1981-11-05-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Ek" m. 42 (1653) 1981 M«vX-:-x-::\.v. I Metsa- Preem ULU /aimulik I tähistas DÖördu- I. nov, ?tri kiri-laülu :ja fa. Üid^. lm Irles Kip- Kuletasid teüi mu fein ma",' lüsa tuid vahel- Lis on 52 Jt, trom- Pärast id ja lO" Iran Aili" ist Liiv- J Teisteks Ila: kvär- August Kristal, |s, Edgar laks kõril ja Lüi-lohvilaua terii. Leo Poolma ri Kiviga Kõigile isi ta tä-nda, kes ettekan- Gantate ja selle andis te-useseme. illi. ITUS sti loov-eljandik loomin- .KT iga-s. Kaue-pp vää-suure-na orga-asikand-unstnike aastanäi" ales 15.— rahvus-ti edasi-ad: H. ,K:Kää-s J. Mii:. Vomrh ja 'MELJAPÄEVAI-, 5.. MOVEMBRIL - THURŠDAY, DC—9—511 DC— I ... na a ta 0 oQ 0: 0 reisiiciri KUI. sõjajärgsel ajastul 60—70- Saksa ja Jaapani > imedp" kõrgpunktina, siis kä kuulub Soome .imele" ja soome „sisule". le Elna Kunglale avanes võimalus matkata Soome. Tal oli võimalus näha rahvast töös, likku ilu ja kohtuda turistidega test ta jutustab reisikirjade sarjas aastakümme 'iga Soome loodus- /Oma mulje- Rahu ja kergeridustundega võtsin isle Mirabelis Montrealis suures, mugavas lennukis. „Finnair'i" DC 10-30 oli viimase .kohani taidetud. Suure lennuki „pardar' oli 292 reisijat, nagu kapten teatas. Nii toit, joogid kui teenimine oli parim, miaa .kunagi olen kogenud. OJi tunne, nagu ol^ks olnud oma lahva keskel. Aeg läks segamini, sest Toronto kella aja järele kell 1 öösel tõusis taevapiirilt päike ja varsti tervita^ , reisijaid-Helsingi-Vantaa lennuvälii Olime Soome pinnsjl, pea-aegu nagu . kodus. Keele kõla i i i nii tuttav, nagu mõni. eesti murre, kuid siiski ei saanud kõigest aruy . , ^- Linna: sõidul kohtasin bussis ^UŠA eestlast^ Osvald Käpp'a koos ameeriklannast abikaasaga.: Ta ön käitiiv , mlselt, väljendusviisilt Ja emäkeelelt; truuks jäänud oma kuulsale isale Qs- \'ald Käpp'ile, keS'oli Eesti 61ünipi|a-meeskonna liige raskekaalu maadluses; 1928. a. Amsterdamis; võitesiva^ bamaadluses kuldmedali. Vabamaad-luses on Osvald Käpp. olnud Eesti" meister Vm, 1926 ja 1928 a., klassi-' kalises maadluses 1926 ja 1927 aastal. • Asunud elama Ameerikasse, võitis ta 1929 ja 1930 aastal USA meistri tiitli klassikalises maadluses/, Sanial ajavahemikul oli ta kaks korda va^a- : maadluses USA ja New Yorki meistriks,. Võttis osa 1952- av Los Angelesi •olümpiamängudest Eesti värvides, Usaldasin oma reisikava koostamise Finnairile scpoviga, et näeksin i kõike, mida üksik või grupiturist-näha võib või saab kasutades Fin ringreise lÄTÄ reisibüroodo^udu ; saab kõiki Firinair'i ringreise reser-i veerida. Finnair'i tuurid algavad juunis ja kestavad kuni augusti teise pooleni. On võimalus naha Soome looduslikku ilü, tutvuda ajaloo ja kultuurisaavutustega. .Et tänapäeva Soome saavutusi mõista, tarvitseb ainult näha töökat talupoega kivisel põhul, kalurit päikesetõusul võrguga merele ruttamas või oskusjtega iööniehi komplitseeritud puidutdöt-lemise- masih^id või ^maailma suuremaid jäälõhkujaid ehitamas. Soomlased ei oota „Welfare" tšekki!. See on tema rahvusliku iihkuse-tundele alandav. Võisin kogeda',: • et soome koolides veel õpilane õpetajat austab, mitle, ei õpeta õpetajat, nagu see cm tavaline nähe Rootsis. FINNAIR;. Soome riiklik lennuliin Finnair asutati . novembris' 1923. Esimesed korrapärased Jemiud algasid 1924 a. Helsingi — Tallinna vahel. Finnair on vanuselt viies rahvusvaheliste lennuliinide lATA peres. Nüüd näeb Põhjala sinise ristiga valgeid lennukeid 26 riigi 37-el lennuväljal ; Soonies lennuliini võrk ühendab 20 linna. Ajavahemikul L.apr. 1979 kuni 31. märts 1980 kasutas Finnair'1 3.015.144 reisijat kandes 19.961.812 kg kaupa jä 3.417.230 kg posti. Kunagisest tagasihoidlikust algusest ön saanud 34 lennukiga lennuliin, 7 eritüüpi lennukitega. Kasutamist leiavad peamiselt DC 9-10 (mahtuvus 80 reisijat. DC 9r41 (113 reisijat), DC 9-51 (123 reisijat), DC 8-62 (189 reisijat) ja DC 10-30 (292 reisijat). Finnairi teenistujate arv on 5000. Kaugemateks lin nadeks on Bangkok, Tokiö, Ateena, Bagdad, Istanbul, Madriid, Kairo, Los Ängeles, Seattlev New York ja Montreal. • Külaskäigul Finnairi lennukite järelvalve ja toitlustamis, osakonda tõestati Finnari kõrget taset. Peakokaks on soomie parim kokk Seppo K. Lindell, kes on sellel kohal töötanud 18 aastat ja omab palju eestlastest sõpru. 20 aastat on „cateringu" osakonna juhatajana töötanud Elina Eino. Soome toite serveeritakse Luft-hansa> KLM'i, SAS ja teiste lennuliinide lennukitel. JR.ahviisvahelise kuulsuse ja tunnustuse on saavutanud ,,Finnair Gollege of Aviation", kus valmistatakse ette lennumehaa-nikuid ja lendureid. Finnair müüb välismaa turistidele 15T)äeväseid pileteid $1§0.— eest si-sern| aa lendudeks, mis võimaldab leridamist nii palju kui keegi soovib või tarvidust on. Sarnase lennupileti ostmine annab suurepärase võimaluse kiireks Soome tundmaõppimiseks. Vaatamisväärsused Soomes on umbes poole tunni lennu kaugusel ja kõikjal kohapeal saab hea hotelli. Nii võib rännata omal käel vahdes peatüsaja kestvust ja ringsõitude pikkust, ' • ' • • ' . , - • • • , • ' INTER CONTIMENTÄL H O T EL Minu ajutiseks' koduks kujunes Helsingis rahvus vaheliselt tuntud Inter Continental Hotel, kust sõidud väljusid ja kuhu tagasi tuhn, et uut rännakut alustada. Seal kohtasin Helsingi saabumisel Finnair PR esindajat Kristina Leivot. Tenaa sõbralikkus ja julgustavad sõnad kujunesid mulle nagu „võtmeks" Soome. Selgus, et Põhjala reisi keskel kasutan. 10 erinevat lennukit kolmelt len-mm y< mi ZBSEEB ©seadest/Selle suurepärase • \ GROWING TQGETHER Meie panus mitmekultuurile on suurem kümnendal aastapäeva; aaMal kui kunagi varem on olnud ja tulevik kujuneb veelgi hiilgavamaks. Pühitsege meiega ](6^õs minevikku, käesolevat ja tulevikku. Tulevik toob meile parema arusaama meist endist ja meie maast — kasvame koos. ANNIVERSÄRY ANNIVERSAIRE EPANQÜIRENSEMBLE 10 aastat tagasi valitsus formaalselt tunnistas meie suurepärase maa kultuuri mitmekesisust ja pani aluse mitmekultuuri ppliitikale. [ See oli uus panus kasvavale arengule ja vaimustus saada aru paljudest päranditest mis on vorminud meie rahvuse. Minister of State Ministre d'Etat N/lulticulturaiism Multiculturalisme