1982-08-12-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,j^eleE]lu"nr.32(1693) 1982
„Meie Elu" Mr. 32 (1693) 198Ž i^ÜAPÄEYÄL, 12. AUGUSTILI^HUR^DAY, AiUÖÜ^Tü. 9
^GIDE KOHU!
Oma vastulauses .peate selgesti väL
ja tooma miks kaebaja ei ole õigus-tatud
saama nõuetavat summat,- Kui
te "näiteks leiate, et kaebaja.on teile
midagi võlgu samas asjas, siis selgi»
' tage. Tehke selgeks, mida teie tahate
ja mispärast.
'Kui juhtub, et t€i esiftiest korda
saate teada, et keegi on,teid kohtusse
kaevanud teile saadetud kohtuotsuse.
kaudu (s.t. saate kohtuotsuse ärakirja,
kus üteldakse, et te võlgnete sel-leie-
ja-sellele nii^ja-nii' palju raha),
peate te väga kiiresti tegutsema, ei
seda kohtuotsust ümiier lükata. Sel
juhul peaksite pöördunia kellegi poole,'
kes on tuttav juriidilise asjaajamisega.
Kobtus — Väikehagide kohus on
võrdlemisi ebaformaalne. Presidee-liiv
kohtunik teeb otsuse, kes on võitja
ja kes on kaotaja. Tema näeb kohe,
et teie ei ole advokaat ja on taevaliselt
valmis' teid aitama haginõu-de
esitamisel (s.t. kui see küllalt sel-gesti
]x)le esitatud). Teie omalt poolt;
peate' aga kohtunikku aitama ja te-,
• ma tööd kergendama, kõik teie nõu-,
de juurde kuduvad dokumendid ^
peavad teil käepärast, olema (panga-
; tshekid; millega olete raha malksriud,
jne.) ja õigesse: järjekorda pandud.
Te peate oma loo, lühidalt ja arusaadavalt
esitama^ Jä: seletama,, mispä-^
; rašt teie arvates -kaebealune teile
võlgu on Jä mispärast teie arvates
teie talle midagi ei: võlgne. Oma jutu
::tenitusdts tooge väi^
kui teil neid on. ^ui teie inglise keel
- : H ole pHsav, siis yõtk sõber;
kes teid aitab või tõlgina esineb. Kor
: hus omak pooltl ei^^m
ki ning kpi,kohtunik teieijutüst aru
ei saa,, on tal võimatu oma otsust
langetada. . 1/
Olge valmistatud selldk;, et peate
küsitlema vastaspoolt.
\õ\h seda teilt nõuda.
Kohtunik
Pärast kohust — Kes tohtü? võidab,
soovib muidugi nii küresti kui
võimalik oma raha kätte saada. Kui
maksu osas. ei suudeta kokkuleppele
yõuda, võib võitja kaotaja riiõneltei°
sel päeval uuesti kohtusse tuua et
saada Icätte ,4udgment sumnionš'!''.
Sel puhul küsitleb kohtunik kaotajat
ja määrab kindlaks tema majandusliku
olukorra ning vastavalt sellele
tagasimaksu võitjale. Kontumk- võib
• nõuda kqgu summa kohest tasumist
või summa tasumist kuumaksude ;
,'kaudu. Kuid seal' oi\jyeel teisi võimaik
Jusi raha Ikätte saamiseks. Näiteks te
võite baiHffi instrueerida' kaotaja va^:
ra rekvireerida, see siis maha müüa
ja sellest raha teile väljamaks teostada.
Samuti võite ta palga töökohal
. teadud;ulatüjses.kmni:^ (gar-i^
nishjee the wages). V
Abi — Kohtuametnikud on tihti •
väga abivalmis. Kohtunik on tavali- :
selt väga- arusaav; kuna ta teab, et '
teie ei ole advokaat või mingi juriidiline
ekspeit. Kuid tavaliselt on nii-kohtunik
kui köhtukirjutajad kohtu-'
; asjadega väga ülekoormatud.; ;
; ^ Seepärast on soovitav kui te ise tahate
kedagi kohtusse kaevata või kui
teid pn kohtusse kaevatud; pöördu-
;: dä jiifiidilise abi poole.;Kui noude-
; summa ei: ole kuigi suur, siis pole
mõtet raha raisata advokaadi peale.
Siin rtiõned näpunäited prii abi saamiseks:
:;.:;;-.. • '•.:-•';•' •''
1. Teie ümbruskonnas võib leiduda
; juriidiline kliinik (legal cl.inic). -Või
kui mitte, siis saate laisima kohta
andmeid oma Gommunity Centre'ist.
2. Torontos, Ottawas, Kingstonis,
Windsoris ja Londonis on ülikoolide .
juures'juura teaduskondadel juriidilised
kliinikud, kust te võite saada
nõu ning vajaduse korral esindab
teid keegi kohtus. ; ;
3. Law Society of Upper Canadal
on advokaatide soovituskeskus (la-
.wyerreferral). Võite helistada tasuta
järgmistel numbritel: 1-800-268-8326
J voi kui'te eiate Torontos, siis on tel.
number .362-5811. Sealt soovitatakse
teile advokaat, kes. esimese poole
tunni konsultatsiooni eekt yotab ainult
kümme dollarit. • > -
^ : Üldistus — Eelolev oh :ainultüMi-ne
nõuanne. Kui suurem summa ra-
^ ha on mängus, s.t. ligilähedalt 3,000
^' dollarit, siis on targem pöörduda ad-
^ vökaadi juurde. • '
r-s-n
d-j-'
1
t.
ä:
V
a
i-n
a
le
i.
^ol
d-i
-
e-'
ä-^
li
a
iš
s-le
ib
s.
le
• GEISLIMGEN („Meie Elu", kaastööliselt) — Üks sömm
vapustab läänemaailma: maagaasi juhtmestik Siberist Euroopasse
ehitatakse nõukogude sunnitööliste poolt.
Sahharovi komitee Kopenhaa-genis,
,'Rahvusvaheline Inimõiguste
Selts Frankfurdis ja N. Liidust
väi j apääsenud endised van-gi4võijVad
tõendada, et kavatsetud
juhtmestiku äärde on ehitatud
barakid l^OO.OOO-ndele vangile,
nende hulgas ika naistele ja
lastele. -
See heidab ebainimliku varju
Bonni valitsuse poolt ikaitstud
projektil^, mis mitte : üksnei
Saksamaale, vaid ka teistele riikidele,
kes loodavad siberi maagaasi
sa^da, nagu Prantsusmaa,
Austria, Kreeka, Holland, Rootsi,
Shlelts ja Itaalia; maksab
palju aastaid miljardeid.
Viimane poliitiline sõna selle
eriti US^ppölt kritiseeritud äri
kohta 'ei'tohiks olla öeldud, kui
avalikkus nüüd kuuleb üksikasju
selle gigantse or j ääri üle.
ja missuguses ulatuses sellised
teated tõele vastavad."
Aga lääne vastuluure teab seda
ammugi ja paremini!
