Meie Elu = Our life, November 5, 1981

              „Meie Ek" m. 42 (1653) 1981
M«vX-:-x-::\.v.
I Metsa-
Preem
ULU
/aimulik
I tähistas
DÖördu-
I. nov,
?tri kiri-laülu
:ja
fa. Üid^.
lm
Irles Kip-
Kuletasid
teüi mu
fein ma",'
lüsa tu­id
vahel-
Lis on 52
Jt, trom-
Pärast
id ja lO"
Iran Aili"
ist Liiv-
J Teisteks
Ila: kvär-
August
Kristal,
|s, Edgar
laks kõr­il
ja Lüi-lohvilaua
terii. Leo
Poolma
ri Kiviga
Kõigile
isi ta tä-nda,
kes
ettekan-
Gantate
ja selle
andis te-useseme.
illi.
ITUS
sti loov-eljandik
loomin-
.KT iga-s.
Kaue-pp
vää-suure-na
orga-asikand-unstnike
aastanäi"
ales 15.—
rahvus-ti
edasi-ad:
H.
,K:Kää-s
J. Mii:.
Vomrh ja
'MELJAPÄEVAI-, 5.. MOVEMBRIL - THURŠDAY,
DC—9—511
DC—
I ...
na
a
ta
0 oQ 0: 0 reisiiciri
KUI. sõjajärgsel ajastul 60—70-
Saksa ja Jaapani > imedp" kõrgpunktina, siis kä
kuulub Soome .imele" ja soome „sisule".
le Elna Kunglale avanes võimalus matkata
Soome. Tal oli võimalus näha rahvast töös,
likku ilu ja kohtuda turistidega
test ta jutustab reisikirjade sarjas
aastakümme
'iga
Soome loodus-
/Oma mulje-
Rahu ja kergeridustundega võtsin
isle Mirabelis Montrealis suures, mu­gavas
lennukis. „Finnair'i" DC 10-30
oli viimase .kohani taidetud. Suure
lennuki „pardar' oli 292 reisijat, na­gu
kapten teatas. Nii toit, joogid kui
teenimine oli parim, miaa .kunagi
olen kogenud. OJi tunne, nagu ol^ks
olnud oma lahva keskel.
Aeg läks segamini, sest Toronto
kella aja järele kell 1 öösel tõusis
taevapiirilt päike ja varsti tervita^
, reisijaid-Helsingi-Vantaa lennuvälii
Olime Soome pinnsjl, pea-aegu nagu
. kodus. Keele kõla i i i nii tuttav, na­gu
mõni. eesti murre, kuid siiski ei
saanud kõigest aruy . ,
^- Linna: sõidul kohtasin bussis ^UŠA
eestlast^ Osvald Käpp'a koos amee­riklannast
abikaasaga.: Ta ön käitiiv
, mlselt, väljendusviisilt Ja emäkeelelt;
truuks jäänud oma kuulsale isale Qs-
\'ald Käpp'ile, keS'oli Eesti 61ünipi|a-meeskonna
liige raskekaalu maadlu­ses;
1928. a. Amsterdamis; võitesiva^
bamaadluses kuldmedali. Vabamaad-luses
on Osvald Käpp. olnud Eesti"
meister Vm, 1926 ja 1928 a., klassi-'
kalises maadluses 1926 ja 1927 aastal. •
Asunud elama Ameerikasse, võitis ta
1929 ja 1930 aastal USA meistri tiitli
klassikalises maadluses/, Sanial aja­vahemikul
oli ta kaks korda va^a-
: maadluses USA ja New Yorki meist­riks,.