nuliiniltr ööbin 8 erinevas hotellis jk sõidan 6 laevaga. j Vastavalt aasta-ajalisele sobivusele ja turismihooaja lähenevale lõpule sain kasutada kahte ringreisi „Bom-ba Cruise" ja „Finnair Silverlihe Cruise". Helsin^ jaoiks oli miille küllaldaselt aega jäetud. Inter Continental Hotel asub Helsingi peatänaval 46—48 Männerhei-mintie; Lisaks balli saalidele ja konverentsi ruumidele omab hotel 465 õhujahutusega rikkalikult ja moodsalt sisustatud tuba. On lähedal kesklinna äride piirkonnale. Otses läheduses asuvad Finlandia Hall, Rahvusmuuseum, Linnamuuseum, Parlamendihoone ja palju ajalooMse täht-susega kirikuid. Hotellis asub Finnairi linna terminal ja otseühendus |)ussidega lennuväljale. See suur ja inugav hotell kuulub nüüd Finnairile. Inter Continentahs ja teistes hotellides on saadaval grupihinnad, mis ön tunduvalt odavamad tavalise ük-sikreišija hinnast, tarvihk on õigeaegne eelregistratsioon. Kõikides ho-telhdes kus peatusin, kuulus hotellitoa hinna sisse rikkalik hommikueine — külnjilaud. (Järgneb) ^Fnte!- Continental eotel Helsingis. Paremal — ,;Finnair'i" '-"^-•''^aa^a.Juhaniga,.kes on linna planeenmlsosakonna Snsener. , Mm Kristina Leivo koos Foto— Elna Kungla ulkjde Seltsi koosviibimiselt/Esinejaid ja,,vaevanägijäid''(vasakult):0/^ Libe, Asta Suman (Montrealist), E. Kink/S. Ekbaum, M. Hanse ja J. Vihma (seltsi esimees). Foto — 0. Haamer anda lastele ka kõrgemat haridust, et vabaneda ka vaimliselt. iKoosviibimisel tegeles teadustajana talle omase huumori ja tabavate naljadega Edgar Kink. E. Tarii akqrdioni saatel laulsid Elna Libe ja Olev Härm: „Kodulinna- If', „Vihmasadu", „ 0 mia bella Napoli" ja ^Vana väike Viljandi" ning viimase palana — ,,Tean küllalt su sõnu.. .",i mille esitamiseks nendega ühinesid veel Viktor Libe ja Edgar Kink. Ettekandele järgnes tormiline aplaus. Koosviibimistel tavaks kujunenud võiduloosimisel osutus õnneseeneks abielupaar R. Pulk võites peaaegu järjest neli'võitu. Huvipakkuv oli ka J. Ratas'e dia-" positiivide näitamine Viljandist. Diapositiivid on tehtud viimasel ajal ja nagu ! • Ratas tähendas, mitte tema enda \ poolt. Nii mõnegi ehitise ja kooUmaja identifitseerimisel tekkis lahkarvamisi mis ka arusaadav, ses t praegune pjlt pole enam see, mis oli ligi ^nelikümmend aastat tagasi, kuid siiski pU tunne, nagu oleks jalutanud jälle kodurajal, kuigi mets ja maa saand teisemasse ja mäge muutnu hoolsa käe ning koplisse on kasvand kase — kuid mälestus ei meelest läe! Se Seltsi koosviibimine pühapäeval, 1. nov. Tartu CoIIege'is oli osavõturohke ja tujuküllane. Seltsi eshnees J. Vihma avaisõnas tervitas koosviibijaid ja teiste maakondade esindajaid. Elna Libe ja Olev Härm saadetuna E. Tani poolt akordionil laulsid „Mu meelen kuldne kodukö-tws'^ Kahe esimese salmi järele ühinesid ka koosviibijad solistidega liing kõlas võimas ühislaul. Pikema ülevaate Mulkide Seltsi tegevusest andis E. Silm. Juba vaba-riikluse ajal tegutses„Muikide Selts", Talile üheks asutajalnkmeks oh kind-raj J. Soots. Paguluses oli mulkide esimeseks suuremaks kokkutulekuks j^72. a. See.driorul