Vastavalt usutavale informatsioonile
on sovetid ehitanud°vii-mase
kahe aasta jooksul laagrid
Urengois, Surgutis, Ustj4shimis,
Tjumenis, Tadvas, IrbitisA Lõs-vas
ja Kunguris, kust tuuakse
vangid maagaasi juhtmestikku
ehitama. Selle tegevuse mõte:
Moskva^ei maksa tasusid vangidele
Sifieris — küll aga lääneeurooplased,
kes annavad selleks
'kuni neli miljardit marka ehitus,
kredüti, mis läheb nõukogude
relvastamiseks.
PÜHADUS
STOKHOLM — Eesti kuJtuiiri hoitakse alal nagu pühadust, kirjutavad
norra ajakirjanikjid muljetest Tallinnas, mille nägu on
pööratud Läände vaatamata sellele; et pooled elanikest on venelased.
Kirjutis ilmus Norra lehe „Aftenposteni" lisas „Ä-Magasinet".
• VANGib KAHEKSAST r /
XAAGRIST:-^::^ : . \ :;•.•:•
Ehitusele - rakendatud naiste ;
käed on verised, sest töökindaid
saab ainult kaks korda ahastas.
Nad mähivad hiiglaslikku torusid
asbesti ja klaasvilla. Paljud
kannatavad nahahaiguste all,
nende kopsud on haiged asbestitolmu
tõttu. Vitamiinide puudu-V
misel on neil hambiad välja langenud./
•''\^:::-\ Vv'-;-
Mida need haised ehitavad?
Kes on need naised?
Nad ehitavad küsitavat maagaasi
iuhtmestikku Siberist Euroopasse.
Nad on vangid kahek-
. sast laagrist, mida sovetid rajanud
piki juhtmestiku rada.
Ainult Saksa liiduvalitsüs ei
tea midagi sellest, et see juht^
mestik ehitatakse naiste ja meeste
poolt, kelle „kuriteoks" õli
näiteks uskumine Jumalasse.
' Kui CDÜ-liidupäevaliige Heinz
F. Landre läinud nädalal juhtis
liidupäeva tähelepanu sellele or-jatööle,
teatas riigiminister vä-
. lisministeeriumis Hildegard
Hamm-Brücher:
; ,iVäliSministeeriumil pole^ seni
olnud võimalik kontrollida, kas
Selle gaasi eest maksavad lää-ne-
eurooplased alates 1985. a.
nõukogudele 20 miljardit marka
aastas, millega aidatakse leevendada
sovettide deviisidemuresid.
Moskva peab ma ÜSÄ-le n i - '
Su eest valuutas. Ameeriklased ;
ei anna oma i|isu oraste peale.
Kas Bohrii ,vali sus pole seda '
taibanud? Kui USA tänavu müüb
N. Liidule 40 miljardi eest teravilja,
siis on sellal mõte. Sellega <
pressivad ameeriklased deviisid
välja, mis: muidu laheks rakettide
ehitamiseks. • •
Kui läänei-europpiased aga
Moskvale .maksavad miljarde
töökuludeks, mida pole vangide
tõttu tegelikult olemas, siis tor-pedeeriyad
nad ameeriklaste mõjuvat
desarmeerimispolntikat.
Kui Kreml nisu .ostmise eest
peab deviise välja andma, siis ei
tarvitse läänel relvastamisega
nii rutata.- •
Meid, eurooplasi, manitseb
Rahvusvahelise Inimõiguste Seltsi
esimees dt*. Reinhaf d Gnaiick:
„Kui 'kütame õrna kortereid si^
beri maagaasiga, siis peame
teadma ja sellele mõtlema, = et
selleks on töötanud; nälginud ja
külmetanud nõukogude vangid."
Võibolla : peaksime tulevikus '
rääkima Inõukogude maagaasi
J 29. juulil 1982 sündis Helsingi olüm-piastaadiönil
44. kergejõustiku maali:
marekord. Selle püstitajaks oli soome
momendil parim naiskergejõustiklane,
eksti päritoluga Tiina Ullaks
nagu juba varem kirjutashne.
Võistlused ise olid talle aga vägagi
närvesöövad: esimesel katsel lendas
oda iile 68 meetri, kuid napp üleas-tfjmine
röövis täit tulemuse.
Sellele lisandusid veel kaks ebaõnnestunud
rebimist ning kui sel õhtul
ipleks naisodaviskajaid olnud
võistlemas üle kaheksa, ei oleks Tiina
lihtsalt pääsenud võistlust jätkama
. . . õnneks oli aga võistlejaid vähem
ja nii pääses temagi (tulemuseta)
lõppvõistlusele. Ning neljandas
heitevoorus see sündis: selgesti üle-rebitud
oda sai võimsa lennu ja pla-neerimisvõime
ning hakkas, nagu sel
puhul tavaline, sektorist välja^tüüri,
ma. Kõik hindasid hinge kinni pidades
viske saatust ja 'kergemalt hingata
saadi alleS siis. kui odaots maad
oli puudutanud, täielikult lennuvõime
ammendanud (lÕT3Üni planeerinud)
oda langes Õieti tudisematagi
otsaga murukamarässe 30 cm (!)
sektori piirist sissepoole. Kogu mõõtmise
vältel seisis vähemalt veerand
staadioni piisti ning lõpuks süttis re-sültaaditahvlil
tulemus: uus maailmarekord
12/
-51.60, 1 8 ^ 56.62, 19 61.02, 20 -
66.34 ja 21-aastasena'senini 72.40. Ja
kommentaar: mida aasta edasi, seda
piikemad sammud; Uskumatu!
Muuseas,. | tema ,Apollo"-tüüpi
võistlusoda kaalus kontrollmõõtmisel
7 grammi ettenähtust enam —
samuti harvaesinev nähtus!
Viimasel kolrhel aastal treenib Tiinat
Kalevi Härkönen ning pärast
rekordheidet, lennutati mõlemad asjaosalised
staadioni basseini. Sealt
välja tulles ja läbimärjana saavutas
Tiina viiendal katsel veel maailma-^
klassilise 66.14, '
O D A Ä A S K E M -
Tiina Lillak on sündinud 5. aprillil
1961 ja tema areng on olnud järgmif
ne; 15-aastaselt 44.94r 16 — 47.92, 17
Tiina Lillaku isapoolsed vanavanemad
rändasid Eestist välja 1930^nda-te
aastate lõpus. Nii vanaema kui
vanaisa olid tunnustatud sportlased,
neist esimene oli.kaheksa aastat Eesti
meister ujumises, teine äga kolme»
kordne Eesti Vabariigi nieistermoo-torsDOfdis.
Tiina isa, ikes esmakordselt Soome
pinnale astudes oli 3^aastane, on elukutselt
majandusteadlane ning suur
spordisõber. Kui lisada, et tema
soomlannast ema Sirkka on alati põdenud
spordivaimüstust, ei ole maa-iimarekordiomaniku
arenemine sellisest
keskkonnast mirigi ime.
. Võimalikud õnnitlused ja tuleviku-ergutused
võib saata aadressil: Tiina
Lillak, Espoo, Finland. Kätte lähevad
••Mndlästil ''/V y.
Poliitilist propagandat leiavad reporterid
Tallinnast vähe. Selle asemel
äratavad nende tähelepanu lille-müüjad,
kes peagu 24 tundi päevas
istuvad oma kohtadel. 'Aga temalt
ostetud ja hotelli vastuvõtudaami-dele
võetud lilled äratavad seal ainult
pahameelt (nad oleksid pidanud
lillede asemele kinkima vist sukki
või vürtse...).
