Meie Elu = Our life, June 18, 1981

              ida
po­ilt
rne-
6n
et
i;ta-jmä
Iva-ijü-lus-l'eel
ta
inna
liida
Il ri-
[krii
lada
pma
m
ÜSA senati komisjon sõjaliste jõu­dude
alal (Armed Services Coitimit-tee)
otsustas mitte pooldada presi­dent
Reagani poolt esitatud kandi^
daati välisministri' nõuandjaks inim­õiguste
alal. President Reagan soo­vis
sellel kohal näha tuntud anti­kommunisti,
dr. Ernest Lefdveri. Vii­mane
on tuntud ka Balti rahvastele,
kui kindlate seisukohtadega inimõi­guste
äial. Nende rahvusgruppide
seisukoht tehti teatavaks president
Reaganile ühe vastuvõtu puhul Val-
•ges; •
Sõjaliste jõudude komisjonis, kus
selgitati dr. Lefeveri sobivust määra­miseks
välisministri • nõuandjaks
inimõiguste alal, loeti üheks miinii-se'ks
Lefeveri arvamist, et inimõigus­te
kasutamine on keelatud korhmu-nistliku
diktatuuri maades, kuna
teistes, demokraatliku või parem­poolse
diktatuuriga maades inimõi­gusi
piiratakse võitlemisel kommu­nistliku
õõnestustöö ja terroristliku
tegevuse pidurdamiseks.. Need taot­levad
kehtiva korra kukutamist ning
•asendamist kommunistliku diktatuu­riga.
Välisministri nõuandj a inimõi­guste
alal pidavat olema täiesti era­pooletu
ja mitte arvestama seda, mis
motiividel inimõiguste kasutamist
piiratakse.
Teiseks põhjuseks:loeti seda, et dr.
Lefever„Public • Policy Centre" esi­mehena
võttis: vastu toetuse |25,i
suuruses „Nestle Corp^rationllt"
(coriflict of interest).
Senati komisjoni asumine eitavale
seisukohale presidendi valiku" suhtes
on harukordne nähe USA ajaloos.
Viimati juhtus see 31 aastat tagasi;
Sellest nähtub kuidas USA.auväärsed
senati Hikmed hindavad parempool­sete
valitsuste võitlust kommunist­liku
terrorismi vastu, kehtiva korra
kindlustamiseks. Seda ei tohi teha
inimõiguste kasutamist piirates.
Kanada, Eesti, Läti ja Leedu lipud küüdi
1J katedraalis.
, 18. JUt)^^^ THURSDAY, JUME
INATIRAUDTEESÕIDUL
Matusest
STOKHOLM>- Jüri Kukke piinati raüdteesõitudel nõn­da,
et ta suurtest valudest oma hambad käelabadesse ja
rännetesse loi, et veresoonte läbinärimisega surm tuleks ja
ta piinadest, mille kergendamiseks ei olnud raudteel me-ditšiinabi,
päästaks, kirjutatakse ühes okupeeritud Eestist
tulnud kirjas.
. aastapäeva mälestusjumalateenistusel neljapäe-ti
lipu auvalves A. Liakk, E. Erma (lippur): ja A. Sum-
• • ..V •.,::•• ^ • • . : Foto —Q.
traditsiooniline kogunemine Torontos 1941. a. ise mälestamiseks toi*
mus neljapäeval, 11. juunil kell 7.:
miine kontsert-jumalateenistus..
Jumalateenistusest võtsid õsa 11
balti rahvaste vaimulikku,, Toronto
Eesti Segakoor Uno Kooki juhatusel,
koori solist Tamara Norheim, Lati
meeskoor ,;kalvis" ja Leedu mees­koor
„Arras". Orelil mängis Jaak Ki­vik.
Külaliskõnelejaks oli Leedu in­formatsiooni
Keskuse juhataja New
Yorgist, preestes Kazimir Pugavi-cius.