Võttis osa 1952- av Los Angelesi
•olümpiamängudest Eesti värvides,
Usaldasin oma reisikava koosta­mise
Finnairile scpoviga, et näeksin i
kõike, mida üksik või grupiturist-nä­ha
võib või saab kasutades Fin
ringreise lÄTÄ reisibüroodo^udu
; saab kõiki Firinair'i ringreise reser-i
veerida. Finnair'i tuurid algavad juu­nis
ja kestavad kuni augusti teise
pooleni. On võimalus naha Soome
looduslikku ilü, tutvuda ajaloo ja
kultuurisaavutustega. .Et tänapäeva
Soome saavutusi mõista, tarvitseb
ainult näha töökat talupoega kivisel
põhul, kalurit päikesetõusul võrgu­ga
merele ruttamas või oskusjtega
iööniehi komplitseeritud puidutdöt-lemise-
masih^id või ^maailma suure­maid
jäälõhkujaid ehitamas. Soom­lased
ei oota „Welfare" tšekki!. See
on tema rahvusliku iihkuse-tundele
alandav. Võisin kogeda',: • et soome
koolides veel õpilane õpetajat aus­tab,
mitle, ei õpeta õpetajat, nagu
see cm tavaline nähe Rootsis.
FINNAIR;.
Soome riiklik lennuliin Finnair
asutati . novembris' 1923. Esimesed
korrapärased Jemiud algasid 1924 a.
Helsingi — Tallinna vahel. Finnair on
vanuselt viies rahvusvaheliste lennu­liinide
lATA peres. Nüüd näeb Põh­jala
sinise ristiga valgeid lennukeid
26 riigi 37-el lennuväljal ; Soonies
lennuliini võrk ühendab 20 linna. Aja­vahemikul
L.apr. 1979 kuni 31. märts
1980 kasutas Finnair'1 3.015.144 rei­sijat
kandes 19.961.812 kg kaupa jä
3.417.230 kg posti. Kunagisest taga­sihoidlikust
algusest ön saanud 34
lennukiga lennuliin, 7 eritüüpi len­nukitega.
Kasutamist leiavad peami­selt
DC 9-10 (mahtuvus 80 reisijat.
DC 9r41 (113 reisijat), DC 9-51 (123
reisijat), DC 8-62 (189 reisijat) ja DC
10-30 (292 reisijat). Finnairi teenis­tujate
arv on 5000. Kaugemateks lin
nadeks on Bangkok, Tokiö, Ateena,
Bagdad, Istanbul, Madriid, Kairo,
Los Ängeles, Seattlev New York ja
Montreal. •
Külaskäigul Finnairi lennukite jä­relvalve
ja toitlustamis, osakonda
tõestati Finnari kõrget taset. Peako­kaks
on soomie parim kokk Seppo K.
Lindell, kes on sellel kohal töötanud
18 aastat ja omab palju eestlastest
sõpru. 20 aastat on „cateringu" osa­konna
juhatajana töötanud Elina Ei­no.
Soome toite serveeritakse Luft-hansa>
KLM'i, SAS ja teiste lennu­liinide
lennukitel. JR.ahviisvahelise
kuulsuse ja tunnustuse on saavuta­nud
,,Finnair Gollege of Aviation",
kus valmistatakse ette lennumehaa-nikuid
ja lendureid.
Finnair müüb välismaa turistidele
15T)äeväseid pileteid $1§0.— eest si-sern|
aa lendudeks, mis võimaldab
leridamist nii palju kui keegi soovib
või tarvidust on. Sarnase lennupileti
ostmine annab suurepärase võimalu­se
kiireks Soome tundmaõppimiseks.
Vaatamisväärsused Soomes on um­bes
poole tunni lennu kaugusel ja
kõikjal kohapeal saab hea hotelli.
Nii võib rännata omal käel vahdes
peatüsaja kestvust ja ringsõitude
pikkust, '
• ' • • ' . , - • • • , • '
INTER CONTIMENTÄL H O T EL
Minu ajutiseks' koduks kujunes
Helsingis rahvus vaheliselt tuntud In­ter
Continental Hotel, kust sõidud
väljusid ja kuhu tagasi tuhn, et uut
rännakut alustada. Seal kohtasin
Helsingi saabumisel Finnair PR esin­dajat
Kristina Leivot. Tenaa sõbra­likkus
ja julgustavad sõnad kujune­sid
mulle nagu „võtmeks" Soome.
