Meie Elu = Our life, October 25, 1984

              MELJAFÄEVAL, 2S. OKTOOBRE- TOURSDAY, OCTOBER 2S
„MEIE ELU" V «OUR LIFE" - Estonian
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hoiise,958 Broad^iew Ave,, Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R6
. ( Tel. 466-0951 • - . '
Toimetajad: H. Rebane ja-S, Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,ÜSA:
Tel. (201) 262-Ö77i:
- „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadao.
• Asut. A.Weileri algatusel 1950.
..Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
. Tellimiste ja kuulWuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 ö.. laup.kl. 9 h m . - J p.l
. „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. S22.00,
3 k. 015.50. USA-sse - 1 a. S44.00,6 k. $25.00,3 k417.Ö0. Üle-
I meremaadesse j 1 a. $48.00, 6 k. S26.O0, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 128.50, 6 k. S14.25. Kiri- ja
õhupostilisaj USA-sse: . l a . $30.80, 6 k. ^15.40. Õhupostllisa
ülenieremaade.sse: 1.a. $58.00, 6k. S29.00.
Üksiknumber — 750:
Kuululushinnad: 1 toll ühe"! veerul — esiküljel $5.50,
tekstis $.100, kuulutuste küljel. $4.75. ^
Kui Gromõko saaks valida presidenti...
Kiri Saksamaalt
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii|iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiin
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Bonni valitsusel on
praegu murelasteks kolm suurt probleemi: tööpuudus, metsade mm'
mine ja välismaalastest
tuumarelvade poliitilisel male­laual
paistab nagu oleks midagi ha­kanud
liikuma. Kas võib oletada, et
kaks suurvõimu on Hakanud aru
saama, tuumarelvade kasutamisel
ei ole võitjaid, vaid on ainult kao­tajad?
Oleks uskumata^ et sellest
pole senini aru saadud. Et tuuma­relvade
poliitilist tulevärki on siis­ki
harrastatud, siis on see pidanud
olema närvide sõda ja agitatsioon
suurtele rahvahulkadele paljudes
maades, et maailma vallutada.
Maailma vallutamise idee kom-
Munistliku revolutsiooni teel on ol­nud
Moskva illusoorne eesmärk
müüd juba üle 60-ne aasta. Moskva
tohutud relvavarud on tema revo­lutsioonilise
idee tagatiseks, sest
relvajõud äratab hirmu, muudab
araverelised sõnakuulelikuks nõu­kogude
agitatsioonile ja T)uhib mas­sid
tänavaile karjuma |a ähvarda­ma
ja sõjapsühhoosi tekitama. .
Kuid Moskva agitatsioon on küll
tülinaks, mis on kandnud aga vä­hest
lõikust. Otse vastupidi. Mosk­va
peab kogu aeg kartma, et temale
endale, oma rahva poolt revolut­siooni
ei tehta. Suurte majandusli­ke
võimaluste asemel 6n Nõuko­gude
Liit jäänud tohutuks vaesta-majaks,
sest rahval on puudus lei­vaviljast
ja teistest toitainetest kui
ka tarbijakaupadest. Sest mater}a-lld
ja energia läheb relvastuse ehi­tamiseks
ning subyersiivse tegevu­se
arendamiseks^ kogu maailmsi
Mlatuses. - j
Vaevalt suudaksid üksikud teisi­timõtlejad
ja arvustajad Nõukogu­de
Liidus teostada nõukogudevas­tast
revolutsiooni. Ometi eralda­takse
dissidendid elanikkonnast ja
saadetakse kairmile asumisele sel­le
punase maa tagamaadele. Kuid
just need karistusaktisoonid suu­davad
Moskvale teha > suuremat
vastuagitatsiooni, kui dissidendid
ise seda suudaksid. Nii siis ongi
Nõukogude Liit oma revolutsiooni­lise
vaimsusega iseenda üless@
piitsutanud ja ründavad teisi iseen­da
rahustuseks.
Hiljuti siis ilmuski Kremli välis­minister
USA presidendi Ronäld
Reagani, samuti l^a yälisminister
George Shultzi jutule, et tuuma­relvade
küsimuses sondeerida
pinda läbirääkimiste jätkamiseks.
MÕlemi poole sõnavõtud olid vor­miliselt
korrektsed, kuigi sisuliselt
mitte edasiviivad. Reagan teatas, et
ta õppis vene keelt Gromõkoga ja
teab nüüd, mis tähendab „njet".
