Meie Elu = Our life, August 12, 1982

              •J- •
Elu" nr. iž (1693) 198i
PubHshedby Estonian Publishing Ca
Äian Hoüse/958 Broadview Ave.^^^^
Toimetajad : H . Rebane ja S;VeMenbaum. Toimetaja New
Yorgis B/Farming, 473 LuhmannDr:,\N^
ÜSA. Te!. (2011262^0773.
•,;MEIE; ELU •'"^äljaandjä^^^
::Ašut.Ä;-Weileri:a^^^^
,,Mei^Elu'-toiinetusjät
^ Ave.^ :toronto,vOnt.M4K :2R6 Ganada; - Tel.;466-095I. :
: TelHriiiste / ja Icijiulütüste: V
-5 ph esmaspt. ja neljap. kl. 9 h.-8 o. -
, ; M E I E ELÜ'';teIIimišhinnadi^^^K^ a. 134.00, 6
118.00,3 k. ibfeuSA- s s e - - l a . ^
114.00; üiemeremaadesse: 1 a. |42.00, 6 k. I2I.Ö0,;3k
114.00. Kiripoštilisa tanadas: la. 123.4^^^^
ri^ ja ohupostilis^
postilisälüiemereinaadesser 1 a; 148.30, 61f.|24.15c
Üksiknumber -^.65c'.
Küulutushinriad: 1 löll 'ühel veerul: esiküljel 15.00/ tekstis •
p.50, kuulutuste küljel S4.25^^'^^>^^^-^^:^^^^ 'y:"'-/-:
• Canadian"Seene Iwid ©I -ga»
jranteeri, et alljärgnevad nõuaiided
on seadusepärased- faktid. Need ist
kud/kes nende nõuamlete järele soo­vivad
käia, peaksid
gä liõii pidama, J
tenini päevadest peale ei ole Nõu­kogude
Liit veel suuremat |M>6mi§-
nööri välja mõelniid, kui on seda
Siberi gaasitorustik Lääne-Euroopas-se.
Lenini sõnad pn siiski selles mõt^
tes õiged, et sse suurim poomisnöör
ostetakse läänekajiitalismi krediiti­dega;
$ellele lifaiiiie on läinud Euroor
pa Üliisturu maad, viimased neist
Prantsusmaa jä Itaalia.
Erandiks Ön • USA valitsus eesotsas
president Reaganiga, kes pn keelus­tanud
USA teWoloogia müümise kä
tJSA kompaniidele väljaspool ÜŠA-d
Ja nõudis keelustamist ka Lään^-Eu-roopa
maadelt. Viimased on aga ma­janduslikus
kriisis ll»os suurte huK
kade töötutega. Nii näevad Lääne-
Euroöpa maad suuri võimalusi oma
produtseeritud torustiku ning masi­nate
müümiseks selleks, et aidata
Nõukogude Liidul tuua oina 3000.
niiili pikkune torustik Siberist Lää-
Kõikide väliste tunnuste Järg! oh
gaasitbriištik kõlkidde osalistele
majanduslik ettevõte, ka Nõukogude
yidule. Kuid igä majanduslilc eks­pansioon
omab ka politilised, sot­siaalsed
ja strateegilise tähtsuse, vii­mase
eriti Nõukogude Liidule; Ja se­da
pikemas iierspektiivis.Kd^
tik ehitatakse lääne krediitidega> siis
torustiku y&lmides maksavad lääne­riigid
gaasi eest tugevas valuutas,
niinest Nõukogude Liidul on piidev
puudus.:.'.
Gaasitorustiku näol saab Nõukogu­de
Lüt omale suure varanduse ja
sis^tuMcu allika ihnä leriliste in­vesteeringuteta,
kui viimaseks mit-
Se arvata orjatQÖlaagrite massiivseid
panuseid inimjõu naol, mis oh juba
rakendust leidnud. Samal ajal saab
Nõukogude Liit oma kapitale raken­dada
oma relvajõu pidevaks suuren­damiseks,
mida ta kogu aeg ön tei­nud.
