kaitsmisel seisavad
selles, et N. Liit nihutas gma löögi-armee
Afganistani ja seega ainult 450
miili India ookeanist ja strateegili­selt
tähtsast Hörmuzi merekitsusest
Pärsia lahes, kust voolab läbi ena­mik
^Lähis-Ida õlidest. USA-st on see
piirkond 12,000 miili kaugel. Vägede •
transport sinna lennukitega on aega­nõudev.
USA-1 on ainult 2 diviisi rün­nakuvalmis
mõne ^minuti jooksul.
Kuid USA-1 ei ole Lähis-Idas tanke,
kahureid ja muud sellist rasket sõja­pidamiseks
vajalikku relvastust/
USA-1 on ainult üks liik transport
lennukeid, mis -võivad oma pardale
võtta kaks rasket tanki. \
USA armeel ei ole küllaldaselt ka
transportlennukid vägede transpor­diks,
kuid plaani järele kuuluvad
era transportlennukid koos juhtide- .
ga ohu korral rakendamisele vägede
transpordiks. Puuduvaid mehi loo­detakse
saada uue mobilisatsiooni
seadusega. On vaja vähemalt üks
miljon meest. Kuid praegu on käi­gus
ainult kaks tööstust, millised
valmistavad tanke; Mitmed on sule­tud,
sest need saastasid loodust.
On kavatsus ka käiku panna töös-tusi,
mis ehitaks jooksval lindil uusi
lennukeid. Viimati teatati, et USA-1
on läinud korda lahendada laser sur-makiirte
probleemi, .milline tulistab
alla vastase rakette ja lennukeid.
Jele El
Tõd
N. Liii
seoses
aga N.
dissidenl
vastu 'lj
abinõud!
Afganisl
puusärk]
jõuab kl
vakannil
ainete
raskemd
isegi „p(
volutsiol
Moskva
Vaenlasj
ha relvi,
ei ole täi
nõus kl
terroristi
Afganist|
vat reh
USA-lt. ,
et 35 ml
üle saja
his-Idas
sil vaik
nistani
ütleb, e
du ja sl
Afganistl
N. LiidJ
väed onl
sega Af^
lest, et
ti hukk;
18 vasti
, kogu L(
tani piiri
bata välf
vad; et tl
on avati
teistes
nades, kj
. la õdesij
tarna rai
vad Afgt
järele h
isamaa
Torontl
ooniks
histafnis<i
16. veebi
toonud
koori. to|
sektsiooj
• tatud ja|
kesised
T.E,
avasõnal!
sel K. Tl
A. Velmt
tiku „Lai
sõnavõtul
tulevik
mad suul
tele m"ei<
Soprai
„Kodute(
kodumai
„Unistus_|
stadfijkä
tult tu|ge|
ti üle H.
( Et te kai
soni orki
tantsupõj
lõbus p(
keskööni!
T
Käsi
esi
Pääs
PääsI
Mt.
jl
LE1
SEGJ
Eel