Kuid siit võidakse kord läbirääki=-
mise jätkamiseni jõuda.
Nüüd on ka Nõukogude Liidu
president Konstantin Tshernenko
Moskvas avalikult sõna võtnud ja
korranud-Kremli nõudmisi ja eel­tingimusi
tuumarelva läbirääki­miste
jätkamiseks. Ka Tshernenko
toon oli seekord viisakas, kui mitte
heatahtlik USA suhtes. Tshernen-kol
ei pinud midagi iiut ütelda ja
endiselt paistab, et Moskva ootab
nagu peaks USA oma relvastuo-küsimuste
alal konkreetseid vä-hendamisi
näitama.
Tshernenko seekordne informat°
sioon ja soovid olid siiski ühepool­sed.
USA peaks Euroopast välja
tõmbama oma keskulatusega uued
relvad. Kuid Nõukogude Liit sama­aegselt
on asunud oma tuumarelv
vastust suurendama. Nimelt on käi­gus
aatomrelvade installeerimine
pommilennukeile ja allveelaeva­dele.
Vana lugu on aatompaiareide
installeerimine ja arvulin^iuren-damine
Ida-Euroopa maadel suu­naga
Lääne-^uroopa vastu.
Mis siis oa Tsherneliko jutt lää­nemaailmale?
Üheltpoolt oodatak­se,
et USA ja NATO maad peavad
oma kaitserelvi vähendama. Tei-seltpoolt
Nõukogude Liit üha suu­rendab
oma tülejõudu. Moskvas
teatakse väga hästi, et lääneriigid
pn täiesti teadlikud, milliselt ja kus
teostab oma ralvajõu tugevdamist.
Kui selle juures juletakse siiski
USA-lt nõuda relvastuse vähen­damist,
siis saab sellist diplomaa­tiat
nimetada ainult väljapressimi­seks.
Selle tuletuse juures on liiga va­rane
arvata, et tuumarelvade pii­ramise
küsimuses on kaks suurjõu-du
— USA ja Nõukogude Liit —
üksteisele lähemale jõudnud.
' -v.
Töötuid oli septembrikuu lõpul muses akadeemilise haridusega pe-
2,1 miljonit. Eriti on see tabanud dagoogi.
ehitustöölisi, eestkätt aga välismaa­lastest;,
rändtöölisi. Sotsiaaldemo- METSAD HÄVINEVAD
kraatide valitsuse ajal harrastati et-, Nagu tõendavad eriaparaadiga
tevõtjatele vaenulikku poliitikat, mil- võetud maastikupildid, on 40 prot-le
tulemusena läks aastas pankrotti senti saksa metsadest kas surnud v^i
ümmarguselt 15.000 ettevõtet, kut­sudes"^
£sile massilise tööpuuduse,
mida pole suutnud kõrvaldada prae­gune
valitsus. Sotsiaaldemokraadid,
praegu opositsioonis, teevad valitsu­sele
etteheiteid, miks pole kõrvalda­tud-
tööpuudust. Aga nad nagu on
hävinemas. Eriti suuri kahjusid on
märgata Saksamaa uhkuses: Sch-wärzwäldi
kuusemetsade massiivis
ja Tshehhoslovakkia piiri ääres asu­vas
Baieri metsas. Nulud, saksa k.
Tanne, on qnamuses kuivanud, män­didel,
kuuskedel ladvad raagus. Hai-unustanud,
et seetekkis nende valit-guse märke kannavad ka pöögid ja
suse ajal. Tänavu on eriti valusaks tammed.
punktiks väljafepekohtade puudus. Süüd otsitakse söe põlemisel tek-
Veel otsivad umbes 6Ö.000 noort as- kinud vääveldiöksüüdis ja autode
jatult kohta elukutseliseks'väljaõp- väljalaskegaasides Nüüd tahetakse
peks. Tõsi: saksa noored valivad elu- kivisöega töötavad elektrijõujaamad
kutset, mis ka arusaadav. Aga on varustada filtritega ning autod kata-vabu
väljaõppekohti, samuti töökoh- lisaatoritega. Konkreetse sammuna
ti mäekaevanduses, gastronoomia et- otsustas valitsus alates 1. jaan. 1989
tevõtetes ja põllumajanduses. Samal
ajal on aga tööta umbes 60.000 ena-eestlased
valisid
' GEISLINGEN — Saksamaa eest­laste
keskorganisatsioon — Eesti
Ühiskond Saksa Liiduvabariigis—
IX Esinduskogu volitused lõppesid piiramdtu. Opositsioon nõuab sõidu-kaesoleval
sügisel ja nüüd toimu- kiiruse piiramist autostraadadel 100-
lubada soita ainult katalisaatoritega
varustatud autodel, Selles osas ei
taha teha kaasa Euroopa Majandus­liidu
partnerid. Lääne-Saksamaa kit­sale
ribale ruleb mürgist vingu roh­kesti
naabermaadest nagu Prantsus­maa,
Belgia, Tshehhoslovakkia ja
„DDR", kus keskkonnakaitse võrrel-des.