See ongi läänemaailma dilem-raia,
sest Nõukogude Liidu relvajõud
lääneniaade vastu. Oma
ülesehitanüses iseendast
on Nõukogude LUt agressiivne jviba
shne otsest kallaletungi. Kuid nõu-
011 sihjtüd
relvastuse
relvad ei ole sihitud üksi
ida--lääne ffrondil, vaid. levivad üle
kogu maailma, kus iganes Moskva
suudab äratada oma käsilasi.
Kuid otse strateegiliselt tuleb gaa­sitorustik
mängu siis, kui Nõukogu­de
Liit asub rakendama oma relvä-jõudu
Läane-Euroopa vastu, milleks
ron tõsised kartused alati ol^as, Mis
on lihtsahiNõirkogüde Liidul, kui
oma gaasitorustik Euroopasse kinni
keerata, et peatada Euroopa niaade
tööstuslik produktsioon või kas osa­liseltki
või esitada oina ultimatiiv­sed
nõudmised. .'Hitleri omaaegne
sõjamasih ..(lennukid, spomusväed)
Jäid seisma just õlipuudusel ja mitte
teistel põhjustel. ^ võib korduda
tulevikus vene gaasi abil.
Võib arvata, et läänemaade töös­tus
ei raja oma tulevikku ainult nõu­kogude
gaasile, ometi võib igasugu-
;ne; tõrge varustuses osutuda^ saatus­likuks.
Kahtlemata mõistavad Lääne-
Euroopa poliitikud ka ise seda olu­korda.
Kuid ometi isildikik^
põhjustel, et rahuldada vidijaid^^m^
se nüüd, tulgu pärast neid või/kas
veeuputus. Vast ei tule siiski vee­uputus,
kuid võib olla tuleb Moskva
tahtel gaasipuudus Euroopale siis,
kui gaasi sõjatööstuseks kõige enam
vajatakse.
Seda näebM p^^ Reagan
Washingtonis ette ja on keelu peale
pannud igasuguse tehnilise varustuse
Väljaveoks Nõukogude iiliu kõne-alloleva
gaasitorustiku tarvis. Rea-gaif
näeb täiesti õieti ette, mehed
Afbskvas ei ole samast toetust lää­nest
ära teeninud ja see toetus tuleb
neil® keelustada. Euroopa -poliitikud
on selles teadlikud, kuid kaugema
tuleviku suhtes hoblimattimad.
Kuid üks on seigei et mida tuge-varn
on Nõukogude LUt ja mida või­melisem
lääne kaitsemasinat tulevi­kus
saboteerlma, seda kiireniüii saa­vutab
ta järgmise sammu maailma
domineerimiseks ja seda suurema
hiiina maksavad Euroopa maad
selleks kaasaaitamisel.
Võitlus rahvaste vabaduse e^st
praeguses situatsioonis, kus sellei va­baduse
kohal pidevalt ripub idast lä­henev
must pilv, võtab ikka Išdemad,
või täpsemalt öeldes, kõrgemad
mõõtmed. Kui eriti vihnase maail­masõja
järele / tähtsuse omandanud
õhujõud tõrjutakse tahaplaanile ise-iendavate
pmiektiilide poolt täna­päeval,
siis Wmhe võitlus ähvardab
tõusta ülesse väljaspoole maakera
õhuruumi. Maailmaruuinis liikuvad
masmad on juba tõsiasjad ja järg-mhie
samm on nende muutmine hä-vitavaikš
relvi
Juba paaril aastakümnel on ini­meste
fantaasiat ergütanud ja närve
kõditanud teated 'ja •kirjeldused siin
ja seal nähtud lendavaist ja nagu
väljastpoolt' teistelt planeetidelt tul­nud
identifitseerimata j objektidest,
nn, UFO-dest, nende maandumistest,
neist väljunud väikestelt rohelistest
ja pikkade kõrvadega dlevustest jne.
Mõned isikud kinnitavad isegi, et
nad viibinud selliste masinak par­dal.
Isegi TV kaameramehed läitsid
mõni aasta tagasi ühte New Jerseys
näidatud UFO n^andumiskohta,liis
maapinnal tõepoolest olid näha kol­me
ratta yoi^pe ja nagu Tningi suure
üniariku kdia poölt rmaäpinnaseie te­kitatud
jäljendid. .