Elustandard olevat ikka veel palju
kõrgem kui N. Liidus, kauplustes
olevat palju kaupa (nad ei vaadanud
vist kuigi palju toiduainetepoode),
eestlased võivad ime küll! — omada
isiklikke suvilaid sisemaa järvede
^ ääres.; ;;';
Kümned tuhanded pagulaseestlased
hoiavad maaiilma mälu värske
Baltikumi probleemi osas, esitades
memorandumeid, korraldades festivale
ja kongresse. Eestlased kodumaal
pole unustanud, et Eestist viidi
140 000 inimest Stalini poolt Siberisse.
Kui ajaldrjaniikud Idsitlevaid oma
giidi 40 kultuuritegelase memorandumi
ja koöiiõpilaste meeleavalduse
kohta, siis tembeldab ta Veed „anti-sovjetlikuks
propagandaks". „Kooli-õpilased
pildusid ainult tomateid."
Kui juhile meelde tuletada, et ka
ajalehed on" neist rahutustest' kirjutanud,
siis teeb Leonid teist juttu ja
ha^kkab kiitma N. Liidu suuri saavutusi.
Kõike muidugi ei jõutavat teha
küllalt kiiresti, ;eriti i kuna N. Liit
peab abistarha teisi rahvaid, kes võitlevaid
revolutsiooni ja vabaduse
e e s t . •
Leonid elab õismäel, mille arhitek»,
tooniline, troostitus masendab reportereid.
Vanalinn selle vastu sureb
elanike osas välja, muutub muuseumiks.
Tallinnas on palju turiste ja rohkem
loodetakse sinna saada. Muuseumid
näitayad linna ja rahva ajalugu
— ainult-'iseseisvuse aastad
„hoitakse hoolega muuseumidest eemal",
märkavad ajakirjanikud.
õllerestoranis tuuakse tellimise
peale igale kaks kannu õlut! Kuskil
lauldakse „I remember ElVis Pres-ley"
öölokaalis. Aga hilisõhtul on
:Tallinn surnud linn. ; ,
Ühendused Soomega pn avatud TV
kaudu. Keel on säilunud.. Eesti kultuuri
hoitakse alal nagu piihadust.
Aga sellele vastukaaluks kasvab venelaste
arv Eestis. Tallinnas on eestlasi
ainult veel pool elanikkonnast.
Linna nägu on sellest hoolimata pööratud
läände. Tütarlapsed on läbinisti
riietatud lääneliselt:
V \j»!
\ •
m0 tf n n n
f \* r:«t
• i
30. ja 31. JMuli nädalalõpul toimusid
Lakewoodis, N.J; arvult 28.dad
Eesti: Mängud üSArS • mida võib hästi
õnnestunuks pidada. Ka Torontost
oli hulk võistlejaid, eriti võrkpallureid,
ning mitmeid -perekondi esmakordselt.
il
^ Mängud algasid reede õhtul korv-palli
ja veeremängu võistlustega, mis
, jätkusid' terve laupäeva kergejõustiku,
VörkpäFH, ujumise, lauatennise^
tennise, laske, golfi-, male- ja bridzhi-võistlustega.
:
Õhtul, toimus Eesli Maja õuel oleval
väi jakulValgüspidu ja pühapäe.
va] oli lisaks kavas veel eestlaste
Mväljasõit Atlandi ookeani kaldale
Beacon Beach'i, kus koos võis olla
üle 400 Ieestlase, kes oma laulu ja
eesti keelega ^'al^uläsidkülg-kiilje.
kõrval täis oleva ranna.
on
ise.:
ön
li-iš.
u.
or-piHiiiuiinraiNiuiiHiiiuiniiiw^
Eeiti Sihtkipltal
ÄiBMtumd, i M t B i t i e n d l^
iMlMtusfondlo pn ttdianaSouvabfid.
jlviuud(« oma skniMtuitd n o o i^
Eeitl Sihtkapital KaniMtes
luiudu tuluihiJtsuvftbft^^^^
mlNkt. ^ Eutl Maje, $38 Broaä-vitw
Ava. Toronto. OnX, WlR tM
mfiniiiiniiiHiiHinuiRiiiiiiiiiuniuuH
•f; - .
: Valguspcö kvaliteet oli tänavu parim,
mida Lakewoodis senini korral^:
datud; Rahvatantsijaid jä võimlejaid
kes mitmeist USA ida,keskustest kohale
õli tulnud, oli nauditav jälgida
nende ühtluse ja hoogsuse tõttU;
Lpng Islandi laste suvekodu imepisikesed
võimlejad olid kannatlikult •
avapaaradis koos vanemate spordi-juhtidegä,
kes ligi 28-a aasta jooksul
seda tohutu suurt tööd oma, õlgadel
on kandnud nende mängude korral:
elamisel. Põimikus;;,,Mu mcelen kuld-;
ne kodukotus" aitasid, kaasa Heinz
Riivald, Viido ja Pia Poliikarpus, rahvatantsurühmad
New Yorgist, Balr
timorest, Buffalost ja Lakewoodišt.
Tervitusi ja kõnesid .oli 8. Neist
eriti meeldejääv oli Jacksoni linnapea
ecstikccine kõne, mis kordü-walt
aplausi sai. Lõpeks tõlkis ta. šcllc
inglise keelde oma ameeriklastest
sõpradele! Pärast avamist jagati
loddmärke ja tunnustust paljudele
spordijuhtidele, kellede juhiks praegu
ön pr. Eda Trcumuth, kes suu^^^^
päraselt seda sporditööd saab kõigi
abilistega pr^nisccrida. ,
-TULEMUSE
Võrkpallis oli võistlcmäs_ 9 mces-l^
onda ja 4 naiskonda.: Võistlesid
meestest: Toronto Kalcv/SyracuSc
k<>nibineeritud.Ton/ Kalev !L (juu-niorid),
TorT^uvenile (pärisnoored),
Läkewood I jä II, New York, Long
Island, Buffalo, New Brunswick, N.J.
; Väga tasavägises mängus võitis
Šyracuse meeskond Kalev Junior'e.
I-ne geim noored võitsid 15:6, teine
geim -läks vanematele mängijaile'
15:11 ja IIl-das pidid veelkord noored
alla jääma üleäjäga'16:14.
Toronto naiskond võitis finaalis
Läkewoodi geimidega '2:0. Võistlesid
veel New York'i'jä Baltimore naiskonnad.
Korvpallis New Yorki meeskond
võitis Läkewoodi. Kergejõustikus
oli. 69 võistlejat. Jagati hulk medaleid
ja piarima mees. ja naissportla-se
auhinnad. Viidi läbi ka masterite
võistlused, kus vanimaks võistlejaks
oli 73 ä. hr. Tanimäc Sea-brookist,
N. Jersey. Oli ka mitmeid
50—60 aastaseid mehi jooksuradadel
ja heidetes/tõugetes. •
Ujumisvõistlustest võttis osa vaid
12 ujujat, kellest silmapaistvam oli
16 ä. Tiina Madissoo Syracusest, saavutades
haid aegu., Samuti olid uju-nf)
isvõistlustel Karl ja Monika Saim-re'd
• Delaware'st, kuid endiste ujumisvõistluste
taset ja hoogu polnud
märgata. Tiina : Madissoo võistleb
augustis Empire State Gamcs'i võist-
'acuscs.