Saksamaaga alles lapsekingades.
Praegu murtakse'valitsuse piike
autode sõidukiiruse piiramise küsi­muse
kallal. Saksa autostraadad on
ainsateks Euroopas, kus sõidukiirus
sid 22. septembrist k u n i l . oktoob­rini
järjekorras X Esinduskogu va­limised,
kus valimiste ajaks olihää-leõiguslikke
liikmeid 987, kelle­dest
võttis valimistest osa 698, see­ga
70,72 protsentiw Maksvaks tun­nistati
690 ja maksvusetuks 8 vau­le
kilomeetrile tunnis, maanteedel 80
ja elamurajoonides 30 km. Arvesse
võttes valijate ja autotööstuse huvi­sid,
on valitsuspartei selle vastu,
ehkki nad teavad, et sõidukiiruse
piiramine vähendab tinatolmu õhus
sadade tonnide võrra aastas. Samuti
;lllllllllllllll!lilllllllllllllillllilllllillllllllllllllil!i!lllllliiillllilin
OVER 50 YEÄRS OF GM SAUES ANP SERVICE
OGAN m Müük ja r€ntiiiiin@
Äris 291-5054 ' Chev OIds Limited KC^S 423.5™
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, 6nt. MIS 4L9
KEEU
„KALEVA" KONDOMIINIUM
KORTERIMAJA EESTLASTELE
1 innismore Cres. (Scarborough ja North Yorki piirIS).
Eesti keel, puhtus, kord, rahu, privaatsus, juSgeolek! Headi
hinnad, hea kvaliteet, ainult 20 korterit majas. Ainulaadne
võimalus: ä% sisse maksu tellimisel, 20% novembriku&s
lõpuni või_kokkuleppel.
pSTLAslEl EESÕIGUS KUNI OKTOOBRI LÕPUNI
Veel kortereid saada, tellige ja ostke nüüd. Selline võima­lus
ei kordu. Plaane võib näha igal ajal: 101 Cassandra
Blvd. Don J\/lills M3A 1T1, tel. 444-6405 ehk 444-2897.
kella 6.00-9.00 Eesti Majas, 958 Broad­view
Ave., klassiruum 9.
mislehte. Esinduskogu volitused sureb autoõnnetuste tagajärjel üle-kestavad
neli aastat. liigse sõidukiiruse tulemusena 1200
. inimest aastas.
Seekordsetel valimistel esitati 12
Esinduskogu liikme kohale 19 kan- VÄLISMAALASTE KÜSIMUS
didaati, kusjuures nende hulgas oli Elav debatt oli liidupäevas välis-rõõmustavalt
ka rida noori. Nii nagu maalastest rändtööliste küsimuses,
juba III Esinduskogust 1958. aastast Kuuekümnendatel aastatel kutsuti
alates on valimistel kõige enam hää- siia miljoneid rändtöölisi, kellega ei
li saanud senine kauaaegne Kesk- osatud sõlmida töö- ega peatušloaga
komitee esimees ja ajaleht „Eesti lepinguid. Nüüd, mil tööpuudus ak-
Rada" väljaandja-peiatoimetaja Jo- tüaalne ja välismaalaste arv 4,5 mil-hannes
Västrik, hindas Saksamaa jonit, näeks valitsus meeleldi, et
eestlaskond ka nüüdsetel valimistel rändtöölised pöörduksid kodumaale
oma kauaaegsetjuhtija andis temale tagasi. Aga nad ei mõtlegi minna,
antud häälte arvu järele otsustades sest töötu abirahaga elab siin lahe-ka
nüüd täieliku usalduse. • damalt kui tööga kodumaal. Neid on
Esinduskogu Ulmeteks valiti: meelitatud tagasi pöörduma rahalis-
Västrik, Johannes (Geislingen/Müns- te preemiatega, äga väheste tulernus-ter)
587 häält, Pent; Edgar (Wald- tega. Nagu kuuldub Rootsist, on Sak-bröl)
468 h., Leitarü, Raimond sämaal väljamakstud rändtöölisi siir-
(Tübingen) 411 h., Bergmann, Edgar dunud Rootsi. Praegu arutatakse