Nii mõnigi on kahtlemata speku-ieerinud
sellega, et on tegemist tõe­liste
kehadega, mis võiksid olla mõ­ne
riigi spiooni, või katselennud. iCui
nende riikide osas kõige võimalikum
on mõelda Nõuikogude Liitu või
Ameerika Ühendriike, siis see siiski
ei saa ölia loogiline. 1K.ui venelastel
oleks juba seesugune maaridumišvõi-meline
masin (ja nad oleksid muutu­nud
roheliseks!), siis ipolelks neil va­ja
praegu vaeva näha, kuidas oma,
ruumisõidukeid langevarjurite abil
kuhugi oofkeani maha tuua. Samtiti
kehtiks see ka ameerilklaste kohta,
kes alles töötavadfcj[>ma tagasi pöör-dumisvõimelise
maailmaruumi masi­na
viimistilemisel. •
CIA allikaist (nagu kirjutab näda­laleht
,^tar") kuuldub, et president
Reagan bh täiesti informeeritud ve-i
nelasteplaanidesty saata orbiiti sõ­jamasinaid.
USAEES:' V •
President Reagan oii andnud kor­ralduse,
välja arendada nfiehitatud.
maailmaruumi jaam ja maailmaruu­mi
„laevästik", mida see teenindaksv
Tulevases sõjas- satelliidid)^on maa­pealse
armee silmad ja ikõrvad ja po^
le liialdus öelda, et see, kes kontrol­lib
satelliite, juhib ka võithises. Ja
kel ori head võitlusvõimsad ruumir
laevad, võidab ka sõja. . ;
.Eespool mainitud füüsik, dr, Ha-rolö
Reiner aga arvab, et seni on
Ameerika oma isemaandumise või­mega
Tüumilerinukiga venelastest
eesj See võime, ise tervelt maandu­da,
puudub seni Vene 'lastavatel apa­raatidel..
Kuna võitlused maailmaruumis
võivad puudutada ning kahjustada
igaüht, ori nõutud rahvusvahelise le­pingu
sõlmimist, sõjategevuse viimi­se
; takistamiseks maailniaruümi ja
üüte vastavate relvade arendamise
keelamist.
E.
DiiiJiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisHiiiiin^
m
4. augustil aktsia hind $10.16
Siiski on Ameerika president häi­ritud
Ameerika luureasutuste teade­test,-
mis käsitavad erilisi, viimasel
kahel aastal ilmsiks tulnud„CJFO"-
sid. Nimelt arvatakse need' tõepoo-..
lest olevat venelaste katselennükid
õhutagusest ruumist, ühe NASA juu.
res töötava eriasjatundja arvates
tõusevad need eriti salajasest vene­laste
vastavast baasist umbest '200
km lõunapool Arhangelskit. NASA ja
Pentagoni juures füüsikateaduse
nõuandjana: töötav teadlane arvab,
ei sovetid on ülesse yiinud vähemalt
ühe katsemašina üsna hiljuti.
' ;,Kc>dumaas'V(nr: 28/fö) kompartei
liige H., Allik pn asunud ründama E.
Vabariigi 'juhtivaid mehi, eesotsas
kindral .l^idoneriga,^M seletanud,
•et ,,jutt eestlaste |706-aastasest orja­põlvest
onmüüt". Tallinnas ilmunud^
teoses Fr:R.,Kreutzwaldist, keda
kommunistid tembeldavad „päriso^
ja" järeltulijaks, pn kögutii esitatud
üksikuid kuulutusi, mis ilmunud a.
1800 Tallinna riädalalches „Revalschc.
Wöchcriliche jNachrichtcn", kus Lüd-
Wig v.iKlIlgen, Pjaldiskisl, Jürgens «&
Companie kontor Tallinnast, Nic. H:
Koch ja riltmleistcrv.Modrach aval­danud
kuulutusi, et on ära anda,
resp.; müüa eesti ja vene keelt o^av
perekond, kelle naine on juukselõi-'
kaja, kokk ja mees kutsar, edasi ~-
kokk/ kes (Sobiv toapoisiks ja rää­gib
yerie> sak^a, eesti, :lä|ti keelt jne.