Kanada eesli sportlaste poolt ter^
vitäs^l/alguspcol võrkpallur Hill^
Heine Torontost.
..v'^:-"-'^ M.K.
„Seitsme Kunsti" huviringide
gevus Seedriorul kestab terve nädala,
kuid pn juhuslikel kuulajail või=
malik ka ühel või mrytmel päeval
laagri tegevusest osa võtta. Üheks
päevaks registreerijad saavad toidü-piletid
selleks päevaks ja võivad kõi-
Mdest tegevustest ja loengutest osa
võtta. Laager algab laupäeval, 14. augustil
ja lõppeb laupäeval, 21. augustil.
Laupäeval algab registreerimine
kella 3-est. Launäey, 21. august on
ka külalispäev. Nädal^ tööst on näitused
ja Väljapanekud ning Ettekanded
10.30-st alates. Kell 1 Ön ühine
lõuna kõikidele kohalolijatele. Kell
2 p.l. õli paneelarutlus ingliskeeles
„Mediä Relatiöns and the Ethriic
Communities'^ Kohal on GBC esindajad
Sol Littman (Toronto Star'ist
kõikidele tuttav), Ivan Fecan (CBLT
Program Director), Mel Tsuji (CBIT
Nevvshour), David Isaac (CBLT
Newšfinal producer), Cindy Reyes jä
Mancy Ing (reporterid) ning Andra
Stevens Radiö-Canada Intemational'-
ist ja Hamlyn Grange Toronto Star'°
ist. Eestlasi esindavad ESTQ 84 juhatuse
ja toimkondade esindajad ja
kunstinädala esihdajäd. Paneel ja
laagrid lõppevad kell 4 p.l., laupäeval
õhtusööki ei ole. Neljapäeval, reedel
ja laupäeval on kõik teretulnud kuna
käsitletakse väga aktuaalseid teema-sid.
•'//•'.•^•.:••^^/:'••^.^•.••";v;
Igapäev leiavad einete ajal aset
minikontserdid ja ettekanded ning
Arnias Maiste lühiloengud dzässi
evolutsioonist.
Laupäeva hommikul on šõiduvõi-
^ maius Seedriorule kell 8 ja teisipäeva
hilislõunaajal minibussiga, ^talutakse
helistada StellaKersonile,
tel. 259-9779. Seedrioru elanikele on
soodustatud hinnad loengutest osa
:võtmisfiks. •••
Simcoe järve lõunakaldal toimub
tihti eestikeelseid jumalateenistusi.
Juulikuus peeti Suttoni kalmistul Jakobi
koguduse korraldusel jumalateenistus
kus jutlustas koguduse
õpetaja mag. T. Nõmmik. Teenistusest
võttis osa üle 30 iriimese. Kuu
lõpunoole. korraldas Toronto Eesti
Baptisti kogudus Röval Beachi lähedal
perf|?, Rein Hõbeda avaral
õuel jumalateenistuse kus jutlustas
pastor Kaljo Raid;: Pühapäeval, 6.
augustil toimus sama talu avarates
ruumides Jakobi koguduse jumalateenistus.
Palvelisi oli üle kolmekümne.
Perenaine Selma Hõbe oli
katnnd neile kohvilaua;
Järgmine jumalateenistus toimub
Virginia Ühendatud kirikus armulauaga
11. septembril kell 3 p.l kus
iutlu jtab koguduse õpetaja mag. T.
Nõmmik. Pärast teeriistust näitab
õpete ja värvilisi filme;
Jumalateenistusi on korraldatud
ka Jõekäärul ja lastekodu naabruses
tpirnus Baptisti koguduse kolmepäevane
telklaager kus jutlustasid mitmed
pastorid. -.
J. S-gi
Vaade Tallinna Mustamäele Tagaplaanil vanalinn.
ugavas vanglat -^^^^ ^4" Ausfroaii©
itseb vanqi
terr@r
l. ja IS. augustil
l . Ja 22; augustil
3. ja 29. augustil
^^^^ :
BUFFALO kandist .tulijail sõi la
Hamilloni.si mööda OEW pidi kuni
Hway 403, sii.s vasakule Hamilloni
92i-77n ^^uunas kuni Hway .6 N (Guclph).-
; \ Umbes 15 miili järgi 6N jookseb
^ paar miiji koos fe^^ 401-^ga, siis
^1-091J (5fntcrscelion;36Ä).keerab jälle onia^
; etleGuelphi püüle. See uus tee (unn-
^ : b^^ miili) viibjinnast mööda. Sc1-
V . , . . . . , . . 921-7777 leylõppedes (tuled) keerata vasakule;
Hway 7 West (Kilc^^^
miil edasi, keerata pareniide (tuled)
(Hway. 86 West (Elmira). Umbes 9
miili edasi suurem risttee--^Water-loü
reg. 23 kus keerata paremale
ELORA"jiuunas. Ja 3 miili edasi, kui
tee viib mäest alla ja näha on jõgi
ja sillad, keerata vasakule (silt
SEEDRIORU). Üle sildade on Seed-lioru
väravasse üks miil.
läänest (DETROIT, 1,0ND0N)
-sõita Hway 401 kuni Junelion 8 East
(Cambridge). Tee viib mäest alla
kaarega vasakule. Otse ees seisva
KRESS liütellini jõudes (tuled) sõita
hotellist vasakul mäest üles viivale
teele (WATERLOO rcg. 17, BRES-lAU).
Kuus miili edasi, sõi la läbi
Breslau, otse üle Hway 7 (tuled).
Järgmisel rist teel" paremale BLOO-
^INGDÄLE. suunas. Pärast seda
asulal, jälgida paremale keeraval
leed WINTERBOURNE suunas: Pajast
seda sõita üle Hway 86, ja 3 mii-
''_e(Jasl, }<ui tee viib mäest: alla ja
naha on jõgi ja sillad, keerata vasakule
(sili SEEDRIORU) ja ülesilla
Seedrioru väravasse on üks miil.
TOROMTOST sõila Hway 401
^est, kuni Hway 6; Norlh. (Guelph).;
Infeeelion 36A. Edasi jälgida
^ylõail antud teejuhist.
Mäss Ste Anne Plaines vanglas kus
surma sai 3 valvurit, sünnitati suurt
kahju ja 2 mässu algatanud vangidest
võtsid eneselt/elu, tõmbas ajakirjanduse
tähelepanu elule trellide
taga. Tulemuseks on shokeerlvad
teated selle kohta. Asjaosaliste jutustuste
kohaselt valitseb selles erilise
julgeolekuga vanglas vangide terror.
Administratsioon peab neid meelitama
ja nende soove rahuldama, et
nad ei märatseks, ja sisseseadeid ei
lõhuks. Toit on rikkalik ja selle juurde"
antaikse vangidele, veini. Kui seda
ei anta; sus-vangid ise ajavad enestele
puskarit puuviljast ja linnase-joogist.
Joovad end purju ja laamendavad.
Meelelahutuseks näidatakse
vangidele „adult" ja X klassi filme,
korraldatakse stripperite esinemisi
ja moenäitüsi „topless'' modeillide-ga.