(Karlsruhe) 397 h., Semmel, Ülo rändtööliste laste järeletoomise kü-
(Nürnberg) 393 h., Laidsaar, Villu simust: kas lubada sisse reisida lastel
(Kleve) 389 h., Aule,;01gred (Münc- 6-nda või 16-nda eluaastani. Valit-hen)
341 h., Pärtel, Linda (Düssel- sus, kes tahab pidurdada välistöölis-dorf)
327 h., Brinkmann, Viima te sissevoolu, pooldab ettepanekut,
(Hamburg) 325 h„ Küngas, ^ati et lubatakse lapsi vanemate juurde
fKöln) 318 h., Pent, Juku (Leonberg) iuUa kuni 6. eluaastani. Opositsioon
308 h.. Kannast, Arvo (Wünneberg) aga nõUab suuremat liberaalsust.vä-
289 h. lismaalaste küsimuses. Kumb võit-
Kandidaatideks jäid: Pulst, Too- ja^^s jääb, seda näitab aeg. Üks näib
mas (Hilden) 275 häält, Ruuben, Olev olevat kindel, et praeguse valitsuse
(Münster) 272 h., Voogre, Gisela legislatsiooniperioodiga lõpeb ka
(Lübeck) 240 h„ Elken, Aleksander nende ajajärk. Eestkätt just seetõttu,
(Schwetzingenj 214 h., Part, Johan- et on,teostatud säästpoliitikat kõige
nes (Dortmund) 125 h., Bitter, Volde- vaesemate arvel. Saksamaal on 11
mar (Geislingen) 111 h., Silm, Paul miljonit pensionäri ja lisaks sellele
(Warendorf) 88 h. : r veel paar miljonit sotsiaalabi saajat.
Valimistel valiti tagasi 8 senist kes moodustavad tõhusa valijatepo-
Esinduskogu liiget ning uueh 4, kel- tentsiaali. Esimese .hoiatuspaugu
ledest 3 — Pärtel, Küngas ja Kannast vööri ette sai valitsus äsjastel kom-
— kandideerisid esmakordselt ja hei- munaalvaiimistel NordrheinrWest-jas
- Pent, Juku - kandideeris Esin- falenis.
LUGEJA KIRJUTAB
,fMeie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õt-guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittešobivuse
korral jätta avaldamata. .
Pitka õhutas
• • " . ' «
vastupanule
Meie rahva suure põgenemise 40.
aastapäeva tähistas „Meie Elu" era­kordselt
sisuka 20. sept. numbriga,
võrreldes teiste meie ajalehtedega.
Aga — võõramaalasest paavsti ase­mel
olek^ esilehel meelsamini näi­nud
kõike seda, mis leidus 5. lehe­küljel.
Ühenduses admiral Pitka saatuse­ga
kerkib järjest üles küsimusi, kus
nähti teda septembris 1944. Järgne­vad
read on 13-aastase põgeneja
märkmikust:
„Hobuste vooriga, mis koosnes 5
hobusest ja 15 inimesest, jõudsime 2
päeva järel 20. sept. õhtuks Kabalas­se,
kus jätsime maha lehma, mitu
kotti soola jm. 21. sept. hommikuks
olime Kostvere kõrtsi juures, lõu­naks
Maardus ja edasi Tallinna. En­ne
Tallinna oli segadus, kus Eesti
sõdurid hakkasid vastu sakslastele,
kes neid maha lasid. Kell 2 p.l. Tal­linnas,
kus Raua tänaval purunes
ühel vankril ratas. Õhtuks olime
Nõmmel Kaare tänaval, kus elasime
üle öise vene süütepommide rünna­ku.
22. sept. kell 9.30 väljusime
Nõmmelt. Umbes pool tundi hiljem
hüüdsid möödasõitjad, et vene tankid
on Tallinnas. Õhtuks jõudsime Risti­le,
kus ööbisime. 23. sept. hommikul
väljasõit Ristih. Teeristil oli kaks
veoautot eesti sõduritega. Ühel seisis
Pitka jä õhutas inimesi mitte põgene­ma,
vaid vastu panema. Palivere küla
juures jäi meist maha kaks perekon­da.^'
L.E.