Eesti vaimulikest õp. dr. Allan
Laur pidas avapalvuse ja palvuse
Eesti eest, kui eesti küüditatute mä­lestuseks
asetati põlev küünal kiri­ku
altari ette. Üldpalvuse pidas abi-praost
mag. Tõnis Nõmmik. Rahvus­lippude
valves OÜd eesti, läti ja leedu
võitlejate üf^ingute liikmed.
Saint
'Külaliskõneleja preester Pugavi-dus
meenutas seda, mis juhtus 11
juuni ööl 1941. Kuidas une pealt ära-'
tati inimesi, 'kuidas nad 15 minuti
jooksul pidid olenia valmis lahkumi­seks
pikemale reisile. Kuidas nad
kaubavagunites saadeti Siberisse
vaevlema jä surema. Esimesele küü­ditamisele
järgnesid mitmed teised,
suuremad või vähemad küüditami-sed.
1953. aastaks oli balti rahvastest
'küüditatud kaugelt üle kümnendiku
ja lähetatud kindlasse surma, ^eie
oleme olnud leiged küüditatuid mä­lestades
ja N. Liitu oma rahvaste
mõrvas süüdistades. Meie ei ole kor­raldanud
massilisi demonstratsioo
ne, mis võinuks tõmmata enesele ko­haliku
rahva ja ajakirjanduse tähele­panu.
Möödunud aastal ühele senise­le
demonstratsoonile kogunes New
Yorgis ainult 300 eestlast lätlast ja
leedulast! Samal aj ai korraldasid
juudid ühe N, Liidu vastase demonst­ratsiooni.
Sellest võttis osa 150,000
isikut.
Ekumeeniline jumalateenistus lõp­pes
õnnistamisega läti peapiiskopi
poolt ja-Eesti, Läti ja Leedu hümni­de
laulmisega. Rahvast oli kirik tul­vil.,.
. V •
Annetustest laekunud summad
olid mõeldud ikestatud eestlaste, lät­laste
ja leedulaste abistamseks.
A
<
<
<
A
i
<
i
i
A
A
<
i
A
A
<1
4
4
<
A
<
A
A
A
<
A
A
A
4
Sügavad : hambajäljed kätel
olid tema piinade tunnistajaiks
kui haua äärel teda viimast kor-dä,
kirstukaane lahtivõtmisel,
kuuele kodumaalt kohalesõitnud
matuselisele viimsek^ jumalaga­jätuks
näha anti.
Küna endise Tartu ülikooli õp­pejõu
Jüri Kuke surnukspiina-mine
on läänemaailmas ärata­nud
erakorralist tähelepanu, siis
on Nõukogude võimud ilmselt
asunud tema likvideerimise jäl­gede
hävitamisele. Et USA kong­ressi
ja Kanada parlamendi liik­mete
poolt on N. Liidule haka­tud
etteheitma ka tema kaugel
kodumaast asuvasse jäljetusse,
hauda heitmist, siis on karta, et
okupatsiooni julgeolekuorganid
pressivad nüüd abikaasalt välja
seletuse, et ta ei ole kunagi
nõudnudki oma mehe põrmu yäl-jaandmist
kodumaa mulda mat­miseks.
Jüri Kuke matusest 30. märtsil
Vologdas osavõtjaist eestlasist
on erilise . tagakiusamise osali­seks
langenud mõlemad noored
kaasasõitjad. Nn on Tartu üli­kooli
ajaloo esimese kursuse üli­õpilane
Rünno Vissak pidanud
korduvalt andma seletusi ülikoo­l
i "rektorile Arnold Koopile. Vii­maseil
teateü ähvardab teda üli­koolist
väljaheitmine. Sekeldusi
on olnud ka teisel noorel, nimelt
Tartu ülikooli psühholoogina lõ­petanud
Eve Parmastel, kes asub
ja töötab Tallinnas.