Nood ;,Erbkeri'id" õlid
Samalaadseid kutilutusi, ilmus ka
Riia saksa^kcelies ajalehes lätlaste
osas. Siin oli vaidlematult tegemist
inelSu suhtumisega nonäe sakslaste
teenistuses seisvate isikute suhtes.
Sisuliselt noodi kuulutused olid töö­jõudude
pakkumise ja otsimise kuu­lutused
tolleaegsel ülb^l viisil, ja
^^ühtlaši ka raha tegemine. Et sellis­tele
solvavatele kuulutustele ei tül-hud
teravat vastüreüäktsiooni ega -
järgnenud: kohtuprotsesse, selle pä­rispõhjus
seisis vaid selles, et
King Street West, Süite 19^,
f®ronto MIH 3Mt:~ teL 3Mm
öhtui tel. S2S481Ž
teadlik eestimeelne • haritud kiht oli
,üsna hõre. • :: . ''
Eesti minek Venemaa alla toimus
ju JLJusikaupunki rahulepinguga
ja selle kohaselt iiii aadlile, linhako-danikele,
talunikele, isegi sulastele
olid i kindlustatud kõik kodanike õi­gused,
mis neil olid Rootsi ajal. Ees­tis
polnud tollal mingit muud maks­vat'
seadust. Eestlaste õiguste ja re­nomee
kaitseks oli tollal aga ka väi:
jaastumisi.: Näit. :dr.:llv Weiss omas"
kõnes Balli ajaloolaste kongressil
1966 kirjeldas dokumenteeritud juh­tu
a. 1755, mil üks .vene rügement
marssis Tallinna läbi Virumaa. Üks
selle ohvitseridest oli ostnud varas­tatud
hobuse. Kahju-kannatanud ta­lunikud
aga ilmusid Tallinna kindra­li
ette ja nõudsid hobust tagasi." Ku-.
na ohvitserid andsid põiklevaid sele­tusi,
siis toda riigementi komandee-"
riv kindraUtn, M. E. v. Lieveri kära­tas
neile peale sõnadega :„Usun ühte
eesti talunikku enam, kui kogu oma
rügemendi ohvitseFkonda!''
, et see on: täitnud oma
ülesande ja grupp nõukogude laevu
õngitsesid selle välja kustki ookea­nist,
kuhu sef maandus langevarjude
Igatahes cin venelased näidanud
oma võimet, pidada taevaruumis üht
tiirlevat lenriujaama, millest võib
areneda „sadam" ruumilaevade pa­randusteks
ja kütteõli võtmiseks
nende suuna reguleerimiseks olevate
rakettide tankidesse. Neid hiuiriiläe-vu
võidakse varustada otseselt juhi-'
tavatcs ülienergiakoondatüd valguse
(Lazer).või partiklite kiirtega nii sa-^
tcUiitide hävitamiseks maailmaruu­mis,
kui ka linnade hävitamiseks
daakeral:... : . j
ismmistteriumii
Seoses Eesti, pti ja Leedu vaba­riikide
tunnustamisega Ühendriikide
valitsuse poolt 60 aastat tagasi, 28.
juulil 1922, tegid Eesti peakonsul
saadiku ülesannetes £. Jaa^son, Läti
Charges d'Affaires A. Dhbergs ja
Leedu Charges d'Affaires S. Bacids
ametliku visiidi ühendriikide välis­ministeeriumi
Washingtonis, kiis
neid võttis vastu välisministri ase­täitja
W. Stoessel. Seejuures avaldas
Välismmisteerium ajakirjandusele
järgmise teadaande:
„Täna möödub 60 aastat sellest,
kui Ameerika Ühendriigid tiumusta-
§id iseseisvaid Eesti, Läti ja Leedu
riike. Need kohn vabariiki okupee­riti
ja armekteeriti seadusevastaselt
N. LUdu poolt ä. 1940. ühendriigid ei
ole kunagi tunnustanud Balti riikide
vägivaldset ning ebaseaduslikku hi-korppreerimist
N. Liitu. Oma pideva
tunnustamise kuuekünmenda aasta­päeva
tähistamiseks võtsid täna
hommikul välisministri asetäitja
Walter J. Stoessel, Jr. ja inimõiguste
nulg humanitaarasjade ministri ase.
täitja Melvyn Levitsky vastu Eesti,
liti ja Leedu Charges d'Affaires'ld.