Selgus, et Põhjala reisi keskel kasu­tan.
10 erinevat lennukit kolmelt len-mm
y<
mi
ZBSEEB
©seadest/Selle suurepärase • \
GROWING TQGETHER
Meie panus mitmekultuurile on
suurem kümnendal aastapäeva;
aaMal kui kunagi varem on olnud ja
tulevik kujuneb veelgi hiilgavamaks.
Pühitsege meiega ](6^õs minevikku,
käesolevat ja tulevikku. Tulevik toob
meile parema arusaama meist endist
ja meie maast — kasvame koos.
ANNIVERSÄRY
ANNIVERSAIRE
EPANQÜIRENSEMBLE
10 aastat tagasi valitsus formaalselt
tunnistas meie suurepärase maa
kultuuri mitmekesisust ja pani aluse
mitmekultuuri ppliitikale. [
See oli uus panus kasvavale arengule
ja vaimustus saada aru paljudest
päranditest mis on vorminud meie
rahvuse.
Minister of State Ministre d'Etat
N/lulticulturaiism Multiculturalisme
nuliiniltr ööbin 8 erinevas hotellis
jk sõidan 6 laevaga.
j Vastavalt aasta-ajalisele sobivusele
ja turismihooaja lähenevale lõpule
sain kasutada kahte ringreisi „Bom-ba
Cruise" ja „Finnair Silverlihe
Cruise". Helsin^ jaoiks oli miille
küllaldaselt aega jäetud.
Inter Continental Hotel asub Hel­singi
peatänaval 46—48 Männerhei-mintie;
Lisaks balli saalidele ja kon­verentsi
ruumidele omab hotel 465
õhujahutusega rikkalikult ja mood­salt
sisustatud tuba. On lähedal kesk­linna
äride piirkonnale. Otses lähe­duses
asuvad Finlandia Hall, Rahvus­muuseum,
Linnamuuseum, Parla­mendihoone
ja palju ajalooMse täht-susega
kirikuid. Hotellis asub Fin­nairi
linna terminal ja otseühendus
|)ussidega lennuväljale. See suur ja
inugav hotell kuulub nüüd Finnairile.
Inter Continentahs ja teistes hotel­lides
on saadaval grupihinnad, mis
ön tunduvalt odavamad tavalise ük-sikreišija
hinnast, tarvihk on õige­aegne
eelregistratsioon. Kõikides ho-telhdes
kus peatusin, kuulus hotelli­toa
hinna sisse rikkalik hommiku­eine
— külnjilaud.
(Järgneb)
^Fnte!- Continental eotel Helsingis. Paremal — ,;Finnair'i"
'-"^-•''^aa^a.Juhaniga,.kes on linna planeenmlsosakonna Snsener.
, Mm
Kristina Leivo koos
Foto— Elna Kungla
ulkjde Seltsi koosviibimiselt/Esinejaid ja,,vaevanägijäid''(vasakult):0/^ Libe, Asta Su­man
(Montrealist), E. Kink/S. Ekbaum, M. Hanse ja J. Vihma (seltsi esimees).
Foto — 0. Haamer
anda lastele ka kõrgemat haridust,
et vabaneda ka vaimliselt.
iKoosviibimisel tegeles teadustaja­na
talle omase huumori ja tabavate
naljadega Edgar Kink.
E. Tarii akqrdioni saatel laulsid El­na
Libe ja Olev Härm: „Kodulinna-
If', „Vihmasadu", „ 0 mia bella Na­poli"
ja ^Vana väike Viljandi" ning
viimase palana — ,,Tean küllalt su
sõnu.. .",i mille esitamiseks nendega
ühinesid veel Viktor Libe ja Edgar
Kink. Ettekandele järgnes tormiline
aplaus.