Milleks la^te moenäitus?
29, septembril võtsin osa Toronto
Eesti Seltsi Lasteaia aastakoosole­kust.
Oli meeldiv seal näha palju
lastevanemaid ja kuulda energilist
arutjust laste aastapjogrammi kohta,
Äriiände alla kuulus ka järgneva
aasta laste moenäituse korraldami­ne.
See, et T.E.S. Lasteaed korraldab
moenäitust.on mulle alati olnud vas­tumeelne,
kuid mulle on mitu korda
selgitatud, et see on moodus.kuidas
lasteaed teenib raha. Mõtlesin, et'see
peab siis vägev summa olema, et seda
suurt organiseerimist ja sellist riiete-
: ga võistlust soodustavat tegevust eel-
. kooliealiste laste hulgas õigustada,
Kuid minu suureks üllatuseks selgus
koosolekul, et moenäitusest laekus
möödunud aastal ainult sada dollarit.
Julgen siis avalikult küsida —
milleks leiab T.E.S Lasteaed vaja­likuks
korraldada moenäitust?. Kas
tõesti arvatakse, et see on sobiv teger
vus kolme kuni kuueaastastele laste­le?
Ainuke vastus,\is koosolekul
osavõttjetelt tuli, oli et see annab las­tele
võimalust laval esineda. See võima­lus
toimub juba kolmel korral aasta
jooksul-jõulupuul. Vabariigi Aasta­päeval
ja emadepäeval.
Kellele siis korraldatakse seda
moenäitust? kui mitte lastele, vist siis
nende vanematele ja teistele sugulas­tele/
ja sõpradele, et näidata kõiki-
„Mele Eltt" nf. 43 (1808) 1984
Veel Piibli mõistetest
NoBe lugejakirjas esineb väike
arusaamatus minu mõtetest 'Usu­teadlaste
Konverentsist („Meie Elu"
nr. 30, 40). Ma ei ütelnud, et sõna
..Jehoova" on muudetud ..Issan-daks".
Kirjeldasin kuidas ..Jehoova"
Piiblisse sattus. Esitasin vaid üksi­kuid
aspekte, mis oleksid ilmnenud,
kui Piibli mõisteid oleks nähtud aja­loolises
kontekstis. Üks neist aspek­tidest
puudutas ettepanekut muuta
„Jehoova'*' „Issandaks*' (Isand on
õigem küll!). See ettepanek jäi õhku
rippuma, nagu palju muud sellel ääff-miseh
ajavaesel konverentsil.
Piibli mõistete muutmine ja ka vas­simine
on ajaloos alati esinenud. Ja
sageli on need osutnud väga vajali­kuks,
kuid sageli ka äärmiselt ohtli­kuks.
Tuntud on ju Michelangelo
maal Moosest, sarved peas. ^ Selle
põhjustas väike viga Piibli vana-heebrea
keelele vokaalide lisamisel.
Nimelt arvati, et sõnale „KRN" tu­leb
lisada vokaal „e**, millest sai
„keren" ja mis tähendas „sarvi". A l ­les
palju hiljem, kui hakati võrdlema
teisi olemasolevaid tekste, selgus, et
vokaal pidi olema hoopis „a", selle­ga
,,käran", mis tähendab „sära".
Martin Luter oli üks agaramaid Piib- /
li mõistete vassijaid. Ta nimetas kõik
Lähis-Ida loomad ümber Euroopas
tuntud loomadeks; muutis ..elava
vee" 23. Laulus ..värskeks veeks", et
tavaline inimene aru saaks. Ja kui
kaua kestsid usulahingud Luteri sõ­nakese
..üksi" lisamisega Rooma
3:28! ,
. Kahjuks ei ole enam Piibli origi­naalseid
manuskripte olemas. On
vaid igivanu koopiaid nendest. Kõige
enam leiab kasutamist Codex Sinai-ticus,
mida Konstantin von Tischen-dorf
aastaid Lähis-Idas kogus ja lõ­puks
need Vene tsaarile tema suve­residentsis
Zarskoje Selo's üle andis.
Need ostis ära Briti Muuseum 2 mil­joni
shillinge eest aastal 1933 ~ N.