SURMA: PÕHJUS
Jüri Kuke abikaasale Silvi Ku­kele
on Tartu linna perekonna­seisuametist
n^üd väljaantud ta
a 3ikaasa ametlik surmatunnis-tus,
mille kohaselt Jüri Kukk sii­ri
27. märtsü 1981 kell 02.20 „sü-dame
isheemia", s.t. pikaajali­sest
südamehaigusest tingitud
kehvveresuse tõttu.
Vologd^ oblasti kinnipidamis­kohtade
haigla ülema Boris Ko­bani
poolt 29. märtsü Silvi Kuke­le
antud suulise seletuse järgi
oli aga surma põhjuseks mao
laienemine, südametegevuse puu-dulikkus
ja kopsuturse.
Asjatundjate arvates kallati
näljastreigis olevale ja kunstlik­ku
toitu mitte saavale Jüri Ku­kele
peale seda, kui teda haigla
ülema seletuse kohaselt 26. märt­sü
kell 17 Vologda uurimisvang-la
etapiosakonnast haiglasse pai­gutati,
korraga nii palju vedel-toitu
si'sse, et ta selle tagajärjel
lämbus.
Silvi Kukele on läänemaail­mast
saabunud hulgaliselt kaas­tunde
avaldusi telegrammide ja
•kirjade näol. Küsimus on, kas
kõik saadetised on talle ka edasi
antud. Ta oli oma abikaasa ma­tuselt
tagasisaäbüdes haige, kuid
on nüüd paranenud ja käib tööl.
Mõlemad lapsed — I3-aa'stane
poeg Andres ja 8-aastane tütar
Liis on terved ja käivad.koolis.
Perekond Kukele mõeldud ter-vituspakid
saata järgmisel aad­ressil:
Siiyi Kukk, Aardla 9a-37,
202 400 Tartul Eesti NSV.
• Aasta ešimeserpoolel ümus Lundis
Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjas­tusel
Bernard Kangro esseede ja mä­lestuste
kogumik pealkirjaga „Arbu-jad".
Teps on mahukas, sisaldab 31,2
suurt kaheveerulist lehekülge Ja 220
pilti (fot'ot ja faksiimilet). 1 Pildid on
enamikus seni ayaldamatud ja harul­dased
30-ndätest aastatest pärinevad
ülesvõtted. Tekst Sisaldab üldise üle­vaate
tünas-eesti kirjanduslikust
elust, autori mälestusi ühenduses
^rjanduse ja kirjanikega; ja„arbu-jast",
see on tolleaegsest noorest
luuletajate rühmitusest, mis oma ni­me
. fsai luülevalimikust ,>Arbujad"
igast ühest pikema essee. Teos annab
värvika ning huvitava pildi 30-ndate
aastate Eestist. '
Raamat, ilmus ettetellimise korras,
kuid on vähesel arvul .veel saadaval
„Meie Elu'' talituses. > ' ^
ILMUS
iid, mälestusi, mõtisMu-
Ihk. (brös.) Hindi$27.(
ja tellides saatekulu $2,00
,p..,JIE Ei.y" f@iifys@§
958 Broadview Ave;
Toronto, Ont. M4K 2R
(Algus esiku)jel)
konsul Moskvas. Värske abielumees
loodab, et vene valitsus annab nüüd
tema abikaasale väljasõiduloa.
i( Kanada valitsus määras 1,5 mil­jonit
dollarit rassivaenu uurimiseks.
Selleks avatakse eriosakond, milline
teeb, ettelpanekuid seaduste muut-mseks,
et kõrvaldada rassivaenu Ka­nadas.
::
Toronto lähedal asuva lõbustus-^
pargi „Wonderlandi" juhtkonda süü­distatakse,
et see ei rakenda küllal­daselt
värvilisi töölisi ja annab ees­õiguse
valgele rassile. „Wonderländi'j
direktor vaidleb sellele vastu ja üt­leb,
et valgete kõrval ön palgatud ka
värvilisi, kuigi neid alati ei näe, sest
nad töötavad sageli mitte väljapaist-
; Seoses KGB tegevusega .Põhja-
Ameerika kontinei^SirSsusife^^^^^J^^^
Ficton Allan Lawr^ce'i,\|ces oli koh­tunikuks
lühiajalises loe^)iarki va­litsuses.