Vangidel on lugemiseks ja vaatamiseks
pornograafilised ajakirjad.
Narkootilised ained, alates marijua-nast
kuni kokaiinini on saadaval. Tapariistade
sissetoomine ön raskesti
kontrollitav. .
Administratsioon loodab, et korda
muudetakse rangemaks. Seni mida-esimeheks
va|is ja kinnitas AES Liidu
juhatus Erik Schmidt'i'rll West-more
Rd., Wett Fennant Hills, M.S.W.
2120.
Peatoimkonna eesmärgiks ja ülesandeks
on 8. juulist 1984 kuni 15. juulini
1984 Torontos toimuvatele IV
ülemaailmsetele Eesti Päevadele
Austraalia eestlaskonna ühislennu
korraldamine ja üldine osavõtu propageerimine.
m
Sõnumid ja teated palume toimetusele
anda
HILJEMALT;
et kindlustada nende ilmümiine
järgmise nädala lehes.
m
gi ei ole juhtunud kuna ministeerium
tahab olla liberaalne. Momendil
ei lubata van^e välja jalutama,
osa mässkjaist on pandud kartserisse
ja toitu antakse 2 korda päevas. -
958 Broadview Ave.; Toronto,
ühenduses on jõud
INUD KAASMAALASTELE
informatsiooniks hctSisiadü
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 12, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-08-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820812 |
Description
| Title | 1982-08-12-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,j^eleE]lu"nr.32(1693) 1982
„Meie Elu" Mr. 32 (1693) 198Ž i^ÜAPÄEYÄL, 12. AUGUSTILI^HUR^DAY, AiUÖÜ^Tü. 9
^GIDE KOHU!
Oma vastulauses .peate selgesti väL
ja tooma miks kaebaja ei ole õigus-tatud
saama nõuetavat summat,- Kui
te "näiteks leiate, et kaebaja.on teile
midagi võlgu samas asjas, siis selgi»
' tage. Tehke selgeks, mida teie tahate
ja mispärast.
'Kui juhtub, et t€i esiftiest korda
saate teada, et keegi on,teid kohtusse
kaevanud teile saadetud kohtuotsuse.
kaudu (s.t. saate kohtuotsuse ärakirja,
kus üteldakse, et te võlgnete sel-leie-
ja-sellele nii^ja-nii' palju raha),
peate te väga kiiresti tegutsema, ei
seda kohtuotsust ümiier lükata. Sel
juhul peaksite pöördunia kellegi poole,'
kes on tuttav juriidilise asjaajamisega.
Kobtus — Väikehagide kohus on
võrdlemisi ebaformaalne. Presidee-liiv
kohtunik teeb otsuse, kes on võitja
ja kes on kaotaja. Tema näeb kohe,
et teie ei ole advokaat ja on taevaliselt
valmis' teid aitama haginõu-de
esitamisel (s.t. kui see küllalt sel-gesti
]x)le esitatud). Teie omalt poolt;
peate' aga kohtunikku aitama ja te-,
• ma tööd kergendama, kõik teie nõu-,
de juurde kuduvad dokumendid ^
peavad teil käepärast, olema (panga-
; tshekid; millega olete raha malksriud,
jne.) ja õigesse: järjekorda pandud.
Te peate oma loo, lühidalt ja arusaadavalt
esitama^ Jä: seletama,, mispä-^
; rašt teie arvates -kaebealune teile
võlgu on Jä mispärast teie arvates
teie talle midagi ei: võlgne. Oma jutu
::tenitusdts tooge väi^
kui teil neid on. ^ui teie inglise keel
- : H ole pHsav, siis yõtk sõber;
kes teid aitab või tõlgina esineb. Kor
: hus omak pooltl ei^^m
ki ning kpi,kohtunik teieijutüst aru
ei saa,, on tal võimatu oma otsust
langetada. . 1/
Olge valmistatud selldk;, et peate
küsitlema vastaspoolt.
\õ\h seda teilt nõuda.
Kohtunik
Pärast kohust — Kes tohtü? võidab,
soovib muidugi nii küresti kui
võimalik oma raha kätte saada. Kui
maksu osas. ei suudeta kokkuleppele
yõuda, võib võitja kaotaja riiõneltei°
sel päeval uuesti kohtusse tuua et
saada Icätte ,4udgment sumnionš'!''.
Sel puhul küsitleb kohtunik kaotajat
ja määrab kindlaks tema majandusliku
olukorra ning vastavalt sellele
tagasimaksu võitjale. Kontumk- võib
• nõuda kqgu summa kohest tasumist
või summa tasumist kuumaksude ;
,'kaudu. Kuid seal' oi\jyeel teisi võimaik
Jusi raha Ikätte saamiseks. Näiteks te
võite baiHffi instrueerida' kaotaja va^:
ra rekvireerida, see siis maha müüa
ja sellest raha teile väljamaks teostada.
Samuti võite ta palga töökohal
. teadud;ulatüjses.kmni:^ (gar-i^
nishjee the wages). V
Abi — Kohtuametnikud on tihti •
väga abivalmis. Kohtunik on tavali- :
selt väga- arusaav; kuna ta teab, et '
teie ei ole advokaat või mingi juriidiline
ekspeit. Kuid tavaliselt on nii-kohtunik
kui köhtukirjutajad kohtu-'
; asjadega väga ülekoormatud.; ;
; ^ Seepärast on soovitav kui te ise tahate
kedagi kohtusse kaevata või kui
teid pn kohtusse kaevatud; pöördu-
;: dä jiifiidilise abi poole.;Kui noude-
; summa ei: ole kuigi suur, siis pole
mõtet raha raisata advokaadi peale.
Siin rtiõned näpunäited prii abi saamiseks:
:;.:;;-.. • '•.:-•';•' •''
1. Teie ümbruskonnas võib leiduda
; juriidiline kliinik (legal cl.inic). -Või
kui mitte, siis saate laisima kohta
andmeid oma Gommunity Centre'ist.
2. Torontos, Ottawas, Kingstonis,
Windsoris ja Londonis on ülikoolide .
juures'juura teaduskondadel juriidilised
kliinikud, kust te võite saada
nõu ning vajaduse korral esindab
teid keegi kohtus. ; ;
3. Law Society of Upper Canadal
on advokaatide soovituskeskus (la-
.wyerreferral). Võite helistada tasuta
järgmistel numbritel: 1-800-268-8326
J voi kui'te eiate Torontos, siis on tel.
number .362-5811. Sealt soovitatakse
teile advokaat, kes. esimese poole
tunni konsultatsiooni eekt yotab ainult
kümme dollarit. • > -
^ : Üldistus — Eelolev oh :ainultüMi-ne
nõuanne. Kui suurem summa ra-
^ ha on mängus, s.t. ligilähedalt 3,000
^' dollarit, siis on targem pöörduda ad-
^ vökaadi juurde. • '
r-s-n
d-j-'
1
t.
ä:
V
a
i-n
a
le
i.
^ol
d-i
-
e-'
ä-^
li
a
iš
s-le
ib
s.
le
• GEISLIMGEN („Meie Elu", kaastööliselt) — Üks sömm
vapustab läänemaailma: maagaasi juhtmestik Siberist Euroopasse
ehitatakse nõukogude sunnitööliste poolt.