ühendriikide valitsus tahab juhtida
tähelepanu Balti vabariikide kodani­ke
inimõiguste jätkuvale rikkumise­le
Nõukogude Liidu poolt. Nõukogu­de
kontroll Lati, Le^u ja Eesti po­liitika,
kiriku ja kultuuri üle kuju­tab
endast karmi mahasurumist."
.MEIE ELU" ašutos lesti Qhlskond
Mis on väikeste hagide
(Small claims court) — Väikeste ha­gide
kohus on kohtusüsteem,.mis
tegeleb suhteliselt väikeste tsiviilha­gidega.
Peagu kõikjal Ontarios on
sellel kohtul võim otsustada nõuete
üle, mis ei ületa tuhandet dollarit.
Metropolitan Torontos aga tohib see
kohus otsustada hagide üle kuni
3,000 dollarit. Selle süsteeniii mõte
on nõudeasijade otsustamine kiiresti
ja nn informaalselt kui vähegi või/
malik, samuti pole nende nõuete esi»
tamisel. vaja võtta advokaati. Väikes­te
hagide kohus saab otsiistada suu­remas
osas tsiviilhagide üle. Kuid ta
ei saa näitdks otsustada maatülide
üle, testamenditülide või aluseta lai­mu
asjades.
: Kuidas ma sattun Väikeste hagide
kohtu alla?
'Peamiselt kahel teel. 1) Te olete ot­sustanud^-
niönda isikut; kompaniid
või äri kohtusse kaevata. 2) Keegi
teine on otsustanud teid kohtusse
kaevata.
Väikeste hagide kohut kasutatak-;
se tihti siis, kui katsed vastaspoole­ga
kokkuleppe saavutamiseks ori luh­tunud.
Kui aga asi antakse sisse Väi-keste;
Hagide Kohtusse, siis mõjub
see tihti nii, et süiidistatav maksab
nõude välja või vähemalt alustab
osamaksude tegeriiistv •
Kaebuse esitamine Väikeste. Hagi­de
Kohtus. ~ Põhjusi võib mitmeid
olla, et kaebust esitada 'Väikeste Ha­gide
Kohtule. Näiteks te olete mida­gi
ostnud, müüja on teie tsheki sis-sekasseerinud
kuid ei saada teile soo­vitud
kaupa ega anna ka raha taga­si.
Või keegi on autoõnnetusel teie
autot kahljtusjtanud, kuid keeldub
tehtud kahju eest maksmast — te
võite ta kohtusse kaevata sel alusel,
et õnnetus oli tema ipoolt põhjusta-tud.
•
Kuid te ei või minna ükskõik mis­sugusesse
Väikeste Hagide Kohtus­se.
Te peate minema sinna kohtusse,
mis asub; ümbruskonnas, kus ,,koh-tuasja
põhjustaja toimus" vw siis
jälle •• kohtusse; mis asub seäl • dtst-riktis,
kus kaebealune elab või kui
seal kohust ei ole, siis lähimas kohas
kus kohus asub tema elukohast. See,
kes kohtusse kaebab on inglise kee­les
kutsutud ,,plaintiff" ning isik ke-jda
kohtusse kaevatakse on inglise
keeles kutsutud „defendant'V
: Väikeste Hagide ^Kohus on infor-maalne,
kuid et seal kaebeasja alus­tada,,
tuleb esitada Nõue Hagiks
(Statement pf Claim). Seal peab seis.
ma järgmine informatsioon: 1) Nii
kaebaja (kaebajate) nimed ja aad­ressid
kui ka isüüalüse (süü­aluste)
nimed ja aadressid.
2). Olulised faktid — mis juh­tus
ja mis annab teile aluse kaebu­se
esitamiseks. 3) Mida taotlete s.t.
kui palju raha teile võlgnetakse ja
kes Ori selle maksmise eest vastutav
ning mispärast teie arvates see raha
teile tuleb Välja maksta.
Metropolitan Tor>ntos tuleb Ha-ginõue
esitada teatud formularil, mi­da
saab kohtust. Neid formulare ori
kaks: üks hagide jaoks, mis on alla^
tuhandet dollarit ja teine hagide
jaoks, mis selle summa ületavad.