Sellest jutuajamisast, niis
avaldatud ,,Sunday §tar'is', selgus,
et 4 endist Kanada diplomaati on ol­nud
värvatud KGB agentideks. Nen­dest
kahe tegeyus ori toodud avalik­kuse
ette. : John Watkins, Kanada
saadik Moskvas 1950 a. ja Herbert
Norman, Kanada saadik Egiptuses.
Watkins suri südamerabanduse ta­gajärjel,
kui RCMP teda kuulas üle
Montrealis 1964. a. ja Norman teos­tas
enesetapu, hüpates
hotelU aknast 1957. a.
Allan Lawrence ütlies teadvat I
kahe teise Kanada diplomaadi nimed
kes olid värvatud KGB poolt M. Lii-agentideks.
Nende ja paljude
teiste nimede avaldamine, kes on
andnud salajasi andmeid KGB-le on
pandud seisma dokumendiga, millele
Jo^ Glark kirjutas kergekäeliselt al­la
Kanada peaministri ülesannetesse
asudes 1979 a. -
Kanadas on tavaks, et ametit üle
võttev peaminister annab kirjäliku
lubaduse, et lahkuva valitsuse teatud
salajasi dokumente ei tehta avalir
küks ametisse astuva valitsuse poolt.
Dokument, mis pii koostatud lahku­va
peaministri P. E. Trudeau büroos
ja millele Joe Clark alla kirjutas, il­ma
oma lähemate kaastööliste arva­mist
ära kuulamata, sišaldäs: doku­mentide
loetelu, mis ületas kaugelt
endise valitsuse aja, kaasaarvatud
dokumendid, mis käsitasid P. E. Tru­deau
tegevust nooremas eas, kui ta
külastas niitmeid maid.
Nendest kahest diplomaadist, kelle
nimesid ei nimetata elab üks veel
praegu Ottawas, teise likvideerisid
venelased, kui nad said aimu, et ta
oli avastatud RGMP poolt jä taheti
teha dopeltagendiks. Kanada valit­suses
on olnud' mitnriel tähtsal kohal
N. Liidu agente ja Kanadast on väl­ja
saadetud mitmeid N. Liidu diplo­maate,
keda on tabatud salajaste
andmete vastuvõtmisel KGB' infor­meerijate
poolt. Nendest ori püütud
vaikselt lahti saada, et mitte varju
heita Kanada ja N. Liidu valitsuste
sõbralikule koostööle.
Kanada parlamendi liige Tom Cos-sit
loeb Joe Clarki allkirja nimeta­tud
dokumentidel raskeks eksimu­seks
ja väidab, et P. E. Trudeau on
peaministrina kirjutanud alla ühele
teisele paberile, millega keelustati
McDonaldi komisjonil tutvuneda
mitmete salajaste dokumentidega,
kui see selgitas iRCMP seadusevas-tast,
tegevust.
Peaminister Trudeau on väitnud,
et samalaadilisele paberile on kirju­tanud
alla ka Lester Pearson, kui ta
võttis vaUtsuse üle John Diefenbake-rilt.
Endised John Diefenbakeri
kaastöölised eitavad seda sest Pear­son
võis avaldada dokumendid oma­aegse
Gerda Munsingeri afääri koh­ta,
kuhu oli segatud üks endistest
Diefenbakeri valitsuse ministritest.
Praeguses olukorras P. E. Trudeau
endine tegevus ja N. Liidu salaluure
Kanadas jäävad riiklikuks saladu­seks
veel pikemaks ajaks.