Liidialt! Imelikul kombel on ka selles­se
igivanasse dokumenti tekkinud
„muudatusi". Need, kes omavad veel
vanemaid Piibleid, võivad võrrelda
Esekieli 39:2 uuemate väljaannetega
ja märgata, et Jumala rahva vastaste
märk on uuematest väljaannetest ee­maldatud!
Seda väikest ..muudatust"
kasutavad nüüd moodsa aja maail­malõpu
kuulutajad oma kuratlikus
propagandas.
i .:. . VALLY JOHANSON
dele^kui kenad riided ema, vanaema,
ehk tädi on valmistanud, ja kui uh­kelt
laps neid meile kõigile esitab. On
arusaadav, et mõnel meeldib moe-näituseid
pealt vaadata või isegi kor­raldada.
Seda tegevust võib muidugi
jätkata — kuid T.E.S. Lasteaed ei ole
selleks sobiv koht. Lastelaia prog­ramm
peaks olema tehtud laste, mitte
nende vanemate, lõblistuseks. Laste
lõbustused on laul, mäng, lasteteater
liikumine, juttude kuulamine, ja laste
oma vanusele sobiv loov tegevus —
mitte riietega uhkustamine!
Meelsasti kuuleksin lugejaskonna
arvamusi sellel teemal. Võibolla suu­dab
keegi mulle selgeks tehe,kuidas
moenäitus sobib lasteaia tegevuska­vasse.
Loodan ka , et mõned lugejad
pakuvad kaastööd ehk ideid,kuidas
valmistada lastele sobivaid program­me,
mis rakendavad laste oskusi ja
huvisi. ja võibolla isegi seovad nende
esimesed sammud eesti ühiskonnas
kokku eestlusega.
KAJATELMET
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Nüüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknaeO,
kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine.
Helistage päeval töökod4.tel. 832>2238. Kodus 769-0932.
OSSO INVESTMENTS INC.,
10335 Keele St.. Maple, Ontario LOJ ^m
I
duskogusse juba 1964. aastal, kus oli
kaks Esinduskogu perioodi abiesi-meheks.
misjärele ta ei kandideeri­nud
enam ja oli seega 12-aastane
vaheaeg.
Uus Esinduskogu astub oma esi­meseks
koosolekuks kokku Münste­ris
27. oktoobril, kus valitakse uus
Keskkomitee ja tuleb kõne alla rida
tähtsaid Saksamaa eestlaste siseellu
-kk
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
Teine Reagani ja
Mondale^ debatt
USA presidendi kandidaatide
Reagani ja MondaieM yahel leidis
aset teine debatt pühapäeval, 21.
oktoobril Kansas Gitys. Mõlemad
kandidaadid olid selleks debatiks
paremini ettevalmistatud ja olid ül­diselt
võrdsed vastased. Analüüti­kute
arvates rahvale pidi jääma
mulje, et kindlam on valida tagasi
senine president Rönald Reagan.
President Reaganile esitati küsi­mus,
kas tagasivalituna ta kavatseb
hakata N. Liitu tagasi suruma oma
ennesõjaaegsetesse piiridesse.
Reagan vastas, et temal sellist ka­vatsust
ei ole. USA ja N. Liit oA
mõlemad suurvõimud, kellel on
kõige parem arendada majandus­likku
koostööd ja elada rahus. On
õige, et N. Liitu ei saa usaldada ja
USA-1 tuleb hoida end tugev sõja­liselt,
etN. Liidul ei tekiks kiusatust
rünnata oma ülskealukate sõjaliste
EKN üldkoosolek
Laupäeval, 3. novembril toimub
EKN üldkoosolek Eesti Maja kesk­mises
saalis. Koosoleku päevakor­ras
on debatt teemal „Mi8 suunas
eestlus? Eesti keel ja eestluse tu­levik".
Paneeli kuuluvad teiste hul­gas
Anne Saks ja New Yorgist Juta
Ristsöo. Publik on palutud osa võt­ma.
Koosolek algab kell 10.00 h. ja
kohe peale rakendamist, palvust ja
aupeakonsuli tervitust algab vaid­lus.