asetleidnud ^Mulgi Päevad" 26/27 augustil Päevade kõnelejaks oli helilooja ja koorijuht 'Roman Tol ; : • ^978. a. kavatsetavad „Killamän-g^ d" andsid uue tõuke maakondliku oJ^ganisatsiooni loomise vajadusele. ^- nov. 1977. a. toimunud mulkide peakoosolekul valitakse alaline juha-ülesandega koostada seltsi põhikord. Viimistletud põhikorra koostajaks oli. peamiselt Voldemar Madis-so. Põhikorra järele on juhatuse nimetuseks ..Vanemkond", mis koosneb vanemast, abivanemast, kirjamehest, varahoidjast ja nõuandjast. Järelvaatekogu (revisjonikomisjon) koosneb vanemast, abivanemast ja kirjamehest. Peakoosoleku nimetuseks — „Üldpäev". Juhatuse poolt esitatud põhikord kinnitati peakoosoleku või ;,Üldkogu" poolt 6. aprillil 1978. a. esitatud kujul Mulkide Selts on edukalt esinenud nii 1978. a. kui ka käesoleval aastal "tolmunud „Killamängudel". Seltsi esimeheks — vanemaks on seltsi asu-, tamisest alates J. Vihma ja vanem-kbnda kuuluvad veel Jaan Vares, Valdek Ojasson, Villem Mandra, Elmar Tani j a Elmar Silm, Sopran Elna Libe laulis Margit Viia klaverisaatel populaarse „Varsaka-bi" ja M. Pruuli — „0n see tuul..." saades tänutäheks kimbii lilli lisaks kestvale aplausile." I VÕITJAKS JÄÄB VAIM • Endine Viljandi maavanem M. Hansen haarava ja sütitava sõnavõtuga juhtis tähelepanu Napoleoni sõnadele" „võit jaks jääb vaim", tuletades meelde aegu, kui meie esivanemad, ennbst vabaks ostes, püüdsid
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 5, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-11-05 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E811105 |
Description
Title | 1981-11-05-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „Meie Ek" m. 42 (1653) 1981 M«vX-:-x-::\.v. I Metsa- Preem ULU /aimulik I tähistas DÖördu- I. nov, ?tri kiri-laülu :ja fa. Üid^. lm Irles Kip- Kuletasid teüi mu fein ma",' lüsa tuid vahel- Lis on 52 Jt, trom- Pärast id ja lO" Iran Aili" ist Liiv- J Teisteks Ila: kvär- August Kristal, |s, Edgar laks kõril ja Lüi-lohvilaua terii. Leo Poolma ri Kiviga Kõigile isi ta tä-nda, kes ettekan- Gantate ja selle andis te-useseme. illi. ITUS sti loov-eljandik loomin- .KT iga-s. Kaue-pp vää-suure-na orga-asikand-unstnike aastanäi" ales 15.— rahvus-ti edasi-ad: H. ,K:Kää-s J. Mii:. Vomrh ja 'MELJAPÄEVAI-, 5.. MOVEMBRIL - THURŠDAY, DC—9—511 DC— I ... na a ta 0 oQ 0: 0 reisiiciri KUI. sõjajärgsel ajastul 60—70- Saksa ja Jaapani > imedp" kõrgpunktina, siis kä kuulub Soome .imele" ja soome „sisule". le Elna Kunglale avanes võimalus matkata Soome. Tal oli võimalus näha rahvast töös, likku ilu ja kohtuda turistidega test ta jutustab reisikirjade sarjas aastakümme 'iga Soome loodus- /Oma mulje- Rahu ja kergeridustundega võtsin isle Mirabelis Montrealis suures, mugavas lennukis. „Finnair'i" DC 10-30 oli viimase .kohani taidetud. Suure lennuki „pardar' oli 292 reisijat, nagu kapten teatas. Nii toit, joogid kui teenimine oli parim, miaa .kunagi olen kogenud. OJi tunne, nagu ol^ks olnud oma lahva keskel. Aeg läks segamini, sest Toronto kella aja järele kell 1 öösel tõusis taevapiirilt päike ja varsti