Sahharovi komitee Kopenhaa-genis,
,'Rahvusvaheline Inimõiguste
Selts Frankfurdis ja N. Liidust
väi j apääsenud endised van-gi4võijVad
tõendada, et kavatsetud
juhtmestiku äärde on ehitatud
barakid l^OO.OOO-ndele vangile,
nende hulgas ika naistele ja
lastele. -
See heidab ebainimliku varju
Bonni valitsuse poolt ikaitstud
projektil^, mis mitte : üksnei
Saksamaale, vaid ka teistele riikidele,
kes loodavad siberi maagaasi
sa^da, nagu Prantsusmaa,
Austria, Kreeka, Holland, Rootsi,
Shlelts ja Itaalia; maksab
palju aastaid miljardeid.
Viimane poliitiline sõna selle
eriti US^ppölt kritiseeritud äri
kohta 'ei'tohiks olla öeldud, kui
avalikkus nüüd kuuleb üksikasju
selle gigantse or j ääri üle.
ja missuguses ulatuses sellised
teated tõele vastavad."
Aga lääne vastuluure teab seda
ammugi ja paremini!
Vastavalt usutavale informatsioonile
on sovetid ehitanud°vii-mase
kahe aasta jooksul laagrid
Urengois, Surgutis, Ustj4shimis,
Tjumenis, Tadvas, IrbitisA Lõs-vas
ja Kunguris, kust tuuakse
vangid maagaasi juhtmestikku
ehitama. Selle tegevuse mõte:
Moskva^ei maksa tasusid vangidele
Sifieris — küll aga lääneeurooplased,
kes annavad selleks
'kuni neli miljardit marka ehitus,
kredüti, mis läheb nõukogude
relvastamiseks.
PÜHADUS
STOKHOLM — Eesti kuJtuiiri hoitakse alal nagu pühadust, kirjutavad
norra ajakirjanikjid muljetest Tallinnas, mille nägu on
pööratud Läände vaatamata sellele; et pooled elanikest on venelased.
Kirjutis ilmus Norra lehe „Aftenposteni" lisas „Ä-Magasinet".
• VANGib KAHEKSAST r /
XAAGRIST:-^::^ : . \ :;•.•:•
Ehitusele - rakendatud naiste ;
käed on verised, sest töökindaid
saab ainult kaks korda ahastas.
Nad mähivad hiiglaslikku torusid
asbesti ja klaasvilla. Paljud
kannatavad nahahaiguste all,
nende kopsud on haiged asbestitolmu
tõttu. Vitamiinide puudu-V
misel on neil hambiad välja langenud./
•''\^:::-\ Vv'-;-
Mida need haised ehitavad?
Kes on need naised?
Nad ehitavad küsitavat maagaasi
iuhtmestikku Siberist Euroopasse.
Nad on vangid kahek-
. sast laagrist, mida sovetid rajanud
piki juhtmestiku rada.
Ainult Saksa liiduvalitsüs ei
tea midagi sellest, et see juht^
mestik ehitatakse naiste ja meeste
poolt, kelle „kuriteoks" õli
näiteks uskumine Jumalasse.
' Kui CDÜ-liidupäevaliige Heinz
F. Landre läinud nädalal juhtis
liidupäeva tähelepanu sellele or-jatööle,
teatas riigiminister vä-
. lisministeeriumis Hildegard
Hamm-Brücher:
; ,iVäliSministeeriumil pole^ seni
olnud võimalik kontrollida, kas
Selle gaasi eest maksavad lää-ne-
eurooplased alates 1985. a.
nõukogudele 20 miljardit marka
aastas, millega aidatakse leevendada
sovettide deviisidemuresid.
Moskva peab ma ÜSÄ-le n i - '
Su eest valuutas. Ameeriklased ;
ei anna oma i|isu oraste peale.
Kas Bohrii ,vali sus pole seda '
taibanud? Kui USA tänavu müüb
N. Liidule 40 miljardi eest teravilja,
siis on sellal mõte. Sellega <
pressivad ameeriklased deviisid
välja, mis: muidu laheks rakettide
ehitamiseks. • •
Kui läänei-europpiased aga
Moskvale .maksavad miljarde
töökuludeks, mida pole vangide
tõttu tegelikult olemas, siis tor-pedeeriyad
nad ameeriklaste mõjuvat
desarmeerimispolntikat.
Kui Kreml nisu .ostmise eest
peab deviise välja andma, siis ei
tarvitse läänel relvastamisega
nii rutata.- •
Meid, eurooplasi, manitseb
Rahvusvahelise Inimõiguste Seltsi
esimees dt*. Reinhaf d Gnaiick:
„Kui 'kütame õrna kortereid si^
beri maagaasiga, siis peame
teadma ja sellele mõtlema, = et
selleks on töötanud; nälginud ja
külmetanud nõukogude vangid."
Võibolla : peaksime tulevikus '
rääkima Inõukogude maagaasi
J 29. juulil 1982 sündis Helsingi olüm-piastaadiönil
44. kergejõustiku maali:
marekord. Selle püstitajaks oli soome
momendil parim naiskergejõustiklane,
eksti päritoluga Tiina Ullaks
nagu juba varem kirjutashne.
Võistlused ise olid talle aga vägagi
närvesöövad: esimesel katsel lendas
oda iile 68 meetri, kuid napp üleas-tfjmine
röövis täit tulemuse.
Sellele lisandusid veel kaks ebaõnnestunud
rebimist ning kui sel õhtul
ipleks naisodaviskajaid olnud
võistlemas üle kaheksa, ei oleks Tiina
lihtsalt pääsenud võistlust jätkama
. . . õnneks oli aga võistlejaid vähem
ja nii pääses temagi (tulemuseta)
lõppvõistlusele. Ning neljandas
heitevoorus see sündis: selgesti üle-rebitud
oda sai võimsa lennu ja pla-neerimisvõime
ning hakkas, nagu sel
puhul tavaline, sektorist välja^tüüri,
ma. Kõik hindasid hinge kinni pidades
viske saatust ja 'kergemalt hingata
saadi alleS siis. kui odaots maad
oli puudutanud, täielikult lennuvõime
ammendanud (lÕT3Üni planeerinud)
oda langes Õieti tudisematagi
otsaga murukamarässe 30 cm (!)
sektori piirist sissepoole. Kogu mõõtmise
vältel seisis vähemalt veerand
staadioni piisti ning lõpuks süttis re-sültaaditahvlil
tulemus: uus maailmarekord
12/
-51.60, 1 8 ^ 56.62, 19 61.02, 20 -
66.34 ja 21-aastasena'senini 72.40. Ja
kommentaar: mida aasta edasi, seda
piikemad sammud; Uskumatu!
Muuseas,. | tema ,Apollo"-tüüpi
võistlusoda kaalus kontrollmõõtmisel
7 grammi ettenähtust enam —
samuti harvaesinev nähtus!