Koosviibimistel tavaks kujunenud
võiduloosimisel osutus õnneseeneks
abielupaar R. Pulk võites peaaegu
järjest neli'võitu.
Huvipakkuv oli ka J. Ratas'e dia-"
positiivide näitamine Viljandist. Dia­positiivid
on tehtud viimasel ajal ja
nagu ! • Ratas tähendas, mitte tema
enda \ poolt. Nii mõnegi ehitise ja
kooUmaja identifitseerimisel tekkis
lahkarvamisi mis ka arusaadav, ses t
praegune pjlt pole enam see, mis oli
ligi ^nelikümmend aastat tagasi, kuid
siiski pU tunne, nagu oleks jalutanud
jälle kodurajal, kuigi mets ja maa
saand teisemasse ja mäge muutnu
hoolsa käe ning koplisse on kasvand
kase — kuid mälestus ei meelest läe!
Se Seltsi koosviibimine püha­päeval,
1. nov. Tartu CoIIege'is oli
osavõturohke ja tujuküllane. Seltsi
eshnees J. Vihma avaisõnas tervitas
koosviibijaid ja teiste maakondade
esindajaid. Elna Libe ja Olev Härm
saadetuna E. Tani poolt akordionil
laulsid „Mu meelen kuldne kodukö-tws'^
Kahe esimese salmi järele ühi­nesid
ka koosviibijad solistidega liing
kõlas võimas ühislaul.
Pikema ülevaate Mulkide Seltsi te­gevusest
andis E. Silm. Juba vaba-riikluse
ajal tegutses„Muikide Selts",
Talile üheks asutajalnkmeks oh kind-raj
J. Soots. Paguluses oli mulkide
esimeseks suuremaks kokkutulekuks
j^72. a. See.driorul asetleidnud ^Mul­gi
Päevad" 26/27 augustil Päevade
kõnelejaks oli helilooja ja koorijuht
'Roman Tol ; : •
^978. a. kavatsetavad „Killamän-g^
d" andsid uue tõuke maakondliku
oJ^ganisatsiooni loomise vajadusele.
^- nov. 1977. a. toimunud mulkide
peakoosolekul valitakse alaline juha-ülesandega
koostada seltsi põhi­kord.
Viimistletud põhikorra koosta­jaks
oli. peamiselt Voldemar Madis-so.
Põhikorra järele on juhatuse ni­metuseks
..Vanemkond", mis koos­neb
vanemast, abivanemast, kirja­mehest,
varahoidjast ja nõuandjast.
Järelvaatekogu (revisjonikomisjon)
koosneb vanemast, abivanemast ja
kirjamehest. Peakoosoleku nimetu­seks
— „Üldpäev". Juhatuse poolt
esitatud põhikord kinnitati peakoos­oleku
või ;,Üldkogu" poolt 6. aprillil
1978. a. esitatud kujul
Mulkide Selts on edukalt esinenud
nii 1978. a. kui ka käesoleval aastal
"tolmunud „Killamängudel". Seltsi
esimeheks — vanemaks on seltsi asu-,
tamisest alates J. Vihma ja vanem-kbnda
kuuluvad veel Jaan Vares, Val­dek
Ojasson, Villem Mandra, Elmar
Tani j a Elmar Silm,
Sopran Elna Libe laulis Margit Viia
klaverisaatel populaarse „Varsaka-bi"
ja M. Pruuli — „0n see tuul..."
saades tänutäheks kimbii lilli lisaks
kestvale aplausile." I
VÕITJAKS JÄÄB VAIM •
Endine Viljandi maavanem M.
Hansen haarava ja sütitava sõnavõ­tuga
juhtis tähelepanu Napoleoni sõ­nadele"
„võit jaks jääb vaim", tuleta­des
meelde aegu, kui meie esivane­mad,
ennbst vabaks ostes, püüdsid