tervita^ , reisijaid-Helsingi-Vantaa lennuvälii Olime Soome pinnsjl, pea-aegu nagu . kodus. Keele kõla i i i nii tuttav, nagu mõni. eesti murre, kuid siiski ei saanud kõigest aruy . , ^- Linna: sõidul kohtasin bussis ^UŠA eestlast^ Osvald Käpp'a koos ameeriklannast abikaasaga.: Ta ön käitiiv , mlselt, väljendusviisilt Ja emäkeelelt; truuks jäänud oma kuulsale isale Qs- \'ald Käpp'ile, keS'oli Eesti 61ünipi|a-meeskonna liige raskekaalu maadluses; 1928. a. Amsterdamis; võitesiva^ bamaadluses kuldmedali. Vabamaad-luses on Osvald Käpp. olnud Eesti" meister Vm, 1926 ja 1928 a., klassi-' kalises maadluses 1926 ja 1927 aastal. • Asunud elama Ameerikasse, võitis ta 1929 ja 1930 aastal USA meistri tiitli klassikalises maadluses/, Sanial ajavahemikul oli ta kaks korda va^a- : maadluses USA ja New Yorki meistriks,. Võttis osa 1952- av Los Angelesi •olümpiamängudest Eesti värvides, Usaldasin oma reisikava koostamise Finnairile scpoviga, et näeksin i kõike, mida üksik või grupiturist-näha võib või saab kasutades Fin ringreise lÄTÄ reisibüroodo^udu ; saab kõiki Firinair'i ringreise reser-i veerida. Finnair'i tuurid algavad juunis ja kestavad kuni augusti teise pooleni. On võimalus naha Soome looduslikku ilü, tutvuda ajaloo ja kultuurisaavutustega. .Et tänapäeva Soome saavutusi mõista, tarvitseb ainult näha töökat talupoega kivisel põhul, kalurit päikesetõusul võrguga merele ruttamas või oskusjtega iööniehi komplitseeritud puidutdöt-lemise- masih^id või ^maailma suuremaid jäälõhkujaid ehitamas. Soomlased ei oota „Welfare" tšekki!. See on tema rahvusliku iihkuse-tundele alandav. Võisin kogeda',: • et soome koolides veel õpilane õpetajat austab, mitle, ei õpeta õpetajat, nagu see cm tavaline nähe Rootsis. FINNAIR;. Soome riiklik lennuliin Finnair asutati . novembris' 1923. Esimesed korrapärased Jemiud algasid 1924 a. Helsingi — Tallinna vahel. Finnair on vanuselt viies rahvusvaheliste lennuliinide lATA peres. Nüüd näeb Põhjala sinise ristiga valgeid lennukeid 26 riigi 37-el lennuväljal ; Soonies lennuliini võrk ühendab 20 linna. Ajavahemikul L.apr. 1979 kuni 31. märts 1980 kasutas Finnair'1 3.015.144 reisijat kandes 19.961.812 kg kaupa jä 3.417.230 kg posti. Kunagisest tagasihoidlikust algusest ön saanud 34 lennukiga lennuliin, 7 eritüüpi lennukitega. Kasutamist leiavad peamiselt DC 9-10 (mahtuvus 80 reisijat. DC 9r41 (113 reisijat), DC 9-51 (123 reisijat), DC 8-62 (189 reisijat) ja DC 10-30 (292 reisijat). Finnairi teenistujate arv on 5000. Kaugemateks lin nadeks on Bangkok, Tokiö, Ateena, Bagdad, Istanbul, Madriid, Kairo, Los Ängeles, Seattlev New York ja Montreal. • Külaskäigul Finnairi lennukite järelvalve ja toitlustamis, osakonda tõestati Finnari kõrget taset. Peakokaks on soomie parim kokk Seppo K. Lindell, kes on sellel kohal töötanud 18 aastat ja omab palju eestlastest sõpru. 20 aastat on „cateringu" osakonna juhatajana töötanud Elina Eino. Soome toite serveeritakse Luft-hansa> KLM'i, SAS ja teiste lennuliinide lennukitel. JR.ahviisvahelise kuulsuse ja tunnustuse on saavutanud ,,Finnair Gollege of Aviation", kus valmistatakse ette lennumehaa-nikuid ja lendureid. Finnair müüb välismaa turistidele 15T)äeväseid pileteid $1§0.