Kohtutes, mis asuvad .väljaspool,
Metropolitan Torontot, peate te and­ma
kohtule ühe ärakirja Haginõu-dest
'ning ühe' ärakirja igalei kaebe­alusele.
Oma nõude kohtusse esita--
mise eest tuleb teil maksta tasu (kui
te võidate,, siisi liidetakse Bee jä
muud kohtukulud summale, mis
kaotaja poolt teile peab välja maks­ma).
Kaebealune^eab saama ühe
koopia teie haginõudest. Secfe nõuab
seadus. Et see nõue täidetud saaks,
, oh kõige kindlam kui te annate selle
ülesaride kohtuametnikule (bailiff)
tasu eest täita.
Kaebealusel ortkürhme päeva teie
haginõude kättesaamisest aega vas­tulause
esitamiseks. Kui ta seda ei.
tee, siis võite nõuda, et ko}i|us teeks
otsuse, et ta teile nõuetava rahasum­ma
võlgu on. Kui on aga tegu kahju­tasuga,
siis tuleb teil kohtule esitada
Oma vastulauses peate selgesti väi.
ja tooma miks kaebaja ei ole õigus­tatud
saama nõuetaval summat. Kui
te^ näiteks leiate, et kaebaja on teile
midagi võlgu samas asjas, siis selgi­tage.
Tehke selgeks, mida teie tahate
ja mispärast.
Ä te esimest korda
saate teada, et keegi on teid kohtusse
kaevanud teile saadetud kohtuotsuse
kaudu (s.t. saate kohtuotsuse ärakir­ja,
kus üteldakse, et te võlgnete seW
[ lele-ja-sellelenÜTJa-riii palju raha), •
peate te väga kiiresti tegutsema, et
seda kohtuotsust iiraber lükata. $el
juhul peaksite pöörduma kellegi poo­le,
kes on tuttav juriidilise asjaaja­misega.
V , / :.v-.;.. V V - ; -
Kohtus ^ Väikehägide kohus on
võrdlemisi ebaformaalne. Prešidee-riv
kohtunik teeb otsuse, kes on võit­ja
ja kes on kaotaja. Tema näeb ko­he,
et teie ei ole advokaat ja on ta­valiselt
valmis teid aitama .haginõu-de
esitamisel (s.t. kui see küllalt sel­gesti
pole esitatud). Teie omalt poolt
peate aga kohtunikku aitama ja te-m
i tööd kergendama, kõik teie nõu­de
juurde kuuluvad dokumendid
peavad teil käepärast olema (panga-ts
lekid, millega olete raha maksnud
jne.) ja õigesse järjekorda pandud.
T<; peate oma loo lühidalt ja arusaa-dživalt
esitama ja seletama^ mispä­rast
teie arvates kaebealune teile
võlgu on ja mispärast teie arvates
teie talle midagi ei võlgne. Oma jutu
kinnituseks tooge valija tunnistajad,
kui teil neid on. Kui teie inglise keel
ei ole piisav, siis võtke kaasa sõber,
k(;s teid aitab või tõlgina esineb. Ko-hus
omalt poolt ei muretse teile tõl­ki
ning kui kohtunik teie jutust aru
ei saa, on tal võimatu omä otsust
langetada.
Olge valmistatud selleks, et peate
küsitlema vastaspoolt. Kohtunik
võib seda teilt nõuda.
Pärast kohust — Kes kohtus või­dab^
soovib muidugi nii kiiresti kui'
võimalik oma raha kätte saada. Kui
maksu osas ei suudeta kokkuleppele
jõuda, võib võitja kaotaja mõnel tei­sel
päeval uuesti kohtusse tüüa et
saada kätte„judgment summons'i".