Insuleeritud, 2 magamistoaga 200-lise'jala järvefrondil. Ilu­sa
lõunapoolse vaatega ja eraldi magamiskabiiniga. Ideaalne
kallas lastele ja parim kalastuskoht ukse ees. Kaasa lähe­vad:
paat, mootor, 2 külmutuskappi, 1 elektripliit, külma- ja
soojayeeseadeldis ühes uue pumba ja vasktorustikuga ja
mööbel. — Informatsiooniks: ALFRED TINT, A. Stikuts'
Real Estate, 1851 Lawrence Ave. E., Scarboro, Ont.
Tel 752-1770, kodus 759-5424
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Norfolk Gorp. Production
pooleteise-aastase uurimuse tagajär­jel
koostatud dokumentaalfilm KGB
tegevuse kohta Põhja-Ameerikas, mi­da
näidati GBG poolt Kanadas es­maspäeval,
8. juunil poole võrra lü­hendatud
kujul, ei toonud esile mida­gi
uut Kanada osas. Märkimist vast
väärib see; et KGB agendiks värva­tud
homoseksuaalsete 'kalduvustega
Kanada saadik Moskvas John Wat-,
kins tõsteti esile Hrushtshevi poolt,
•kui suurte võimetega diplomaat Ka­nada
peaministri Lester Pearsoni kii-laskäigul.
Moskvasse. Tulemuseks oli
see, et Pearson nimetas Watkinsi vä­lisministri
abiks. Sellel ametikohal
oli Watkinsil suuremad võimalused
ligi pääseda salajastele dokumenti­dele,
mille sisust KGB oli huvitatud.
EV konsul Evald Uustalu
NEW YORK (M.E.) - Eesti Majas
tutvustati läinud pühapäeval arvu­kalt
kohal olnud Eesti organisatsioo­nide
juhtivatelt tegelastelt kauakest­va
elava aplausiga ametisse astimud
konsul Evald Uustalu. Teda esitles
peakonsul E. Jaakson, organisatsioo­nide
nimel tervitas ERKÜ esimees
J. Simonson. Konsul E. Uustalu oma
sõnavõtus ütles, et ta on meeldivalt
üllatatud nii sõbralikust vastuvõtust,
see ilmestab kokkuhoiu tunnet meie
ühiseks rindeks rahvuslikus ja polii­tilises
võitluses, ning on talle moraal­seks
toeks ta edaspidises töös.
ra
OIds Limited
5000 Sheppard Ave. E., Šcarboroui
Ghevette Malibu Corvette
Gamaro Monte Cariq Omega
Gitation Caprice
Impala
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
Monza
Cutlass
Oldsmobile
, Ont. MIS 4L9 291-5054
Delta EightyEight
Ninety Eight
Toronado
Ghevy Trucks and Vans
9i
Haliburtonl ligidal. Head jaM
kalapüügi võimalused. Lood
tauni järve rannas. Täiesti
leeritud, kolm magamistuba
Saun krundil.
Helist, pärast kella 9 (4i6)
Eesti Koolide Keskuse esimehe
Gaston Randvee juhtimisel toimub
poolepäevane õppe- ja arutiussemi-nar
teisipäeval, 28. juulil kell 8 hom­mikul
(HUB200-A).
Seminar tõotab võtta rahvusvahe­lise
ulatuse, sest osavõtjaid on loota
peale OSA veel Austraaliast kui ka
Kanadast. Seminarist võtavad loo-rnulikult
osa läänerannikul olevate
eesti koolide õpetajad San Francis­cost,
Los Angelesest kui ka Vancou-verist
Kanadas. Lastevanemaid eriti
Seattle'ist ja Portlandist, Oregonist
on palutud koosolekutest osa võtma.
uus „MEIE ELU" tellija aitab käa-
Nahast 3-osäline
komplekt. Diivan
& 2 tugitooli
Nfähast 3-oSaline
komplekt. Diivan,
„love seat" & tugitool
VMIEM NÜÜD
OSTKE
JUUNIS —
SÄÄSTKE 7%
MÜÜGIMAKS!
1333 Kennedy Rd. 752-9797. Esmasp.—ireed. 10—9/ laup. 10-6
^ Šuurini nahkmööblite valik Metro-Torontos ifc-