— eest si-sern| aa lendudeks, mis võimaldab leridamist nii palju kui keegi soovib või tarvidust on. Sarnase lennupileti ostmine annab suurepärase võimaluse kiireks Soome tundmaõppimiseks. Vaatamisväärsused Soomes on umbes poole tunni lennu kaugusel ja kõikjal kohapeal saab hea hotelli. Nii võib rännata omal käel vahdes peatüsaja kestvust ja ringsõitude pikkust, ' • ' • • ' . , - • • • , • ' INTER CONTIMENTÄL H O T EL Minu ajutiseks' koduks kujunes Helsingis rahvus vaheliselt tuntud Inter Continental Hotel, kust sõidud väljusid ja kuhu tagasi tuhn, et uut rännakut alustada. Seal kohtasin Helsingi saabumisel Finnair PR esindajat Kristina Leivot. Tenaa sõbralikkus ja julgustavad sõnad kujunesid mulle nagu „võtmeks" Soome. Selgus, et Põhjala reisi keskel kasutan. 10 erinevat lennukit kolmelt len-mm y< mi ZBSEEB ©seadest/Selle suurepärase • \ GROWING TQGETHER Meie panus mitmekultuurile on suurem kümnendal aastapäeva; aaMal kui kunagi varem on olnud ja tulevik kujuneb veelgi hiilgavamaks. Pühitsege meiega ](6^õs minevikku, käesolevat ja tulevikku. Tulevik toob meile parema arusaama meist endist ja meie maast — kasvame koos. ANNIVERSÄRY ANNIVERSAIRE EPANQÜIRENSEMBLE 10 aastat tagasi valitsus formaalselt tunnistas meie suurepärase maa kultuuri mitmekesisust ja pani aluse mitmekultuuri ppliitikale. [ See oli uus panus kasvavale arengule ja vaimustus saada aru paljudest päranditest mis on vorminud meie rahvuse. Minister of State Ministre d'Etat N/lulticulturaiism Multiculturalisme nuliiniltr ööbin 8 erinevas hotellis jk sõidan 6 laevaga. j Vastavalt aasta-ajalisele sobivusele ja turismihooaja lähenevale lõpule sain kasutada kahte ringreisi „Bom-ba Cruise" ja „Finnair Silverlihe Cruise". Helsin^ jaoiks oli miille küllaldaselt aega jäetud. Inter Continental Hotel asub Helsingi peatänaval 46—48 Männerhei-mintie; Lisaks balli saalidele ja konverentsi ruumidele omab hotel 465 õhujahutusega rikkalikult ja moodsalt sisustatud tuba. On lähedal kesklinna äride piirkonnale. Otses läheduses asuvad Finlandia Hall, Rahvusmuuseum, Linnamuuseum, Parlamendihoone ja palju ajalooMse täht-susega kirikuid. Hotellis asub Finnairi linna terminal ja otseühendus |)ussidega lennuväljale. See suur ja inugav hotell kuulub nüüd Finnairile. Inter Continentahs ja teistes hotellides on saadaval grupihinnad, mis ön tunduvalt odavamad tavalise ük-sikreišija hinnast, tarvihk on õigeaegne eelregistratsioon. Kõikides ho-telhdes kus peatusin, kuulus hotellitoa hinna sisse rikkalik hommikueine — külnjilaud. (Järgneb) ^Fnte!