Sel puhul küsitleb kohtunik kaotajat
ja määrab, kindlaks tema majandus­liku
olukorra ning vastavalt sellele
tagasimaksu võitjale. Kohtunik- võib
nõuda kogu summa kohest tasumist
või summa tasumist kuumaksude
kaudu. Kuid seal ori veel teisi võima-,
lusi raha kätte saamiseks. Näiteks te
võite bailiffi instrueerida" kaotaja va­ra
rekvireerida, see siis maha müüa
ja sellest raha teile välj-ämaks^t^^^
tada. Samuti võite ta palga töökohal
teatud ulatuses kinni panna (gar-nishee
the wäges);
Abi —- Kohtuametnikud on tihti
väga abivalmis. Kohtunik on tavali­selt
väga arusaav, kuna ta teab, et
teie ei ole advokaat või mingi juriidi­line
ekspert. Kuid tavaliselt on nii
kohtunik kui kohtukirj uta j ad kohtu-tõendid,
et teie poolt nõutud kah-asjadega
väga ülekoormatud.
Seepärast oh soovitav kui te ise ta­hate
kedagi kohtusse kaevata või kui
teid on kohtusse kaevatud, pöördu­da
jurüdilise abi poole. Kui riõude-summa
ei ole kuigi suur, siis pole
mõtet raha raisata advokaadi peale.
Siin mõned näpunäited prii abi saa­miseks:
••
1 Teie ümbruskoni|as võib ieidüda
juriidiline kliinik (legal clinic). Või
kui mitte, siis saate lähima kohta
andmeid oma Community Centre'ist. •
2. Tproritos, Ottawas, Kingstonis,
Windsbris ja Londonis on ülikoolide
juures juura teaduskondadel juriidi­lised
kliinikud, kust te võite saada
nõu nins vajaduse korral esiridab
teid keegi kohtus.
. 3. Law Society jpf Ui>per Canadal
on advokaatide söovituökeskus (la-wyer
referral). Võite helistada tasuta
järgmistel numbritel: 1-800-268-8326
või kui te elate Toronto^, siis ori tel.
number 362-5811. Sealt soovitatakse
teile advokaat, kes esimese poole
tunni konsultatsiooni eest võtab ai­nult
kümme dollarit; •
üldistus — Eelolev ori ainult üldi­ne
nõuanne. Kui suurem summa ra­ha
pn mängus, S;t. ligilähedalt 3,000'
dollarit, siis on targem pöörduda ad­vokaadi
juurde. •
Kui vajate maja välisvoodrit; raäsiä alust, aknaid, uksi või
leta vihmave^ renne, siis pöörduge hinna saamiseks
tööd ^Tagasihoidlikud hinnad
Lic. B1767 Member B.B.B. -
jusumma on tegeliku kahju ulatus.
Järgmine mure kui kphtuotšus on
tehtud vastukaebuse mitte-esitamise
põhjal või te olete kohtus võitnud, on
raha kättesaamine. Teil ei ole tegelik
kult midagi muiad, kui kohtuotsus,
et teile ollakse teatud summa võlgu.
. Kui teie olete kaebealune, r- Kui
keegi kaebab teid kohtusse,' siis saa­te
te kohtukutse koos hagipõudega.
Kui te soovite vastulauset esitada,
siis on teil selleks kümme päeva ae­ga.
Kohtute, kus haginõue on kuni
3,000 dollarit, peate te kohtust välja
võtma vastulause ametliku formula­ri.
Vastulause esitamise eest ei tule
teil midagi maksta. Kohtutes, kus
haginõue ülemmäär on tuhat dolla­rit,
ei ole ametlikke vastulause for­mulare.
See tuleb.teil ise teha.
laHiininuiiMisiHiuiHtninininniiiiiNiiiiiiiiiiiniiiii^
BeBtI 8ihtka|>|tBl Kmadu^^^^^
laiilMtusrondld m tuIuma&Buvabfiä.
iuunake oma ssmUmd noortele J(&
" toisMo M i t i orsaniMtelQo^
Mfsli Sihtkapital
Mu&a tuluniBkettvaba kvilihinfi oes^
ralttks. — Bsstl Maji, fS8 Broad^
Vtew Avai; Toronto, OntHMK tM
äeleElu" nr. 32 (1693) 1982
Moskva örjdäri
SIBERI G
GEISUNGEM (,Meie El
vapustab läänemaailma: ir
rööpasse ehitatakse nõukog
Sahharovi komitee Kopenha
genis. Rahvusvaheline Inlmc
guste Selts Frankfurdis ja N. L
dust väljapääseriud endised va
gid võivad tõendada, et kavats
tudjuhtmestiku äärde on ehit
tud barakid 100.000-ndele vani
le, nende hulgas ka naistele
lastele' •.•
See heidab ebainimliku var
Bonni valitsuse poolt kaitsti
projektile, mis mitte üksri
Saksamaale, vaid ka teistele i
. kidele, kes loodavad siberi rni
gaasi saada, nagu Prantsusmj
Austria, Kreeka. Holland, Ro(
si, Shveits ja Itaalia, maks
palju aastaid miljardeid.