Viimasel kolrhel aastal treenib Tiinat
Kalevi Härkönen ning pärast
rekordheidet, lennutati mõlemad asjaosalised
staadioni basseini. Sealt
välja tulles ja läbimärjana saavutas
Tiina viiendal katsel veel maailma-^
klassilise 66.14, '
O D A Ä A S K E M -
Tiina Lillak on sündinud 5. aprillil
1961 ja tema areng on olnud järgmif
ne; 15-aastaselt 44.94r 16 — 47.92, 17
Tiina Lillaku isapoolsed vanavanemad
rändasid Eestist välja 1930^nda-te
aastate lõpus. Nii vanaema kui
vanaisa olid tunnustatud sportlased,
neist esimene oli.kaheksa aastat Eesti
meister ujumises, teine äga kolme»
kordne Eesti Vabariigi nieistermoo-torsDOfdis.
Tiina isa, ikes esmakordselt Soome
pinnale astudes oli 3^aastane, on elukutselt
majandusteadlane ning suur
spordisõber. Kui lisada, et tema
soomlannast ema Sirkka on alati põdenud
spordivaimüstust, ei ole maa-iimarekordiomaniku
arenemine sellisest
keskkonnast mirigi ime.
. Võimalikud õnnitlused ja tuleviku-ergutused
võib saata aadressil: Tiina
Lillak, Espoo, Finland. Kätte lähevad
••Mndlästil ''/V y.
Poliitilist propagandat leiavad reporterid
Tallinnast vähe. Selle asemel
äratavad nende tähelepanu lille-müüjad,
kes peagu 24 tundi päevas
istuvad oma kohtadel. 'Aga temalt
ostetud ja hotelli vastuvõtudaami-dele
võetud lilled äratavad seal ainult
pahameelt (nad oleksid pidanud
lillede asemele kinkima vist sukki
või vürtse...).
Elustandard olevat ikka veel palju
kõrgem kui N. Liidus, kauplustes
olevat palju kaupa (nad ei vaadanud
vist kuigi palju toiduainetepoode),
eestlased võivad ime küll! — omada
isiklikke suvilaid sisemaa järvede
^ ääres.; ;;';
Kümned tuhanded pagulaseestlased
hoiavad maaiilma mälu värske
Baltikumi probleemi osas, esitades
memorandumeid, korraldades festivale
ja kongresse. Eestlased kodumaal
pole unustanud, et Eestist viidi
140 000 inimest Stalini poolt Siberisse.
Kui ajaldrjaniikud Idsitlevaid oma
giidi 40 kultuuritegelase memorandumi
ja koöiiõpilaste meeleavalduse
kohta, siis tembeldab ta Veed „anti-sovjetlikuks
propagandaks". „Kooli-õpilased
pildusid ainult tomateid."
Kui juhile meelde tuletada, et ka
ajalehed on" neist rahutustest' kirjutanud,
siis teeb Leonid teist juttu ja
ha^kkab kiitma N. Liidu suuri saavutusi.
Kõike muidugi ei jõutavat teha
küllalt kiiresti, ;eriti i kuna N. Liit
peab abistarha teisi rahvaid, kes võitlevaid
revolutsiooni ja vabaduse
e e s t . •
Leonid elab õismäel, mille arhitek»,
tooniline, troostitus masendab reportereid.
Vanalinn selle vastu sureb
elanike osas välja, muutub muuseumiks.
Tallinnas on palju turiste ja rohkem
loodetakse sinna saada. Muuseumid
näitayad linna ja rahva ajalugu
— ainult-'iseseisvuse aastad
„hoitakse hoolega muuseumidest eemal",
märkavad ajakirjanikud.
õllerestoranis tuuakse tellimise
peale igale kaks kannu õlut! Kuskil
lauldakse „I remember ElVis Pres-ley"
öölokaalis. Aga hilisõhtul on
:Tallinn surnud linn. ; ,
Ühendused Soomega pn avatud TV
kaudu. Keel on säilunud.. Eesti kultuuri
hoitakse alal nagu piihadust.
Aga sellele vastukaaluks kasvab venelaste
arv Eestis. Tallinnas on eestlasi
ainult veel pool elanikkonnast.
Linna nägu on sellest hoolimata pööratud
läände. Tütarlapsed on läbinisti
riietatud lääneliselt:
V \j»!
\ •
m0 tf n n n
f \* r:«t
• i
30. ja 31. JMuli nädalalõpul toimusid
Lakewoodis, N.J; arvult 28.dad
Eesti: Mängud üSArS • mida võib hästi
õnnestunuks pidada. Ka Torontost
oli hulk võistlejaid, eriti võrkpallureid,
ning mitmeid -perekondi esmakordselt.
il
^ Mängud algasid reede õhtul korv-palli
ja veeremängu võistlustega, mis
, jätkusid' terve laupäeva kergejõustiku,
VörkpäFH, ujumise, lauatennise^
tennise, laske, golfi-, male- ja bridzhi-võistlustega.
:
Õhtul, toimus Eesli Maja õuel oleval
väi jakulValgüspidu ja pühapäe.
va] oli lisaks kavas veel eestlaste
Mväljasõit Atlandi ookeani kaldale
Beacon Beach'i, kus koos võis olla
üle 400 Ieestlase, kes oma laulu ja
eesti keelega ^'al^uläsidkülg-kiilje.
kõrval täis oleva ranna.
on
ise.:
ön
li-iš.
u.
or-piHiiiuiinraiNiuiiHiiiuiniiiw^
Eeiti Sihtkipltal
ÄiBMtumd, i M t B i t i e n d l^
iMlMtusfondlo pn ttdianaSouvabfid.
jlviuud(« oma skniMtuitd n o o i^
Eeitl Sihtkapital KaniMtes
luiudu tuluihiJtsuvftbft^^^^
mlNkt. ^ Eutl Maje, $38 Broaä-vitw
Ava. Toronto. OnX, WlR tM
mfiniiiiniiiHiiHinuiRiiiiiiiiiuniuuH
•f; - .
: Valguspcö kvaliteet oli tänavu parim,
mida Lakewoodis senini korral^:
datud; Rahvatantsijaid jä võimlejaid
kes mitmeist USA ida,keskustest kohale
õli tulnud, oli nauditav jälgida
nende ühtluse ja hoogsuse tõttU;
Lpng Islandi laste suvekodu imepisikesed
võimlejad olid kannatlikult •
avapaaradis koos vanemate spordi-juhtidegä,
kes ligi 28-a aasta jooksul
seda tohutu suurt tööd oma, õlgadel
on kandnud nende mängude korral:
elamisel. Põimikus;;,,Mu mcelen kuld-;
ne kodukotus" aitasid, kaasa Heinz
Riivald, Viido ja Pia Poliikarpus, rahvatantsurühmad
New Yorgist, Balr
timorest, Buffalost ja Lakewoodišt.
Tervitusi ja kõnesid .oli 8. Neist
eriti meeldejääv oli Jacksoni linnapea
ecstikccine kõne, mis kordü-walt
aplausi sai. Lõpeks tõlkis ta. šcllc
inglise keelde oma ameeriklastest
sõpradele! Pärast avamist jagati
loddmärke ja tunnustust paljudele
spordijuhtidele, kellede juhiks praegu
ön pr. Eda Trcumuth, kes suu^^^^
päraselt seda sporditööd saab kõigi
abilistega pr^nisccrida. ,
-TULEMUSE
Võrkpallis oli võistlcmäs_ 9 mces-l^
onda ja 4 naiskonda.: Võistlesid
meestest: Toronto Kalcv/SyracuSc
k<>nibineeritud.Ton/ Kalev !L (juu-niorid),
TorT^uvenile (pärisnoored),
Läkewood I jä II, New York, Long
Island, Buffalo, New Brunswick, N.J.