MASSAAZH&TERAAPIA
LEIU TERTS
Registered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel. \
Tel. 757-8679
m
„Meie Elu" nr. 43 (1808) 1984
Oktoobri algul sai Tallinna Nigu­liste
kiriku vaskne tornitipp taga­si
oma esialgse kuju. Sealne aja­leht
„Kodumaa" kirjutab, et spet­sialistid
tegid kõil^ võimaliku, et
muuta iidne ehitis maksimaalselt
vastupidavaks ja pikaealiseks.^
Vahelaed ja tornikiiver tõestati
terasfermidega. Niguliste on
nüüd muuseum ja kontsertsaal.
Valitsuselt...
(Algus esiküljel)
Kas on võimalik ka praeguses
olukorras seni midagi teha?
— Meile on Iuinud toro etlopanok
Kanada Ski Association — Southern
Ontario Divisioni pooli Irncnida noo­ri
võisUussuusntamises. Aprillis oli
meil nende esindajatega koosolek, et
arutada maa kasutamise võimalusi,
See rühm saab selleks ka riiklikku
toetust, mis oloks meile üüriks maa
kasutamise eest. Nad võivad ka mei­le
partneriks hakata ja ülesehitami­sega
aidata, ajada suusarajad ja hoi­da
parkimisplats lumevaba: Mõtles
on ka luua kohalikest elanikest liik­meskond,
kelle liikmemaksud aitak­sid
meid rahallsell. Nendega võiksid
ka eestlased ühjneda. Dr. Roos.lahab-ki
hakata võistlussuusatamist eesli
noorte hulgas levitama. ,,Eslo Val­ley"
ligidal on ka linnavalilsuse meis
ja teine 1,00-aakriline kruni, mis kuu­lub
National Resources ministeeriu­mile.
Ka neid alasid on võimalik
kasutada suu.saradadeks. Samuti on
võimalik käiku panna üks mägisuu-satamise
lõsluk, Eleklrit on seal kill-luses.
Meil on olemas oma elektri
transformaalor. ja korraldada mäe­suusatamise
kursused lastele — alga­jatele.
Nende president ise on kooli­õpetaja
ja tahaks seda maad kasuta­da
ka oma õpi,laslega.
— Tundub, et „E8to Valley" on
mõeldud rohkem kanadaistoie kui
eestlastele. Meil on juba Jõekääru,
Kotkojürve ja Soedriofu. On „E8to
Valley" olemasolu üldse õigusta­tud?
— Meil on küll jõekääru, Kotka­järve
ja Seedrioru ja seal on tehtud
väga tublil rahvuslikku lööd. Need
on olnud ja on veel praegugi väga
olulised asutused. Aga neis kõ|gi.s
lõpeb meie noortele võimalus legul-
.semiseksjkui. nad saavad lO-aasIns-teks.
Siis on neil ees lühimik. Sedi
tühimikku lahab „Eslo Valley",läila,
rakendades noori erialadel meie rah­vakunstis,
nagu kudumine, ketrami­ne,
üldine leksliilala, puunikerdami-ne
jne. Seda kõike oleks võimalik
kohapeal leha ja kultuuri varami
park rajada koos hoonete ja vaslavr
raamatukoguga. Hiljem saaks alali
kunstiga, silkskrcen, õlelööd jne
Pealegi on meie noorte hulgas palj
segaabielulisi, kus juba peame arves
tama kanadalaslega. Aga sügavama^
südamesopis tahavad nad ka eeslla
sed olla ja nii oleks ka neil olema,
kohi, kus nad seda tõepoolest tunne
tada võiksid. Pole ja ühlegi „heri
lage parki" olemas, mis on mõelduc
ainult oma rahvale. Seal saaks iseg
eesli keele laagreid pidada. Igal sam
mul oleksid ju sildikescd ja kirjeldu
sed eesti ja inglise keeles ja na
saaksid tutvuda oma esivanemal
kültuurivaramuga. Soove on tulnu
isegi kirikutegelastelt korraldad
usulisi suvelaagreid. Samuti on sinn
võimalik korraldada väljasõite. Lo.
dus on imekaunis ja õhk värske j
puhas.
Pealegi on kavas ehitada Toroi
tost Stainerisse suur maantee, m
läheks väga ligidalt „Esto Valley'sl
, mööda. Juba praegu on hangeldaj
maad kokku ostmas ja maa hii
tõuseb. Meie kavatsetud suvine av
päev oleks üks positiivne kokkul
lek selles mõttes, et me vaataksin
siis edasi. Tõelised ideed ikka sünr
vad siis, kui saad,seda kohta on
silmaga.näha, lõpetas Stella Kerso
V . l .