- Continental eotel Helsingis. Paremal — ,;Finnair'i" '-"^-•''^aa^a.Juhaniga,.kes on linna planeenmlsosakonna Snsener. , Mm Kristina Leivo koos Foto— Elna Kungla ulkjde Seltsi koosviibimiselt/Esinejaid ja,,vaevanägijäid''(vasakult):0/^ Libe, Asta Suman (Montrealist), E. Kink/S. Ekbaum, M. Hanse ja J. Vihma (seltsi esimees). Foto — 0. Haamer anda lastele ka kõrgemat haridust, et vabaneda ka vaimliselt. iKoosviibimisel tegeles teadustajana talle omase huumori ja tabavate naljadega Edgar Kink. E. Tarii akqrdioni saatel laulsid Elna Libe ja Olev Härm: „Kodulinna- If', „Vihmasadu", „ 0 mia bella Napoli" ja ^Vana väike Viljandi" ning viimase palana — ,,Tean küllalt su sõnu.. .",i mille esitamiseks nendega ühinesid veel Viktor Libe ja Edgar Kink. Ettekandele järgnes tormiline aplaus. Koosviibimistel tavaks kujunenud võiduloosimisel osutus õnneseeneks abielupaar R. Pulk võites peaaegu järjest neli'võitu. Huvipakkuv oli ka J. Ratas'e dia-" positiivide näitamine Viljandist. Diapositiivid on tehtud viimasel ajal ja nagu ! • Ratas tähendas, mitte tema enda \ poolt. Nii mõnegi ehitise ja kooUmaja identifitseerimisel tekkis lahkarvamisi mis ka arusaadav, ses t praegune pjlt pole enam see, mis oli ligi ^nelikümmend aastat tagasi, kuid siiski pU tunne, nagu oleks jalutanud jälle kodurajal, kuigi mets ja maa saand teisemasse ja mäge muutnu hoolsa käe ning koplisse on kasvand kase — kuid mälestus ei meelest läe! Se Seltsi koosviibimine pühapäeval, 1. nov. Tartu CoIIege'is oli osavõturohke ja tujuküllane. Seltsi eshnees J. Vihma avaisõnas tervitas koosviibijaid ja teiste maakondade esindajaid. Elna Libe ja Olev Härm saadetuna E. Tani poolt akordionil laulsid „Mu meelen kuldne kodukö-tws'^ Kahe esimese salmi järele ühinesid ka koosviibijad solistidega liing kõlas võimas ühislaul. Pikema ülevaate Mulkide Seltsi tegevusest andis E. Silm. Juba vaba-riikluse ajal tegutses„Muikide Selts", Talile üheks asutajalnkmeks oh kind-raj J. Soots. Paguluses oli mulkide esimeseks suuremaks kokkutulekuks j^72. a. See.driorul asetleidnud ^Mulgi Päevad" 26/27 augustil Päevade kõnelejaks oli helilooja ja koorijuht 'Roman Tol ; : • ^978. a. kavatsetavad „Killamän-g^ d" andsid uue tõuke maakondliku oJ^ganisatsiooni loomise vajadusele. ^- nov. 1977. a. toimunud mulkide peakoosolekul valitakse alaline juha-ülesandega koostada seltsi põhikord. Viimistletud põhikorra koostajaks oli. peamiselt Voldemar Madis-so. Põhikorra järele on juhatuse nimetuseks ..Vanemkond", mis koosneb vanemast, abivanemast, kirjamehest, varahoidjast ja nõuandjast. Järelvaatekogu (revisjonikomisjon) koosneb vanemast, abivanemast ja kirjamehest. Peakoosoleku nimetuseks — „Üldpäev". Juhatuse poolt esitatud põhikord kinnitati peakoosoleku või ;,Üldkogu" poolt 6. aprillil 1978. a. esitatud kujul Mulkide Selts on edukalt esinenud nii 1978. a. kui ka käesoleval aastal "tolmunud „Killamängudel". Seltsi esimeheks — vanemaks on seltsi asu-, tamisest alates J. Vihma ja vanem-kbnda kuuluvad veel Jaan Vares, Valdek Ojasson, Villem Mandra, Elmar Tani j a Elmar Silm, Sopran Elna Libe laulis Margit Viia klaverisaatel populaarse „Varsaka-bi" ja M. Pruuli — „0n see tuul..." saades tänutäheks kimbii lilli lisaks kestvale aplausile." I VÕITJAKS JÄÄB VAIM • Endine Viljandi maavanem M. Hansen haarava ja sütitava sõnavõtuga juhtis tähelepanu Napoleoni sõnadele" „võit jaks jääb vaim", tuletades meelde aegu, kui meie esivanemad, ennbst vabaks ostes, püüdsid |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-05-05