Viimane' poliitiline sõna se
- e^iti USA poolt kritiseeritud i
kohta ei tohiks olla öeldud, 1
avalikkus nüüd kuuleb üksik
ju selle gigantse orjaäri üle.
VANGID KAHEKSAST
LAAGRIST
Ehitusele rakendatud nai
käed on verised, sest töökind
saab ainult kaks korda aasi
Nad mähivad hiiglaslikke to
sid asbesti ja klaasvilla. Pai,
kannatavad nahahaiguste
nende kopsud on haiged asbc
tolmu tõttu. Vitamiinide puu
misel on neil hambad välja 1
genud.
' Mida need naised ehitav
'Kes on need riaLsed? ,
Nad eiiitavad küsitavat r
gaasi juhtm.estikku Siberist
rööpasse. Nad on vangid ka
Isast laagrist, mida sovetid i
inud piki juhtmes tiku rada.
i Ainult Saksa liiduvalitsüs
tea midagi sellest,, et see j
mestik ehitatakse naisteja n
te poolt, kelle ,,kuriteoks"
J näiteks uskumine Jumalaks
Kui CDU-liidupäevaliige
F. Landre läimid nädalal
liidupäeva tähelepanu sellel
jatöüle, teatas riigiministei
. lisministeeriumis Hiide
Hamm-Brücher: 1/
„Välisministeeriumil pole
olnud võimalik kontrollida
.1
I.
30. ja 3L juuli nälala/õpul U
sid T..akewöodls, N.J. arvult 2
Eesti Mängud USA-s mida võib
õnnestunuks pidada. Ka Tore
oli hulk võistlejaid, eriti võrk
reid, ning mitmeid perekondi
kordselt.
Mängud algasid reede õhtul
palli ja veeremängu võistlustcg;
jätkusid terve laupäeva kergcj
ku, võrkpalli,' ujumise, lauatc
tennise, laske, golfi--, male- ja bi
võistlustega.
õhtul toimus Eesti Maja õu<
vai väljakul Valguspidu ja pül
vai oli lisaks kavas veel ce«
väljasõit Atlandi ookeani k
Beacon Beach'iv kus koos või
üle 400 eestlase, kes oma lai
eesti keelega vallulasid külg
kõrval täis oleva-ranna.
:•' VALGUSPIDU ^^^j/'/''''':]
Valguspeo kvali''leet oli tana-rim,
rriida Lakewoodis seriipi l
dalüd. Rahvatanlsijaid ja võin
kes mitmeist USA ida keskJšt(
hale oli .tulnud, oli nauditav j
nende ühtluse ja hoogsuse •
iong Islandi laste suvekodu ir
kescd võimlejad olid. kanna
avapaaradis koos vanemale s
juhtidega, keS ligi 28-a aasta ji
seda tohutu suurt tööd oma i.
V on kandnud nende mängude '
damisel. Põimikus „Mu meeler
: nc kodukotus'' aitasid kaasa
Riivald. Viido Ja Pia Polikarpü
vatanlsürühmad New Yorgis
timorcst. Buffalost ja Lakewo
;Tcrvitusi ja kõnesid'oli 8.
eriti meeldejääv oli Jaaksoni
pea eestikeelne kõne, mis koi
•aplausi sai. Lõpeks tõlkis t
inglise keelde oma ameerik
sõpradele! Pärast avamist
: kuldmärke ja .tunnustust pa
spbfdijuhtidclie, kellede-juhiki
gu on pr. Eda Treumuth, kes
päraselt seda sporditööd saal
abilistega iorganiseerida..
•.• mEMUSJl ,;'
Võrkpallis oli võistlemas 9
konda jä 4 naiskonda. VÕ
meestest: < Toronto Kalev/5]
kombineeritud, Tor.) Kalev I