; Väga tasavägises mängus võitis
Šyracuse meeskond Kalev Junior'e.
I-ne geim noored võitsid 15:6, teine
geim -läks vanematele mängijaile'
15:11 ja IIl-das pidid veelkord noored
alla jääma üleäjäga'16:14.
Toronto naiskond võitis finaalis
Läkewoodi geimidega '2:0. Võistlesid
veel New York'i'jä Baltimore naiskonnad.
Korvpallis New Yorki meeskond
võitis Läkewoodi. Kergejõustikus
oli. 69 võistlejat. Jagati hulk medaleid
ja piarima mees. ja naissportla-se
auhinnad. Viidi läbi ka masterite
võistlused, kus vanimaks võistlejaks
oli 73 ä. hr. Tanimäc Sea-brookist,
N. Jersey. Oli ka mitmeid
50—60 aastaseid mehi jooksuradadel
ja heidetes/tõugetes. •
Ujumisvõistlustest võttis osa vaid
12 ujujat, kellest silmapaistvam oli
16 ä. Tiina Madissoo Syracusest, saavutades
haid aegu., Samuti olid uju-nf)
isvõistlustel Karl ja Monika Saim-re'd
• Delaware'st, kuid endiste ujumisvõistluste
taset ja hoogu polnud
märgata. Tiina : Madissoo võistleb
augustis Empire State Gamcs'i võist-
'acuscs.
Kanada eesli sportlaste poolt ter^
vitäs^l/alguspcol võrkpallur Hill^
Heine Torontost.
..v'^:-"-'^ M.K.
„Seitsme Kunsti" huviringide
gevus Seedriorul kestab terve nädala,
kuid pn juhuslikel kuulajail või=
malik ka ühel või mrytmel päeval
laagri tegevusest osa võtta. Üheks
päevaks registreerijad saavad toidü-piletid
selleks päevaks ja võivad kõi-
Mdest tegevustest ja loengutest osa
võtta. Laager algab laupäeval, 14. augustil
ja lõppeb laupäeval, 21. augustil.
Laupäeval algab registreerimine
kella 3-est. Launäey, 21. august on
ka külalispäev. Nädal^ tööst on näitused
ja Väljapanekud ning Ettekanded
10.30-st alates. Kell 1 Ön ühine
lõuna kõikidele kohalolijatele. Kell
2 p.l. õli paneelarutlus ingliskeeles
„Mediä Relatiöns and the Ethriic
Communities'^ Kohal on GBC esindajad
Sol Littman (Toronto Star'ist
kõikidele tuttav), Ivan Fecan (CBLT
Program Director), Mel Tsuji (CBIT
Nevvshour), David Isaac (CBLT
Newšfinal producer), Cindy Reyes jä
Mancy Ing (reporterid) ning Andra
Stevens Radiö-Canada Intemational'-
ist ja Hamlyn Grange Toronto Star'°
ist. Eestlasi esindavad ESTQ 84 juhatuse
ja toimkondade esindajad ja
kunstinädala esihdajäd. Paneel ja
laagrid lõppevad kell 4 p.l., laupäeval
õhtusööki ei ole. Neljapäeval, reedel
ja laupäeval on kõik teretulnud kuna
käsitletakse väga aktuaalseid teema-sid.
•'//•'.•^•.:••^^/:'••^.^•.••";v;
Igapäev leiavad einete ajal aset
minikontserdid ja ettekanded ning
Arnias Maiste lühiloengud dzässi
evolutsioonist.
Laupäeva hommikul on šõiduvõi-
^ maius Seedriorule kell 8 ja teisipäeva
hilislõunaajal minibussiga, ^talutakse
helistada StellaKersonile,
tel. 259-9779. Seedrioru elanikele on
soodustatud hinnad loengutest osa
:võtmisfiks. •••
Simcoe järve lõunakaldal toimub
tihti eestikeelseid jumalateenistusi.
Juulikuus peeti Suttoni kalmistul Jakobi
koguduse korraldusel jumalateenistus
kus jutlustas koguduse
õpetaja mag. T. Nõmmik. Teenistusest
võttis osa üle 30 iriimese. Kuu
lõpunoole. korraldas Toronto Eesti
Baptisti kogudus Röval Beachi lähedal
perf|?, Rein Hõbeda avaral
õuel jumalateenistuse kus jutlustas
pastor Kaljo Raid;: Pühapäeval, 6.
augustil toimus sama talu avarates
ruumides Jakobi koguduse jumalateenistus.
Palvelisi oli üle kolmekümne.
Perenaine Selma Hõbe oli
katnnd neile kohvilaua;
Järgmine jumalateenistus toimub
Virginia Ühendatud kirikus armulauaga
11. septembril kell 3 p.l kus
iutlu jtab koguduse õpetaja mag. T.
Nõmmik. Pärast teeriistust näitab
õpete ja värvilisi filme;
Jumalateenistusi on korraldatud
ka Jõekäärul ja lastekodu naabruses
tpirnus Baptisti koguduse kolmepäevane
telklaager kus jutlustasid mitmed
pastorid. -.
J. S-gi
Vaade Tallinna Mustamäele Tagaplaanil vanalinn.
ugavas vanglat -^^^^ ^4" Ausfroaii©
itseb vanqi
terr@r
l. ja IS. augustil
l . Ja 22; augustil
3. ja 29. augustil
^^^^ :
BUFFALO kandist .tulijail sõi la
Hamilloni.si mööda OEW pidi kuni
Hway 403, sii.s vasakule Hamilloni
92i-77n ^^uunas kuni Hway .6 N (Guclph).-
; \ Umbes 15 miili järgi 6N jookseb
^ paar miiji koos fe^^ 401-^ga, siis
^1-091J (5fntcrscelion;36Ä).keerab jälle onia^
; etleGuelphi püüle. See uus tee (unn-
^ : b^^ miili) viibjinnast mööda. Sc1-
V . , . . . . , . . 921-7777 leylõppedes (tuled) keerata vasakule;
Hway 7 West (Kilc^^^
miil edasi, keerata pareniide (tuled)
(Hway. 86 West (Elmira). Umbes 9
miili edasi suurem risttee--^Water-loü
reg. 23 kus keerata paremale
ELORA"jiuunas. Ja 3 miili edasi, kui
tee viib mäest alla ja näha on jõgi
ja sillad, keerata vasakule (silt
SEEDRIORU). Üle sildade on Seed-lioru
väravasse üks miil.
läänest (DETROIT, 1,0ND0N)
-sõita Hway 401 kuni Junelion 8 East
(Cambridge). Tee viib mäest alla
kaarega vasakule. Otse ees seisva
KRESS liütellini jõudes (tuled) sõita
hotellist vasakul mäest üles viivale
teele (WATERLOO rcg. 17, BRES-lAU).
Kuus miili edasi, sõi la läbi
Breslau, otse üle Hway 7 (tuled).
Järgmisel rist teel" paremale BLOO-
^INGDÄLE. suunas. Pärast seda
asulal, jälgida paremale keeraval
leed WINTERBOURNE suunas: Pajast
seda sõita üle Hway 86, ja 3 mii-
''_e(Jasl, } |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-08-12-03
